Obsah (9)

§ 230§ 436§ 231§ 173§ 162§ 174§ 175§ 218§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Margit Vutt Otsuse tegemise aeg ja koht 10. jaanuar 2022, Võru kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-4048 Tsiviilasi Otodoors OÜ hagi Aktsias

) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, millised asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega ta neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 436lg 2 järgi rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

Õiguse 3 2-19-4048 kohaldamise üle otsustab poolte esitatud asjaolude põhjal kohus (

§ 436lg 7 ja § 438 lg 1).

1. Hageja kui kauba saaja nõuab kostjalt kui vedajalt nende vahel sõlmitud veolepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist. Asjaoludest nähtuvalt on praegusel juhul tegemist rahvusvahelise kaubaveoga, mille käigus veeti kaupa Itaaliast Eestisse autotranspordiga. Sellisele õigussuhtele kohaldub vedaja vastutuse osas rahvusvahelise kaupade autoveolepingu konventsioon (CMR). CMR art 1 p 1 kohaselt kohaldatakse konventsiooni igasuguse kauba autoveo lepingu suhtes, mida tehakse tasu eest sõidukiga, kui lepingus näidatud kauba vastuvõtmise koht ja kauba üleandmiseks ettenähtud koht asuvad eri riikides, millest vähemalt üks on konventsiooni osaline. Kauba veoks üleandmise koht oli poolte esitatud asjaolude kohaselt Itaalias ja vastuvõtmise koht Eestis. Nii Itaalia kui ka Eesti on CMR-iga liitunud.
2. Mitte kõik veolepinguga seonduv ei ole aga reguleeritud CMR-is. Ka Riigikohus on märkinud, et CMR-is ei ole veolepingut ammendavalt reguleeritud ning reguleerimata osas laienevad veolepingule ka riigisisese õiguse sätted (vt ka Riigikohtu
3. detsembri
4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-12, p 15;
5. veebruari
6. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-3-09, p-d 12– 13). EÜ siseste lepingupartnerite sõlmitud lepingutele kohalduvat õigust reguleerib Euroopa Parlamendi ja Nõukogu
7. juuni
8. a määrus (EÜ) nr 593/2008 lepinguliste võlasuhete suhtes kohaldatava õiguse kohta (Rooma I määrus). Rooma I määruse art 3 p 1 näeb ette, et lepingu suhtes kohaldatakse lepingupoolte valitud õigust. Pooled ei ole esitanud asjaolusid, millest nähtuks, et nad oleksid veolepingule kohalduvas õiguses eraldi kokku leppinud. Rooma I määruse art 5 p 1 näeb ette, et kui pooled on jätnud kaubaveolepingu suhtes kohaldatava õiguse art 3 kohaselt valimata, kohaldatakse selle riigi õigust, kus on vedaja harilik viibimiskoht, tingimusel et veose vedamiseks vastuvõtmise või veose saajale üleandmise koht või kaubasaatja harilik viibimiskoht on samuti kõnealuses riigis. Nii kostja asukoht kui ka kauba saajale üleandmise koht olid Eestis, seega kohaldub veolepingule CMR-iga reguleerimata ulatuses võlaõigusseadus.
9. Üks küsimusi, mis ei ole CMR-is reguleeritud, on kauba peale- ja mahalaadimine. Kauba laadimisega seonduvat reguleerib võlaõigusseaduse § 779, mille esimese lõike esimese lause järgi on veose vedamiskindel laadimine ja paigaldamine saatja kohustus. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt peab vedaja looma võimaluse ja tingimused veose ohutuks pealelaadimiseks.
10. Saatja vastutab pealelaadimise eest seetõttu, et just tema teab kõige paremini, millised on kauba omadused ja oskab seepärast vedajaga võrreldes täpsemini hinnata, kuidas saab kaupa kõige paremini kaitsta transpordi käigus tekkida võiva kahju eest. Kauba paigaldamine (sh selle paigutamine ja kinnitamine) on saatja kohustus, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Praegusel juhul ei ole kohtule esitatud asjaolusid, millest nähtuks, et pooltel oli teistsugune kokkulepe. Kauba õigesti paigaldamise kohustus on täidetud siis, kui see tagab transpordivahendi stabiilsuse, juhitavuse ja pidurdusvõime.
11. Hageja nõude aluseks on CMR art 17 p 1, mille kohaselt vastutab vedaja kauba vigastamise eest kauba veoks vastuvõtmise hetkest kuni üleandmise hetkeni. CMR art 17 p 4 loetleb juhtumid, mil vedaja vabaneb vastutusest eeldusel, et on järgitud art 18 p 2–
12. Muu hulgas näeb art 17 p 4 alapunkt c ette, et vedaja vabaneb vastutusest, kui kauba vigastamise põhjustas sellise riski realiseerumine, mille põhjustas kauba pealelaadimine või paigaldamine saatja või isikute poolt, kes tegutsevad saatja nimel.
