Obsah (8)
§ 127§ 128§ 134§ 136§ 1043§ 1045§ 132§ 130KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 25. jaanuar 2022.a, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-21-4807 (19278000297) Kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungi se
§ 127
lg 4, § 128 lg 3, § 130 lg 1, § 132 lg 1, 2, § 1043, § 1045 lg 1 p 2 alusel välja mõista Vladimir Kulandinilt varaline kahju 334,43 (kolmsada kolmkümmend neli eurot ja nelikümmend kolm senti) eurot N. B. (isikukood XXX, XXX AS arveldusarve nr XXX) kasuks. TsMS § 438 lg 1 ja
§ 128
lg 5,
§ 134
lg 2, 5,
§ 136
lg 1,
§ 1043
,
§ 1045
lg 1 p 2 alusel välja mõista Vladimir Kulandinilt mittevaraline kahju 500 (viissada) eurot N. B. (isikukood XXX, XXX AS arveldusarve nr XXX) kasuks.
- Menetluskulu KrMS § 180 lg 3 alusel jätta Vladimir Kulandini sundrahast 327 eurot riigi kanda. KrMS § 175 lg 1 p-de 3, 4, 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, 3 alusel välja mõista Vladimir Kulandinilt menetluskulu 1006,60 (üks tuhat kuus eurot ja kuuskümmend senti) eurot alljärgnevalt: ekspertiisi maksumus 61 eurot; kaitsja tasu 291,60 eurot; sundraha 654 eurot. Võimaldada Vladimir Kulandinil menetluskulud tasuda osadena jõustumisele järgnevast kuust alates 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul. kohtuotsuse Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulu tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, nr EE502200221014193355 Swedbank AS-is või nr EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is, märkides viitenumbri 99922700001757 ning selgituseks kohustatud isiku nime, kohtuasja numbri ning makse liigi. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tuleb riigituludesse makstavad menetluskulud tasuda kohtu määratud tähtajaks. Selleks tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud.
- Kannatanu teavitamine KrMS § 313 lg 1 p 101 ja KrMS § 38 lg 5 p 2 alusel teavitada kannatanut N. B. (isikukood XXX, e-post XXX) Vladimir Kulandini ennetähtaegsest vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest. Edasikaebamise kord Vastavalt KrMS §-le 318 lg 3 p-le 2 ei saa prokuratuur esitada apellatsiooni lühimenetluses tehtud süüdimõistva kohtuotsuse peale. Süüdimõistetul on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule. Süüdimõistetul on KrMS § 315 lg 5 p 2 alusel õigus apellatsiooniõigusest loobuda. Kaitsja võib apellatsiooniõigusest loobuda üksnes kaitsealuse kirjalikul nõusolekul. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul, alates motiveeritud kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA 2
(14)I SÜÜDISTUSE SISU Vladimir Kulandinit süüdistatakse selles, et tema kasutas XXX kella 00:00 paiku XXX linnas XXX asuvas XXX kohvikus füüsilist vägivalda N. B. suhtes. Nimetatud vägivald seisnes selles, et Vladimir Kulandin pigistas N. B. kahe käega kaelast, tekitades N. B. valu ning parema õla- ja õlavarre põrutuse nahaaluse verevalumiga samas piirkonnas ja kaela muude piirkondade pindmise vigastuse. Isiku kohtuarstliku ekspertiisi kohaselt N. B. esinevad kehavigastused põhjustasid pikaajalise tervisekahjustuse kestusega enam kui 4 nädalat, kuid vähem kui 4 kuud. Sellise tahtliku tegevusega pani Vladimir Kulandin toime KarS § 121 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise, millega on tekitatud tervisekahjustus, mis kestab vähemalt 4 nädalat. II KOHTU SEISUKOHT SÜÜDISTUSE OSAS KarS § 121 lg 2 p 1 näeb ette vastutuse teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise eest, kui sellega on tekitatud tervisekahjustus, mis kestab vähemalt neli nädalat. Kriminaalasjas on tuvastatud, et XXX.a alates kella 18.00-st peeti XXX linnas XXX asuvas XXX kohvikus süüdistatava Vladimir Kulandini juubelit. Seda kinnitavad kannatanu N. B. ja tunnistaja D. J. kohtueelses menetluses antud ütlused ning süüdistatava Vladimir Kulandini kohtus antud ütlused. Kannatanu N. B. kirjeldas kohtueelses menetluses ütlusi andes, kuidas südaöö paiku tekkis kohvikus konflikt arve tasumise tõttu. Kannatanu sõnul broneeriti koht kuni kella 23.00-ni. Vladimir palus broneeringut pikendada ühe tunni võrra ehk kella 24.00-ni. Kell hakkas 24.00 saama, kui ta palus isikutel lahkuda. Selleks hetkeks oli kohvikus neli inimest: D., V. ja veel kaks meest. Arvet hakkas maksma D., kes ütles, et pole piisavalt raha. Ta seisis leti taga, kui Vladimir tuli tema suunas ja küsis talt: „Mis raha te tahate, mina selle toidu eest ei maksa.“. Ja siis tuli Vladimir talle kohe kallale, Vladimir pigistas teda kahe käega kaelast. Vladimir võttis tal kahe käega kaelast kinni ja hakkas raputama, siis läks tal pea tagasi ja kaelas käis krõks. Ta lükkas Vladimiri eemale, siis Vladimir haaras teda riietest kinni. Selle käigus läks tal pluusi krae katki. Siis tuli Vladimiri XXX neile vahele. Vladimir lükkas teda eemale, ta kukkus vastu letti ja ta lõi ära enda parema käe õlavarre. Kui Vladimiri XXX tuli vahele, siis lõi Vladimir ka enda XXX. XXX lendas vastu külmkappe maha. Ta helistas 112 ja kutsus politsei. Kõne ajal lahkusid kohvikust Vladimir ja Vladimiri XXX. Pärast rünnakut käis ta traumapunktis ja ütles, et kael on valus. Sünnipäeval viibinud tunnistaja D. J. kohtueelses menetluses antud ütluste kohaselt tema konflikti pealt ei näinud, kuna ta viibis sel hetkel väljas suitsu tegemas. Tunnistaja sõnul käis ta vahepeal väljas suitsu tegemas. Kui ta tagasi baari läks, oli vist mingi kaklus olnud. Ta