2-19-4048/26

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Margit Vutt Otsuse tegemise aeg ja koht 10. jaanuar 2022, Võru kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-4048 Tsiviilasi Otodoors OÜ hagi Aktsiaseltsi Förmann NT vastu kahju hüvitamise nõudes Tsiviilasja hind 3026 eurot 70 senti Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Otodoors OÜ (registrikood 12982965) Kohtuistungi aeg 16. detsember 2021 Kostja Aktsiaselts Förmann NT (registrikood 10086633), lepinguline esindaja Krista Raudsepp RESOLUTSIOON 1.

Jätta Otodoors OÜ hagi Aktsiaseltsi Förmann NT vastu rahuldamata.

Jätta menetluskulud Otodoors OÜ kanda.

Määrata Aktsiaseltsi Förmann NT menetluskulude suuruseks 2057 eurot 50 senti.

Mõista Otodoors OÜ-lt Aktsiaseltsi Förmann NT kasuks välja 2057 euro 50 sendi suurune menetluskulu. Väljamõistetud menetluskulu tuleb kostja taotlusel kanda Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr EE147700771000526428 viitenumbriga 710252766.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 2-19-4048 1. Otodoors OÜ (hageja) esitas 18. märtsil 2019 Aktsiaseltsi Förmann NT (kostja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja 2542 euro 50 sendi suuruse kahjuhüvitise. 10. mai 2019. a hagiavalduse täpsustuses palus hageja mõista kostjalt välja 3026 eurot 70 senti.

Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 15. oktoobril 2018 veolepingu, millega kostja kohustus vedama hagejale Itaalia Vabariigist Eestisse kaupa. Hagejale teadaolevalt jõudis kostja veok Itaalias asuvasse lattu 18. oktoobril 2018. Kostja töötaja (autojuht) avaldas laos, et ta ei soovi, et kaup laaditakse auto peale vastavalt laadimisplaanile ja nii, nagu seda on varem tehtud. Itaalias võeti autojuhilt kauba laadimise muudatuse kohta ka allkiri, millega autojuht kinnitas, et ta ei soovi, et kaup laaditaks autole vastavalt laadimisplaanile. Kaup laaditi peale autojuhi juhiste järgi ja see ei olnud nõuetekohaselt kinnitatud.

Kui kaup oli peale laaditud, lahkus veoauto laost, kuid pöördus kohe varsti lattu aga tagasi, sest kaup kukkus veoauto järelkärus ümber. Itaalia lao töötaja tegi lattu tagasi saabunud veoautost foto ja saatis selle kohe e-kirjaga hagejale. Hageja esindaja palus laotöötajal kauba vastavalt laadimisplaanile veokile laadida ja mitte täita autojuhi juhiseid. Pärast seda laaditigi kaup autole laadimisplaani kohaselt ja veok alustas vedu Itaaliast Eestisse.

Kaup saabus Eestisse 23. oktoobril 2018. Kauba saabudes kontrollis hageja selle üle.

Ülevaatuse käigus selgus, et osa kaubast on sedavõrd kahjustunud, et hagejal ei ole võimalik seda kasutada. CMR saatelehele ei ole kauba kahjustumise kohta tehtud märget sellepärast, et kahju avastati pärast kostja töötaja lahkumist. Hageja teatas kostjale kahjust järgmisel päeval pärast kauba saamist (24. oktoobril 2018) ehk seaduses sätestatud tähtaja jooksul.

Kauba maksumus määratakse kindlaks börsi koteeringu alusel, või kui see puudub, siis kehtiva turuhinna alusel, või mõlema puudumisel sama liiki ja kvaliteediga kauba tavalise maksumuse alusel (rahvusvahelise kaupade autoveolepingu konventsiooni (CMR) art 23 p 2). Hageja kaubal ei ole börsi koteeringut. Samuti ei ole võimalik tuvastada kauba turuhinda 2018. a oktoobris, sest tegemist oli eritellimusel toodetud paneelidega, millel ei ole üldist turuhinda.

