lg 2 p 1, 6 ja § 142 lg 2 p 1, 2 järgi ja karistamises liitkaristusena vangistusega 13 aastat Menetluse ese süüdimõistetu vangistusest vabastamise otsustamine Kohtunik Aivar Hint Kohtuistungi sekretär Kätlin Lumi Prokurör kirjaliku arvamusega abiprokurör Valdo Gerassimov Süüdimõistetu Vello Kask (isikukood: 37005156013; vabanemisjärgne elukoht puudub; viibib vangistuses Tartu Vanglas) tingimisi enne tähtaega RESOLUTSIOON Juhindudes
MS § 426, § 432 kohus määras:
lg 2 p 1, 6 järgi ja karistatud vangistusega 13 aastat,
lg 2 p 1, 2 järgi ja karistatud vangistusega 6 1 aastat.
lg 1 alusel üksikaristustest raskeima suurendamise teel mõisteti Vello Kasele liitkaristuseks 13 aastat vangistust. Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt viibib Vello Kask alates 11.01.2011 süüdimõistetuna karistuse kandmisel Tartu Vanglas ning vangistuse lõpptähtaeg on tal 11.01.
lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ning kohaldada
lg 2 p 2 ja 7 alusel järgnevad kohustused: 2 - mitte tarvitama alkoholi – alkoholi tarvitamine on olnud kuritegude soodusteguriks, - mitte viibima kohtu määratud paikades ega suhtlema kohtu määratud isikutega – mitte viibima lasteasutuste/õppeasutuste läheduses ning mitte suhtlema alaealistega. Prokurör on kirjalikus seisukohas leidnud, et süüdimõistetut ei peaks vabastatama tingimisi ennetähtaegselt ning seda alljärgnevatel põhjustel. Kuigi positiivse asjaoluna saab süüdimõistetu Vello Kase puhul välja tuua töötamise vangla majandustöödel, vestlused psühholoogiga, siis negatiivseks asjaoluks on siinkohal süüdimõistetud isik ja kuritegude sooritamise asjaolud. Vello Kasel on käesolev vangistus juba kolmas ja ka varasemalt on ta toime pannud seksuaalkuritegusid, kuid kaks eelmist kuritegu on antud ajaks kustunud. Vello Kase poolt toime pandud kuritegusid iseloomustab ettekavatsetus ja kuriteo ajendiks on seksuaalne motiiv. Süüdimõistetu kasutab korduvat käitumismustrit, tal puudub empaatia kannatanute suhtes. V. Kasel on diagnoositud seksuaalse käitumisega seonduv psüühiline häire. Ta katkestas vangistuses sotsiaalprogrammis Uus Suund osalemise, kuna ei pea selle programmi läbimist kohustuslikuks. Antud ajal on tal kehtiv distsiplinaarkaristus ja seega ei ole isiku käitumine vangistuses olnud eeskujulik. Viimast kuritegu süüdimõistetu V. Kask ei tunnista ja süüdistab lapsi valetamises. Seega, kuna ta ei teadvusta enda poolt toimepandud kuritegusid, siis säilib oht, et vabaduses võib jätkata uute kuritegude toimepanemist. V. Kasel puudub vabaduses toetav lähivõrgustik ja kindel elukoht. Aga kindla elukoha puudumisega on täitmata tingimisi ennetähtaega vabastamise üks põhilisi eeldusi. Vangla iseloomustuse põhjal on prokurör seisukohal, et selliselt iseloomustatud süüdimõistetult on alus karta uute kuritegude toimepanemist. Vangla iseloomustusest ei ole leitavad sellised uued asjaolud, mis annaks alust arvata, et seekordne karistus on toonud tema käitumisse olulised muutused mistõttu oleks uute kuritegude toimepanemise risk praegusel hetkel piisavalt madal. Uute kuritegude toimepanemise risk tuleneb eelkõige süüdimõistetu puhul isiku varasemast käitumisest ja suhtumisest õiguskorda. Seega arvestades kõiki eeltoodud asjaolusid oma kogumis, leiab prokurör, et Vello Kase tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud, kuna on säilinud oht uute kuritegude toimepanemisele. Vaatamata sellele, et süüdimõistetu puhul esineb positiivseid asjaolusid, ei kaalu need üles tema suhtes esinevaid negatiivseid asjaolusid ja eelkõige ohtu uute kuritegude toimepanemisele. Kohtuistung 21.01.2022 Süüdimõistetu Vello Kask osales kohtulikus arutamises kaugülekuulamise vahendusel. Süüdimõistetu avaldas kohtuistungil, et soovib tingimisi enne tähtaega vabaneda. Dokumentide järgi oleks ta pidanud elama asuma xxxxxxx xxxxxxx, aga kuna vangla ei ole asju ajanud, siis ei ole tal praegu üldse midagi. Xxxxxx on nõus teda vastu võtma ning ta helistas valla sotsiaaltöötajale, et ta ajaks asjad korda, aga siiani seda tehtud ei ole. Töökohta tal vabanemisel ei ole ja tal ei ole kedagi väljas, kes dokumente ajaks. Vangla tugiisik lubas tegelema hakata siis, kui vabanemise otsus on olemas. Ta on töövõimetu, tal on jalad haiged. Töövõimetus tekkis vanglas. Lähedasi isikuid tal ei ole. Alkoholi enda jaoks vajalikuks ei pea. Kuriteo toimepanemises enda süüd jätkuvalt ei tunnista. Ainukesed tõendid on teatud isikute ütlused ja ei ole ekspertiise, avaldusi, tõendusi, arstlikke komisjone, mis tõendaks, et ta oleks teo toimepannud. See, et Tartu Vangla väidab, et ta on seksuaalse ettekavatsustega sellesse perre elama läinud, on vale jutt. Väljaspool vanglat tahaks esiteks elamise saada ja siis istuva töö, kuna tal on jalad haiged, ei kannata koormust. II Kohtu põhjendused
lg 2 p 2 kohaselt tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kui mitte vähem kui neli kuud. 3 Vello Kask on temale mõistetud karistusajast ära kandnud kaks kolmandiku, seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. Kohus märgib esmalt, et üksnes sätestatud tähtaja saabumine ja sellega formaalsete eelduste täidetus ei anna iseenesest süüdimõistetule subjektiivset õigust vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks, vaid kohtul tuleb arvestada ka sisuliste eelduste täidetusega (RKKKm nr 3-1-1-18-11 p 9.1).
