Obsah (4)

§ 1361§ 130§ 131§ 122

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-22-149 Määruse kuupäev 21. jaanuar 2022 Kohtunik Karin Jõks Kohtuasi Maksu- ja Tolliameti taotlus täitmist tagavate toimingute sooritam

) § 130 lg 1 sätestatud täitetoimingu sooritamiseks Ojar Kirsile kuuluva vara suhtes. MTA põhjendas taotlust kokkuvõtvalt järgmiselt. 1.

1. Ojar Kirs on alates 07.04.2011 Jalaka Grupp OÜ, registrikood 11135720 (edaspidi osaühing) juhatuse liige. Osaühingul on maksuvõlg 2 364 596,17 eurot, millest põhivõlg 1 589 119,42 eurot ja intressid 775 476,75 eurot. Põhivõlg tekkis järgmiselt: 1 - 28.05.2019.a maksuotsusega nr 12.2-3/046047-23 (taotluse lisa 2) määratud, kuid osaliselt tasumata maksukohustus 728 493,19 eurot. Tegemist on maksustamisperioodide august oktoober 2018 käibe- ja tulumaksuga; - 22.07.2019.a maksuotsusega nr 12.2-3/047128-19 (taotluse lisa 4) määratud, kuid täielikult tasumata maksukohustus 860 131,23 eurot. Tegemist on maksustamisperioodide november 2018 - jaanuar 2019 käibe- ja tulumaksuga; - deklareeritud, kuid tasumata sotsiaalmaks 495 eurot. 1.
2. Maksuvõla sissenõudmine osaühingult ei ole tulemusi andnud. MTA arestis osaühingu arvelduskontod seoses 28.05.2019.a maksuotsusega alates 26.07.2019 (taotluse lisa 10) ja seoses 22.07.2019.a maksuotsusega alates 26.08.2019 (taotluse lisa 11). Osaühingul ei ole registervara. MTA andmetel on osaühingu majandustegevus lõppenud. 1.
3. MTA algatab kohtule taotluse esitamisega vastutusmenetluse osaühingu juhatuse liikme Ojar Kirsi suhtes. MTA kavatseb nõuda Ojar Kirsilt 28.05.2019.a ja 22.07.2019.a maksuotsustega Jalaka Grupp OÜ-lt nõutud põhivõla tasumist. Vastutusotsuse koostamisele suunatud menetluse tõenäoline tulemus on isikule rahalise nõude määramine kogusummas 1 588 624,42 eurot. Maksukohustus on tekkinud Ojar Kirsi juhatuse liikmeks oleku ajal. Osaühingule maksukohustuse määramine rajanes sellel, et osaühing deklareeris teadlikult alusetult sisendkäibemaksu ning tegi ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid. Osaühing vaidlustas maksuotsused (kohtuasi 3-19-1577, taotluse lisa 14), kuid kohus jättis kaebuse rahuldamata. Kohtuotsus jõustus 29.09.
4. 1.
5. MTA-l on põhjendatud kahtlus, et kontrolli tulemusel antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda Ojar Kirsi tegevuse tõttu oluliselt raskemaks või võimatuks. MTA tugineb järgmistele asjaoludele: - isik oli osaühingu ainus juhatuse liige ning osaühingu tegevus on talle omistatav. Kohtuasjas 3-19-1577 tehti kindlaks, et osaühing, mida esindas Ojar Kirs, deklareeris teadlikult sisendkäibemaksu tehingutelt, kus tegelik müüja oli teadmata, ning viis teadlikult osaühingust raha välja; - isiku deklareeritud sissetulekud on napid. MTA arvates isik varjab läbi seotud isikute oma tegelikku sissetulekut. 1.
6. Ei esine aluseid, mis välistaksid vastutusotsuse tegemise. Osaühingu maksuvõla sissenõudmine ei ole aegunud, maksuvõlg ei ole kustutatud ning osaühingu õigusvõime on säilinud. Maksukohustuse määramine Ojar Kirsile ei ole aegunud. Vanim tasumata maksukohustus on perioodi august 2018 tulumaks, mis muutus sissenõutavaks 10.09.
7. Osaühingule tehtud maksuotsuste vaidlustamise ajal oli aegumine peatunud. Seda arvestades aegub maksusumma määramine varaseima maksukohustuse osas 21.12.
8. 1.
9. Ojar Kirsile kuulub kaks sõidukit. Kuna nende ehitusaastad on 1975 ja 1999, siis on nende väärtus tõenäoliselt väike. Isikule ei kuulu muud registervara, sh kinnisasju. MTA-le ole teada, millistes krediidiasutustes on isik avanud panga- ja/või hoiukontod. MTA taotleb luba kõigi kontode arestimiseks kokku kuni 1 588 624,42 euro ulatuses. Kuna Ojar Kirsil üks ülalpeetav (sündinud 2015), siis ei kuulu igakuiselt arestimisele 1308 eurot. Taotletav abinõu ei piira isikut rohkem, kui on vajalik vastutusmenetluse raames esitatava nõude täitmise tagamiseks. 1.
10. MTA lõpetab täitetoimingud, kui Ojar Kirs on esitanud tagatise. Kui tagatiseks on deposiit, 2 siis peab selle suurus olema 1 588 624,42 eurot. Muu tagatise puhul peab tagatis katma ka täitekulud. 1.
11. MTA taotleb, et Ojar Kirsilt ei küsita taotluse kohta arvamust ning talle ei avaldata kohtumäärust või asja materjale enne loa alusel täitetoimingute sooritamist. Kohtu seisukoht
12. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1, 3 ja 4 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel loa haldustoimingu tegemiseks. Halduskohtunik vaatab taotluse läbi ja otsustab haldustoiminguks loa andmise viivitamatult kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses, kui seadus ei näe ette teisiti. Menetlusosalisteks on loa andmise otsustamisel taotleja ja seaduses sätestatud juhtudel isik, kelle suhtes loa andmist taotletakse. HKMS § 134 lg 2 p 4 kohaselt võib kohus lihtmenetluses kalduda kõrvale vorminõuetest tõendite esitamisel ja kogumisel ning kasutada tõendina ka teavet, mis ei ole seaduses sätestatud menetlusvormis, sh menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all.

