RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised teistmismenetluse

§ 255lg 1 järgi Harju Maakohtu 3.

septembri

1. a otsus R. Z-i kaitsja vandeadvokaat Sven Sillar, teistmisavaldus Prokuratuur, esindaja Põhja Ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör Saskia Kask
2. jaanuar 2022, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
3. Tühistada Harju Maakohtu
4. septembri
5. a otsus osas, millega maakohus: 1.
6. tunnistas R. Z-i süüdi ja karistas teda

§ 255lg 1 järgi; 1.2.

jättis karistuse

§ 73

lg-te 1 ja 3 alusel tingimuslikult täitmisele pööramata, luges

§ 68

lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aja karistusaja hulka ja arvestas

§ 78lg 1 alusel katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest; 1.3.

konfiskeeris R. Z-ilt

§ 832lg 1 alusel 2600 eurot; 1.4.

mõistis R. Z-ilt välja menetluskulud, sh sundraha 1350 eurot.

1. Tühistatud osas teha uus kohtuotsus, millega: 2.
2. mõista R. Z-i

§ 255

lg 1 järgi õigeks ning jätta kaitsjale kohtueelses menetluses ja maakohtu menetluses määratud riigi õigusabi tasu summas 1350 eurot riigi kanda; 2.2. tagastada R. Z-ile

§ 832lg 1 alusel konfiskeeritud 2600 eurot.

1. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
2. Jätta prokuröri taotlus kriminaalmenetluse uuendamiseks süüdistuses

§ 1332lg 1 järgi rahuldamata.

1-19-58081-19-5808

1. Mõista Eesti Vabariigilt R. Z-i kasuks välja süüteomenetlusega tekitatud kahju hüvitis 103 eurot ja 54 senti.
2. Mõista Eesti Vabariigilt R. Z-i kasuks välja 450 eurot teistmismenetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks.
3. Teistmisavaldus rahuldada. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Harju Maakohtu
5. septembri
6. a otsusega tunnistati R. Z-i kokkuleppemenetluses süüdi karistusseadustiku (

) § 255 lg 1 järgi ja teda karistati kolme aasta pikkuse vangistusega, mis jäeti

§ 73lg-te 1 ja 3 alusel kolmeaastase katseajaga täitmisele pööramata.

Temalt konfiskeeriti

§ 832lg 1 alusel Harju Maakohtu 21.

aprilli 2017. a määrusega arestitud vara väärtusega 2600 eurot ning mõisteti välja menetluskulud ja sundraha 1350 eurot. Süüdistuses

§ 1332lg 1 järgi lõpetati kriminaalmenetlus kriminaalmenetluse seadustiku (Kr

MS) § 203 lg 1 alusel. 2.

§ 255lg 1 järgi tunnistati R.

Z. süüdi selles, et ta kuulus ajavahemikul 2009–2016 koos teiste isikutega (sh T. A. Ja P. U-ga) püsivasse isikutevahelise ülesannete jaotusega ühendusse, mille tegevus oli suunatud kupeldamisele ja prostitutsioonile kaasaaitamisele Tallinnas asunud bordellides. R. Z. aitas ühenduse eesmärkide saavutamisele kaasa, lahendades T. A. ja P. U. usaldusisikuna bordellide tegevusega kaasnenud konflikte. 3. Kriminaalmenetlus

§ 1332

lg 1 järgi lõpetati karistuse ebaotstarbekuse kaalutlusel.

§ 255

lg 1 järgi mõistetav karistus on piisav karistuse eesmärkide tagamiseks ning sellega võrreldes oleks

§-s 1332 kirjeldatud kuritegude toimepanemise eest mõistetav karistus tühine. Lisaks hoiab menetluse lõpetamine kokku ressurssi.

1. Otsus jõustus
2. septembril
4. Harju Maakohtu
5. juuni
6. a otsusega kriminaalasjas nr 1-18-10100 tunnistati P. U. üldmenetluses süüdi

§ 255lg 1 ja § 133 lg 2 p 2 järgi.

Tallinna Ringkonnakohtu

1. septembri
2. a otsusega jäeti maakohtu otsus süüküsimuse osas muutmata. Riigikohtu
3. aprilli
4. a otsusega mõisteti P. U.

§ 255lg 1 järgi õigeks.

TEISTMISMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

1. R. Z-i kaitsja vandeadvokaat Sven Sillar taotleb maakohtu otsuse tühistamist täies ulatuses ja kaitsealuse õigeksmõistmist. Samuti palub kaitsja mõista riigilt välja maakohtus tekkinud menetluskulud, konfiskeeritud 2600 eurot, 105 eurot ja 72 senti hüvitist eelvangistuses viibitud kahe päeva eest ning teistmismenetluse kulu. Avalduse kohaselt tuvastas Riigikohus asjas nr 1-18-10100, et kuritegelikku ühendust, millesse kuulumist R. Z-ile ette heideti, ei eksisteerinud, mistõttu ei saanud ta olla ka selle ühenduse liige.
2. Prokuröri hinnangul tuleb R. Z.

