KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Kaija Kaijanen, liikmed Iris Kangur-Gontšarov ja Vallo Kariler Otsuse tegemise aeg ja koht 29. september 2021. a,

§ 128lg 5 mõttes.

Kostja tegevusetuse tõttu ei ole hageja saanud toitu mõistlikult süüa alates

1. aastast. Hagejale tekitas kinnituste ja hammaste murdumine suurt füüsilist valu. Kostja nõuab ka mittevaralise kahju hüvitamist summas 10 000 eurot.
2. Hagi ei ole aegunud, sest hageja pöördus kostja poole
3. detsembril
4. a. Läbirääkimised kestsid kuni
5. maini
6. a. Hagi esitamise tähtaeg oli selleks perioodiks peatunud TsÜS § 167 lg 1 mõttes. Aegumise tähtaeg hakkas seega kulgema alates
7. maist
8. a, millest lähtuvalt oleks hageja hagiavalduses esitatud nõue aegunud
9. mail
10. a. Kostja vastuväited
11. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
12. Vastuseks hageja tütre
13. aprilli
14. a e-kirjale kinnitas kostja
15. aprilli
16. a kirjas hagejale, et on valmis kompenseerima hagejale põhjendatud kulud, kui hageja esitab kostjale kantud kulusid tõendavad dokumendid, kontonumbri ja kindlustusandja OAO Alians keeldumise hüvitise maksmisest. Hageja on ekslikult tõlgendanud kostja vastust, pidades seda survestamiseks.
17. Kuludokumentide esitamise asemel pöördus kostja poole hageja esindaja pretensiooniga. Esindaja
18. märtsi
19. a kirjale lisatud kalkulatsiooni kohaselt olevat hagejale põhjustatud varaline kahju 162 440 rubla.
20. veebruari
21. a seisuga võrdus 1 euro 78.06 rublaga, oli hageja hinnangul talle tekkinud varaline kahju 2080.96 eurot.
22. aprillil
23. a vastas kostja esindaja hageja pöördumisele ettepanekuga sõlmida kompromissileping, milles pooled lepivad kokku hageja stomatoloogilise ravi kompenseerimises summas 1500 eurot. Hageja ei nõustunud selle summaga. Kostja esindaja informeeris hagejat, et hageja ei ole nõus 1500 ületavas osas hageja kulusid kompenseerima.
25. märtsil
26. a saatis hageja esindaja kostja klienditeeninduse aadressil kahju hüvitamise ettepaneku summas 9 615.35 eurot, millest ravikulud moodustasid ettepanekule lisatud OOO Evrodent
27. märtsi
28. a hinnapakkumise kohaselt seekord 8415.35 eurot ning muud kulud (transport, arstide visiiditasud, õigusabikulud) 1200 eurot.
30. juunil
31. a võttis kostja esindajaga taas ühendust hageja esindaja, kes edastas hageja teate, et hageja peab mõistlikuks varalise ja mittevaralise kahju hüvitiseks 2900 eurot. Kostja vastas, et pole nõus pidama hagejaga läbirääkimisi mistahes summade üle, kuna on selge, et tegemist ei ole heas usus käituva isikuga.
32. detsembril
33. a esitas hageja kostja vastu hagi, kus tema nõue oli taas kerkinud. Varalise kahju suurus on tõenditest nähtuvalt olnud 2081 eurot

§ 130

lg 2 järgi tuleb kahjustatud isikule kehavigastuse tekitamise või tema tervise kahjustamisega tekitatud kahju hüvitamise kohustuse olemasolul maksta seeläbi tekitatud mittevaralise kahju hüvitisena mõistlik rahasumma. Seega eeldatakse

§ 130

lg 2 järgi mittevaralise kahju olemasolu ning hageja ei pea iseenesest rahalise hüvitise saamiseks tõendama midagi muud peale kehavigastuse tekkimise. Antud juhul põhjustas kahjujuhtum hagejal ka füüsilist valu ja kannatusi. Samas ei saa asjaolu, et hageja seda valu jätkuvalt veel neli aastat kannatas, lugeda kostja süüks. Hageja ei teinud midagi selleks, et oma kannatusi lühendada. Hageja on seega ise osaliselt süüdi selles, et tema kannatused sedavõrd pikenesid. Rahaliselt hüvitamisele kuuluva mittevaralise kahju suuruse otsustab kohus

§ 127lg 6 ja Ts

MS § 233 lg 1 kohaselt diskretsiooni alusel. Kohatu on siinkohal hageja võrdlus jalaluude murrud saanud langevarjuriga, kes taastus vigastusest aasta. Hagejal oli olemas võimalus lasta oma hambaid ravida, et vältida olukorra edaspidist halvenemist. Seega ei saa mittevaralise hüvitise arvestamisel arvestada nelja aastase perioodiga. Kohus, kaalunud kõiki asjaolusid ja võttes arvesse senist kohtupraktikat mittevaralise kahju suuruse määramisel leiab, et hüvitis summas 2000 eurot on kohaseks suuruseks hagejal tekkinud füüsilise valu ja ebamugavuste eest. Apellatsioonkaebus 24. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata. Hageja palub teha uue otsuse, millega rahuldada hagi täies ulatuses. 25. Hageja hinnangul on kohus tõendeid vääralt hinnates ja õigusnorme vääralt kohaldades mõistnud vastustajalt apellandi kasuks välja liiga väikese varalise kahju hüvitise ja ka liiga väikese mittevaralise kahju hüvitise. Kohus ei arvestanud Eesti hambaarsti Liina Kaar hinnapakkumist, mille kohaselt oleks varasema suu olukorra taastamine läinud maksma 19 100 6 2-19-8 eurot. Lähtudes kohtuistungil antud kohtu soovitusest küsis hageja samalt arstilt (dr Liina Kaar) ka kõige odavamat võimalust suu esialgse olukorra taastamiseks. Hageja esitas 7. augustil 2019. a antud hinnapakkumise ka kohtule. Sellest nähtuvalt oleks Eestis apellandi juhtumi-eelse olukorra taastamine maksma läinud 12 160 eurot. 26. Kohus on ebaõigesti jätnud maakohtus vastu võtmata apellandi 22. aprilli 2019. a kohtule esitatud tõendi, millega hageja soovis tõendada põhjuslikku seost kahju suurenemise ja vastustaja tegevuse/tegevusetuse vahel. Võrreldes esialgse kahju suurusega (jaanuar 2015.

