KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Gea Lepik, Meeli Kaur ja Villem Lapimaa Määruse tegemise aeg ja koht 17. jaanuar 2022, Tallinn Kohtuasja number 2-21-12951 Kohtuasi X avaldus Ta

) § 177 lg-le

1. MENETLUSE KÄIK
2. X (avaldaja) esitas
3. augustil 2021 Harju Maakohtule avalduse Tallinn, Vabaõhumuuseumi tee 4a korteriühistu (puudutatud isik või korteriühistu) kohustamiseks avaldajal dokumentidega tutvumise võimaldamiseks. Avaldaja palus kohustada puudutatud isiku juhatust võimaldama avaldajal tutvuda puudutatud isiku pangakonto väljavõttega ajavahemiku
4. november 2020 kuni
5. juuni 2021 kohta, sh teha väljavõttest koopiaid, väljakirjutusi või fotosid. Avaldaja palus dokumentidega tutvumine tagada seitsme kalendripäeva jooksul alates kohtulahendi jõustumisest. Avaldaja väitel on ta puudutatud isiku liige. Avaldajal on korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 45 lg 1 alusel õigus saada puudutatud isiku juhatuselt teavet korteriühistu tegevuse kohta ja tutvuda korteriühistu dokumentidega. Avaldaja palus
6. juuni
7. a e-kirjaga puudutatud isiku juhatuse liikmetel saata endale hiljemalt
8. juuliks 2021 korteriühistu remondifondi ja pangakonto väljavõtted ajavahemiku
9. november 2020 kuni
10. juuni 2021 kohta. Avaldaja saatis puudutatud isikule
11. juulil 2021 ja
12. juulil 2021 meeldetuletused, et ta ei ole saanud vastust oma
13. juuni
14. a teabenõudele. Puudutatud isik kinnitas avaldajale
15. juulil 2021, et on avaldaja
16. juuni
17. a infopäringu kätte saanud ja sellele vastatakse seaduses ettenähtud viisil. Puudutatud isik edastas avaldajale
18. juulil 2021 remondifondi väljavõtte ajavahemiku
19. november 2020 kuni
20. juuni 2021 kohta. Pangakonto väljavõtte saatmiseks seadis puudutatud isik avaldajale tingimuse, et avaldaja peab edastama puudutatud isikule Andmekaitse Inspektsiooni nõusoleku, kuna väljavõte võib sisaldada isikuandmeid. Avaldaja teatas
21. juulil 2021 puudutatud isikule, et Andmekaitse Inspektsiooni juhendi kohaselt ei pea avaldaja puudutatud isikult teabe saamiseks sama ametiasutuse nõusolekut esitama. Avaldaja palus korteriühistu pangakonto väljavõtte saata avaldajale hiljemalt
22. juulil
23. Kohtule avalduse esitamise ajaks, ei ole puudutatud isik avaldaja teabenõudele vastanud ega saatnud avaldajale korteriühistu pangakonto väljavõtet. Kuna puudutatud isiku juhatus ei ole avaldaja
24. juuli
25. a taotlusele tähtaegselt vastanud, siis on avaldajal KrtS § 45 lg 3 alusel õigus esitada avaldus kohtule juhatuse kohustamiseks dokumentidega tutvumise võimaldamiseks.
26. Avaldaja esitas
27. augustil 2021 kohtule taotluse avalduse tagasivõtmiseks. Taotluse kohaselt teatas puudutatud isik avaldajale
28. augustil 2021 ehk pärast avalduse kohtule esitamist, et avaldajal on võimalik tutvuda korteriühistu pangakonto väljavõttega Arkaadia Halduses (kortermaja haldav ettevõte) ning avaldajal tuleb dokumentidega tutvumiseks leppida kokku aeg majahalduriga. Avaldaja tutvus dokumentidega
29. augustil
30. Seega täitis puudutatud isik avaldaja nõude kohtuväliselt. Avaldaja palub menetluskulud jätta

§ 172lg 1 teisest lausest tulenevalt puudutatud isiku kanda.

Avaldaja võimaldas puudutatud isikul täita teabe andmise kohustus kohtuväliselt. Kohtu poole pöördumine oli tingitud puudutatud 2

§ 168lg 5 kohaselt tuleb menetluskulud jätta puudutatud isiku kanda.

1. Puudutatud isik leidis, et avaldaja avalduse tagasivõtmine on põhjendatud. Puudutatud isik palus jätta menetluskulud avaldaja kanda. Maakohtu määrus ja põhjendused
2. Maakohus keeldus
3. septembri
4. a määrusega avalduse menetlusse võtmisest

§ 371lg 2 p 2 alusel.