§ 255

lg 1 järgi õigeks mõista ning kohtumenetluses sellest süüdistusest põhjustatud menetluskulu jätta riigi kanda. Lisaks taotleb prokurör KrMS § 203 lg 4 alusel kriminaalmenetluse uuendamist R. Z-i süüdistuses

§ 1332lg 1 järgi. 8. Vastuses prokurörile palub kaitsja jätta prokuröri poolt Kr

MS § 203 lg 4 alusel esitatud kriminaalmenetluse uuendamise taotluse rahuldamata. Etteheidetavast kupeldamisest on 2

§ 255

lg 1 järgi mõistetud karistust, mis ajaliselt katab võimaliku karistuse

§ 1332lg 1 järgi. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 9. Kr

MS § 366 p 8 järgi on teistmise alus kohtuotsuse jõustumine, millega süüdistatav mõistetakse õigeks kuriteos, milles teistetavas kriminaalasjas on kaastäideviija või osavõtja lihtmenetluses süüdi tunnistatud. 10. Riigikohtu 7. aprilli 2021. a otsusega nr 1-18-10100/141 mõisteti P. U.

§ 255

lg 1 järgi õigeks, kusjuures Riigikohus märkis, et kohtute tuvastatu ei anna alust rääkida kuritegelikust ühendusest

§ 255lg 1 tähenduses, vaid viitab pikka aega tegutsenud kaastäideviijate grupile.

Käesolevas kriminaalmenetluses tunnistati R. Z. kokkuleppemenetluses süüdi samasse kuritegelikku ühendusse kuulumises. Kuigi sama kuritegeliku ühenduse liikmed ei pruugi alati olla

§ 21lg 2 esimese lause tähenduses kaastäideviijad, allus R.

Z. otseselt P. U-le ning nad tegutsesid ühiselt ja kooskõlastatult prostitutsioonile kaasaaitamisega. Seega olid R. Z. ja P. U. kaastäideviijad ning kriminaalasjas nr 1-18-10100 tehtud kohtuotsuse jõustumine on asjaolu, mis annab KrMS § 366 p 8 kohaselt aluse käesolevas asjas maakohtu otsuse teistmiseks. Seda aga vaid ulatuses, milles praeguses asjas tehtud otsus on vastuolus asjas nr 1-18-10100 tehtuga (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. oktoobri
2. a otsus nr 1-17-7212/27, p 10 ja
3. jaanuari
4. a otsus asjas nr 3-1-2-2-16, p 20).
5. Teistmisavalduse põhjendatuse korral tühistab Riigikohus KrMS § 373 lg 2 alusel vaidlustatud kohtulahendi. Kuivõrd R. Z. mõisteti Harju Maakohtu
6. septembri
7. a otsusega süüdi vaid kuritegelikku ühendusse kuulumises, tuleb kõnealune otsus tühistada täielikult, välja arvatud osas, mis käsitleb

§ 1332lg 1 järgi esitatud süüdistuses menetluse lõpetamist Kr

MS § 203 alusel, R. Z-ile arestitud vara tagastamist ja asitõendite suhtes võetud meetmeid. 12. KrMS § 373 lg 3 näeb ette, et kui teistetavas kriminaalasjas ei ole vaja tuvastada uusi asjaolusid, võib Riigikohus pärast kriminaalasja teistmist teha uue otsuse, raskendamata süüdimõistetu olukorda. Prokuratuuri hinnangul tuleb R. Z.

§ 255

lg 1 järgi õigeks mõista ning vastavas osas jätta kohtumenetluses tekkinud menetluskulud riigi kanda. Seega pole alust saata kriminaalasja maakohtule uueks arutamiseks ega Riigiprokuratuurile uue kohtueelse menetluse korraldamiseks (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. aprilli
2. a otsus nr 1-19-2585/57, p 8). Riigikohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega mõistab R. Z-i süüdistustest loobumise tõttu KrMS § 14 lg 2, § 301 ja § 309 lg 2 alusel

§ 255lg 1 järgi õigeks ning jätab maakohtu menetluses määratud riigi õigusabi tasu Kr

MS § 181 lg 1 alusel riigi kanda. Konfiskeeritud 2600 eurot tuleb süüdistatavale tagastada. 13. Kaitsja taotleb süüteomenetlusega tekitatud kahju hüvitamist eelvangistuses viibitud kahe päeva eest. Taotlus on põhjendatud. Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse (SKHS) § 6 lg 1 kohaselt võib isik nõuda talle varasema karistusega tekitatud kahju hüvitamist, kui teistmise tõttu uuendatud kriminaalasja uue arutamise tulemusel mõistetakse isikule varasemaga võrreldes kergem karistus, isik mõistetakse õigeks või isiku suhtes lõpetatakse kriminaalmenetlus KrMS § 199 lõike 1 punkti 1, 2 või 5 alusel. Kuivõrd Riigikohus mõistab R. Z-i

§ 255lg 1 järgi õigeks, on nõude üks alternatiivsetest alustest täidetud.