Saadetis koosnes 72 paneelist koguväärtusega 12 106 eurot 45 senti. Itaalia lepingupartner MARVEGAGLIA BUILDTECH S.r.l esitas hagejale selles suuruses arve ja hageja on selle tasunud. Seega on CMR art 23 p 3 järgi kauba väärtus 12 106 eurot 45 senti. 72st paneelist 18 sai veo käigus sedavõrd kahjustada, et hagejal ei olnud neid võimalik kasutada. Ühe paneeli hind on 168 eurot 15 senti (12 106 eurot 45 senti ÷ 72 = 168 eurot 15 senti). Seega on hagejal kostja vastu kahjunõue 3026 eurot 70 senti (ühe paneeli hind 168 eurot 15 senti × kahjustatud paneelide arv 18 = 3026 eurot 70 senti). Kahjustatud paneelid on hagejal siiani alles.

Kostja ei ole hagejale kahju hüvitanud, kuigi kaup sai kahjustada veo käigus ja kostja vastutab vedajana kauba säilimise eest. Hageja ei ole kostjale veo eest tasunud põhjusel, et hagejal on kostja vastu kauba kahjustumisest tulenev kahju hüvitamise nõue.

2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda.

Kostja sõnul ei ole õige hageja väide, et kaup laaditi autole kostja autojuhi juhiste järgi.

Tegelikult laaditi kaup peale saatja laadimisjuhi juhiste kohaselt. Kui autojuht kirjutas alla laadimisdokumendile, siis eeldas ta, et see on tavaline kauba laadimise akt. Hageja on esitanud kahelehelise dokumendi, kus autojuhi allkiri on vaid esimesel lehel. Teisel lehel, millel on kirjas lause „Peale laaditud vastavalt juhi korraldustele”, autojuhi allkirja ei ole.

Dokument on itaaliakeelne ja aktil ei ole ka mingit viidet, et tegemist oleks muudetud aktiga.

Kui tegemist oleks olnud muudetud aktiga, oleks pidanud olema koostatud kaks akti, esimene 2 2-19-4048 esimese laadimise kohta ja teine kauba ümberlaadimise kohta väidetavalt saatja juhiste järgi.

Praegu on olemas vaid üks akt. Hagiavaldusele lisatud laadimisplaan on asjakohatu, kuna sellelt ei ole aru saada, kes laadimisplaani koostas.

Hagiavaldusele lisatud pildilt ei ole aru saada, et kaup oleks üldse kahjustada saanud. Sellelt on näha vaid see, et kaup on ümber läinud. Hilisemad pildid ei ole enam asjakohased ega tõenda, et tegemist oleks sama kaubaga, mida kostja vedas.

Kauba kahjustused tulnuks dokumenteerida kohe kauba saabudes. Hageja väidetel kontrollis ta kauba saabudes selle kohe üle, aga CMR-i saatelehele ei ole hageja teinud ühtegi märget, et kaup oleks saanud kahjustada. CMR-i saateleht on kõige olulisem tõend, millega tõendada kauba seisundit. Kauba vigastused olid hageja väidetut arvestades välised ja oleksid pidanud olema näha juba mahalaadimisel. Seega tulnuks kahjustused kohe ka kindlaks teha.

Hageja ei ole tõendanud, et kaup sai veo käigus kahjustada. Kui hageja teatas kostjale, et kaup on kahjustatud, läks kostja esindaja hageja juurde, et kaup üle vaadata. Seal selgus aga, et väidetavalt kahjustatud 18 paneelist on alles vaid üks ja ülejäänud on ära müüdud. Lisaks olid vaidlusalused paneelid pikad ja kui mingi osa paneelist kahjustus, sai ülejäänud kahjustamata osa siiski kasutada. Seega ei muutunud kasutuskõlbmatuks kogu paneel, vaid ainult osa sellest.

Hageja nõude suuruse kujunemine ei ole arusaadav ega jälgitav. Hageja esitatud piltidelt nähtub, et enamus väidetavaid kahjustusi on väiksed ja seega on hageja kahjunõue igal juhul liiga suur. Lisaks ei ole hageja esitanud kahjuarvestust CMR-i art 23 p-de 1–3 järgi kauba brutokaalu kilogrammi kohta. Seega ei ole hageja tõendanud, et tema nõutav kahju ei ületa vedaja vastutuse piirmäära.