Kohus jättis menetluskulud avaldaja kanda ja menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata. 4.1. Kohus selgitas, et

§ 477

lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kuna avaldaja esitas taotluse avalduse tagasivõtmiseks, keeldus maakohus avalduse menetlusse võtmisest

§ 371

lg 2 p 2 alusel, sest avaldusega ei ole võimalik avaldaja taotletavat eesmärki saavutada. Kohus ei saanud jätta avaldust läbi vaatamata, sest kohus ei olnud avaldust menetlusse võtnud. 4.2. Maakohus jättis menetluskulud

§ 168lg 1 alusel avaldaja kanda.

Kohtutoimikust nähtub, et puudutatud isikul ei ole tekkinud menetluskulusid, mille rahalist suurust kohus saaks kindlaks määrata. Määruskaebus ja menetluse edasine käik

1. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub jätta avaldus läbi vaatamata, menetluskulud puudutatud isiku kanda ja määrata menetluskulud rahaliselt kindlaks. 5.
2. Avaldaja väitel kohaldas maakohus ebaõigesti menetlusõiguse norme (

§ 371lg 2 pd 1 ja 2 ning § 168).

Kuna avaldaja võttis avalduse tagasi, tulnuks avaldus jätta

§ 423

lg 1 p 2 alusel läbi vaatamata ja menetluskulud

§ 168lg 5 järgi puudutatud isiku kanda.

5.2. Puudutatud isik võimaldas avaldajal dokumentidega tutvuda pärast avalduse kohtule esitamist. Selliseks olukorraks on seadusandja ette näinud võimaluse avalduse tagasivõtmiseks ja menetluskulude puudutatud isiku kanda jätmiseks. Alusetu ja ebaõiglane (

§ 172

lg 1 teine lause) oleks kulude avaldaja kanda jätmine tulenevalt asjaolust, et puudutatud isik täitis avaldusega nõutud kohustuse enne, kui kohus oli avalduse menetlusse võtnud. 5.3. Avalduse esitamise eesmärk oli tutvuda korteriühistu konto väljavõttega. Pärast avalduse esitamist saavutas avaldaja puudutatud isiku tegevuse tulemusena selle eesmärgi. Seega on puudutatud isik

§ 168lg 5 mõttes avaldaja nõude rahuldanud.

Puudub vajadus avalduse menetlemiseks ning esineb alus menetluskulude puudutatud isiku kanda jätmiseks.

1. Puudutatud isik vaidles määruskaebusele vastu ning palub jätta kaebuse rahuldamata.
2. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
3. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb

§ 667

lg 2 järgi osaliselt tühistada resolutsiooni p 2 osas, millega maakohus jättis menetluskulud maakohtus avaldaja kanda ja jättis menetluskulud rahaliselt kindlaksmääramata. Ringkonnakohus saab selles osas teha uue 3

§ 371

lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata, vaid maakohus oleks pidanud jätma avalduse

§ 423lg 1 p 2 alusel läbi vaatamata.

Ringkonnakohus avaldajaga selles osas ei nõustu, vaid leiab, et maakohus võis praegusel juhul avalduse menetlusse võtmisest keelduda. 9.1. Ringkonnakohus selgitab, et kohus saab jätta avalduse läbi vaatamata üksnes juhul, kui avaldus on menetlusse võetud. Praeguses asjas ei ole kohus avaldaja avaldust menetlusse võtnud, mistõttu maakohus ei saanud jätta seda läbi vaatamata. Samal põhjusel ei saaks ka ringkonnakohus jätta avaldust läbi vaatamata. Ringkonnakohtul oleks määruskaebuse lahendamisel siiski võimalik juhul, kui ta leiab, et maakohus on avalduse menetlusse võtmisest põhjendamatult keeldunud, saata asi maakohtule tagasi avalduse menetlusse võtmise uueks otsustamiseks. 9.2.

§ 423

lg 1 p 2 järgi jätab kohus hagi läbi vaatamata mh siis, kui hageja on võtnud hagi tagasi.

§ 424

lg 1 esimese lause kohaselt võib hageja hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni.

§ 477

lg 6 esimese lause kohaselt, kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel, võib avaldaja avalduse tagasi võtta sarnaselt hagiga hagimenetluses. Praeguses asjas on tegemist üksnes avalduse alusel algatatava hagita menetlusega (KrtS § 45 lg 3). Seega oli avaldajal õigus võtta avaldus tagasi. 9.3.