1. a)halvenes hageja suu olukord oluliselt ja seda lähtuvalt sellest, et hagejal polnud võimalik enda suu olukorda õigeaegselt parandada. Vastustaja ei olnud nõus tasuma hagejale hüvitist ulatuses, mis oleks võimaldanud tal enda suud ära parandada. Hageja esitas vastuväite kohtu tegevusele, mille maakohus jättis rahuldamata. 27. Hageja palub ringkonnakohtul võtta toimikusse 15. oktoobri 2018. a ekspertiisiakt, kus on välja toodud põhjuslik seos 18. detsembril 2014. a toimunud juhtumi ja vastustaja tegevuse vahel. See tõendab, et viimase nelja aastaga on kostja tegevusest/tegevusetusest tulenevalt hageja suu olukord oluliselt halvenenud. Kuna maakohus ei pidanud vajalikuks seda tõendit vastu võtta ja ei võimaldanud tagada ka tõlkimise tasu, siis on see dokument tõlgitud hetkel üksnes osaliselt. 28. Implantaatide paigaldamise vajadus on tekkinud üksnes asjaolust, et kahjujuhtumist tekkisid apellandile suuõõnde muutused, mis on välja toodud ka maakohtu poolt vastu võtmata ekspertiisiaktis. Järelikult on kohus ebaõigesti leidnud, et kostja peab hagejale hüvitama varalise kahju üksnes summas 2900 eurot. Tõendatud on oluliselt suurem kahju. 29. Hageja suuõõne taastamise maksumus on praegusel hetkel kokku minimaalselt 12 160 eurot. Lisaks kuuluvad hageja kahju hulka järgmised kulud: a. 50 000 Venemaa rubla ehk 669.24 eurot (arvestades rubla kurssi seisuga 23. november 2018.
2. a)– tasu õigusbüroo Nadeznii Partner Moskva õigusnõustajate juriidiliste teenuste eest vastavalt lepingule №052/16 16. märts 2016. a, samuti vastavalt lisa kokkuleppele № 1 lepingule №052/16 18. märts 2016. a. Selle kulu kandis hageja kostja vastutegevusest lähtuvalt, kuna kostja keeldus järjepidevalt hageja kahju hüvitamast; b. 7 eurot – sundvisiit Eesti hambaarsti juurde arstiabi saamiseks kuupäeval 19. detsember 2014. a; c. 4500 Venemaa rubla ehk 59.50 eurot - meditsiiniliste tõendite tekstide eesti keelest vene keelde tõlkimine notari poolt, 3 lehte A4 formaadiga. Antud kulu oli vajalik, sest hageja pidi pöörduma kindlustuspakkuja poole kahjuhüvitise saamiseks; d. 4202.40 Venemaa rubla ehk 55.56 eurot (kurss seisuga 27. november 2018.
3. a)13. juuli 2016. a rongipilet Moskva-Tallinn eest (vt hagiavalduse lisa 12 – rongipilet). Antud kulu oli vajalik, sest hageja pidi seoses vaidlusega kostjaga sõitma Eestisse; e. 72 eurot rongipiletid 14. augusti 2016. a Tallinn-Moskva eest (vt hagiavalduse lisa 13 rongipilet); f. Bussipiletid Tallinn-Kuressaare – 9.5 eurot; Kuressaare-Tallinn – 9.5 eurot. Kokku 19 eurot; g. 5.5 eurot - mitmekordne tähtkirjade postiga saatmine kostjale. 30. Kostja raske hooletuse tõttu sattus vorsti sisse plastmassist tükk. Kostja rikkumine tuleb lugeda ühiskonna poolt taunitavaks. Kostja müüb lihatooteid tarbijatele, kes ei suuda enda õigusi samaväärselt kostjaga kaitsta. See toetab tõsiasja, et kostjalt tuleks hageja kasuks välja mõista mittevaraline kahju. Kostja käitumine on olnud pahatahtlik. Kostja on süü omaks 7 2-19-8 võtnud, aga on keeldunud hüvitist tasumast. Hageja mälumisvõime on olnud halb alates juhtumist 2014. a. Mittevaralise kahju tasumine summas 10 000 eurot pole kostjale ülemäära koormav. See peegeldaks ühiskondlikku pahameelt kostja ükskõikse suhtumise osas ja mõjutaks kostjat tulevikus pöörama sellistele asjaoludele rohkem tähelepanu. Vastuapellatsioonkaebus 31. Kostja esitas vastuapellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. 32. Kostja esitas maakohtus hagile aegumise vastuväite, kuid maakohus jättis kostja vastuväited hindamata. Kohtuotsusest ei nähtu, millisest kuupäevast hagi aegumine kohtu hinnangul algas ja millisel kuupäeval lõppes. Hageja nõue koosneb tema väidetavatest ravikuludest (esmaabi ja hinnapakkumistes näidatud ravikulud), õigusabi- ja tõlgete kuludest, väidetavalt vaidlusega seotud transpordikuludest, tähtkirja saatmise kulust ning mittevaralise kahju hüvitisest. Hageja nõue hakkas aeguma korraga. Toote puudusest sai hageja teada 18. detsembril 2014. a, kui ta enda sõnul puudusega vorsti sõi. Hageja nõude aegumine oli peatunud ajavahemikul 29. märtsil 2016. a kuni 27. mai 2016. a. Hageja võttis kostjaga uuesti ühendust alles 23. märtsil 2018. a (praktiliselt aasta ja 10 kuud hiljem), tehes uue ettepaneku hüvitise saamiseks. Kuigi nõue oli 23. märtsi 2018. a seisuga aegunud, märgib kostja selgitavalt, et ajavahemikul 23. märts 2018. a kuni 4. juuni 2018. a poolte vahel läbirääkimisi ei toimunud. Kostja keeldus 10. aprilli 2018. a e-kirjaga sõnaselgelt hagejaga läbirääkimiste pidamisest. 33. Kahjuhüvitist ei saa välja mõista diskretsiooniliselt. Iseenesest on õige ja kooskõlas