ei tea, kelle vahel kaklus oli. Ta küsis baaridaami käest, mis toimub ja baaridaam vastas, et kliendiga on probleem arve maksmisega. Baaridaam oli endast väljas. Vladimir võis olla suhteliselt purjus. Lõpuks maksis tema selle arve ära. Süüdistatav Vladimir Kulandin andis kohtus ülekuulamisel ütlusi, et ta leppis sünnipäeva korraldamise kokku 2-3 päeva enne pidu N. paarimehega, kes kohvikus töötab ning kellega arutasid läbi, mida lauale pannakse ja summa maksumuse. Kui kannatanu arve tõi, ületas arve esialgselt kokkulepitud summat natuke vähem kui 100 eurot. Ta ütles, et ta ei ole sellega nõus, seda summat ei maksa ja et ta maksab selle inimesele, kellega ta hinnas kokku leppis. Arve tasus tema XXX D. J. Edasi läks ta riidesse panema. Kannatanu püüdis teda peatada ja võttis tema käest kinni. Ta lükkas kannatanu käe eemale ja kannatanu endast eemale. Kannatanut lükkas ta kannatanu käe küünarnukist üleval pool olevat osa puudutades eemale. Kaelast ta kannatanut pigistanud ei ole. Tal on suured käed, kui ta oleks kannatanut kaelast pigistanud, 3
(14)oleks kannatanul olnud hääleprobleemid. Kannatanu ütles, et kutsub politsei. Politsei tuli kohale, teda peeti kinni, sest ta oli joonud. Loomulikult rohkem usuti teenindavat personali. Kohus peab süüdistatava kohtumenetluses antud ütlusi ennastõigustavateks ja ebausaldusväärseteks, kuivõrd need ei haaku kannatanu ütlustega ega kirjalike tõenditega. Vladimir Kulandin väitis kohtus, et ta läks järgmisel päeval kohvikusse, võttis ära oma kingitused ja rääkis kannatanuga. Ta ütles, et tal on ebameeldiv, et nii juhtus. Ta vabandas kannatanu ees, lootes, et ka kannatanu vabandab, aga kannatanu ei vabandanud. N. B. väitis kohtueelses menetluses ütlusi andes aga vastupidist, nimelt kannatanu sõnul tuli Vladimir järgmisel päeval kohvikusse tagasi hästi uhkelt ja küsis: „Vabandage, kas minu asjad jäid siia maha?“. Ta vastas Vladimirile, et neljas mees võttis kõik kaasa. Vladimir ütles talle veel: „Tal oli väga hea sünnipäev ja nüüd saab ta kolmeks aastaks vangi minna“. Vladimir vabandust tema käest ei palunud. Lisaks on vastuolu ka selles, mis puudutab kohviku vara lõhkumist. Vladimir Kulandini ütluste kohaselt tema kohvikus midagi ei lõhkunud. Samas süüdistatav möönis prokurörile vastates, et uurija juures ta lubas hüvitada tekitatud kahju ja vabandada kannatanu ees. N. B. väitis kannatanuna ülekuulamisel, et ründe käigus kukkus letilt maha arvuti, tšekimasin ja kaardimakseterminal. Lisaks kukkusid mõned joogiklaasid, mis lendasid kildudeks. Hiljem tuli välja, et ainult klaasid läksid katki. Õnneks jäi arvuti ja tšekimasin terveks. Kohviku vara lõhkumine on kajastatud ka politsei sündmuse protokoll-arvestuskaardil ning XXX.a asitõendi vaatlusprotokollis ja salvestises. Kohtul puudub alus kahelda N. B. ütluste usaldusvääruses, et Vladimir Kulandin ründas teda XXX kohvikus XXX.a kesköö paiku. Süüdistatav ja kannatanu ei olnud varem kohtunud, nad olid teineteise jaoks võõrad, seega puudub mõistlik selgitus, miks oleks kannatanu pidanud valeütlusi andma ning Vladimir Kulandinit alusetult enda ründamises süüdistama. Süüdistatav ei osanud kohtus põhjendada, kuidas kannatanu vigastused kaelal tekkisid, kui tema väidetavalt N. B. kaelast ei pigistanud. Käesolevas kriminaalasjas ei ole tuvastatud, et süüdisuses kajastatud ajal ja kohas oleks toimunud kannatanuga seoses mingi muu intsident, mille käigus oleks ta kehavigastused saanud. Märkimist väärib ka asjaolu, et N. B. helistas vahetult pärast intsidenti Häirekeskusesse, mille kõne käigus selgitas juhtunu asjaolusid ning pöördus Tartu Ülikooli Kliinikumi vigastusi fikseerima. Kannatanu ütlused on kooskõlas politsei sündmuse protokoll-arvestuskaardiga, millest nähtub, et XXX.a kell 00.07 registreeriti juhtum, kus XXX kohvikus kaks meest lõhkusid ja kaklesid, kõne ajal isikud läksid välja, kuid teataja tahab kohale politseipatrulli, kuna teda olevat kägistatud. Vladimir lõhkus kohviku vara, keeldus arve maksmisest ja pigistas klienditeenindajat N. B. kaelast. Arve tasutud Vladimiri tuttavate poolt. Vladimiri nimeline alkoholijoobes kodanik toimetatud kainenema. Kannatanu N. B. ütlusi kinnitab ka XXX.a asitõendi vaatlusprotokoll koos salvestisega. Asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt vaadeldi Häirekeskuse kõne salvestist. Häirekeskusele helistati XXX.a kell 00:04:59 (kohtueelses menetluses kogutud andmete kohaselt kasutab telefoninumbrit, millelt kõne tehti, N. B.) ning kõne sisu on järgnev: Häirekeskusesse helistab naisterahvas, kes ütleb, et XXX kohvikus XXX oli pidu ja kliendid jõid ennast nii täis ning hakkasid lõhkuma ja kaklema. Lisaks tuldi teatajale kallale ning ei tahetud raha maksta, teataja sai siiski raha kätte, kuid isikud ei ole nõus lahkuma. Teataja ütleb, et isikud läksid lõpuks välja, aga talle tehti liiga, tema kurgust võeti kõvasti kinni. Oma nimeks ütleb teataja N. B. Pärast kannatanu ülekuulamist XXX.a kell 01.30 teostati kell 02.45 isiku läbivaatus ning isiku läbivaatuse protokollist koos fototabeliga nähtub, et kuriteojälgede kirjeldusena on märgitud kannatanu N. B. hematoomid kaela piirkonnas, hematoom parema käe õlavarrel, muhk parema 4