Lisaks on kostjal hageja vastu 3240 euro suurune veotasu nõue, mis tuleneb hagejale 24. oktoobril 2018 esitatud arvest nr A789. Isegi kui hageja nõue on tõendatud, võib kostja hageja nõude oma nõudega tasaarvestada.

Isegi kui hagejale on tekkinud kahju, ei ole seda põhjustanud kostja. Veose peab vedamiskindlalt peale laadima ja paigaldama (sh kinnitama) saatja ja saatja vastutab ka laadimisvigade eest. Kuna vaidlusaluse kauba laadisid peale Itaalia tehase töötajad, siis ei vastuta vedaja igal juhul kahju eest.

3.Kohus selgitas 17. augustil 2021 pooltele menetluslikku olukorda ja kohalduvat õigust ning küsis mõlemalt poolelt täiendavaid selgitusi nende esitatud asjaolude ja väidete kohta. Samuti tegi kohus ettepaneku sõlmida asjas kompromiss. Kostja vastas kohtunõudele ja esitas täiendavad selgitused. Hageja ei vastanud kohtu küsimustele.

4.Kohus korraldas 16. detsembril 2021 kohtuistungi. Hageja seaduslikule esindajale toimetati kohtukutse kätte, kuid ta ei ilmunud kohtuistungile. Kuna hageja oli nõustunud kirjaliku menetlusega, siis jättis kohus rahuldamata kostja taotluse jätta hagi läbi vaatamata.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 5. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ja hinnanud tõendeid ning kuulanud ära kohtuistungile ilmunud kostja, on seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, millised asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega ta neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 436 lg 2 järgi rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Õiguse 3 2-19-4048 kohaldamise üle otsustab poolte esitatud asjaolude põhjal kohus (TsMS § 436 lg 7 ja § 438 lg

1).

7.Hageja kui kauba saaja nõuab kostjalt kui vedajalt nende vahel sõlmitud veolepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist. Asjaoludest nähtuvalt on praegusel juhul tegemist rahvusvahelise kaubaveoga, mille käigus veeti kaupa Itaaliast Eestisse autotranspordiga.

Sellisele õigussuhtele kohaldub vedaja vastutuse osas rahvusvahelise kaupade autoveolepingu konventsioon (CMR). CMR art 1 p 1 kohaselt kohaldatakse konventsiooni igasuguse kauba autoveo lepingu suhtes, mida tehakse tasu eest sõidukiga, kui lepingus näidatud kauba vastuvõtmise koht ja kauba üleandmiseks ettenähtud koht asuvad eri riikides, millest vähemalt üks on konventsiooni osaline. Kauba veoks üleandmise koht oli poolte esitatud asjaolude kohaselt Itaalias ja vastuvõtmise koht Eestis. Nii Itaalia kui ka Eesti on CMR-iga liitunud.

8.Mitte kõik veolepinguga seonduv ei ole aga reguleeritud CMR-is. Ka Riigikohus on märkinud, et CMR-is ei ole veolepingut ammendavalt reguleeritud ning reguleerimata osas laienevad veolepingule ka riigisisese õiguse sätted (vt ka Riigikohtu 19. detsembri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-12, p 15; 25. veebruari 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-3-09, p-d 12–

13).

EÜ siseste lepingupartnerite sõlmitud lepingutele kohalduvat õigust reguleerib Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 17. juuni 2008. a määrus (EÜ) nr 593/2008 lepinguliste võlasuhete suhtes kohaldatava õiguse kohta (Rooma I määrus). Rooma I määruse art 3 p 1 näeb ette, et lepingu suhtes kohaldatakse lepingupoolte valitud õigust. Pooled ei ole esitanud asjaolusid, millest nähtuks, et nad oleksid veolepingule kohalduvas õiguses eraldi kokku leppinud. Rooma I määruse art 5 p 1 näeb ette, et kui pooled on jätnud kaubaveolepingu suhtes kohaldatava õiguse art 3 kohaselt valimata, kohaldatakse selle riigi õigust, kus on vedaja harilik viibimiskoht, tingimusel et veose vedamiseks vastuvõtmise või veose saajale üleandmise koht või kaubasaatja harilik viibimiskoht on samuti kõnealuses riigis. Nii kostja asukoht kui ka kauba saajale üleandmise koht olid Eestis, seega kohaldub veolepingule CMR-iga reguleerimata ulatuses võlaõigusseadus.

