Obsah (7)

§ 436§ 405§ 442§ 656§ 637§ 444§ 173

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Kersti Kerstna-Vaks Otsuse tegemise aeg ja koht 10. jaanuar 2022, Tartu Tsiviilasja number

§ 436lg 1).

Kogu otsuse põhjendus piirdub sisuliselt ühe lausega: kuna kostja on hagejale tasumiseks esitatud töövõtu hinnast 8300 eurot tasunud 7760 eurot, siis mõistlik eeldada, et tööd on lõpetatud ja vastu võetud, vaatamata sellele, et kostja ja hageja ei ole vormistanud tööde üleandmise-vastuvõtmise akti. Seejuures ei viita kohus peale arve mitte ainsalegi tõendile, mis võiks kasvõi kaudselt kõnealust eeldust kinnitada. Kohus jättis täielikult tähelepanuta, et Riigikohtu praktika kohaselt lepingulise tasu nõude rahuldamiseks tuleb minimaalselt selgeks teha, mille eest ja kui suur tasu kokku lepiti ning mida selle tasu eest tegelikult tehti (vt RKTKo 3-2-1-80-08, p 17). Arvestades, et pooled olid kokku leppinud töö vastuvõtmise otsese tahteavaldusega, siis oli üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamine töövõtutasu sissenõutavaks muutumise eelduseks. Isegi juhul kui lähtuda hageja ja kohtu käsitlusest, et 3. juuli 2017 arve nr 0307/17 osalise tasumisega tuleb tööde vastuvõtmine lugeda toimunuks, siis saaks kostja hinnangul lugeda vastuvõetuks vaid need tööd, mis ulatuses on arve tasutud. Peale töövõtulepingu ja arve ei ole hageja tasu sissenõutavuse osas muid tõendeid esitanud, seega hagi esemeks oleva tasu sissenõutavus on tõendamata. Kohus on seega tuginenud oletusele, mis on kostja hinnangul

§ 436lg 3 rikkumine.

Kostja hinnangul jättis maakohus alusetult tähelepanuta kostja tasaarvestusavalduse (dtl 66). Kohus on viidanud sellele, et poolte vahel sõlmitud töövõtuleping ei sätestanud leppetrahvi maksmise kohustust. Samas ei olegi kostja seda – et hageja on kohustatud tasuma kostjale leppetrahvi – kunagi väitnud. Kostja on viidanud sellele, et hageja on tekitanud töövõtulepingu 3 mittenõuetekohase täitmisega kostjale kahju. Selles osas ei ole kohus seisukohta võtnud lähtudes ekslikust eeldusest, et vaidlusaluses lepingus ei olnud sätestatud leppetrahvi tasumise kohustust. Samuti ei ole kohus pidanud vajalikuks hinnata ainsatki tõendit, mis on seotud kostja tasaarvestusavaldusega. Sellega on kohus rikkunud

§ 436lg 4.

Kostja on seisukohal, et kuigi

§ 405

lg 1 kohaselt menetleb kohus lihtmenetluses hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes

-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, ei tähenda see, et kohus võib otsust põhjendades piirduda ühe oletusega ja jätta sisuliselt kõik tõendid tähelepanuta, selgitamata seejuures, miks kohus tõendid tähelepanuta jätab (

§ 442lg 8 rikkumine).

1. Hageja hinnangul puuduvad alused kaebuse menetlusse võtmiseks, sest maakohtu otsus ei sisalda luba edasikaebamiseks ning maakohtu otsuse tegemisel ei ole selgelt ebaõigesti kohaldud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see on oluliselt mõjutanud lahendit. Hageja hinnangul on maakohtu poolt tehtud otsus põhjendatud ning maakohus ei ole rikkunud oluliselt ka menetlusõigust. Kostja on tasaarvestamise avalduse esitamisega tunnistanud hageja nõuet kostja vastu. Eeltoodud asjaolu ja arve osaline tasumine tõendavad, et hageja on töö teostanud, see on puudusteta ja ta on selle kostjale üle andnud. Kostja seisukoht, et tasudes osaliselt arve, tunnistas kostja üksnes osaliselt teostatud tööde vastuvõtmist ei ole millegagi põhjendatud ega tõendatud. Samuti ei ole kostja kunagi teavitanud, milliseid töid ta vastu võttis ja milliseid mitte. Kostja ei ole tõendanud eeldusi, mis on vajalikud, et väidetava kahju eest vastutaks hageja. Kui ringkonnakohus siiski otsustab kaebust menetleda, tuleb see jätta rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu
3. juuli 2021 otsus tuleb tühistada menetlusnormi olulise rikkumise tõttu ning asi tuleb saata maakohtule uueks läbivaatamiseks. 7.

§ 656

lg 1 p 5 kohaselt tühistab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse apellatsioonkaebuse põhjendustest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui esimese astme kohtus ei ole otsust seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendatud ja ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada. Antud asjas on maakohus jätnud otsuse sisuliselt põhjendamata. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-131-14 p-s 17 asunud seisukohale, et rikkumisena

§ 656

lg 1 p 5 ja § 656 lg 2 teise lause tähenduses saab käsitleda ka olukorda, kui esimese astme kohus ei ole võtnud seisukohta asjas tähtsate asjaolude kohta. Seega esineb

§ 637lg 21 sätestatud alus apellatsioonkaebuse menetlemiseks.