(14)käe õlavarrel. Fotodel nr 3 ja 4 on näha kannatanu kaelal punased laigud. Fotodel nr 5 ja 6 on näha kannatanu parem käsivars, millel punetus ja hematoom. XXX haigusjuhu päeviku väljavõte tõendab kannatanu raviasutusse pöördumise aega, milleks oli XXX.a ning temal tuvastatud kehavigastust ja selle diagnoosi. N. B. põhidiagnoosina on märgitud õla- ja õlavarrekontusioon. Paremal õlavarrel 3.0 cm verevalum. Päeviku kannetes on kirjas, kuidas XXX.a kell 00.10 tööl olles XXX kohvikus klient tuli kallale ja pigistas kaelast, haaras õlavartest ja tõukas, raputas. Eelnevast nähtub, et N. B. andis vahetult pärast tema suhtes toime pandud vägivalla kasutamist Häirekeskusele helistades teada enda ründaja nime - Vladimir, samuti kirjeldas ta, kuidas süüdistatav teda ründas. Pärast kannatanu ülekuulamist fotografeeriti N. B. vigastused ning ta pöördus traumapunkti, kus fikseeriti kannatanu vigastused. Süüdistatava Vladimir Kulandini ütlused, mille kohaselt sünnipäeval mingeid konfliktsituatsioone ei olnud, on vastuolus kannatanu ütlustega selle kohta, Vladimir andis oma XXX ka ühe kõva löögi ja XXX lendas vastu külmkappe maha, samuti D. J. ütlustega, et kui ta tagasi baari läks, oli vist mingi kaklus olnud. Kahtlustatavana ülekuulamise protokolli juurde lisatud fototabeli fotodel nr 4 ja 5 nähtub Vladimir Kulandini parema käe 3. sõrmel ja sõrmenukkidel marrastused. Seega esinesid pärast XXX.a öösel XXX kohvikus toimunud intsidenti süüdistatava sõrmedel vigastused, mis annavad alust arvata, et marrastused võisid olla tekkinud sellest, kui süüdistatav lõi enda XXX, keda süüdistatav kutsus XXX ning kes läks XXX.a öösel konfliktile vahele. See omakorda kinnitab kannatanu versiooni sel ööl toimunust, mille kohaselt Vladimiri „XXX“ tuli talle ja Vladimirile vahele ning Vladimir lõi ka enda „XXX“, samuti annab alust pidada kannatanu ütlusi usaldusväärseteks. Süüdistatav Vladimir Kulandin väitis kohtus, et ta jõi sünnipäevapeol umbes 250 grammi viina ja ta ei pruugi kõike mäletada. Arvestades joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise protokollis ja indikaatorvahendi kasutamise protokollis välja toodud andmeid, on usutav, et Vladimir Kulandin ei pruugi mäletada süüdistuses etteheidetud teo toimepanemise asjaolusid detailselt alkoholijoobe tõttu. Joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise protokolli kohaselt toimetati Vladimir Kulandin kainenema XXX.a kell 00.20 ning tema suhtes kohaldati käeraudu, kuna ta ei allunud korraldustele ja lõhkus arestimaja vara. Indikaatorvahendi kasutamise protokolli kohaselt üritati XXX.a kella 00.50 ajal kasutada indikaatorvahendit, kuid Vladimir Kulandin keeldus indikaatorvahendisse puhumast. Joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokolli kohaselt olid Vladimir Kulandini silma pupillid suured, silmad punetasid, reaktsioonikiirus väga aeglane, ta kõne oli kiire, alkoholilõhn tema suust, aja-, isiku- ja kohataju ei taju, ta oli teadvusel, koordinatsioon oli väga häiritud ning käitumine ärritunud ja ründav. Eelnevalt kirjeldatu viitab ilmekalt süüdistatava meelestatusele sel ööl ning tema käitumine oli ka pärast kannatanu suhtes toimepandut ärritunud ja ründav, ta ei allunud korraldusetele ja ta lõhkus arestimaja vara, mistõttu kohaldati tema suhtes käeraudu. Kõike eelnevat arvesse võttes loeb kohus tõendatuks, et Vladimir Kulandin kasutas XXX.a kella 00.00 paiku XXX linnas XXX asuvas XXX kohvikus füüsilist vägivalda N. B. suhtes. Karistusseadustiku kommenteeritud väljaande (lk 484, 2021) kohaselt sisaldab kehalise väärkohtlemise objektiivne koosseis kahte alternatiivset tegu – tervise kahjustamist ning valu tekitavat kehalist väärkohtlemist. Tervisekahjustus on organismi elundite ja kudede anatoomilise terviklikkuse või nende füsioloogiliste funktsioonide häire, samuti haigus või muu patoloogiline seisund, mis tekib mehaanilise, füüsikalise, keemilise, bioloogilise, psüühilise või muu teguri toimel. Valu põhjustanud muu kehaline väärkohtlemine on inimese keha 5
(14)mõjutamine viisil, mis ei ole normaalsetes inimestevahelistes suhetes aktsepteeritav, kuid mis ei tekita tervisekahjustust. Kuna kestev tervisekahjustus on vastutust raskendav enamohtlik tagajärg, tuleb p 1 kohaldamisel arvestada §-s 19 sätestatud reegliga, mille kohaselt vastutab toimepanija selle eest, kui ta põhjustas selle vähemalt kergemeelsusest (lk 486, 2021). Kannatanu N. B. on kirjeldanud tema suhtes toime pandud kehalist väärkohtlemist ja selle tagajärjel tekkinud valu järgmiselt. Vladimir pigistas teda kahe käega kaelast. Vladimir võttis tal kahe käega kaelast kinni ja hakkas raputama, siis läks tal pea tagasi ja kaelas käis krõks. Siis tuli Vladimiri XXX vahele ja Vladimir lükkas teda eemale ja ta kukkus vastu letti ja ta lõi ära enda parema käe õlavarre. Ta oli juhtunust šokis ega saanud aru, miks Vladimir nii teeb. Kui teda kaelast pigistati, oli tal hing täitsa kinni. Vladimiri pöidlad läksid tema kõri alla, tal oli valus, kui Vladimir teda kaelast pigistas. Pärast rünnakut käis ta traumapunktis ja ütles, et kael on valus. See oli alles valu algus. Järgmisel päeval oli ta kael palju valusam. Tal hakkas kael valutama ja sõrmedes jooksid nagu sipelgad. Hetkel on tal igapäevaselt kael valus. XXX.a isiku kohtuarstliku ekspertiisiaktis on ekspert leidnud, et N. B. esinesid XXX.a järgmised kehavigastused/tervisekahjustused: parema õla- ja õlavarre põrutus nahaaluse verevalumiga samas piirkonnas ning kaela muude piirkondade pindmine vigastus. N. B. esinevad vigastused on iseloomulikud tömbile vägivallale ning võivad olla tekkinud XXX.a ning kannatanu poolt XXX.a ülekuulamise protokollis