← Eesti

1-21-2255/40

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. jaanuar 2022, Tartu Kriminaalasja number 1-21-2255 Ingeri Tamm, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
  2. detsembri
  3. a määrus Vladimir Lomakini tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Vladimir Lomakini 38201140249) määruskaebus Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus (isikukood RESOLUTSIOON Jätta Vladimir Lomakini määruskaebus Viru Maakohtu
  4. detsembri
  5. a määruse peale läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
  6. Harju Maakohus karistas Vladimir Lomakinit 26.05.
  7. a otsusega kriminaalasjas nr 1-212255 KarS § 199 lg 2 p 9 järgi 9 kuu pikkuse vangistusega, mida vähendas KrMS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra, mõistes karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel mõistis kohus Vladimir Lomakinile liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1 aasta 11 kuud vangistust, suurendades mõistetud karistust Harju Maakohtu 04.06.
  8. a otsusega mõistetud ärakandmata karistuse 1 aasta 5 kuu võrra. Karistuse kandmise algusajaks luges kohus 08.12.
  9. Kohtuotsus jõustus 04.06.
  10. Viru Vangla esitas 2311.2021 Viru Maakohtule materjalid Vladimir Lomakini enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. 2.
  11. Viru Vangla ja prokuratuur ei toeta Vladimir Lomakini tingimisi enne tähtaega vabastamist. 1
  12. Viru Maakohus jättis 28.12.
  13. a määrusega Vladimir Lomakini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. 3.
  14. Esmalt tuvastas maakohus, et Vladimir Lomakini puhul on formaalsed eeldused tema ennetähtaegseks vabastamiseks täidetud. Positiivsena tõi maakohus välja selle, et Vladimir Lomakinil on vabanemisel elukoht, ta on läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, töötanud majandustöödel ja avaldanud valmisolekut pöörduda rehabilitatsioonikeskusesse. Samas leidis maakohus, et need asjaolud ei kaalu üles negatiivseid asjaolusid. 3.
  15. Karistusregistri andmetel on kinnipeetaval kuus kehtivat kriminaalkaristust ja enamus neist on talle mõistetud varavastaste kuritegude eest. Korduv kriminaalkorras karistatus viitab sellele, et isik ei ole varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud ega oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on olnud narkootikumide tarvitamine. K-Raha andmetel on kinnipeetaval tasumata nõudeid 35 231,77 eurot, mis maakohtu hinnangul võivad hakata mõjutama isiku majanduslikku toimetulekut vabanemisel. Arvestades asjaolu, et Vladimir Lomakinil puudub vabanemisel töökoht, säilib risk, et ta võib materiaalse kasu saamiseks jätkata varavastaste kuritegude toimepanemist. Kinnipeetaval on küll võimalik end vabanemisel võtta arvele töötuna Eesti Töötukassas, kuid arvestades seda, et ta on enda sõnul töötanud ametlikult ainult vangistustes olles, siis võib töö leidmine olla raskendatud. Lisaks sellele on isikule määratud osaline töövõime perioodiks 12.07.2021-11.07.2026, mis samuti võib mõjutada sobiva töökoha leidmist. 3.
  16. Maakohtu hinnangul on kinnipeetaval täitmata tingimisi enne tähtaega vangistusest vabanemise üks esmaseid eelduseid, milleks on õiguskuulekas käitumine vangistuse kandmise ajal, sest iseloomustusest nähtuvalt on kinnipeetaval 10 kehtivat distsiplinaarkaristust. Kui kinnipeetav ei suuda vanglas range järelevalve all käituda õiguskuulekalt, seab see kahtluse alla tema võime teha seda vabaduses. Vladimir Lomakinil on diagnoositud narkootiliste ainete sõltuvus ning narkootikumide tarvitamise jätkamist võib pidada uue kuriteo toimepanemise peamiseks riskifaktoriks. Narkootikumide tarvitamise jätkamist võib soodustada see, et kinnipeetava suhtlusringkonda kuuluvad põhiliselt kuritegeliku taustaga isikud, kellega koos on ta tarvitanud ka narkootikume. Ei saa jätta tähelepanuta ka seda, et varasem tingimuslik karistus on pööratud täitmisele kriminaalhooldusega kaasnevate nõuete rikkumise tõttu. Samuti on isik katseajal pannud toime uue kuriteo. Eeltoodust tulenevalt puudub kindlus, et vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasnev katseaeg ja käitumiskontroll on piisavad selleks, et hoida ära Vladimir Lomakini poolt uute kuritegude toimepanemist ning et ta on suuteline korrektselt täitma käitumiskontrolliga kaasnevaid kontrollnõudeid ja kohustusi. Määruskaebus
  17. Viru Maakohtu 28.12.
  18. a määruse peale esitas määruskaebuse Vladimir Lomakin, kes palub maakohtu määruse üle vaadata. Vabanemisel on tal elukoht sõbranna juures KohtlaJärvel. Tal on suur motivatsioon kaineks eluks ning kui kohus peab vajalikuks, on ta nõus läbima Viljandi keskuses narkootiliste ainete sõltlastele mõeldud rehabilitatsiooniprogrammi. Varasemalt ei õnnestunud tal COVID olukorra tõttu sinna minna, kuna inimesi ei võetud vastu. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
  19. Kohtukolleegium leiab üksmeelselt, et Vladimir Lomakini määruskaebus on ilmselt põhjendamatu ja sellel puudub ilmselgelt igasugune edulootus, ning jätab selle seetõttu KrMS § 326 lg 3 ja KrMS § 390 alusel läbi vaatamata. 2
  20. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  21. aprilli
  22. aasta määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16).
  23. Kohtukolleegium leiab, et maakohus ei ole rikkunud materiaal- ega menetlusõigust; samuti on maakohtu määrus seaduslik ja kohtupraktikaga kooskõlas ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. (allkirjastatud digitaalselt) 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.