§ 127

lg-ga 1 kohtu seisukoht, et hageja saab nõuda plastmasstüki hammustamisel purunenud hambaproteeside maksumuse hüvitamist, mitte lõualuu korrigeerimist ja implantaatide paigaldamist üla- ja alalõuga, mille maksumuseks hindas Sardent Hambaravi 5. juuli 2016. a pakkumusele tuginedes 19 100 eurot.

§ 127

lg 6 regulatsiooni abi kasutatakse hüvitise väljamõistmist juhul, kui kahju tõendamine on keeruline ja kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha. Praegusel juhul ei ole tegemist sellise olukorraga, mistõttu

§-i 127 lg 6 asja lahendamisel kasutada ei saa. Hageja pole esitanud kohtule

§ 127lg 1 järgi tõendit, mis tõendaks proteeside maksumust.

Hageja peab tõendama talle tekkinud varalise kahju suurust.

1. Mittevaraline kahju on oluliselt väiksem kui 2000 eurot. Maakohus on otsuses ebaõigesti leidnud, et kostja tegevuse tulemusena sai hageja kehavigastuse. Hambaproteesid ei ole kehaosa. Hageja pole seega kehavigastust saanud ning seetõttu ei ole tegemist mittevaralise kahjuga. Ühekordse tuima valuaistingu puhul ei ole tegemist valuga, mille tõttu tuleks hageja kasuks välja mõista 2000 eurot. Õiglaseks summaks on 300 eurot, mitte rohkem.
2. a kevadel lõppesid läbirääkimised kompromissi vormistamata hagejast tuleneval põhjusel. Seetõttu ei saa hageja tugineda mittevaralise kahju nõudes mistahes asjaoludele, mis leidsid aset pärast tulemusteta lõppenud läbirääkimisi. Vastustaja seisukoht
3. Hageja vaidleb vastuapellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. 8 2-19-8 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
4. Kolleegium leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt tühistada hagi rahuldamise ulatuse osas. Ringkonnakohus saab teha uue otsuse, millega rahuldab hagi suuremas ulatuses. Hageja apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt. Kostja vastuapellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
5. Hageja on esitanud hagi kostja vastu kahjuhüvitise ning viivise saamiseks. Kostja on vaidlustanud maakohtu otsuse osas, milles maakohus hagi rahuldas ning hageja on vaidlustanud maakohtu otsuse osas, milles hagi jäi rahuldamata. Seega on maakohtu otsus vaidlustatud tervikuna ning ringkonnakohus kontrollib terve maakohtu otsuse seaduslikkust.
6. Ringkonnakohus käsitleb esmalt kostja aegumise vastuväidet. Maakohus leidis õigesti, et hagi on esitatud õigel ajal, kuid tegi seda osaliselt ekslikel põhjendustel. Ringkonnakohus saab maakohtu eksimuse parandada ning muudab ja täiendab vastavas osas kohtuotsuse põhjendusi.
7. Arvestades, et hageja nõuab kostjalt viimase valmistatud tootel esinenud puuduse tagajärjel tekitatud kahju hüvitamist, kohaldub nõuete aegumisele

§ 1066sisalduv eriregulatsioon.