kirjeldatud viisil – kaelapiirkonnast pigistamisest kätega ning samaaegsest raputamisest ja kannatanu järgnevast kukkumisest parema õlavarre löögiga vastu ümbritsevaid kõvasid pindu. N. B. esinevad kehavigastused põhjustasid pikaajalise tervisekahjustuse kestusega enam kui 4 nädalat, kuid vähem kui 4 kuud. Kohus leiab, et kannatanut kahe käega kaelast pigistamine on käsitatav teise inimese kehalise väärkohtlemisena, millega tekitati nii valu kui ka tervisekahjustus. Kohus leiab, et teise inimese kaelast pigistamine ei ole normaalsetes inimsuhetes aktsepteeritav. Kohtu hinnangul on ilme, et kui meesterahvas pigistab naisterahvast kahe käega kaelast, siis põhjustab selline tegevus kannatanule füüsilist valu ka objektiivse kõrvalseisja vaatepunktist. Lisaks valu põhjustamisele tekitas süüdistatav Vladimir Kulandin ründe tagajärjel kannatanule ka tervisekahjustuse. Ekspertiisiaktist nähtub, et N. B. esines XXX.a kaela muude piirkondade pindmine vigastus, mis võis olla tekkinud kannatanu kaelapiirkonna pigistamisel kätega. Kaitsja asus kohtuvaidluste käigus seisukohale, et süüdistatava käitumine tuleks ümber kvalifitseerida KarS § 121 lg 1 järgi, kuna kannatanu vaevused esinesid juba varem talle pandud diagnoosi alusel. Tõepoolest, ekspertiisiakti kohaselt kaebuste pikaajalist püsimist, mis esinesid ka ekspertiisi määramise hetkel ehk XXX.a, soodustasid tõenäoliselt N. B. varasemalt diagnoositud osteokondrootilised muutused lülisamba kaelaosas ning lülisambahaigestumus, kuid sellegipoolest on ekspert leidnud, et XXX.a esinesid kannatanul kehavigastused/tervisekahjustused: kaela muude piirkondade pindmine vigastus, mis põhjustas N. B. pikaajalise tervisekahjustuse kestusega enam kui 4 nädalat. Eksperdi arvamuse kohaselt kinnitavad jõu mõjumist kannatanu kaelapiirkonda ka uurija poolt XXX.a tehtud fotodelt nähtav punetus ja võimalikud nahaalused verevalumid kaelapiirkonnas. Seega on Vladimir Kulandini rünne ehk kannatanu kaelast pigistamine põhjuslikus seoses N. B. esinenud tervisekahjustusega, mille kestus oli vähemalt 4 nädalat. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et N. B. esinenud kehavigastused põhjustasid pikaajalise tervisekahjustuse kestusega enam kui 4 nädalat, mistõttu on KarS § 121 lg 2 punktis 1 sätestatud objektiivne koosseis täidetud. 6
(14)N. B. ütlustest ja isiku kohtuarstliku ekspertiisiaktist nähtub, et süüdistatav lükkas kannatanut eemale, mistõttu viimane kukkus vastu letti ja lõi ära enda parema käe õlavarre. Ka süüdistatav möönis, et tema tõukamise tagajärjel võis kannatanu oma käe ära lüüa. Seega tekkis kannatanu parema õla- ja õlavarre põrutus nahaaluse verevalumiga samas piirkonnas N. B. kukkumisest parema õlavarre löögiga vastu ümbritsevaid kõvasid pindu. Kuigi tõukamine iseenesest ei pruugi valu tekitada, moodustab tõukamine kehalise väärkohtlemise koosseisu juhul, kui see põhjustab kannatanu valulise kukkumise. Piirisituatsioonides, kus löömist ei ole toimunud, kuid aset leidis nt kannatanu tõukamine, tuleb KarS § 121 koosseisu kontekstis täiendavalt tuvastada, kas kannatanule valuaistingu tekkimine on süüdistatavale tema teo tagajärjena objektiivselt omistatav. Olukorras, kus objektiivse kõrvalseisja seisukohast ei oleks valu hinnatav süüdistatava teo tüüpilise tagajärjena, tuleb sellele küsimusele vastata eitavalt (RKKKo 3-1-1-50-13). Kohtu hinnangul pole kahtlust selles, et kannatanu tõukamise tagajärjel tekkinud õla- ja õlavarre põrutus põhjustas N. B. füüsilist valu ning esineb põhjuslik seos süüdistatava tegevuse ja kannatanu tervisekahjustuse vahel. Kui jätta süüdistatava lükkamine kausaalahelast välja, ei oleks kannatanu vastu letti kukkunud ega enda kätt ära löönud, seega ei oleks ilma Vladimir Kulandini tegevuseta N. B. õla- ja õlavarre põrutust verevalumiga tekkinud. Kuid märkimist väärib siiski asjaolu, et süüdistuse kohaselt seisnes Vladimir Kulandini vägivald selles, et süüdistatav pigistas N. B. kahe käega kaelast, tekitades N. B. valu ning parema õla- ja õlavarre põrutuse nahaaluse verevalumiga samas piirkonnas ja kaela muude piirkondade pindmise vigastuse. Seega on Vladimir Kulandinile ette heidetud üksnes N. B. kahe käega kaelast pigistamist, mitte aga kannatanu lükkamist. Seega ei ole N. B. õla- ja õlavarre põrutus nahaaluse verevalumiga põhjuslikus seoses kaela pigistamisega, vaid nimetatud vigastused tekkisid kannatanu lükkamisest vastu letti. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määruse nr 3-1-1-70-15 kohaselt on Riigikohus KrMS § 268 lg-tele 1 ja 5 tuginevalt korduvalt selgitanud, et isiku karistusõigusliku vastutuse eelduseks saavad olla vaid süüdistuses kirjeldatud faktilised asjaolud, mis määravad ära piiri, millest kohus asja arutamisel väljuda ei saa. Kaitseõiguse tagamiseks peavad süüdistuse tekstis piisava selguse ja täpsusega kajastuma kõik faktilised asjaolud, mis on isiku karistusõigusliku vastutuse eelduseks. Olukorras, kus süüdistus on koostatud puudulikult, ei ole kohtul võimalik süüdistuses nimetamata vastutuse eeldusi isikule omistada. Seega Riigikohtu praktikat arvesse võttes ei saa kohus asuda süüdistaja rolli ega ise süüdistust sisustada. Kuivõrd Vladimir Kulandinit ei ole süüdistatud kannatanu lükkamises, puudub kohtul võimalus süüdistatavale ette heita kannatanu N. B. lükkamist ja lükkamise tagajärjel kannatanule parema õla- ja õlavarre põrutuse nahaaluse verevalumiga samas piirkonnas