Obsah (7)

§ 378§ 377§ 667§ 436§ 702§ 423§ 173

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks Määruse tegemise aeg ja koht 11. veebruar 2022, Tartu Tsiviilasja number 2-21-17273 Tsiviil

§ 378lg 4).

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

1. Kostja palub tühistada Viru Maakohtu
2. detsembri 2021 hagi tagamise määruse, millega kohus peatas hagi tagamise abinõuna täitemenetluse täiteasjas nr 072/2019/691 ja keelas täitetoimingute tegemise kuni kohtulahendi jõustumiseni tsiviilasjas nr 2-21-
3. Kostja palub teha uus määrus, millega jätta hagi tagamise taotlus rahuldamata. Määruskaebuse menetlemisega seonduvad menetluskulud jätta hageja kanda. Kriminaalmenetluses vaidluse all olevad asjaolud ei saa olla aluseks täitemenetluse peatamisele. Kohus on määruse rajanud peaasjalikult Lääne Ringkonnaprokuratuuri vastusele, millega prokuratuur edastas kohtule kriminaalasjas nr 21740000007 esitatud kahtlustuse. Hageja on väidetavat valeütluste andmist käsitlenud äärmiselt üldsõnaliselt ja kõik hageja väited on tõendamata. Hageja on paljasõnaliselt viidanud asjaolule, justkui oleks kostja tegutsenud koos kaasosalistega aastaid hageja vastu, eesmärgiga takistada hageja äritegevust ja omandada hageja vara. Hageja on jätnud tähelepanuta, millistele põhjendustele ja faktilistele asjaoludele on kohus tsiviilasjas nr 2-17-10142 kohtuotsuse rajanud. Tsiviilasjas nr 2-17-10142 ei ole valeütlusi antud. 2 Kostja märgib, et kriminaalmenetluses tuvastatavad asjaolud ei saa põhimõtteliselt olla sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi aluseks, sest kriminaalmenetluses tuvastatavad asjaolud ei saa mõjutada tsiviilasjas tehtud jõustunud kohtulahendi õigusjõudu. Kriminaalmenetluse toimumine (veel vähem kahtlustuse esitamine) ei saa olla hagi tagamise aluseks, millega peatatakse täitemenetlus. Tsiviilasjas nr 2-17-10142 jõustunud kohtuotsus põhines sellel, et kohus tuvastas, et T.R Tamme Auto OÜ poolt hagejale antud laenu tuli tagasi maksta. Kohus leidis, et laenu tagasimaksmise kohustus eksisteeris sõltumata asjaolust, kui palju ja kas üldse Mihkel Miilpalu Oleg Ljadovile kinnistute soetamise eest tasus. Seega analüüsis kohus seda, kas laenuleping oli näilik ja kas selle alusel üleantu kuulus tagastamisele. Tartu Ringkonnakohtu
4. jaanuari 2019 toimunud kohtuistungil, kus osales ka M. Miilpalu, palus ringkonnakohus M. Miilpalult, et kostja esitaks tõendid, mis tõendavad laenu tagastamise kohustuse puudumist. Selliseid tõendeid kohtule ei esitatud. Seega ei rajanud kohus viidatud tsiviilasjas oma otsust mitte tunnistaja ütlusele, vaid faktile, et kostjal oli kohustus laen tagastada. Ka Viru Maakohus leidis oma
5. septembri 2018 otsuses, et isegi kui M. Miilpalu maksis O. Ljadovile sularahas 350 000 eurot, ei välista see tagasimaksmise kohustust, sest tehinguid M. Miilpalu isikliku rahaga ei saa pidada käesolevas menetluses hageja tehinguteks. Hageja ei ole selgitanud, milles seisnevad need erandlikud asjaolud, mis õigustaksid käesoleva hagi esitamist ja menetlemist TMS § 221 lg 1 alusel, olukorras, kus kostja täidab hageja suhtes jõustunud kohtulahendit. Käesoleva tsiviilasja menetlus ei mõjuta ega saa mõjutada täitedokumendi kehtivust, hageja hagi on perspektiivitu. TMS § 221 lg 1 teine lause, sätestab, et hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga võib võlgnik pärast täitemenetluse alustamist esitada materiaalõiguslikke vastuväiteid võlausaldaja nõudele, mille kohta on olemas täitedokument, sh jõustunud kohtulahend. Sellise hagi eesmärgiks on TMS § 221 lg 1 teise lause järgi täitedokumendi täidetavuse, mitte täitedokumendi kehtivuse või õigusjõu kõrvaldamine. Hageja käesolevas asjas esitatud väidetav uus asjaolu ja vastuväide on see, et hageja hinnangul võib täitedokumendiks olev kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-17-10142 olla tehtud, toetudes tunnistaja poolt antud valeütlustele. Kostja rõhutab, et hagejale olid tsiviilasjas nr 2-17-10142 antud tunnistaja ütlused teada juba enne täitemenetluse alustamist (TMS § 221 lg 2). Hageja ei ole alustanud teistmismenetlust. Objektiivsed alused teistmismenetluseks ka puuduvad, sest isegi kui kriminaalmenetluses tunnistaja valeütluste andmises süüdi mõistetakse (millega kostja ei nõustu), puudub õiguslik alus kohtulahendi teistmiseks. Seega on hageja hagi kostja vastu perspektiivitu ning perspektiivitut hagi ei saa kohus tagada. Kohus on jätnud olulisel määral kohtumääruse põhjendamata. Kohus ei ole sisuliselt põhjendanud, kuidas saab kriminaalmenetlus mõjutada võimalikku sundtäitmise lubamatuks tunnistamist. Hagi tagamine ei ole eesmärgipärane. Kohus ei ole piisavalt hagi tagamise aluseks olevaid asjaolusid kontrollinud, võimaldades hagejal saavutada olukord, kus täitemenetlus peatatakse vaid selleks, et võlgnikul oleks võimalik jõustunud kohtulahendi täitmist täitemenetluses edasi lükata. Kohus oleks pidanud küsima enne hagi tagamise taotluse lahendamist kostja seisukohta.
6. Hageja on seisukohal, et hagi tagamise määrus on õiguspärane ning määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. 3 Arvestades asjaoluga, et täitemenetluse jätkumisel oleks hagejale kuuluv kinnisasi võõrandatud, oli täitemenetluse peatamine