§ 1361

lg 13 kohaselt esitatakse täitmist tagavate toimingute sooritamise loa taotlus halduskohtule, mille tööpiirkonnas on vastutusotsuse adressaadi elu- või asukoht. Riigikohus on selgitanud, et täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa taotlemise menetluses ei pea osalema isik, kelle suhtes luba taotletakse, ning sellise isiku kaasamine ei oleks kooskõlas taotletava loa eesmärgiga. Isikutele, kelle vara suhtes halduskohus täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andis, on tagatud vastuväidete esitamise õigus edasikaebemenetluses (Riigikohtu lahendid 3-3-1-24-14 p 11.5, 3-3-1-7-13 p 13). 3.

§ 1361

lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada

§ 130

lg 1 sätestatud täitetoimingud.

§ 130

lg 1 p 3 alusel on maksuhalduril õigus pöörata sissenõue rahalisele õigusele, sh pangakontol olevale rahale.

1. MTA alustas vastutusotsuse tegemisele suunatud menetlust määruse punktis 1 nimetatud taotluse esitamisega kohtule. Kohtupraktikas peetakse seda lubatavaks olukorras, kus maksustamise aluseks olevad asjaolud on varasemas maksumenetluses piisavalt välja selgitatud. Seega eksisteerib menetlus, mille raames saab MTA taotleda luba täitmist tagava toimingu sooritamiseks.
2. Kohus peab taotluse lahendamiseks hindama, kas maksukohustuse määramine MTA taotluses kirjeldatud asjaoludel on õiguslikult võimalik ja tõenäoline. Seejuures ei tohiks kohus täitevvõimu tegevusse ennetavalt sekkuda ega anda eelhinnangut kavandatava akti õiguspärasusele (Riigikohtu lahend 3-3-1-15-12, p 49). MTA on esitanud andmed ja dokumendid selle kohta, et osaühingul on maksuvõlg. Võlg, mille tasumist MTA kavatseb nõuda Ojar Kirsilt, on tekkinud tema juhatuse liikmeks oleku ajal. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis õiguslikult välistaksid vastutusotsuse tegemise. Osaühingu maksuvõla sissenõudmine ei ole aegunud. Osaühing on õigusvõimeline. Vastutusotsuse tegemine ei ole aegunud - varaseim täitmata maksukohustus on augusti 2018 käibemaks ning 3 MTA tugineb sellele, et isik oli maksukohustuste rikkumisest teadlik. MTA on piisavalt põhistanud, et osaühingult maksuvõla sissenõudmine ei ole võimalik. Osaühingu suhtes on teostatud

§ 130lg 1 p 3 nimetatud täitetoimingud.