§ 424

lg 1 ei täpsusta seda, millisest ajast alates on hagejal (hagita menetluses avaldajal) õigus hagi (või avaldus) tagasi võtta. Kolleegium leiab, et see õigus on tal ka enne seda, kui kohus on otsustanud hagi (või avalduse) menetlusse võtmise (seda kinnitab ka õiguskirjandus, vt V. Kõve jt. Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2017. § 424, p 3.5.c). 9.4. Hagi (või avalduse) menetlusse võtmisest keeldumise alused sätestab

§ 371

. Erinevalt

§ 423

lg 1 p-st 2 ei sätesta § 371 lg 1 hagi menetlusse võtmisest keeldumise alusena selgelt seda, et hageja on avaldanud enne hagi menetlusse võtmist soovi hagi tagasi võtta. See aga ei tähenda kolleegiumi hinnangul seda, et kui hageja võtab hagi tagasi enne selle menetlusse võtmise otsustamist, tuleks kohtul alati esmalt hagi menetlusse võtta ning seejärel see

§ 423lg 1 p 2 alusel läbi vaatamata jätta.

Tsiviilkohtumenetluse üldise põhimõtte kohaselt määravad pooled hagimenetluses vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise (

§ 4lg 2).

Seega ei ole kohtul alust vastu hageja soovi hagi menetleda ning kui hageja on enne hagi menetlusse võtmise otsustamist avaldanud soovi sellest loobuda, tuleks kohtul seda soovi austada. See kehtib ka vähemalt selliste hagita menetluste kohta, mis algatatakse üksnes menetlusosalise avalduse alusel ja mida iseloomustab vaidlus menetlusosaliste vahel. Lisaks ei oleks

§-st 2 tuleneva menetlusökonoomia põhimõttega kooskõlas see, kui kohus peaks võtma hagi või avalduse menetlusse, ehkki on selge, et selle esitanud isik selle menetlemist ei soovi ja see tuleks niikuinii jätta läbi vaatamata. 9.5. Kolleegium nõustub maakohtuga, et aluse avalduse menetlusse võtmisest keeldumiseks annab praegusel juhul

§ 371

lg 2 p 2 koosmõjus § 477 lg-ga 1.

§ 371

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata mh juhul, kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Praegusel juhul ei ole avaldusega taotletavat eesmärki võimalik saavutada seetõttu, et avaldus on tagasi võetud ja tuleks seega jätta läbi vaatamata. 4

§ 168lg 1 alusel avaldaja kanda.

Menetluskulud oleks tulnud jätta

§ 168lg 5 ja § 477 lg 1 järgi puudutatud isiku kanda.

10.1. Ringkonnakohus selgitab, et üldjuhul reguleerib hagita asjas menetluskulude jaotust

§ 172

. Riigikohus on aga leidnud, et

§ 8

lg 2 ja § 477 lg 1 võimaldavad kohaldada asjakohases ulatuses ka hagita menetlust lõpetavate lahendite puhul

§-i 168 (nt Riigikohtu

1. oktoobri
2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-84-08, p 11 ja
3. oktoobri
4. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-90-10, p 11). 10.2.

§ 168

lg-d 4 ja 5 reguleerivad menetluskulude jaotust olukorras, kus hageja loobub hagist või võtab selle tagasi.

§ 168

lg 4 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.

§ 168

lg 5 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Riigikohtu praktikast tuleneb, et kui hageja pärast hagi esitamist kostja tegevuse tulemusena saavutab hagiga taotletud eesmärgi, saab lugeda, et kostja on

§ 168lg-te 4 ja 5 mõttes hageja nõude rahuldanud (vt Riigikohtu 9.