9.Üks küsimusi, mis ei ole CMR-is reguleeritud, on kauba peale- ja mahalaadimine. Kauba laadimisega seonduvat reguleerib võlaõigusseaduse § 779, mille esimese lõike esimese lause järgi on veose vedamiskindel laadimine ja paigaldamine saatja kohustus. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt peab vedaja looma võimaluse ja tingimused veose ohutuks pealelaadimiseks.

10.Saatja vastutab pealelaadimise eest seetõttu, et just tema teab kõige paremini, millised on kauba omadused ja oskab seepärast vedajaga võrreldes täpsemini hinnata, kuidas saab kaupa kõige paremini kaitsta transpordi käigus tekkida võiva kahju eest. Kauba paigaldamine (sh selle paigutamine ja kinnitamine) on saatja kohustus, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.

Praegusel juhul ei ole kohtule esitatud asjaolusid, millest nähtuks, et pooltel oli teistsugune kokkulepe. Kauba õigesti paigaldamise kohustus on täidetud siis, kui see tagab transpordivahendi stabiilsuse, juhitavuse ja pidurdusvõime.

11.Hageja nõude aluseks on CMR art 17 p 1, mille kohaselt vastutab vedaja kauba vigastamise eest kauba veoks vastuvõtmise hetkest kuni üleandmise hetkeni. CMR art 17 p 4 loetleb juhtumid, mil vedaja vabaneb vastutusest eeldusel, et on järgitud art 18 p 2–5. Muu hulgas näeb art 17 p 4 alapunkt c ette, et vedaja vabaneb vastutusest, kui kauba vigastamise põhjustas sellise riski realiseerumine, mille põhjustas kauba pealelaadimine või paigaldamine saatja või isikute poolt, kes tegutsevad saatja nimel.

12.CMR art 18 p 2 sätestab, et kui vedaja tõendab, et kujunenud asjaoludel võis kauba vigastamine olla art 17 p-s 4 nimetatud ühe või mitme erilise riski tagajärg, siis eeldatakse, et kaup sai vigastada just sel põhjusel. Sel juhul on nõude esitajal kohustus tõendada, et kauba 4 2-19-4048 vigastamine ei ole täielikult või osaliselt ühegi sellise riski tagajärg. Selliseks eriliseks riskiks on art 17 p 4 alapunkti c kohaselt mh kauba pealelaadimine või paigaldamine saatja, saaja või isikute poolt, kes tegutsevad saatja või saaja nimel.

13.Praegusel juhul ei ole vaidlust selle üle, et poolte vahel oli kehtiv veoleping, et kauba laadisid auto peale saatja töötajad ja et kaup läks veoki kastis ümber ning tuli sellepärast ümber laadida. Küll aga vaidlevad pooled selle üle, kelle juhiste järgi kaup peale laaditi ja kes vastutab kauba kahjustumise eest. Samuti ei ole pooltel üksmeelt selles, kui suur kahju hagejale kui kauba saajale üldse tekkinud on.

14.Hageja sõnul sai kaup kahjustada seetõttu, et see kukkus autokastis ümber. See nähtub ka hageja esitatud pildilt (tl 9), kust on näha, et kaup on vajunud veoauto koormaruumis ühele küljele. Kohtu arvates on seega tõendatud, et kaup kahjustus eelduslikult sellepärast, et see ei olnud autole vedamiskindlalt peale laaditud. Kui kaup oleks laaditud autosse korrektselt, ei oleks see ümber kukkunud. Seega saab praegusel juhul lugeda, et kaup kahjustus eelduslikult sellise riski tagajärjel, mis on hõlmatud CMR art 17 p 4 alapunktiga c. Sellises olukorras läheb tõendamiskoormus üle nõude esitajale, kes peab tõendama, et kaup kahjustus mingil muul põhjusel. Eeltoodust tulenevalt pidanuks hageja oma tõenditega lükkama ümber eelduse, et kaup kahjustus laadimisvea tõttu. Muu hulgas saanuks hageja selle eelduse ümber lükata tõendades, et kauba kahjustuse põhjustas siiski kostja.