tekitamist. Nimetatud asjaolude süüdistatavale omistamisel väljuks kohus aga süüdistuse piiridest ning rikuks oluliselt kriminaalmenetlusõigust. Sellest tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et Vladimir Kulandin kasutas XXX.a kella 00.00 paiku XXX linnas XXX asuvas XXX kohvikus füüsilist vägivalda N. B. suhtes, mis seisnes selles, et süüdistatav pigistas N. B. kahe käega kaelast, tekitades kannatanule valu ning kaela muude piirkondade pindmise vigastuse. Kannatanu N. B. kehavigastused põhjustasid pikaajalise tervisekahjustuse kestusega enam kui 4 nädalat, kuid vähem kui 4 kuud. Seega pani Vladimir Kulandin toime KarS § 121 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo ehk teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise, millega on tekitatud tervisekahjustus, mis kestab vähemalt 4 nädalat. 7
(14)Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kestev tervisekahjustus peab olema põhjustatud vähemalt kergemeelsusest. KarS § 16 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Arve tasumise tõttu tekkinud konflikti otsustas süüdistatav teadlikult lahendada vägivallaga, seejuures ei andnud kannatanu vägivalla esilekutsumiseks mitte ühtegi põhjust. On üldteada, et inimese kael on elutähtis piirkond. Seega kannatanut kahe käega kaelast, s.o elutähtsast piirkonnast pigistades süüdistatav teadis, et ta teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ning et tema tegevus põhjustab kannatanule valuaistingu. Vladimir Kulandin pidi ette nägema seost oma teo ja selle võimaliku tagajärje vahel. N. B. kestva tervisekahjustuse põhjustamisse suhtus süüdistatav hooletult KarS § 18 lg 3 mõttes. Kuivõrd süüdistataval puuduvad arusaamisvõimet piiravad tegurid, oleks ta pidanud oma tavapärase elukogemuse, tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral ette nägema, et tema tegevus, s.t elutähtsast piirkonnast ehk kaelast pigistamine võib päädida teise inimese kestva tervisekahjustusega. Ka tuleb tõdeda, et nimetatud tegevuse puhul ei oleks tervisekahjustuse tekkimine ja valu tundmine sellise tegevuse ebatüüpilisteks tagajärgedeks. Seega on kohus seisukohal, et Vladimir Kulandin pani teo toime otsese tahtlusega. Eeltoodu alusel on tõendamist leidnud, et Vladimir Kulandin pani toime teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise, millega on tekitatud tervisekahjustus, mis kestab vähemalt neli nädalat, täites seega KarS § 121 lg 2 punktis 1 sätestatud objektiivse ja subjektiivse koosseisu tunnused. Kohus ei tuvastanud Vladimir Kulandini õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid. III KOHTU SEISUKOHT KARISTUSE OSAS KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kohus peab otsuses põhistama vangistuse mõistmist, kui karistusseadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi. Kohtupraktikas on väljendatud seisukohta, et karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr, seejärel tuleb tuvastada süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. KarS § 121 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on Vladimir Kulandinit võimalik karistada rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt ei ole Vladimir Kulandinit kriminaal- ega väärteokorras karistatud. Kuivõrd süüdistatav ei ole varem vägivallakuritegusid toime pannud, tema vägivaldne käitumine oli tingitud hetkeemotsiooni ajendil ja piirdus ühekordse intsidendiga, saab öelda, et Vladimir Kulandini süü ei ole suur. Karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei esine. Süüdistatav avaldas viimase sõna käigus, et ta kahetseb, kuid kohus on veendunud, et Vladimir Kulandini kahetsus ei olnud siiras. Riigikohus on 09.05.2014.a otsuse 3-1-1-18-14 punktis 11 välja toonud, et karistuse kergendamiseks ei piisa paljasõnalisest kahetsuse avaldamisest, vaid kahetsus peab olema siiras ja kajastuma ka süüdistatava hoiakus tema poolt toimepandud teo suhtes. 8
(14)Kohtu küsimusele, kas süüdistatav ei saa siiani aru, mida ta valesti tegi, vastates väitis Vladimir Kulandin, et kui N. B. ei oleks nii suurt arvet esitanud, siis ei oleks midagi juhtunud. Lisaks lootis süüdistatav, et kannatanu peaks tema ees vabandama, kuna ta pidi oma sünnipäeva veetma arestikambris. Selline suhtumine viitab üheselt, et Vladimir Kulandin ei ole siiani aru saanud oma käitumise keelatusest ning sellest, et ta tekitas kannatanule kahju. Ta eitas kannatanu kaelast pigistamist, tema hinnangul oli hoopis N. B. agressiivne pool ja kannatanu peaks tema ees vabandama. See viitab ilmekalt asjaolule, et kohtus avaldatud kahetsus ei ole siiras, vaid on kantud tahtest saada kergem karistus. Kohtu hinnangul ei oleks süüdistatavale rahalise karistuse mõistmine otstarbekas põhjusel, et kohtule avaldatu kohaselt Vladimir Kulandin käesoleval XXX, ta XXX, kes XXX enda eakat XXX, seega ei võimaldaks tema majanduslik olukord rahalist karistust tasuda. Kohus märgib ka etteruttavalt, et süüdistataval tuleb tasuda ka otsusega välja mõistetavad menetluskulud ja tsiviilhagi, seega ei oleks käesoleval juhul rahaline karistus Vladimir Kulandini suhtes kergemaliigiline karistus. Kuna kuriteo toimepanemisest on möödunud pea kolm aastat, süüdistatavat ei ole varem kriminaalkorras karistatud ning uusi kuritegusid kohtule teadaolevalt ta kolme aasta jooksul toime pannud ei ole, siis need asjaolud iseloomustavad Vladimir Kulandinit viimasel ajal seaduskuuleka isikuna. Seetõttu peab kohus võimalikuks