Vastavalt

§ 1066lg-le 1 aeguvad 3.

jaos sätestatust tulenevad nõuded kolme aasta jooksul, arvates päevast, millal kannatanu sai teada või pidi mõistlikult teada saama kahjust, puudusest ja tootja isikust. Kuigi maakohus on kontrollinud hageja nõuete aegumist TsÜS § 150 lg 1 järgi, ei mõjuta see aegumistähtaja algust ega pikkust, sest

§ 1066lg-s 1 sätestatud reegel on sarnane Ts

ÜS § 150 lg 1 sätestatud üldreegliga, mille kohaselt aeguvad lepinguväliselt tekitatud kahju hüvitamise nõuded kolme aasta jooksul pärast seda, mil õigustatud isik sai või pidi teada saama kahjust ja kahju hüvitamiseks kohustatud isikust. Vaidlust ei ole, et hageja pöördus kostja toodetud vorstis olnud plasteseme hammustamisest tekkinud proteesi purunemise ja hammastel olnud kinnituste murdumise tõttu kostja poole

1. detsembril
2. a (vt ka I kd, tl 64). Seega pidi hagejale tekkinud väidetav kahju ja kahju hüvitama kohustatud isik teada olema
3. a detsembris, mil algas nõude aegumine. 39.
4. TsÜS § 167 lg 1 kohaselt peatub nõude aegumine õigustatud ja kohustatud isiku vahel peetavate läbirääkimiste toimumise ajaks, kui läbirääkimisi peetakse nõude või asjaolu üle, millest nõue võib tuleneda. Eeldatakse, et läbirääkimised on lõppenud, kui isik läbirääkimiste jätkamisest keeldub. 39.
5. Hageja väitel kestsid läbirääkimised kostjaga kuni
6. maini
7. a. Kostja nõustub, et hageja nõude aegumine oli peatunud ajavahemikul
8. märts
9. a. (hageja esindaja esimene pretensioon kostjale) kuni
10. mai
11. a (kostja esindaja
12. mai 2016 ettepanek saata kompromissi projekt), s.o. kokku 60 päeva. 39.
13. Asjas esitatud tõenditest nähtub, et kostja vastas eelnimetatud hageja
14. detsembri
15. a pöördumisele
16. detsembril
17. a ja
18. detsembri
19. a kirjas, kus sisaldusid vabandused ning selgitus, mis võis juhtuda ja mida ette võetakse, et seda ei juhtuks (I kd tl 11, tõlge tl 36). 39.
20. Kostja
21. aprilli
22. a kirjast hagejale nähtub, et sellega vastati hageja kahju hüvitamise taotlusele ning teatati, et kostja on valmis kompenseerima hagejale põhjendatud kulud, kui hageja esitab kostjale kantud kulusid tõendavad dokumendid, kontonumbri ja kindlustusandja OAO Alianss kahjuhüvitise maksmisest keeldumise otsuse (I kd, tl 85). Vaidlust ei ole, et hageja saatis kostjale OAO Alianss kahjuhüvitise maksmisest keeldumise otsuse (II kd, tl 147 p).
23. juulil
24. a. on kostja hageja pöördumisele vastanud, et vaidlusaluses küsimuses tuleb edaspidi pöörduda kostja esindaja poole (I kd, tl 40). Asja materjalist nähtub, et pooled jätkasid 9 2-19-8 kirjavahetust ning vastuseks hageja
25. märtsi
26. a pretensioonile (I kd, tl 66) tegi kostja
27. aprilli
28. a kirjas kostjale kompromissiettepaneku hüvitise 1500 euro maksmiseks (I, tl 69).
29. aprilli
30. a kirjas hageja keeldus sellest, sest summa ei kata kõiki ta kulusid (I kd, tl 70, tõlge tl 89).
31. aprillil
32. a teatas kostja hageja esindajale, et kostja keeldub kompenseerima suuremat summat kui 1500 eurot (tl 72, I kd), millele kostja vastas
33. mai
34. a kirjas, et annab esialgse nõusoleku kostja pakutud tingimustel kompromissi sõlmimiseks ja palus saata kompromisslepingu teksti (I kd tl 73, tõlge tl 92).
35. mai
36. a kirjas palus kostja omakorda hagejal koostada kompromisslepingu tekst (I kd tl 93). Kostja väitel kulunuks kompromisslepingu sõlmimiseks kaks nädalat st läbirääkimised lõppesid kostja hinnangul
37. mail
38. a. 39.
39. Arvestades kostja
40. aprilli
41. a vastust hageja kahju hüvitamise taotlusele, poolte edasist kirjavahetust ja lähtudes kostja seisukohast, et hageja ei esitanud kompromisslepingu teksti mõistlikul ajal s.o kahe nädala jooksul vastava ettepaneku tegemisest, saab lugeda, et hageja nõude aegumine oli TsÜS § 167 lg 1 järgi peatunud
42. aprillist
43. a 27 maini
44. a seetõttu, et pooled pidasid läbirääkimisi. Kolleegium ei nõustu kostjaga, et läbirääkimised algasid
45. märtsil
46. a, kui hageja saatis kostjale pretensiooni. Asjas on tuvastatud, et hageja pöördus kahju hüvitamiseks kostja poole hiljemalt
47. aprillil
48. a, sest sel päeval vastati hageja kahju hüvitamise taotlusele ning nõuti kahju hüvitamise eeldusena erinevaid andmeid ja dokumente, millele järgnenud kirjavahetusest nähtuvalt peeti kahju ja selle hüvitamise üle sisulisi läbirääkimisi. 39.
49. Kuna tuleb lugeda, et hageja sai tekkinud väidetavast kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada hiljemalt
50. detsembril
51. a ja aegumine peatus läbirääkimiste tõttu 415 päevaks, s.o 1 aasta, 1 kuu ja 19 päeva, möödus hagi esitamise tähtaeg
52. veebruaril
53. a kell 24.
54. Hageja pöördus kohtusse seega

§ 1066lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul.