§ 377lg 2 alusel igati põhjendatud ja eesmärgipärane.

Seeläbi välistati olulise kahju tekkimine hagejale. Hageja ei nõustu kostja väitega, et kriminaalmenetluses vaidluse all olevad asjaolud ei saa olla aluseks täitemenetluse peatamisele. Kostja väide nagu täitedokumendiks olev kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-17-10142 ei põhine kuritegelikel asjaoludel ja on seega igati õiguspärane, ei ole antud juhul asjakohane. Kriminaalmenetluse aluseks olevad asjaolud on viinud olukorda, kus hagejale on tekitatud äärmiselt suurt varalist kahju. Kostja on tegutsenud aastaid hageja vastu tema äritegevuse takistamise eesmärgiga. Kostja on saavutanud läbi kuritegelike käitumismudelite ebaseaduslikult täitedokumendiks oleva ringkonnakohtu kohtuotsuse. Lisaks teadlike valeütluste andmisele KarS § 209 lg 3,4 alusel, on olemas ka kelmuse süüteokoosseisule vastavad tunnused (KarS § 320 lg 1). käitutud kelmuse süütekoosseisule vastavalt KarS § 320 lg 1 tunnustel. Kahtlustus kätkeb endas ka tsiviilasjas nr 2-17-10142 kohtu eksimusse viimist. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 5. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada ja maakohtu määrus tuleb menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu tühistada. Ringkonnakohus teeb asjas uue määruse, millega jätab hagi tagamise taotluse rahuldamata (

§ 667lg 2).

1. Maakohus on taganud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi. Täitemenetluses on täitedokumendiks Tartu ringkonnakohtu
2. veebruari 2019 jõustunud kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-17-
3. Hageja tugineb hagis kriminaalasjas nr 21740000007 esitatud kahtlustusele, mille kohaselt kahtlustatakse Toomas Tamme KarS § 320 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises (teadvalt valeütluste andmine); Toomas Tamme, Küllike Nammi ja Kalev Kangurit KarS § 209 lg 2 p 3, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises (kelmus suures ulatuses ja grupis); Küllike Nammi KarS § 345 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises (võltsitud dokumendi kasutamine). Hageja leiab, et täitedokumendiks olev kohtuotsus on saavutatud läbi kuritegeliku tegevuse ja vastutavate isikute suhtes on algatatud kriminaalmenetlus, mistõttu tuleb sundtäitmine tunnistada lubamatuks. Hagi tagamine on kohtu diskretsiooniotsus, mille kohus langetab kõigi asjaoludega arvestades (RKTKm 2-16-15386/57, p 14). Seega tuleb hinnata, kas hagi tagamine on vajalik olulise kahju vältimiseks või muul põhjusel. Üldjuhul on mõistlik kostja enne hagi tagamist ära kuulata. Kostja ärakuulamine on aga kohtu diskretsiooniotsus. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et maakohus on oluliselt rikkunud määruse põhjendamiskohustust (

§ 436lg 1, § 463 lg 2).

