KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-19-6293 Otsuse tegemise aeg ja koht 20. oktoober 2021, Tallinn Kohtukoosseis Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur

§ 657lg 1 p 1).

Apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks.

1. Ringkonnakohtu hinnangul ei eksinud maakohus, kui leidis, et poolte vahel sõlmitud lepingu puhul ei ole tegemist agendilepinguga ega komisjonilepinguga. VÕS § 670 lg 1 järgi kohustub agendilepinguga üks isik (agent) teise isiku (käsundiandja) jaoks ja tema huvides iseseisvalt ja püsivalt lepinguid vahendama või neid käsundiandja nimel ja arvel sõlmima. Seega on agendilepingu iseloomulik tunnus püsiv lepingute sõlmimine või vahendamine teise isiku nimel. Vaidlust ei ole, et kostja ei ole hageja nimel sõlminud lepinguid ega ka vahendanud hageja ja kolmanda isiku vahel lepingute sõlmimist. Seega ei ole poolte vahel sõlmitud käsunduslepingut. VÕS § 692 lg 1 kohaselt kohustub komisjonilepinguga üks isik (komisjonär) teise isiku (komitent) jaoks oma nimel ja komitendi arvel tegema tehingu, eelkõige müüma komitendile kuuluva eseme või ostma komitendile teatud eseme (komisjoniese). Käesoleval juhul ei ole kostja teinud hageja jaoks 5 ja arvel tehinguid ega müünud ka hageja esemeid. Kostja on müünud enda kaupa, mida ta on ostnud hageja käest.
2. Poolte vahel 18.10.2017 sõlmitud lepingu p 1.2 kohaselt annab hageja kostjale ainuõiguse tegutseda Soomes Öunalimonaadi, Öunalimonaad punase sõstraga, Öunalimonaad rabarberiga ja Öunalimonaad jõhvikaga edasimüüjana ja vahendajana. Lepingu lisast nähtuvalt edastab kostja hagejale tellimuse ning tellimuse eest esitab hageja kostjale arve. Kostja tarnib kauba omal kulul ja vastutusel kliendini vastavalt kliendi poolt esitatud tellimusele ja kokku lepitud tarnetingimustele. Lepingu punktis 1.6 sätestas, et kui kauba lõplik ostja soovib, et kostja tegutseks tootja vahendajana (agendina), lepivad pooled kauba vahendamise põhimõtetes kokku eraldi lepingu lisaga. Vaidlus puudub, et sellist lepingu lisa sõlmitud ei ole. Lepingu punktis 1.7 sätestati, et võimalikud turundustegevused ja nende finantseerimine ei ole selle lepingu osa.
3. Vaidlust ei ole, et kostja ostis hagejalt tooteid ning müüs neid enda nimel ja arvel Soomes edasi. Hageja väitel sõlmis kostja Soome ostjatega lepingud tema enda poolt määratud tingimustel. Kostja ei ole tõendanud vastupidist. Seega müüs kostja Soomes edasi oma kaupa, mida ta ostis hagejalt. Sellist tegevust ei saa käsitleda kui tegutsemist hageja agendina või komisjonärina. Hageja ja kostja vaheline leping vastab olulises osas müügilepingu tunnustele. Asjaolu, et pooled olid lepingus deklareerinud, et hageja soovib siseneda Soome turule, ning et lepingus oli lisaks otsestele müügilepingu sätetele lepitud kokku ka täiendavates tingimustes (nt kostja ainuõigus edasimüüjana, tootenäidiste andmine, info vahetamine), ei muuda lepingut agendi- või komisjonilepinguks. Samuti ei muuda poolte suhet agendi- või komisjonisuhteks asjaolu, et hageja huviks oli, et tema tooteid müüdaks Soomes. Tootja huvi oma toodete müüki suurendada on tavapärane ning ei viita agendi- või komisjonilepingule. Selline huvi on tootjal ka müügilepingu alusel kaupu edasimüüjale müües. Pealegi ei ole toodete läbimüügi suurus üksnes tootja huvi, vaid ka edasimüüja huvi. Edasimüüja tegutseb eelkõige enda huvides, kuna tema põhieesmärgiks on teenida edasimüügi pealt tulu. Samuti ei viita agendi- või komisjonilepingule see, et edasimüügi õigus oli seotud geograafilise piirkonnaga (Soome). See ei muuda edasimüügi õigust andvat lepingut agendi- või komisjonilepinguks.
4. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et asjas esitatud e-kirjavahetusest ei saa samuti tuletada, et poolte vahel oli sõlmitud agendi- või komisjonileping. Sellist järeldust ei saa teha ka mõnest kolmanda isikuga seotud e-kirjast, milles hageja nimetab kostjat agendiks. Tegemist on kirjavahetusega, millest nähtuvalt on Soomest tuntud huvi hageja toodete vastu, ning milles hageja informeerib, kes tegeleb hageja toodete müügiga Soomes (I kd tl 132-133). E-kirjade sisuks oli anda teada, et Soomes müüb hageja tooteid edasi kostja, mitte kirjeldada hageja ja kostja vahelise suhte täpset juriidilist olemust. E-kirjavahetuses kasutatud sõna „agent“ ei saa määrata poolte suhteid olukorras, kus poolte vahel agendilepingut sõlmitud ei olnud. Pealgi on maakohus tuvastanud, et pooltel ei ole vaidlust selles, et kohtumenetluse eel ei tuginenud kostja kunagi sellele, et poolte vahel oli sõlmitud agendileping. 6
5. Ülaltoodule tuginedes on maakohus õigesti leidnud, et kostjal puudub hageja vastu nõue, mistõttu ei saa kostja teha ka tasaarvestust. Seega on maakohus põhjendatult hagi rahuldanud. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
6. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud ringkonnakohtus jätta kostja kanda (

§ 171lg 1).

Tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus määrab menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest (

§ 177lg 2).

(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov 7