40. Sisuliselt ei vaidle pooled, et kostja toodetud poolsuitsuvorstis olnud plasteseme hammustamine lõhkus alalõua proteesi ja ülalõua eeshammaste kroonid, kuid on eri meelt küsimuses, kui suures ulatuses peab kostja hüvitama hagejale toote puuduse tõttu tekkinud kahju. Kolleegium leiab, et maakohus on hageja varalise kahju kindlakstegemisel ebaõigesti tõlgendanud

§ 127

ja jätnud vääralt kohaldamata

§ 130lg 1.

41. Ringkonnakohus selgitab, et

§-is 1061 sätestatud puudusega toote tagajärjel isikule kehavigastuse või tervisekahju tekitamise korral tuleb tootja vastutuse ulatuse kindlakstegemisel eelkõige arvestada varalise kahju hüvitamise ulatuse sätetega – praegusel juhul

§ 130lg-ga 1.

Vastavalt

§ 130

lg-le 1 tuleb isiku tervise kahjustamisest või talle kehavigastuse tekitamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral kahjustatud isikule hüvitada kahjustamisest tekkinud kulud, sealhulgas vajaduste suurenemisest tekkinud kulud, ning täielikust või osalisest töövõimetusest tekkinud kahju, sealhulgas sissetulekute vähenemisest ja edasiste majanduslike võimaluste halvenemisest tekkinud kahju. Tervise kahjustamisest tekkinud kulud on eelkõige kannatanu tegelikud ravikulud.

§ 130

lg 1 mõtte kohaselt saab kannatanu nõuda ravikulude hüvitamist ka siis, kui ta ei ole neid kulusid veel kandnud, st kalkulatsiooni alusel (vrdl ka RKTKo

1. detsember
2. a, nr 3-21-124-11, p 16). Vastasel korral võiks tekkida vastuvõetamatu olukord, kus kannatanu ei saaks nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist ainuüksi põhjusel, et tal endal pole piisavalt raha, et tervise taastamiseks vajalikud kulud esmalt ise ära kanda.

§ 130

lg-st 1 lähtudes tuleb kannatanule hüvitada tema tervise kahjustamisest või talle kehavigastuse põhjustamisest tingitud põhjendatud ravikulud täies ulatuses. Riigikohus on selgitanud, et juhul kui kannatanu terviseseisundi taastamiseks osutuvad vajalikuks sellised meditsiinilised protseduurid, mille tulemusena muutub kannatanu tervislik seisund paremaks, kui see oli enne tervisekahjustuse 10 2-19-8 või kehavigastuse tekitamist, peab kahju põhjustaja ka nende protseduuride maksumuse kannatanule täies ulatuses hüvitama.

§ 127

lg 5 kohaselt tuleb kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tagajärjel, kahjuhüvitisest maha arvata üksnes juhul, kui selline mahaarvamine ei ole vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga. Olukorras, kus kannatanule tekitatud tervisekahjustuse või kehavigastuse tagajärgede kõrvaldamine ei ole mõistlikult võimalik ilma, et kannatanu terviseseisund muutuks seetõttu paremaks, kui see oli enne rikkumist, on tegemist kannatanu nn pealesunnitud rikastumisega. Riigikohus on leidnud, et sellist kasu ei saa tulenevalt

§ 130

lg 1 kaitse-eesmärgist

§ 127lg 5 kohaselt kahjuhüvitisest maha arvata.

Vastasel korral võiks tekkida olukord, kus kannatanul ei olekski võimalik endist terviseseisundit taastada, sest ta ei suudaks tasuda „oma osa“ terviseseisundi paranemise eest ulatuses, mis ületab rikkumiseelse seisundi taastamist. Selline tulemus oleks aga vastuolus

§ 130

lg 1 ühe eesmärgiga – kõrvaldada

§ 1061

lg 1 nimetatud puudustega toote põhjustatud tagajärjed kannatanu tervisele (vrdl RKKKo

1. märts
2. a, nr 3-1-1-31-13 p 12).
3. Maakohus leidis küll sisuliselt, et hagejal on tekkinud kahju, mis seisneb kostja puudusega toote tõttu kahjustatud hammaste taastamiskuludes, kuid ei põhjendanud nõuetekohaselt, miks vaid 2900-eurone kahjuhüvitis vastab

§ 130lg-st 1 ja § 127 lg-test 1 ning 5 tulenevatele nõuetele.

Kolleegium leiab samuti, et maakohus on ekslikult varalise kahju kindlakstegemisel kohaldanud

§ 127lg 6 ja Ts

MS § 233 lg 1.

§ 127lg 6 kohaldamiseks peab olema võimatu tõendada kahju täpset suurust.

Hageja on esitanud väited ja tõendid tervisekahjustuse tagajärgede kõrvaldamiseks vajalike meditsiiniliste protseduuride kohta ning kulutuste kalkulatsioonid. Seega on võimalik ka kahju suurus täpselt kindlaks teha. Maakohus jättis menetlusõigust rikkudes hageja taotletud tõendi kogumata ja esitatud kalkulatsioonid hindamata. Maakohus leidis, et kostja kohustus on hüvitada hagejale proteeside maksumus ja mitte sisuliselt toreduslike implantaatide maksumus, mille hind on kordades kõrgem. Seejuures ei ole maakohus tuvastanud seda, kas ja kui, siis millises ulatuses kajastavad hageja esitatud kalkulatsioonid selliseid meditsiinilisi protseduure, mis ei ole vajalikud selleks, et taastada kannatanu hammaste seisukord võimalikult lähedasena sellele, nagu see oli enne puudusega toote tarvitamist. Ringkonnakohtu hinnangul saab vaid viimatinimetatud protseduuride maksumust pidada kuluks, mida ei saa kostjalt väljamõistetava kahjuhüvitise hulka arvata.