lg 4 kohaselt arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus leiab, et positiivse asjaoluna saab märkida Vello Kase puhul vangistuse ajal tööhõives osalemist ja läbi viidud vestluseid psühholoogiga. Negatiivne on süüdimõistetu isik ja kuriteo toimepanemise asjaolud. Isik kannab vangistust vastavalt Tartu Maakohtu 05.12.2011 otsusele
lg 2 p 1, 6 ja
lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritavate kuritegude eest, mis olid toimepandud alaealiste suhtes. Kohus peab oluliseks, et Vello Kask toimepandud seksuaalkuritegusid ei tunnista, mistõttu puudub vähimgi kahetsus alaealiste vastu toimepandud kuritegude eest. V. Kask süüdistab kuriteo ohvreid pettuses (kümne ja viie aastased tüdrukud) ning sotsiaaltöötajat selles, et neil oli vajadus V. Kasele koht kätte näidata. Eelnevast võib järeldada, et suhtumine normidesse ning motivatsioon enda käitumist muuta on puudulik. Kriminaalhooldusel ei ole varasemalt olnud, tingimisi karistusi mõistetud ei ole. Enda sõnul on V. Kask loobunud edaspidi kuritegude toimepanemisest, samas on läbimata seksuaalkurjategijatele suunatud sotsiaalprogramm Uus Suund, mida ta on kahel korral alustanud, kuid loobunud, kuna ei pea seda kohustuslikuks. Negatiivse asjaoluna väärib märkimist, et Tartu Vangla materjalidest ja süüdimõistetu ütlustest nähtuvalt puudub Vello Kasel vangistusest ennetähtaegse vabanemise korral elukoht ja töökoht. Vangla iseloomustusest nähtuvalt on Vello Kasele määratud tugiisik pakkunud kohtumisel 30.08.2018 Samaaria Haapsalu keskusese majutusteenuse võimalust, kuid V. Kask keeldus põhjusel, et talle ei meeldi see kord, mis on majutusasutustes kehtestatud. Vello Kask on veendunud, et vangla peaks talle otsima sotsiaalkorteri. 29.09.2021 seisuga seoses Johannes Mihkelsoni Keskuse ja Justiitsministeeriumi vahel sõlmitud tugiisikuteenuse osutamise lepingu mahu kiire täitumisega ei võeta hetkel tugiisikuteenusele tingimisi ennetähtaega või elektroonilise valvega enne tähtaega vabanevad kinnipeetavad. Vello Kask on avaldanud, et ei soovi ennetähtaegsel vabanemisel temaga seni tegelenud tugiisiku jätkamist. Kuna Vello Kask on toime pannud kuriteo elukohas, kus elas, jääb seoses elukohaga ohtlikkus ja uue kuriteo risk. Tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise vältimatuks eelduseks on kindla elukoha olemasolu. Vangla materjalidest nähtuvalt ja kohtuistungil avaldust tulenevalt Vello Kasel vabaduses elukohta ei ole. Olukorras, kus süüdimõistetul puudub kindel elukoht, ei saa teostada tema üle vajalikku järelevalvet, mistõttu puudub ka võimalus tema vabastamiseks tingimisi enne tähtaega. Kinnipeetava vabanemisjärgseid elutingimusi hinnates on oluline ka see, et Vello Kasel puudub toetav tugivõrgustik lähedaste näol, kes võiksid tal aidata seaduskuulekalt toime tulla. Kuigi kinnipeetava iseloomustuses esineb üksikuid positiivseid asjaolusid, ei saa kohtu hinnangul karistuse eesmärkide täidetust ainuüksi nende pinnalt järeldada. Arvestades, et seksuaalsüütegude toimepanemine on eelkõige tingitud toimepanija isikust tulenevatest asjaoludest, on just süüdimõistetu arusaam keelatust ja lubatust määrava tähtsusega tema ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel. Vello Kase suhtumine ei veena kohut selles, et temast tulenevad kuriteoriskid oleksid maandatud. Kohus leiab, et kuriteo toimepanemise äärmised rasked asjaolud ning vanglas distsiplinaarkaristuse olemasolu viitab Vello Kase riskeerivale ja hoolimatule elustiilile ja käitumisele ning annab tunnistust sellest, et Vello Kasel puudub valmisolek ühiskonnas kehtivaid norme järgida. 4 Seega, kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis hinnates leiab kohus, et Vello Kase tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud. Kohus leiab, et Vello Kase tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei võimalda eelkõige, kuritegude toimepanemise asjaolud ja tema isik, kinnipidamiskohas distsiplinaarkaristuse olemasolu ning vabaduses elukoha puudumine. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.