13. CMR art 18 p 2 sätestab, et kui vedaja tõendab, et kujunenud asjaoludel võis kauba vigastamine olla art 17 p-s 4 nimetatud ühe või mitme erilise riski tagajärg, siis eeldatakse, et kaup sai vigastada just sel põhjusel. Sel juhul on nõude esitajal kohustus tõendada, et kauba 4 2-19-4048 vigastamine ei ole täielikult või osaliselt ühegi sellise riski tagajärg. Selliseks eriliseks riskiks on art 17 p 4 alapunkti c kohaselt mh kauba pealelaadimine või paigaldamine saatja, saaja või isikute poolt, kes tegutsevad saatja või saaja nimel.
14. Praegusel juhul ei ole vaidlust selle üle, et poolte vahel oli kehtiv veoleping, et kauba laadisid auto peale saatja töötajad ja et kaup läks veoki kastis ümber ning tuli sellepärast ümber laadida. Küll aga vaidlevad pooled selle üle, kelle juhiste järgi kaup peale laaditi ja kes vastutab kauba kahjustumise eest. Samuti ei ole pooltel üksmeelt selles, kui suur kahju hagejale kui kauba saajale üldse tekkinud on.
15. Hageja sõnul sai kaup kahjustada seetõttu, et see kukkus autokastis ümber. See nähtub ka hageja esitatud pildilt (tl 9), kust on näha, et kaup on vajunud veoauto koormaruumis ühele küljele. Kohtu arvates on seega tõendatud, et kaup kahjustus eelduslikult sellepärast, et see ei olnud autole vedamiskindlalt peale laaditud. Kui kaup oleks laaditud autosse korrektselt, ei oleks see ümber kukkunud. Seega saab praegusel juhul lugeda, et kaup kahjustus eelduslikult sellise riski tagajärjel, mis on hõlmatud CMR art 17 p 4 alapunktiga c. Sellises olukorras läheb tõendamiskoormus üle nõude esitajale, kes peab tõendama, et kaup kahjustus mingil muul põhjusel. Eeltoodust tulenevalt pidanuks hageja oma tõenditega lükkama ümber eelduse, et kaup kahjustus laadimisvea tõttu. Muu hulgas saanuks hageja selle eelduse ümber lükata tõendades, et kauba kahjustuse põhjustas siiski kostja.
16. Hageja ongi väitnud, et tegelikult põhjustasid koorma ümbermineku autojuhi antud juhised. Nimelt olevat autojuht käskinud laadida paneelid auto peale teisiti, kui seda tahtsid teha saatja töötajad. Seejuures on hageja tõenditena esitanud väidetava laadimisplaani (tl 6), kostja autojuhi allkirjastatud laadimisplaani muudatuse (tl 7 pöördel ja tl 8) ja saatja töötaja e-kirja hagejale (tl 9, pöördel).
17. Kohus on seisukohal, et hageja esitatud laadimisplaan ega ka kostja autojuhi allkirjastatud dokument laadimisplaani väidetava muudatuse kohta ei tõenda seda, et kauba kahjustus on tingitud kostjast. Laadimisplaan on lihtsalt paberile trükitud ruudustik ja see ei ole seostatav praegu vaidluse all oleva veoga. Laadimisplaani muudatus, millele hageja tugineb, on kahel lehel. Kostja autojuhi allkiri on neist vaid esimesel lehel (seal asuvate üldandmete juures, tl 7, pöördel). Allkirjastatud lehel ei ole ühtegi märget, et laadimine oleks toimunud autojuhi juhiste järgi või et autojuhti oleks hoiatatud, et selliselt laadides võib veos vedamise ajal viga saada. Teisel lehel, alajaotuses „Materjali kirjeldus“ (tl 8), on küll märge „peale laaditud vastavalt juhi korraldustele“, kuid sellel lehel ei ole ühtegi allkirja.
18. Hageja on lisaks esitanud ka saatja laotöötja
19. oktoobri
20. a e-kirja, mille kohaselt läks kaup autokastis ümber seetõttu, et autojuht, vaatamata hoiatustele, andis korralduse paigutada veos koormaruumi ühele küljele (tl 9, pöördel). Kostja on omakorda esitanud autojuhi kirjaliku seletuse (tl 35), millest nähtuvalt laadis kauba auto peale saatja ja enne selle peale laadimist joonistas laotöötja penoplastitüki peale laadimisplaani, mille järgi pärast koorem ka peale laaditi. Autojuhi seletuse kohaselt vajusid paneelid juba esimeses kurvis ümber ja ta pidi kauba ümberlaadimiseks tehasesse tagasi sõitma, kus talle väravas öeldi, et kaup on valesti peale laaditud.
21. Kohtu hinnangul ei saa eelviidatud tõendite põhjal tõsikindlalt järeldada, et autojuht oleks andnud juhise kauba pealelaadimise viisi kohta. 18.
22. Hagimenetluses peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited (

230 lg 1). Hagejal on kohustus tagada, et ta esitab piisavad tõendid oma nõude rahuldamiseks (vt RKTKo nr 3-2-1-41-15, p 19).