1. Hageja nõuab kostjalt varalise kahju 19 987.80 euro hüvitamist, milles sisalduvad kulud kohtueelsele õigusabile 669.24 eurot, arsti visiiditasule 7 eurot, meditsiiniliste tõendite tõlkimiseks 59.50 eurot, rongi- ja bussipiletitele kokku 146.56 eurot (55.56+72+19) ning postiteenusele 5.50 eurot.
2. Kuludeks, mida hageja peab tegema oma hambaridade terviklikkuse taastamiseks on hageja väitel 19 100 eurot.
3. Sardent Hambaravi OÜ hinnapakkumiste (I kd, tl 17; II kd, tl 5) ja arst/kohtumeditsiinieksperdi AT arvamusega (I kd, tl 146-161, tõlge III kd, tl 21-30) on tõendatud, et kostja puudusega toote põhjustatud tagajärgede kõrvaldamiseks on vajalik vanade kroonide eemaldamine ja nende vahetamine totaalse proteesi vastu fikseerimisega implantaatidele. Seega on kahju, mille hüvitamist hageja nõuab, põhjuslikus seoses toote puudusega. Kahju suurus on tõendatud Sardent Hambaravi OÜ
4. juuli
5. a hinnapakkumisega (II kd, tl 5) summas 12 160 eurot (ülalõug 7260 eurot + alalõug 4900 eurot), sest sellest nähtuvalt on hammaste taastamine võimalik implantaatidele kinnituva plastmassist totaalproteesiga. Kuna augmentatsiooni vajalikkus ei ole tõendist nähtuvalt teada, ei arvesta kolleegium selle protseduuri kuluga. 11 2-19-8 Kostjad ei ole esitanud omapoolseid tõendeid, mis lükkaksid ümber viidatud tõenditest tehtud järeldused. Kuna

§ 130

lg-st 1 lähtudes tuleb kannatanule hüvitada tema tervise kahjustamisest või talle kehavigastuse põhjustamisest tingitud põhjendatud ravikulud täies ulatuses ja ringkonnakohus tuvastas hageja tegelikud ravikulud, ei oma kolleegiumi hinnangul tähtsust, et vahetult pärast tervisekahjustuse teket oli vajalik vaid hammaste proteesimine ja sellele eelnev ravi, millega kaasnenud kulud olnuks väiksemad (vt OÜ Evrodent raviplaan/kalkulatsioon [I kd tl 13, tõlge tl 39 ] ja arst/kohtumeditsiinieksperdi AT arvamus [I kd, tl 146-161, tõlge III kd, tl 21-30]). Kui antud raviteenuste osutamisel muutub hageja tervislik seisund paremaks, kui see oli enne tervisekahjustust, on tegemist kannatanu nn pealesunnitud rikastumisega, nagu eespool märgitud. 46. Arvestades, et tervisekahjustuseks saab lugeda mistahes hälbe tekitamist inimorganismi normaalse ja tavapärase seisundiga võrreldes, ei ole põhjendatud kostja seisukoht, et praeguses asjas

§ 130

lg 1 ei kohaldu, sest hagejal purunes vorsti hammustamisel protees koos klambritega ja tulid ära kolme hamba kroonid, mille puhul ei olnud tegu kehaosadega, mis oleks saanud puudustega toote tõttu kahjustada. 47. Kuna tootja vastutus on puudusepõhine mitte süüline, ei oma tähtsust kahju ettenähtavus. Kostja ei ole esile toonud ega tõendanud asjaolusid, mis vabastaksid tootja vastutusest (

§ 1064). Seega on hageja ravikulude hüvitamise nõue põhjendatud summas 12 160 eurot.

48. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et ülejäänud nõutavast varalisest kahjust on põhjendatud vaid kulu arsti visiiditasule 7 eurot, mis peaks sisalduma diskretsiooniliselt väljamõistetud 2900 euro suuruses kahjuhüvitises. Kostja on hagi arsti visiiditasu 7 euro, meditsiiniliste tõendite tõlkimise kulu 59.50 euro ja postikulu 5.50 euro, s.o kokku 72 euro osas apellatsioonimenetluses õigeks võtnud (II kd, tl 135). Kolleegium nõustub, et hageja ei ole täpselt näidanud, kuidas sõidud hageja märgitud marsruutidel on seotud kahju hüvitamise nõude esitamisega, mistõttu ei ole hagi transpordikulu hüvitamise osas põhjendatud. Kostja on vaielnud hageja kohtueelsete õigusabikulude hüvitamise nõudele vastu, leides, et ta ei pea neid hüvitama, sest suhtles hagejaga aktiivselt ning ei keeldunud kordagi kahju hüvitamistest, vaid palus tegeliku kahju kandmist tõendava raviarve esitamist. Muus osas kulude mõistlikkusele kostja vastu ei vaielnud. Ringkonnakohus leiab, et olukorras, kus hageja ravikulude hüvitamise eelduseks ei ole tegelik kulude kandmine, nõudis kostja raviarvete esitamist hagejalt õigustamatult, mistõttu oli professionaalse õigusabi kasutamine kohtueelses vaidluse staadiumis mõistlik ning sellega seotud kulud hüvitatavad (

§ 128lg 3).