Maakohtu määrusest ei nähtu, milles seisneb kriminaalasjas nr 21740000007 esitatud kahtlustus ja kuidas see mõjutab täitedokumendiks oleva jõustunud kohtuotsuse sundtäidetavust. Ainuüksi kriminaalmenetluse algatamine ei saa olla aluseks jõustunud kohtulahendi täitmise peatamisele. Ka ei ole maakohus andnud hinnangut tagatava hagi perspektiivikusele.

1. Riigikohus on
2. aprilli 2015 lahendis nr 3-2-1-11-15 selgitanud, et kui täitedokumendiks on kohtulahend, piirab sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamist oluliselt TMS § 221 lg
3. Viidatud normi kohaselt on TMS § 221 lg-s 1 nimetatud vastuväited kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. TMS § 221 lg 2 eesmärk on takistada olukorda, mil jõustunud kohtulahendiga lahendatud vaidlus avatakse uuesti täitemenetluse käigus. Jõustunud kohtulahendit on erandjuhtudel võimalik tühistada vaid teistmise kaudu

§ 702jj alusel.

Riigikohus märkis viidatud lahendis (p 11), et TMS § 221 lg-s 1 sätestatud hagi ei anna 4 võlgnikule õigust alusetute hagide esitamisega täitemenetlust venitada. Kui võlgnik esitab koos sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga ka hagi tagamise taotluse, paludes

§ 378

lg 1 p 6 alusel täitemenetluse peatada, on kohtul vajalikel juhtudel võimalik täitemenetluse venitamist takistada, jättes hagi tagamise taotluse rahuldamata. 8. Ringkonnakohus märgib, et

§ 702

lg 2 p 4 kohaselt on teistmise aluseks kohtulahendi ebaseaduslikkus või põhjendamatus, mis tuleneb kriminaalasjas jõustunud kohtuotsusega tuvastatud tunnistaja valeütlusest, teadvalt valest eksperdiarvamusest, teadvalt valest tõlkest, dokumendi võltsimisest või tõendi kunstlikust loomisest. Nimetatud teistmisaluse tunnuseks on see, et ebaõige kohtulahendi tegemise põhjustanud asjaolu peab olema tuvastatud kriminaalasjas jõustunud kohtulahendiga. See välistab olukorra, kus sama tegevuse vastavust kuriteokoosseisule peaksid kontrollima nii teistmisavaldust menetlev kohus kui ka kriminaalasja menetlev kohus. Muus osas on kriminaalasjas tehtud otsusel tõenduslik tähendus (Tsiviilkohtumenetluse seadustiku kommenteeritud väljaanne III, V. Kõve jt, lk 1322). Seega olukorras, kus hageja leiab, et jõustunud kohtulahend tsiviilasjas nr 2-17-10142 on ebaseaduslik seetõttu, et see põhineb tunnistaja valeütlustel ja muul kahtlustuse saanud isikute tegevusel, on hagejal võimalik alustada otsuse teistmismenetlust

§ 702jj alusel.

Eelnevalt on vajalik kriminaalasjas jõustunud kohtuotsusega tuvastada tunnistaja valeütlused. Seega ei ole seadusandja sellises olukorras ette näinud õiguskaitsevahendina sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamist ja seda hagi ei saa ka tagada. 9. Maakohtul tuleb menetluse jätkumisel hinnata, kas esitatud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi menetlemine on perspektiivikas. Kostja on seisukohal, et hagi on ekslikult menetlusse võetud, sest hagi on perspektiivitu ning esitanud taotluse hagi läbi vaatamata jätmiseks

§ 423lg 2 p 1 või 2 alusel.

Maakohtul tuleb võtta kostja taotluse osas seisukoht. 10. Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus asjas tehtavas lõpplahendis (

§ 173lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi Triin Uusen-Nacke Kersti Kerstna-Vaks 5