Samuti on täidetud SKHS § 11 lg-st 1 tulenev mittevaralise kahju hüvitamise eeldus – R. Z-ilt on süüteomenetluses võetud vabadus. SKHS § 11 lg 3 järgi mittevaralise kahju tekkimist eeldatakse. SKHS § 11 lg 4 kohaselt hüvitatakse vabaduse võtmise korral mittevaraline kahju päevamäära alusel iga alanud 3

§ 1332lg 1 järgi märgib kolleegium järgmist. Kr

MS § 203 lg 4 sätestab, et kui kriminaalmenetlus oli lõpetatud, arvestades kahtlustatavale või süüdistatavale muu kuriteo eest mõistetud karistust, mis hiljem tühistatakse, võib kohus prokuratuuri taotlusel kriminaalmenetluse oma määrusega uuendada. Viidatud norm ei kohusta kriminaalmenetlust uuendama, vaid annab kohtule prokuratuuri taotluse lahendamisel kaalutlusõiguse. 16. Praeguses asjas väidab prokuratuur kupeldamises menetluse uuendamist taotledes, et menetluse osalise lõpetamise taotlus esitati 2019. aasta juulis „vaid menetlusressursi kokkuhoiu kaalutlusel“. Prokurör selgitab, et kokkuleppemenetluseks

§ 1332järgi esitatud süüdistuses R.

Z-i nõusolekut ei andnud, küll aga oli ta nõus kokkuleppega süüdistuses

§ 255

lg 1 järgi ning kui üldmenetlus oleks jätkunud ka tema osas, tulnuks mahukale istungile kaasata vene keele tõlk. Kolleegiumi hinnangul on prokuratuuri taotlus mõneti eksitav. Nimelt nähtub 2019. aasta juulis kohtule esitatud kriminaalmenetluse osalise lõpetamise taotlusest üheselt, et seda argumenteeriti

§ 1332alusel kohaldatava võimaliku karistuse tühisusega.

Nii märkis prokurör selles otsesõnu, et on veendunud selles, et „

§ 1332

kirjeldatud kuritegude toimepanemise eest mõistetav karistus oleks tühine võrreldes kokkuleppes kokkulepitud karistusega.“ Seega ei olnud menetluse osaline lõpetamine ajendatud pelgalt menetlusressursi kokkuhoiust.

1. Kaalunud lõpetatud kriminaalmenetluse uuendamise võimalusi ja vajalikkust, nagu ka menetluse uuendamisele järgneva menetluse perspektiive ja menetlemisele kuluvat võimalikku ressurssi, nõustub kolleegium kaitsjaga, et praegusel juhul ei ole kriminaalmenetluse uuendamine põhjendatud. R. Z-i karistati Harju Maakohtu
2. septembri
3. a otsusega kolme aasta pikkuse vangistusega, mis jäeti

§ 73lg-te 1 ja 3 alusel kolmeaastase katseajaga tingimisi täitmisele pööramata.

Seega on süüdistatav alates kohtuotsuse kuulutamise päevast läbinud ligi kaks ja pool aastat kolmeaastasest katseajast. Arvestades, et kriminaalmenetlus lõpetati muu hulgas karistuse ebaotstarbekuse kaalutlusel, st et võrreldes

§ 255

lg 1 järgi mõistetud karistusega olnuks kupeldamise eest mõistetav karistus tühine, saab järeldada, et praeguseks kohaldatud karistus tõenäoliselt juba ületab seda karistust, mis süüdistatavale uuendatud menetluse käigus võidaks mõista. Sellises olukorras ei ole põhjendatud kriminaalmenetluse uuendamine ning kriminaalasja saatmine prokuratuuri uue kohtueelse menetluse korraldamiseks enam kui viis aastat pärast väidetava süüteo toimepanemist. Liiati ei saa tähelepanuta jätta, et kui aastal 2019 hindas prokuratuur enda väidete kohaselt asja menetlemisele kuluda võivat ressurssi ebaproportsionaalselt suureks ja see oli tingitud vaid tõlgi kaasamise vajadusest kauakestvasse 4