15.Hageja ongi väitnud, et tegelikult põhjustasid koorma ümbermineku autojuhi antud juhised.

Nimelt olevat autojuht käskinud laadida paneelid auto peale teisiti, kui seda tahtsid teha saatja töötajad. Seejuures on hageja tõenditena esitanud väidetava laadimisplaani (tl 6), kostja autojuhi allkirjastatud laadimisplaani muudatuse (tl 7 pöördel ja tl 8) ja saatja töötaja e-kirja hagejale (tl 9, pöördel).

16.Kohus on seisukohal, et hageja esitatud laadimisplaan ega ka kostja autojuhi allkirjastatud dokument laadimisplaani väidetava muudatuse kohta ei tõenda seda, et kauba kahjustus on tingitud kostjast. Laadimisplaan on lihtsalt paberile trükitud ruudustik ja see ei ole seostatav praegu vaidluse all oleva veoga. Laadimisplaani muudatus, millele hageja tugineb, on kahel lehel. Kostja autojuhi allkiri on neist vaid esimesel lehel (seal asuvate üldandmete juures, tl 7, pöördel). Allkirjastatud lehel ei ole ühtegi märget, et laadimine oleks toimunud autojuhi juhiste järgi või et autojuhti oleks hoiatatud, et selliselt laadides võib veos vedamise ajal viga saada.

Teisel lehel, alajaotuses „Materjali kirjeldus“ (tl 8), on küll märge „peale laaditud vastavalt juhi korraldustele“, kuid sellel lehel ei ole ühtegi allkirja.

17.Hageja on lisaks esitanud ka saatja laotöötja 18. oktoobri 2018. a e-kirja, mille kohaselt läks kaup autokastis ümber seetõttu, et autojuht, vaatamata hoiatustele, andis korralduse paigutada veos koormaruumi ühele küljele (tl 9, pöördel). Kostja on omakorda esitanud autojuhi kirjaliku seletuse (tl 35), millest nähtuvalt laadis kauba auto peale saatja ja enne selle peale laadimist joonistas laotöötja penoplastitüki peale laadimisplaani, mille järgi pärast koorem ka peale laaditi. Autojuhi seletuse kohaselt vajusid paneelid juba esimeses kurvis ümber ja ta pidi kauba ümberlaadimiseks tehasesse tagasi sõitma, kus talle väravas öeldi, et kaup on valesti peale laaditud.

18.Kohtu hinnangul ei saa eelviidatud tõendite põhjal tõsikindlalt järeldada, et autojuht oleks andnud juhise kauba pealelaadimise viisi kohta.

18.1. Hagimenetluses peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited (TsMS 230 lg 1). Hagejal on kohustus tagada, et ta esitab piisavad tõendid oma nõude rahuldamiseks (vt RKTKo nr 3-2-1-41-15, p 19). TsMS § 231 lg 2 järgi ei vaja poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide tõendamist üksnes juhul, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu 5 2-19-4048 kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Praegusel juhul ei ole kostja võtnud omaks, et kauba vale laadimise põhjustas tema autojuht.

18.2. Nagu eespool märgitud, oli hagejal kohustus tõendada, et kahju põhjustasid (kas täielikult või osaliselt) autojuhi antud valed juhised. Hageja esitatud saatja töötaja e-kiri ja kostja esitatud autojuhi kirjalik seletus on selles küsimuses vasturääkivad. Samas on need tõendid kohtu hinnangul oma tõenduslikult jõult võrdsed – mõlemal juhul on tegu dokumentaalse tõendiga, mille on koostanud vaidlusega seotud isikud. Kui hageja esitab mingi asjaolu kohta tõendi ja kostja esitab sama asjaolu kohta samaväärse tõendi, millest võib võrreldes hageja väidetuga teha vastupidise järelduse, siis läheb hageja tõendamiskoormusesse kuuluva asjaolu tõendamise kohustus uuesti hagejale. Seega pidanuks hageja täiendavalt tõendama, et kauba vale laadimise põhjustas just kostja. Hageja seda aga tõendanud ei ole.