8. Maakohus menetles hagi lihtmenetluse sätete järgi.

§ 405

lg 1 p 9 võib kohus sellisel juhul teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Vastavalt

§ 444

lg-le 2, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-23-16 p-s 16 asunud seisukohale, et

§ 444

lg-s 2 sätestatud kohtu õigus piirduda lihtmenetluse asjades tõendite, millele on rajatud kohtu 4 järeldused, märkimisega, ei tähenda, et kohus võib kohtuotsuses piirduda üksnes asjas hinnatud tõendite loetlemisega. See tähendab, et maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta. Samas peab maakohus

§ 442

lg 8 esimese lause ja

§ 444

lg 2 mõtte kohaselt otsuses siiski märkima, missuguseid poolte väidetud asjaolusid ta tuvastatuks ei lugenud ning missuguseid poolte esitatud tõendeid ei arvestanud. Eelnev on oluline lihtmenetluse asjades tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni korras edasikaebamise õiguse tagamiseks. Põhjendamiskohustuse olulises ulatuses rikkumine kujutab endast menetlusõiguse normi olulist rikkumist

§ 656

lg 1 p 5 mõttes, mis toob kaasa maakohtu otsuse tühistamise ja asja maakohtule uueks arutamiseks saatmise (vt Tsiviilkohtupidamise seadustik II. Kommenteeritud väljaanne. § 444 komm 3.3.b).

1. Praeguses asjas mõistis maakohus kostjalt hageja kasuks välja 540 eurot ja viivised. Kohus on otsust põhjendades asunud seisukohale, et : „…kuna kostja on hagejale tasumiseks esitatud töövõtu hinnast 8 300 eurot tasunud 7 760 eurot (tasumata summa on 540 eurot), on mõistlik eeldada, et tööd on lõpetatud ja vastu võetud, vaatamata sellele, et pooled ei ole vormistanud tööde üleandmise-vastuvõtmise akti.“ Maakohtu selline järeldus on ebaõige. Riigikohus on otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-93-15 punktis 11 selgitanud, et töö vastuvõtmine ei muuda VÕS § 76 lg-s 1 sätestatud põhimõtet, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule (vt ka Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-14, p 19;
2. oktoobri
3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-08, p 21). Üksnes juhul, kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, eeldatakse VÕS § 76 lg 4 kohaselt, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Kuna töövõtja peab VÕS § 638 teise lause järgi tõendama, et tellija keeldus tööd vastu võtmast alusetult, peab ta tõendama ka selle, et vastuvõtmiseks esitatud töö on lepingukohane (vt ka nt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-14, p 19; otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-08, p 22). Seega on hageja ülesandeks tõendada, et kokkulepitud tööd on valmis ja tehtud nõuetekohaselt. Ringkonnakohus selgitab, et töövõtulepingust tuleneva lepingujärgse tasu maksmise nõude rahuldamiseks tuleb maakohtul esmalt kindlaks teha, kas hageja tasunõue on muutunud VÕS § 82 lg 7 mõttes sissenõutavaks, ja seejärel hinnata, kas kostja on esitanud sellele nõudele vastuväiteid, mis välistaks nõude maksmapaneku. Riigikohus on ka selgitanud, et töö vastuvõtmise või vastuvõetuks lugemise puhul võib tellija keelduda lepingu järgi sissenõutavaks muutunud tasu maksmisest VÕS § 111 lg 1 järgi, kuni töövõtja on täitnud oma vastastikuse kohustuse, mh asendanud või parandanud lepingutingimustele mittevastava täitmise või seda pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab. Seejuures võib VÕS § 111 lg 3 järgi tasu maksmisest keelduda ebaoluliste puuduste korral üksnes ulatuses, mis tõenäoliselt võiks kuluda puuduste kõrvaldamiseks ja sellega seotud kulutuste ja muu kahju hüvitamiseks (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-73-10, p 31; otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-08, p-d 33, 34). Tööde vastuvõtmine või vastuvõetuks lugemine ei mõjuta iseenesest kostja õigust tugineda lepingurikkumisele ja kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid. Küll peab kostja arvestama, et need asjaolud on tema tõendada, st kui ta ei suuda tõendada tehtud tööde lepingutingimustele mittevastavust ja sellest tulenevalt hageja nõuet välistava õiguskaitsevahendi kasutamist (mh selle kasutamise eeldusi), peab ta hagejale kokkulepitud tasu maksma (vt ka nt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-14, p 22; otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-08, p 31). Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus ei ole menetluses hinnanud kõiki esitatud tõendeid ega andnud pooltele võimalust oma seisukohtade esitamiseks ning selgitanud menetluses tõendamiskoormise jaotust. 5 Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse põhjendav osa ei vasta

§ 444lg-s 2 ettenähtud nõuetele ehk et maakohtu otsus on sisuliselt põhjendamata.

Maakohtu otsuse ühelauselisest põhjendusest ei ole võimalik aru saada, millisel õiguslikul alusel on hageja nõue rahuldatud. Maakohus jättis kostja tasaarvestusnõude rahuldamata põhjusel, et leping ei näinud ette leppetrahvi nõudmist. Maakohus ei ole kostja tasaarvestusavalduse lahendamisel hinnanud teisi võimalikke nõudeid sh. kahju hüvitamist. Ringkonnakohus nõustub kostja seisukohaga, et otsuse põhjendamiskohustuse rikkumine (põhjenduste puudumine) on tingitud maakohtu poolt eelmenetluse puudulikust läbiviimisest. Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus eelloetletud menetlusõiguse normide olulised rikkumised kõrvaldama. 10.

§ 173

lg 3 teise lause alusel jääb menetluskulude jaotus maakohtu otsustada asja uuel arutamisel. /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi 6 /allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks