) § 2 lg 1 mõttes, mis õigustaks hagejat nõudma kostjalt tasu maksmist. Vastavalt
võib võlasuhe tekkida lepingust või seaduses sätestatud lepinguvälisest või lepingusarnasest võlasuhtest. Hageja nõuab kostjalt põhinõudena 3000 eurot, mis kommunaalmakseid ja kahjuhüvitist (vara kahjustamise eest). sisaldab üüritasu, tasumata Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited ning pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab (TsMS § 5 lg 2).
kohaselt kohustub üürilepinguga üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). 7.1 Hageja viitab võlasuhte ja kostja vastutuse alusena pooltevahelisele üürilepingule. Lepingust tuleneva nõude rahuldamine sõltub esmajoones kehtiva lepingu olemasolust. Hagiavaldusele lisatud üürilepingul (tl 76-18) kostja allkirja ei ole. Hageja ise on hagiavalduses märkinud, et saatis kostjale üürilepingu, kuid viimane keeldus sellest. Võlaõigusseaduse üürisuhet reguleerivad sätted ei näe ette üürilepingu kohustuslikku vorminõuet, st et iseenesest võib üürileping olla sõlmitud ka suuliselt, kuid sel juhul tuleb hagejal üürilepingust tuleneva nõude esitamisel tõendada lepingu sõlmimist (pakkumus / nõustumus) poolte vahel ning poolte lepingust tulenevaid kohustusi (lepingutingimusi), nõude suurust (millises ulatuses on kostja jätnud lepingulised kohustused täitmata, võimaliku viivisenõude määr ja arvestus jms). Kohus selgitas hagejale eeltoodut (tl 32-33) 7.2
lg 1 ja
Tahteavaldus muutub kehtivaks ja siduvaks juhul, kui teine pool mingil viisil selle tahteavaldusega nõustub.
lg 1 lubab nõustumust (aktsepti) lepingu sõlmimiseks väljendada mh ka teoga so kaudse tahteavaldusega. Seega võib lepingu lugeda sõlmituks nii otseste tahteavalduste vahetamise teel kui ka kaudsete tahteavaldustega (TsÜS § 68 lg 2 ja 3). Seejuures peab poolte tahe olema äratuntavalt väljendatud. Kuivõrd hageja ise kinnitab, et kostja keeldus lepingu allkirjastamisest, ei saa kohtu hinnangul lugeda, et kostja on mingil viisil hageja väljendatud tahteavaldusega nõustunud, sh väljendanud omapoolset nõustumust kaudselt teoga. Seega on kohus seisukohal, et poolte vahel ei olnud sõlmitud üürilepingut ning sellest tulenevalt ei ole hagejal õigust nõuda ka üürilepingust tulenevat tasu kostjalt. Hageja ei ole tõendanud ka seda, et selle aja eest, mil kostja õigusliku aluseta hageja vara kasutas, jäi hagejal saamata tulu, mida ta kinnisvara omandades lootis saada (nt ei saanud anda korterit üürile ja teenida sellelt tulu), mis võimaldaks tugineda selles osas kahju hüvitamise sätetele (
7.3 Kohus juhib tähelepanu ka sellele, et kohtule esitatud üürilepingu p 3.4 järgi tuli esimene üürimakse tasuda hiljemalt 19.07.2021 (tl 8) ja ülejäänud summa 2 järgneva koo jooksul, samas lepingu p 9.1 kohaselt jõustub leping selle allkirjastamisest ja lõpeb 22.07.2021 kui lepingut ei öelda üles erakorraliselt (tl 15). Lepingu p 3.1 järgi oli üüri suurus 250 eurot kuus. Hageja ise allkirjastas üürilepingu 19.07.2021.a. 3 Seega isegi kui nõustuda, et poolte vahel oli üürileping sõlmitud, pidi üüri esimene makse toimuma alles 19.07.
Kohtu hinnangul on hageja kommunaalteenuste nõue 83,78 euro ulatuses põhjendatud ja kohus mõistab selle kostjalt
9. Hageja nõuab kostjalt hüvitist korteri puhastuse ja korteri lõhkumise / kahjustamise eest. Vastavalt
peab teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Tulenevalt
lg 1 p 5 on kahju tekitamine õigusvastane muuhulgas kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Väidetava puhastusteenuse arvet kohtul esitatud ei ole (kohtu nõue tl 65). Seega on tõendamata, milline on kulu korteri väidetava spetsiaalse puhastuse eest. Tõendamata on korterile tekitatud kahjustuste ulatus, st millised kahjustused tekitas kostja sel ajal kui korteri omanik oli hageja (ehk hageja omandi rikkumise eest). Kohus juhib tähelepanu sellele, et poolte kirjavahetusest tulenevalt küsis hageja kostjalt fotosid korteri kohta. Sellest järeldub, et hageja ei olnud korteri seisukorraga kursis (ei olnud seda üle vaadanud). Vähemalt on tõendamata, millises seisukorras oli korter selle omandamise ajal (enampakkumisel toimumise ajal) ja milline oli seisukord siis, kui kostja selle vabastas. Hageja ei ole millegagi tõendanud, et kostja kahjustas hageja vara st tekitas korterile kahjustused sel ajal kui omanikuks oli saanud juba hageja (st neid ei olnud varem kui korteriomanik oli kostja ise). Kahju hüvitamise nõude puhul tuleb hagejal tõendada kahju olemasolu, selle suurust, põhjuslikku seost kostja tegevuse (tegevusetus) ja hagejal kahju tekkimise vahel ning kostja süüd kahju tekkimises. Eeltoodust hageja tõendanud ei ole, mistõttu jääb nõue tõendamatuse tõttu rahuldamata. Menetluskulude jaotus 10. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kulude jaotuse alusel kindlaks kohtuotsuses kui nende kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist. Kohus rahuldab hagi osaliselt. 4 Vastavalt TsMS § 163 lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab menetluskulud poolte kanda võrdsetes osades (50% : 50%) vastavalt TsMS § 163 lg 1 sätestatule. Hageja menetluskulu on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 275 eurot (tl 38) Kohus mõistab A. S.lt välja hageja menetluskulude katteks 137, 50 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.