Õigusabikulu 669.24 euro osas tuleb hagi seega rahuldada. 49. Arvestades, et kostja toote puudus põhjustas hagejal eelkõige mälumisfunktsiooni häireid, on tegemist tervisekahjustusega, mille tekitamise tõttu tekkinud mittevaralise kahju hüvitamiseks on kostja

§ 134lg 2 järgi kohustatud maksma hagejale mõistliku rahasumma.

Ringkonnakohus peab mõistlikuks mittevaralise kahju hüvitise suuruseks maakohtu määratud 2000 eurot, arvestades hagejale tekitatud tervisekahjustuse olemust, selle kestust ning vajadust taluda selle kõrvaldamiseks pikaajalist hambaravi, samuti sarnaste rikkumiste puhul väljamõistetud hüvitisi (vt kohtupraktika analüüs „Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded tsiviilasjades 2018.–

1. aastal“).
2. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi osaliselt rahuldada ja kostjalt mõista hageja kasuks välja varalise ja mittevaralise kahju hüvitis kokku 14 901.24 eurot (12 160+7+59.50+5.50+669.24+2000).
3. Hageja esitas algses hagis ka viivisenõude, mida maakohus ei ole lahendanud. Kuigi maakohus otsuses viivisenõuet ei käsitlenud, ei ole hageja apellatsioonkaebuses seda vaidlustanud ning sellises olukorras saab lugeda hageja viivisenõude tagasi võtnuks (vrdl Riigikohtu
4. oktoobri
5. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-96-13, p 19). 12 2-19-8 Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
6. Kuigi ringkonnakohus tühistab osaliselt maakohtu otsuse, ei anna see praegusel juhul alust muuta TsMS § 173 lg 3 alusel maakohtus kantud menetluskulude jaotust. Arvestades seda, et hageja on menetlusabi korras riigilõivu tasumisest täielikult vabastatud ja mõlemal poolel on kohtumenetluses riigi õigusabi korras või lepinguline esindaja, aga ka seda, et hagi rahuldatakse ligikaudu pooles ulatuses (49.69%), on mõistlik ja õiglane, kui menetluskulud jäävad poolte enda kanda. Sama kehtib ka apellatsioonimenetluse kulude kohta.
7. Kolleegium selgitab, et Harju Maakohus andis
8. jaanuari
9. a määrusega hagejale menetlusabi ja vabastas ta hagiavalduse esitamisel riigilõivu tasumisest summas 1000 eurot. Tallinna Ringkonnakohtu
10. veebruari
11. a määrusega jätkas kohus hagejale menetlusabi andmist ja vabastas ta apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu summas 1000 eurot tasumisest. TsMS § 190 lg 4 sätestab, et kui hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi rahuldamata jätmise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Riigikohus on
12. aprilli
13. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-19-13 (p 15) selgitanud, et sellest sättest ei tulene võimalust mõista hagejalt hagi osalise rahuldamise korral riigilõiv, mille tasumiseks hageja menetlusabi sai, riigituludesse välja lähtudes hagi rahuldamise ulatusest. Menetlusabi saanud hagejalt saab riigilõivu riigituludesse välja mõista üksnes juhul, kui hagi jääb tervikuna rahuldamata. Ringkonnakohus märgib, et kuna hagi ja apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, siis puudub TsMS § 190 lg-st 4 tulenevalt alus hagejalt maakohtu riigilõivu 1000 eurot ja apellatsiooniastme riigilõivu 1000 euro riigituludesse väljamõistmiseks. Samuti ei mõista kohus hagejalt välja menetlusdokumendi tõlkekulusid (III kd, tl 17-18).
15. detsembri
16. a kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-17-18723 on hagejale antud riigi õigusabi tema esindamiseks tsiviilasjas kohtueelses menetluses ja kohtus ning õigusdokumendi koostamiseks, kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Määruse võttis täitmiseks vandeadvokaat Aleksei Ratnikov, kes esindab hagejat ka apellatsioonimenetluses.
18. septembril
19. a esitas vandeadvokaat taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks 314.40 euro (sh käibemaks) ulatuses ja tasu suurendamise taotluse. Taotluse kohaselt on esindaja teinud toiminguid kokku 4 tundi ja 50 minutit (vastustaja
20. aprilli
21. a seisukohaga tutvumine 15 minutit, vastustaja
22. aprilli
23. a seisukohaga tutvumine 10 minutit,
24. aprilli
25. a seisukoha koostamine 2 tundi 15 minutit;
26. augusti
27. a kohtumäärusega tutvumine 20 minutit, vastustaja menetluskuludega tutvumine 20 minutit, seisukoha koostamine, kliendi nõustamine, õigusliku ja menetlusliku olukorra selgitamine 1 tund 30 minutit). Esitatud arvestuse kohaselt moodustab advokaaditasu 262 eurot (millele lisandub käibemaks 52.40 eurot). Tasu on arvestatud koefitsiendiga
28. Ringkonnakohus leiab, et riigi õigusabi osutaja taotlus tuleb rahuldada osaliselt.
29. Riigi õigusabi tasu suuruse ja kulude hüvitamise ulatuse põhjendatust hinnates juhindub ringkonnakohus RÕS § 22 lg 6 ja § 21 lg 3 järgi justiitsministri