18.3. Seega saab praegusel juhul järeldada, et vaidlusalune kaup kahjustus selle tõttu, et saatja ei laadinud seda auto peale vedamiskindlalt. Eeltoodust tulenevalt ei vastuta kostja kui vedaja kauba kahjustumise eest ja hagi tuleb jätta rahuldamata.

19.Kuna hagi jääb rahuldamata, siis ei käsitle kohus otsuses seda, kas ja millises ulatuses on hageja kahju suurus tõendatud ja kas kostjal on hageja vastu veotasu nõue, mille ta saaks hageja nõudega tasaarvestada.

MENETLUSKULUDE JAOTUS JA KINDLAKSMÄÄRAMINE 20. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis jäävad menetluskulud hageja kanda (TsMS § 162 lg 1).

21.TsMS § 174 lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

22.Kostja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja ja palub hagejalt menetluskuluna välja mõista 2247 euro 50 sendi suuruse lepingulise esindaja kulu (ilma käibemaksuta).

23.TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS § 218 kohaselt. Kostjat on menetluses esindanud TsMS § 218 kohane esindaja.

24.Kostja menetluskulude nimekirja järgi on kostjale kokku osutatud õigusabi 23 tunni ja 40 minuti ulatuses hinnaga 95 eurot tund (ilma käibemaksuta). Kostja on kinnitanud, et kõik taotletavad menetluskulud seonduvad käesoleva tsiviilasjaga. Kostja ei ole käibemaksukohustuslane.

25.Lepinguline esindaja on kostja esindamisel teinud järgmisi toimingud: • • • • • Hagiavaldusega tutvumine, seisukoha kujundamine ja tõendite kogumine ning hagiavaldusele vastuse koostamine – 4 tundi 57 minutit;

Hageja 10. mai 2019. a seisukohaga tutvumine, seisukoha kujundamine ja vastuse koostamine – 4 tundi 54 minutit;

26.novembri 2020. a kohtunõudega tutvumine ja vastuse koostamine – 3 tundi;

Hageja 30. detsembri 2020. a taotlustega tutvumine ja seisukoha koostamine – 2 tundi 19 minutit;

17.augusti 2021. a kohtunõudega tutvumine ja vastuse koostamine – 5 tundi;

6 2-19-4048 • • Ettevalmistamine 16. detsembri 2021. a kohtuistungiks – 3 tundi;

16.12.2021. a kohtuistungil osalemine – 30 minutit.

26.Kokku on kostja lepingulise esindaja kulu olnud 2247 eurot 50 senti.

27.Kohus leiab, et kostja lepingulise esindaja tunnitasu on mõistliku suurusega. Taotletavad menetluskulud on ka mahult enamuses põhjendatud ja vajalikud. Kohus leiab siiski, et 17. augusti 2021. a kohtunõudega tutvumisele ja vastuse koostamisele kulunud aeg on mõnevõrra ülepaisutatud. Kohtu hinnangul on 5 tunni asemel põhjendatud ja vajalik ajakulu 4 tundi.

Vaidluse asjaolud on kogu aeg olnud üldjoontes samad ja seega ei ole põhjendatud, et kohtunõudele vastamiseks kulus sama palju aega kui hagile vastamiseks. Samuti on kostjal 16. detsembri 2021. a kohtuistungi ettevalmistamisele kulunud 3 tundi, kuid kohtu arvates saab põhjendatuks lugeda 2 tundi.

Eeltoodust tulenevalt on kostja põhjendatud ja vajalik lepingulise esindaja kulu 21 tundi 40 minutit ehk kaks tundi vähem, kui taotluses märgitud. Hagejalt tuleb seega kostja kasuks välja mõista 2247 eurot 50 senti – 190 (2 × 95) eurot = 2057 euro 50 sendi suurune menetluskulu.

28.TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja ei ole sellist taotlust esitanud. /allkirjastatud digitaalselt/ Margit Vutt kohtunik 7

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.