mõjutada süüdistatavat edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, mõistes talle karistuse alla sanktsiooni keskmist määra ning vabastades Vladimir Kulandin KarS § 73 lg 1 alusel täielikult temale mõistetud karistusest KarS § 73 lg-s 3 ettenähtud katseajaga 1 aasta. Kohus ei pea vajalikuks süüdistatava allutamist käitumiskontrollile ja seda eelkõige arvestades asjaolu, et tegemist oli ühekordse intsidendiga, sündmustest on möödunud piisav aeg ning uusi kuritegusid ta toime pannud ei ole. Arvestades ülaltoodut tuleb Vladimir Kulandin süüdi tunnistada KarS § 121 lg 2 p 1 järgi ning mõista temale karistuseks 9 kuud vangistust. Kuivõrd kriminaalasja arutamine toimus lühimenetluses, siis KrMS § 238 lg 2 alusel tuleb vähendada Vladimir Kulandinile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, so 3 kuu vangistuse võrra ning mõista Vladimir Kulandinile ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 73 lg 1, 3 alusel jätta 6 kuud vangistust Vladimir Kulandini suhtes tingimisi kohaldamata ja täielikult täitmisele pööramata, kui Vladimir Kulandin ei pane 1 aasta pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. IV KOHTU SEISUKOHT TSIVIILHAGI OSAS Kannatanu N. B. on käesolevas kriminaalasjas esitanud tsiviilhagi koos tõenditega, milles palub Vladimir Kulandinilt välja mõista varaline kahju kokku summas 385,93 eurot ning mittevaraline kahju 3240 eurot, kokku 3625,93 eurot. Süüdistatav tsiviilhagi õigeks ei võtnud. Kaitsja avaldas varalise kahju nõude osas, et kui tutvuda kõikide retseptidega, siis ilmneb, et kannatanu nõuab hüvitist ka rohtude eest, mis on seotud eelnevate haigustega. Mittevaralise kahju hüvitamisega seoses märkis kaitsja, et tema klient on talle ja lepitajale teatanud, et ta on nõus mittevaralise kahju hüvitamisega summas 500 eurot. 9
(14)Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 alusel hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Võlaõigusseaduse (
) § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud ning sama sätte lõige 4 sätestab, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).
§ 128lg 1 sätestab hüvitatava kahju liigid.
Hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. IV.I Varalise kahju nõue Kannatanu N. B. palub hagiavalduses Vladimir Kulandinilt välja mõista varaline kahju kokku summas 385,93 eurot, mis koosneb ründe käigus lõhutud pluusi maksumusest 20 eurot, ravimitele kulunud summast 79,93 eurot, kehavigastuste leevendamiseks läbi viidud elektriravi maksumusest summas 256 eurot ning kaelatoe maksumusest summas 30 eurot.
§ 1043
sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.
§ 1045
lg 1 p 2 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega.
§ 128
lg 2 kohaselt on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu.
§ 128
lg 3 sätestab, et otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.
§ 132
lg 1 sätestab, et asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Sama paragrahvi lõike 2 järgi, kui uue samaväärse asja soetamine ei ole võimalik, kuulub hüvitamisele hävinud või kaotsiläinud asja väärtus. Hagiavalduses on märgitud, et ründe käigus lõhutud pluusi ostis kannatanu turult ning kuna turul tšekki ei anta, ei ole tal pluusi väärtust võimalik dokumentaalselt tõendada. N. B. kohtueelses menetluses antud ütluste kohaselt võttis Vladimir tal kahe käega kaelast kinni ja hakkas raputama, siis läks tal pea tagasi ja kaelas käis krõks. Ta lükkas Vladimiri eemale, siis Vladimir haaras teda riietest kinni. Selle käigus läks tal pluusi krae katki. Pluusi lõhkumisega tekitati talle kahju 20 eurot. Kohtul puudub igasugune alus kahelda selles, et kannatanul oli XXX.a seljas pluus, mille krae süüdistatava ründe tõrjumise tagajärjel katki läks. Kannatanu seljas olnud pluusi krae katkiminek ja selle maksumus on tõendatud kannatanu ütlustega. Seega peab kohus pluusi hüvitamist põhjendatuks ja rahuldab selles osas kannatanu hagi varalise kahju nõudes summas 20 eurot. Hagiavalduses palub kannatanu süüdistatavalt välja mõista kehavigastuste leevendamiseks läbi viidud elektriravi maksumuse summas 256 eurot ning kaelatoe maksumuse summas 30 eurot.
§ 130
lõige 1 sätestab kahju hüvitamise tervise kahjustamise või kehavigastuse tekitamise korral ning sellest nähtub, et isiku tervise kahjustamisest või talle kehavigastuse tekitamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule hüvitada 10
(14)kahjustamisest tekkinud kulud, sealhulgas vajaduste suurenemisest tekkinud kulud, ning täielikust või osalisest töövõimetusest tekkinud kahju, sealhulgas sissetulekute vähenemisest ja edasiste majanduslike võimaluste halvenemisest tekkinud kahju. Hagiavaldusele on lisatud XXX haigusjuhu päeviku väljavõte, milles on meditsiiniseadme retsepti all välja toodud, et vajalik on kaelaortoos pärast kehalist rünnet XXX.a. XXX OÜ arve nr XXX kinnitab kaelatoe soetamise maksumust, milleks on 30 eurot ning mille eest on tasutud XXX.a. Kannatanu N. B. ütluste kohaselt suunas perearst teda elektriravisse. OÜ XXX XXX arvekviitung nr XXX kinnitab, et elektriravi eest kaela osale on XXX.a tasutud 256 eurot. N. B. palub hagiavalduses Vladimir Kulandinilt välja mõista ka ravimitele kulunud summa, kuna seoses ründega kirjutati talle välja ravimeid summas 79,93 eurot. Hagile on lisatud ravimite ostu tõendavate tšekkide koopiad ajavahemikus XXX.a – XXX.a. Isiku kohtuarstliku ekspertiisiaktiga on tõendatud, et