30. juuli 2016 määrusega nr 16 kinnitatud advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korra (tasude ja kulude kord) redaktsioonist, mis kehtis tasu maksmise ja kulude hüvitamise aluseks oleva toimingu tegemise ajal. Taotluste kohaselt tegi riigi õigusabi osutaja toiminguid alates
31. aprillist
32. a kuni
33. septembrini
34. a. Seega tuleb lähtuda alates
35. septembrist
36. a kehtivast tasude ja kulude korra redaktsioonist, mille § 10 lg 3 näeb ette, et tasu riigi õigusabi osutamise eest hagimenetluses on 27 eurot iga poole tunni kohta, kuid kokku mitte üle 540 euro ühes kohtuastmes. Kui asjas on eelnevalt osutatud RÕS § 4 lõike 3 punktis 8 või 9 nimetatud 13 2-19-8 õigusabi, ei ületa tasu 378 eurot. Kohus, uurimisasutus või prokuratuur võib riigi õigusabi osutanud advokaadi põhjendatud taotluse alusel suurendada riigi õigusabi osutamise eest ette nähtud tasu piirmäära kuni 500 protsenti, kui riigi õigusabi osutamine on eriliselt töömahukas (tasude ja kulude korra § 2 lg 1).
37. Kohus kontrollib RÕS § 22 lg-te 6 ja 7 alusel esitatud taotluse alusel selle põhjendatust ja õigsust, hinnates tasu suurust lähtudes RÕS § 21 lg-s 3 nimetatud tasude ja kulude korras sätestatud tasu arvestamise alustest, esindaja ajakulu ja esindaja tehtud toiminguid. Ringkonnakohtul tuleb esmalt võtta seisukoht, kas esindaja toimingud ja nendele kulutatud aeg on olnud põhjendatud ja kooskõlas tsiviilasja materjalide mahuga. Juhul, kui toimingud osutuvad põhjendatuks, saab otsustada ka esindaja taotluse tasu piirmäära suurendamise ulatuse.
38. Ringkonnakohus leiab, et
39. aprilli
40. a,
41. aprilli
42. a,
43. augusti
44. a,
45. septembri
46. a ja
47. septembri
48. a tehtud toimingud on põhjendatud.
49. aprillil
50. a on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud 1 tunni ja 30 minuti ulatuses arvestades menetlusdokumendi eesmärki, selle sisu ja mahtu.
51. Kokku loeb ringkonnakohus põhjendatuks toiminguid 4 tunni 5 minuti ulatuses. Seda ületavas osas ei ole esindaja taotlus eespool märgitud põhjustel põhjendatud ning jääb rahuldamata. Tasude ja kulude korra § 10 lg-te 3 ja 4 kohaselt on tasu suuruseks 4 tunni 5 minuti eest 221 eurot.
52. Riigi õigusabi osutaja taotleb suurendada esindaja tasu piirmäära 400%. Esindaja põhjendab taotlust kohtuasja töömahukusega. Esindaja kinnitusel on ta pidanud suhtlema suure osa ajast välismaal viibiva kliendiga, kelle kättesaamiseks on esindaja pidanud kasutama erinevaid võimalusi. Samuti on klient esitanud hulgaliselt tõendeid, mille läbitöötamine on olnud mahukas ja need on vajanud ka tõlkijatega suhtlemist. Esindaja on pidanud korduvalt kliendiga arutama vaidluse õiguslikku poolt ja võimalikke kompromissi võimalusi.
53. Ringkonnakohus nõustub, et tsiviilasja menetlus on olnud tavapärasest töö- ja ajamahukam. See on tingitud menetlusosaliste esitatud ja läbitöötatud dokumentide sisust ja mahust ning tsiviilasja keerukusest. Tulenevalt eelnevalt märgitust on esindaja teinud vastavalt taotlusele menetluses tööd põhjendatud mahus kokku 4 tunni 5 minuti ulatuses. Tasude ja kulude korra § 10 lg-te 3 ja 4 kohaselt on põhjendatud tasu suurus kokku 221 eurot. Tasude ja kulude korra § 10 lg 3 viimane lause sätestab, et kui asjas on eelnevalt osutatud riigi õigusabi seaduse § 4 lõike 3 punktis 8 või 9 nimetatud õigusabi, ei ületa tasu 378 eurot. Asjas on hagejale antud riigi õigusabi seaduse § 4 lõike 3 punktis 8 nimetatud õigusabi. Sellest tulenevalt rahuldab ringkonnakohus esindaja taotluse riigi õigusabi osutamise eest ette nähtud tasu piirmäära suurendamiseks osaliselt, suurendades tasude ja kulude korra § 2 lg 1 alusel riigi õigusabi osutamise eest ette nähtud tasu piirmäära 265.4% arvestades, et Tallinna Ringkonnakohtu
54. aprilli
55. a määrusega suurendati riigi õigusabi osutamise eest ette nähtud tasu piirmäära 206.9% ja määrati esindajale apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest 1392.12 eurot (sh käibemaks). Hageja esindaja tasuks riigi õigusabi osutamise eest tuleb määrata kokku 221 eurot.
56. Kuna riigi õigusabi osutaja osutab õigusteenust Advokaadibüroo A. Ratnikov & Partners OÜ kaudu, kes on käibemaksukohustuslane, lisandub tasule ja riigi õigusabi osutamisega seonduvatele kuludele tasude ja kulude korra § 1 lg 10 järgi käibemaks. Eelnevat arvestades määrab ringkonnakohus riigi õigusabi osutaja tasu suuruseks kokku 265.20 eurot (221 + 44.20) (sh käibemaks). 14 2-19-8 Hageja riigi õigusabi kulud jäävad riigi kanda (RÕS § 8 p 1). (allkirjastatud digitaalselt) 15