§ 231

lg 2 järgi ei vaja poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide tõendamist üksnes juhul, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu 5 2-19-4048 kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Praegusel juhul ei ole kostja võtnud omaks, et kauba vale laadimise põhjustas tema autojuht. 18.

1. Nagu eespool märgitud, oli hagejal kohustus tõendada, et kahju põhjustasid (kas täielikult või osaliselt) autojuhi antud valed juhised. Hageja esitatud saatja töötaja e-kiri ja kostja esitatud autojuhi kirjalik seletus on selles küsimuses vasturääkivad. Samas on need tõendid kohtu hinnangul oma tõenduslikult jõult võrdsed – mõlemal juhul on tegu dokumentaalse tõendiga, mille on koostanud vaidlusega seotud isikud. Kui hageja esitab mingi asjaolu kohta tõendi ja kostja esitab sama asjaolu kohta samaväärse tõendi, millest võib võrreldes hageja väidetuga teha vastupidise järelduse, siis läheb hageja tõendamiskoormusesse kuuluva asjaolu tõendamise kohustus uuesti hagejale. Seega pidanuks hageja täiendavalt tõendama, et kauba vale laadimise põhjustas just kostja. Hageja seda aga tõendanud ei ole. 18.
2. Seega saab praegusel juhul järeldada, et vaidlusalune kaup kahjustus selle tõttu, et saatja ei laadinud seda auto peale vedamiskindlalt. Eeltoodust tulenevalt ei vastuta kostja kui vedaja kauba kahjustumise eest ja hagi tuleb jätta rahuldamata.
3. Kuna hagi jääb rahuldamata, siis ei käsitle kohus otsuses seda, kas ja millises ulatuses on hageja kahju suurus tõendatud ja kas kostjal on hageja vastu veotasu nõue, mille ta saaks hageja nõudega tasaarvestada. MENETLUSKULUDE JAOTUS JA KINDLAKSMÄÄRAMINE 20.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis jäävad menetluskulud hageja kanda (

§ 162lg 1).

21.

§ 174

lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. 22. Kostja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja ja palub hagejalt menetluskuluna välja mõista 2247 euro 50 sendi suuruse lepingulise esindaja kulu (ilma käibemaksuta). 23.

§ 175

lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja

§ 218kohaselt.

Kostjat on menetluses esindanud

§ 218kohane esindaja.

1. Kostja menetluskulude nimekirja järgi on kostjale kokku osutatud õigusabi 23 tunni ja 40 minuti ulatuses hinnaga 95 eurot tund (ilma käibemaksuta). Kostja on kinnitanud, et kõik taotletavad menetluskulud seonduvad käesoleva tsiviilasjaga. Kostja ei ole käibemaksukohustuslane.
2. Lepinguline esindaja on kostja esindamisel teinud järgmisi toimingud: • • • • • Hagiavaldusega tutvumine, seisukoha kujundamine ja tõendite kogumine ning hagiavaldusele vastuse koostamine – 4 tundi 57 minutit; Hageja
3. mai
4. a seisukohaga tutvumine, seisukoha kujundamine ja vastuse koostamine – 4 tundi 54 minutit;
5. novembri
6. a kohtunõudega tutvumine ja vastuse koostamine – 3 tundi; Hageja
7. detsembri
8. a taotlustega tutvumine ja seisukoha koostamine – 2 tundi 19 minutit;
9. augusti
10. a kohtunõudega tutvumine ja vastuse koostamine – 5 tundi; 6 2-19-4048 • • Ettevalmistamine
11. detsembri
12. a kohtuistungiks – 3 tundi; 16.12.
13. a kohtuistungil osalemine – 30 minutit.
14. Kokku on kostja lepingulise esindaja kulu olnud 2247 eurot 50 senti.
15. Kohus leiab, et kostja lepingulise esindaja tunnitasu on mõistliku suurusega. Taotletavad menetluskulud on ka mahult enamuses põhjendatud ja vajalikud. Kohus leiab siiski, et
16. augusti
17. a kohtunõudega tutvumisele ja vastuse koostamisele kulunud aeg on mõnevõrra ülepaisutatud. Kohtu hinnangul on 5 tunni asemel põhjendatud ja vajalik ajakulu 4 tundi. Vaidluse asjaolud on kogu aeg olnud üldjoontes samad ja seega ei ole põhjendatud, et kohtunõudele vastamiseks kulus sama palju aega kui hagile vastamiseks. Samuti on kostjal
18. detsembri
19. a kohtuistungi ettevalmistamisele kulunud 3 tundi, kuid kohtu arvates saab põhjendatuks lugeda 2 tundi. Eeltoodust tulenevalt on kostja põhjendatud ja vajalik lepingulise esindaja kulu 21 tundi 40 minutit ehk kaks tundi vähem, kui taotluses märgitud. Hagejalt tuleb seega kostja kasuks välja mõista 2247 eurot 50 senti – 190 (2 × 95) eurot = 2057 euro 50 sendi suurune menetluskulu. 28.

§ 177

lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja ei ole sellist taotlust esitanud. /allkirjastatud digitaalselt/ Margit Vutt kohtunik 7