märtsi

1. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-182-15 p 13 ja selles viidatud
2. mai
3. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-55-13, p 13). Ringkonnakohus leiab, et eeltoodu kehtib ka hagita menetluses, kui tegemist on asjaga, mida iseloomustab menetlusosaliste vaheline vaidlus. 10.
4. Praeguses asjas esitas avaldaja
5. augustil 2021 maakohtule avalduse puudutatud isiku kohustamiseks dokumentidega tutvumise võimaldamiseks. Avaldusega taotletud eesmärk oli, et avaldaja saaks tutvuda korteriühistu pangakonto väljavõttega ajavahemiku
6. november 2020 kuni
7. juuni 2021 kohta. Kuna puudutatud isik teatas
8. augusti 2021 e-kirjaga avaldajale, et avaldajal on võimalik tutvuda korteriühistu pangakonto väljavõttega Arkaadia Halduses, milleks tuleb avaldajal aeg kokku leppida majahalduriga, ning avaldaja sai
9. augustil 2021 vastavalt puudutatud isiku juhistele dokumentidega tutvuda, saavutas avaldaja avaldusega taotletud eesmärgi pärast kohtule avalduse esitamist puudutatud isiku tegevuse tõttu. 10.
10. Olukorras, kus avaldaja oli puudutatud isikult korteriühistu pangakonto väljavõttega tutvumist korduvalt nõudnud ning puudutatud isik ei olnud võimaldanud avaldajal dokumendiga tutvuda, ei olnud avaldaja kohtusse pöördumine ka põhjendamatu. Avaldaja esitatud e-kirjavahetusest nähtub, et ta oli puudutatud isikult korduvalt pangakonto väljavõtet nõudnud (nt
11. juuni
12. a,
13. juuli
14. a ja
15. juuli
16. a e-kirjad) ning viimane kord tegi seda
17. juulil 2021 e-kirjas. Avaldaja esitas kohtule avalduse KrtS § 45 lg-s 3 sätestatud 4-nädalase kohtusse pöördumise tähtaja viimasel päeval, s.o
18. augustil
19. Enne kohtule avalduse esitamist ei olnud puudutatud isik võimaldanud avaldajal kontoväljavõttega tutvuda (ei selle avaldajale saatmise ega ka kindlas kohas dokumendiga tutvumise võimaldamise teel). Vastupidist ei väida ka puudutatud isik. Seega ei saa avalduse esitamist pidada põhjendamatuks. 10.
20. Samuti ei ole asja materjalide põhjal alust arvata, et avaldus oleks olnud ilmselgelt põhjendamatu. Puudutatud isik ei ole esile toonud ka asjaolusid, mis lubaksid arvata, et

§ 168

lg 5 kohaldamine oleks tema suhtes ebaõiglane

§ 162lg 4 järgi.

Puudutatud isik ei vaidle vastu avaldaja väitele, et puudutatud isik andis avaldajale juhised soovitud pangakonto väljavõttega tutvumiseks

1. augusti
2. a e-kirjaga, s.o 3 päeva pärast kohtule avalduse esitamist. Puudutatud isiku vastuväite kohaselt ei olnud avaldajal alust kohtusse pöörduda, sest puudutatud isik ei olnud avaldaja KrtS §-st 45 tulenevaid õigusi rikkunud. Puudutatud isik on seisukohal, et ta vastas avaldaja
3. juuni
4. a nõudele juba
5. juulil 2021 ning hilisem
6. augusti
7. a vastus oli üksnes täiendav vastus. Ringkonnakohtu 5

§ 168lg 5 järgi puudutatud isiku kanda.

12. Kuna ringkonnakohus jätab menetluskulud maakohtus puudutatud isiku kanda, siis avaldaja määruskaebus sisuliselt rahuldatakse. Seega tuleb menetluskulud ringkonnakohtus jätta

§ 172lg 1 ja § 171 lg 1 järgi samuti puudutatud isiku kanda.

Määruskaebemenetluse kulude osaliselt avaldaja kanda jätmist ei õigusta praegusel juhul see, et määruskaebust ei rahuldata osas, milles avaldaja vaidlustas avalduse menetlusse võtmisest keeldumise ja palus jätta avaldus läbi vaatamata. Maakohtu määruse selles osas vaidlustamise põhjuseks oli asjaolu, et avalduse läbivaatamata jätmise korral jaotatakse menetluskulud

§ 168

lg-te 2–5 alusel, mille (täpsemalt § 168 lg 5) kohaldamist avaldaja praeguses asjas soovis. Sisuliselt oli avaldaja määruskaebuse eesmärk üksnes saavutada olukord, kus menetluskulud maakohtus jäetaks puudutatud isiku kanda. Avaldajal ei olnud huvi selle vastu, et kohus tema avaldust sisuliselt menetleks. See, kas avaldus jäetakse menetlemata põhjusel, et kohus keeldub selle menetlusse võtmisest või jätab selle läbi vaatamata, ei ole avaldaja huvide ja õiguste seisukohast ka oluline, kuna mõlemal juhul loetakse, et avaldust ei ole kohtu menetluses olnud (

§ 372lg 6, § 426 lg 1).

1. Ringkonnakohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra, kuna ringkonnakohus muudab maakohtu määrust menetluskulude jaotuse osas (vt Riigikohtu
2. mai
3. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-15916, p 16 ja seal viidatud kohtupraktika). Menetluskulude suuruse määrab

§ 177lg 2 järgi kindlaks asja lahendanud maakohus pärast määruse jõustumist.

14. Määruse peale võimaldab määruskaebuse esitada

§ 372lg 5 koosmõjus § 477 lg-ga 1.

Menetluskulude jaotust saab

§ 178

lg 1 kohaselt vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Gea Lepik (allkirjastatud digitaalselt) Meeli Kaur (allkirjastatud digitaalselt) Villem Lapimaa 6