N. B. kehavigastused põhjustasid pikaajalise tervisekahjustuse kestusega enam kui 4 nädalat, kuid vähem kui 4 kuud. Kaebuste pikaajalist püsimist soodustasid tõenäoliselt kannatanul varasemalt diagnoositud XXX haigestumisest tingitud muutused XXX ning XXX. Suure tõenäosusega on kannatanul ekspertiisi määramise hetkel olevad kaebused (ravidokumentide andmetel XXX ja XXX) tingitud tal esinevatest XXX ja pole seotud XXX.a toimunud traumaga. Kuna N. B. kehavigastused põhjustasid tervisekahjustuse kestusega enam kui 4 nädalat, kuid vähem kui 4 kuud ning kaebuste pikaajalist püsimist soodustasid kannatanul varem esinenud XXX, mis pole seotud XXX.a toimunud traumaga, on kohtu hinnangul põhjendatud hüvitada N. B. ravimitele kulunud maksumuse, mis on soetatud perioodil XXX.a - XXX.a. Hagiavaldusele lisatud ostutšekkide koopiatest nähtub, et kannatanu on ostnud järgnevaid ravimeid: XXX.a Euroapteegist XXX, XXX, XXX, XXX kokku summas 17,62 eurot, XXX.a Euroapteegist XXX summas 3,50 eurot, XXX.a Euroapteegist XXX summas 7,19 eurot ning XXX.a Euroapteegist XXX summas 4,85 eurot. Kohtu hinnangul on üldteada ja avalikelt ravimi infolehtedelt kättesaadav informatsioon, et XXX on ravim, mida kasutatakse XXX (XXX) raviks. Kuna käesoleval juhul ei ole tõendatud, et kannatanul esinev XXX oleks seotud XXX.a toime pandud kehalise väärkohtlemisega, jätab kohus selle ravimi maksumuse summas 4,73 eurot süüdistatavalt välja mõistmata. Kohus on käesolevas kriminaalasjas lugenud tõendatuks, et kannatanu N. B. vigastused on tekkinud XXX.a süüdistuses kirjeldatud kehalise väärkohtlemise tagajärjel. Ekspertiisiaktis on tuvastanud, et kannatanul esinenud kehavigastused põhjustasid pikaajalise tervisekahjustuse kestusega enam kui 4 nädalat, kuid vähem kui 4 kuud. Samuti on kohus käesoleva kohtuotsusega tuvastanud, et Vladimir Kulandin on süüdi kehalises väärkohtlemises KarS § 121 lg 2 p 1 järgi. Süüdistatava käitumine ehk kannatanut kaelast pigistamine on põhjuslikus seoses kannatanu kehavigastuste ja tervisekahjustustega ehk kahju tekkimisega, mistõttu peab süüdistatav kahjustatud isikule ehk kannatanule N. B. hüvitama kahjustamisest tekkinud kulud, so kehavigastuste leevendamiseks läbi viidud elektriravi maksumuse summas 256 eurot, kaelatoe maksumuse summas 30 eurot ning N. B. ravimitele kulunud maksumusest 28,43 eurot. Samuti peab süüdistatav hüvitama ründe käigus lõhutud pluusi maksumuse summas 20 eurot. Eeltoodu alusel ning lähtudes TsMS § 438 lg 1 ja
§ 127
lg 4, § 128 lg 3, § 130 lg 1, § 132 lg 1, 2, § 1043, § 1045 lg 1 p 2, rahuldab kohus kannatanu N. B. tsiviilhagi osaliselt ning mõistab Vladimir Kulandinilt välja varalise kahju summas 334,43 eurot N. B. kasuks. 11
(14)IV.II Mittevaralise kahju nõue
§ 128
lg 5 sätestatu kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi.
§ 134
lg 2 kohaselt tuleb isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma.
§ 134
lg 5 kohaselt arvestatakse mittevaralise kahju hüvitise määramisel rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist.
§ 136
lg 1 sätestab, et kahju tuleb hüvitada ühekordselt makstava rahasummana, välja arvatud juhul, kui vastavalt kahju iseloomule on mõistlik kahju hüvitamine perioodiliste maksetena.
§ 1043
sätestatu kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.
§ 1045
lg 1 punkti 2 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. Kriminaalasjas ei ole vaidlust selle üle, et kannatanu N. B. tervisekahjustus on tekkinud süüdistuses kirjeldatud XXX.a kehalise väärkohtlemise tagajärjel. Ekspert on tuvastanud, et N. B. esinevad kehavigastused põhjustasid pikaajalise tervisekahjustuse kestusega enam kui 4 nädalat, kuid vähem kui 4 kuud. Samuti on kohus käesoleva kohtuotsusega tuvastanud, et Vladimir Kulandin on süüdi N. B. tervise kahjustamises, samuti valu tekitavas kehalises väärkohtlemises KarS § 121 lg 2 p 1 järgi. Kannatanu ütlustest tulenevalt käis ta pärast rünnakut traumapunktis ja ütles, et kael on valus. See oli alles valu algus. Järgmisel päeval oli ta kael palju valusam. Ta läks uuesti arsti juurde, siis avati sinine leht ning kirjutati välja valuvaigistavaid tablette. Lisaks anti talle kaelatugi, mida ta pidi kandma kaks kuud kogu aeg, ainult ööseks võis ta ära võtta. Tal valutab kael tänaseni, aga haiguslehte saab anda maksimaalselt 180 päeva ja alates augustist on ta tööl käinud. Ta käis ka taastusravis oma kaela pärast ja taastusravist suunati teda XXX juurde, kus ta käis ühe korra. Perearst suunas teda elektriravisse, aga see ei aidanud teda. Hetkel on tal igapäevaselt kael valus ja kätes jooksevad endiselt sipelgad. Ta teeb kodus iseseisvalt iga päev võimlemist. Enne rünnakut tal kaelaga probleeme ei olnud. Hagiavalduses on N. B. kirjeldanud, kuidas ta pidi 6 kuu jooksul käima korduvalt arstide juures, kandma kaela ortoosi ning kannatama igapäevaselt valu kaelas ning surinat kätes. Lisaks pidi ta käima taastusravis. Seoses ründega tekkinud kaelavalu ja surin mõlemas käes ei ole ka tänaseks päevaks kadunud ning ta kannatab endiselt kaelavalude käes ja peab tegelema võimlemisega. Ta igapäevaelu on häiritud ja ta peab endiselt võtma valuvaigisteid. Mõnikord on valud nii suured, et ta hakkab isegi nutma. Ta ei saa enam tegeleda käsitööga ega saa kaua paigal istuda, vaid peab pidevalt olema liikumises. Tööl käimine, töö tegemine ja ka magamine on kaelavalu tõttu raskendatud. OÜ XXX XXX vastus nõudekirjale tõendab kannatanu haiguslehel viibimise ning taastusravil viibimise ajavahemikku. N. B. oli ajavahemikus XXX.a – XXX.a töövõimetuslehel SA XXX, XXX.a – XXX.a töövõimetusleht OÜ XXX XXX. Sama perioodi eest sai N. B. erinevat taastusravi ajavahemikus XXX.a – XXX.a SA XXX spordimeditsiini ja taastusravikeskuses. Ajavahemiku XXX.a – XXX.a kohta töövõimetusleht OÜ XXX XXX, sel perioodil sai viis korda perearsti teraapiafondi finantseeringuga füsioteraapiat. Mittevaralise kahju hüvitamise nõue kriminaalmenetluse raames võimaldab kannatanul ületada kuriteo negatiivseid tagajärgi. Mittevaralise kahju hüvitis peab olema proportsionaalne õigusrikkumise raskusega. 12