1. Kokkuvõttes leiab kohus, et maksukohustuse määramine Ojar Kirsile on tõenäoline ja õiguslikult võimalik. MTA on deklareerinud oma sellekohast kavatsust. MTA taotluses esitatud põhjendused on käesolevas menetlusetapis, s.o haldustoimingu tegemiseks loa andmisel MTA kavatsuse põhistamiseks piisavad. Kohus ei käsitle küsimust, kas vastutusotsuse tegemine oleks kohtu hinnangul sisuliselt põhjendatud, kuna sellega asuks kohus andma eelhinnangut vastutusotsuse õiguspärasusele.
2. Kohus nõustub, et MTA välja toodud asjaolud tekitavad põhjendatud kahtluse, et maksukohustuse sundtäitmine võib Ojar Kirsi tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohtupraktika põhjal on sundtäitmise raskendatuse või võimatuse hindamisel olulise kaaluga isiku tegevus ja sellest järelduv usaldusväärsus. Maksuhaldur ei pea jääma ootama, millal isik hakkab oma vara võõrandama ja muudab end maksejõuetuks, vaid võib taotleda kohtult luba täitmist tagavate toimingute sooritamiseks juba põhjendatud kahtluse korral. Selliseks kahtluseks annavad põhjust käimasoleva maksumenetluse käigus kogutud tõendid, isiku ebausaldusväärne käitumine maksuõigussuhetes ja maksupettusele viitavad asjaolud (Riigikohtu 12.02.2020.a määrus asjas 3-19-1672 p 27, lahend 3-3-1-4-13 p 22). Vastab tõele, et kohtuasjas 3-19-1577 tuvastatu põhjal oli osaühing teadlik, et talle arveid esitanud isikud ei olnud kütuse tegelikud müüjad, ning Ojar Kirs oli sel ajal ainuke juhatuse liige. See tähendab, et esinevad maksupettusele viitavad asjaolud. Kohus märgib lisaks, et kinnistusraamatu andmete põhjal ei kuulu Ojar Kirsile praegu tõepoolest kinnistuid, kuid isik on ligikaudu osaühingule maksuotsuste tegemise ajal lõpetanud tema ja Kaire Kutsari kaasomandi Tartu maakonnas Kambja vallas Ülenurme alevikus Paruni tn 27 asuvale kinnisasjale (registriosa nr 3712504) nii, et kinnisasja ainuomanikuks sai Kaire Kutsar. MTA andmetel on Kaire Kutsar ja Ojar Kirs lähedased ning Ojar Kirs kasutab seda kinnisasja praeguseni oma elukohana.
3. Kohtu hinnangul on Ojar Kirsi pangakontode arestimine praeguse kohtuasja asjaoludel kohane ja proportsionaalne meede. Vajadus tagada maksukohustuse täitmine on ülekaalukas ning muid võimalusi selleks ei ole. Pangakontode arestimise mõju leevendab see, et

§ 131

lg 3 alusel ei kuulu igakuisele arestimisele ühe kuupalga alammäära suurune summa võlgniku ja tema ülalpeetava perekonnaliikme kohta, Ojar Kirsi puhul 2 x 654 eurot kuus.

1. Täitmist tagavaks toiminguks loa andmisel ei pea kohus tuvastama lõplikult ja kindlalt, et maksukohustus isikule määratakse ja et selle sundtäitmine tulevikus on raskendatud või võimatu. Piisab sellest, et maksukohustuse määramine on tõenäoline ja sundtäitmise osas on tekkinud põhjendatud kahtlus. Kuna need eeldused on täidetud, siis rahuldab kohus taotluse. Ojar Kirsil on võimalus määruskaebuse esitamisel tõendada, et maksukohustuse täitmine on tulevikus kahtlusteta võimalik. Samuti on tal võimalus esitada tagatis (vt määruse punkti 10).
2. MTA on kohtule selgitanud, et ta lõpetab täitetoimingud, kui Ojar Kirs on esitanud tagatise.

§ 122

kohaselt võib tagatiseks olla käendus, deposiidina selleks määratud kontole makstud tagatissumma, registerpant või hüpoteek. Maksuhaldur on tagatise väärtuseks 4 määranud 1 588 624,42 eurot. Kui tagatiseks ei ole deposiit, siis lisanduvad sellele täitekulud sõltuvalt tagatise liigist.

§ 1361

lg 3 kohaselt lõpetab maksuhaldur täitetoimingu hiljemalt kahe tööpäeva jooksul, kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud või kui maksukohustuslane on esitanud tagatise võimaliku rahalise nõude või kohustuse tasumise tagamiseks. 11. Kohus selgitab Ojar Kirsile, et käesolev määrus kuulub avaldamisele Riigi Teatajas ning tal on õigus esitada taotlus määruse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 265 lg 4, § 175 lg 3-5). /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik 5