(14)Kohtu hinnangul ei ole tõendamist leidnud, et kannatanul oleks tekkinud püsiv elukvaliteedi langus just süüdistatava tegevuse tagajärjel. Vladimir Kulandini rünne põhjustas N. B. tervisekahjustuse, mis kestis enam kui 4 nädalat, kuid vähem kui 4 kuud. Meditsiinilisest dokumentatsioonist ja ekspertiisiaktist nähtuvalt saab pigem järeldada, et N. B. ekspertiisi määramise hetkel (XXX.a) olevad kaebused (ravidokumentide andmetel XXX ja XXX) on tingitud kannatanul esinevatest XXX ja pole seotud XXX.a toimunud traumaga. Seega ei saa käesoleval ajal kannatanu igapäevast valu, võimetust tööd teha ja tegeleda käsitööga otseselt seostada Vladimir Kulandini füüsilise ründega. Hoolimata eeltoodust, tuleb siiski arvestada sellega, et süüdistatav põhjustas kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse, mistõttu pidi N. B. vigastuste tõttu pöörduma kiirabisse, fikseerima oma isikukahju ning ta pidi võtma erinevaid valuvaigisteid, ta pidi kahe kuu jooksul igapäevaselt kandma kaelatuge ning saama erinevat taastusravi. Seetõttu tuleb Vladimir Kulandinilt kannatanu N. B. kasuks välja mõista mittevaralise kahju hüvitis. 2020. aastal on Riigikohtu õigusteabe osakonna analüütik koostanud kohtupraktika kordusanalüüsi „Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded kriminaalasjades 2018.–2020. aastal“. Analüüsis on välja toodud, et kehalise väärkohtlemise kriminaalasjades oli suurim väljamõistetud hüvitis 2000 eurot ja kõige väiksem 50 eurot. Keskmine hüvitis oli 588 eurot ja mediaan 500 eurot. Lähtudes eeltoodust ning võttes arvesse kannatanu vigastusi, temale tekitatud valutunnet ning tervisekahjustust ja selle kestvust, leiab kohus, et kannatanu nõue on põhjendatud summas 500 eurot. Seega tuleb TsMS § 438 lg 1 ja
§ 128
lg 5,
§ 134
lg 2, 5,
§ 136
lg 1,
§ 1043
,
§ 1045
lg 1 p 2 alusel kannatanu tsiviilhagi rahuldada osaliselt ning mõista Vladimir Kulandinilt välja 500 eurot N. B. kasuks. V KOHTU SEISUKOHT SALVESTISE OSAS Käesoleva kriminaalasja materjalide juures on CD-R plaat, millel 1 kõnefail XXX.a Häirekeskusesse tehtud kõne salvestisega pakendis nr 1. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätab kohus CD-R plaadi, millele on salvestatud üks kõnefail XXX.a Häirekeskusesse tehtud kõnest (pakend nr 1), kriminaalasja juurde. VI KOHTU SEISUKOHT MENETLUSKULUDE OSAS KrMS § 173 lg 1 p 1 ja § 173 lg 2 ning KrMS § 175 lg 1 p-de 3, 4 ja 9 järgi on käesolevas kriminaalasjas menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud, ekspertiisi tegemise kulud ning sundraha. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Alaealise puhul võib menetluskulud tervikuna jätta riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Vladimir Kulandini menetluskuluks on ekspertiisi maksumus 61 eurot, määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 86,40 eurot ning kohtumenetluses makstud tasu 205,20 eurot, kaitsjatasu kokku 291,60 eurot. Samuti on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 13
(14)kuupalga alammäära, so 981 eurot (kuutasu alammääraks alates 1. jaanuarist 2022.a on 654 eurot). Teatisest süüdistatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub Vladimir Kulandini deklareeritud sissetuleku suurus XXX. aastal. Maksu- ja Tolliameti andmetel oli Vladimir Kulandini aastanetosissetulek XXX aastal XXX eurot, mis teeb keskmiseks päevasissetulekuks pärast mahaarvamiste kogusumma lahutamist 4,23 eurot. Vladimir Kulandin avaldas kohtule, et ta on XXX ja ta hooldab enda XXX, kes on XXXaastane. Tema sissetulek on XXX eurot kuus. Kogutud rahalisi vahendeid tal ei ole. Arvestades süüdistatava majanduslikku olukorda ja resotsialiseerumisväljavaateid, samuti asjaolu, et Vladimir Kulandin XXX, ta on XXX, kes XXX ning süüdistataval tuleb kannatanule hüvitada välja mõistetud varaline ja mittevaraline kahju, on ilme, et süüdistatavale käib menetluskulude täies mahus ja korraga tasumine üle jõu. Seetõttu jätab kohus KrMS §180 lg 3 alusel sundrahast 327 eurot riigi kanda ning annab süüdistatavale võimaluse tasuda menetluskulud osadena kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates 12 kuu jooksul. Eeltoodu alusel ning lähtudes KrMS § 175 lg 1 p-det 3, 4, 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, 3, tuleb Vladimir Kulandinilt välja mõista menetluskulu 1 006,60 eurot alljärgnevalt: ekspertiisi maksumus 61 eurot, kaitsja tasu 291,60 eurot ning sundraha 654 eurot. VII KANNATANU TEAVITAMINE Kannatanu N. B. on esitanud KrMS § 38 lg 5 p 2 alusel taotluse enda teavitamiseks. Seega tulenevalt KrMS § 313 lg 1 p-st 101 ja KrMS § 38 lg 5 p-st 2 tuleb teavitada kannatanut Vladimir Kulandini ennetähtaegsest vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest. (allkirjastatud digitaalselt) Rutt Teeveer Kohtunik 14
(14)