1-20-2335/52

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2022, Tartu Kriminaalasja number 1-20-2335 Ingeri Tamm, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. detsembri
3. a määrus Sander Parko tingimisi ennetähtaegselt vangistusest elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Sander Parko (isikukood 39509072014) määruskaebus Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
4. Jätta Viru Maakohtu
5. detsembri
6. a määrus muutmata ja Sander Parko määruskaebus rahuldamata.
7. Jätta Sander Parko taotlus riigi õigusabi korras kaitsja määramiseks rahuldamata. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
8. Harju Maakohus karistas Sander Parkot 25.05.
9. a otsusega kriminaalasjas nr 1-20-2335 KarS § 424 lg 1 ja § 4231 järgi KarS § 63 lg 1 alusel 1 aasta 6 kuu pikkuse vangistusega KarS § 74 alusel tingimisi 2 aasta pikkuse katseajaga, kohustades teda järgima KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ning osalema sotsiaalprogrammis, mitte omama ega tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid ja alluma ambulatoorsele ravile ning läbima narkosõltuvuse vastase ravikuuri, sh esitama sellekohase kinnituse kriminaalhooldusametnikule. KarS § 68 lg 1 alusel määras kohus, et vangistuse täitmisele pööramisel tuleb karistusaja hulka lugeda eelvangistuses viibitud aeg kokku 3 kuud 9 päeva. Kohtuotsus jõustus 10.06.
10. 1 1.
11. Tallinna Ringkonnakohtu 08.03.
12. a määrusega pöörati täitmisele Sander Parkole Harju Maakohtu 25.05.
13. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 aasta 2 kuud 21 päeva vangistust. Kohtumäärus jõustus 30.03.
15. Viru Vangla esitas 26.11.2021 Viru Maakohtule materjalid Sander Parko enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. 2.
16. Viru Vangla ja prokuratuur toetavad Sander Parko tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve alla.
17. Viru Maakohtu 29.12.
18. a määrusega jäeti Sander Parko vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. 3.
19. Maakohus tuvastas kõigepealt, et formaalsed eeldused Sander Parko ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise järelevalve alla on täidetud. Seejärel leidis maakohus, et prokuröri arvamust ei ole võimalik arvestada, kuivõrd see on ühelauseline põhjendamata seisukoht ning vangla riskihinnangut ei ole võimalik kasutada, kuna tegemist on kontrollimatu ja põhjendamata andmetega. 3.
20. Maakohus märkis, et kinnipeetaval on üks kehtiv kriminaalkaristus mitmete liiklussüütegude eest. Asja materjalidest nähtub, et kinnipeetavale mõisteti karistuseks vangistus, mis jäeti tingimisi täitmisele pööramata katseajaga, mille kestel oli ta kohustatud järgima käitumiskontrolli nõudeid ja lisakohustusi. Olenemata talle osutatud usaldusest, ei suhtunud Sander Parko käitumiskontrolli tõsiselt ja seepärast pööras kohus mitmete rikkumiste tõttu tema karistuse täitmisele. Sander Parko rikkus korduvalt erinevaid katseajaks seatud tingimusi ja pidas süüdimõistva kohtuotsusega seatud kriteeriumitest vaid valikuliselt kinni. Maakohus kahtles, kas kinnipeetav suudaks taaskord talle katseajaks seatud tingimustest kinni pidada. 3.
21. Kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, ta töötab alates 19.10.2021 majandustöödel koristajana ning alustas 27.10.2021 sotsiaalprogrammi Eluviisitreening läbimist. Maakohus tunnustas kinnipeetavat hea käitumise, tööga hõivatuse ja taasühiskonnastavas tegevuses osalemise eest, kuid leidis, et kinnipeetava poolt individuaalses täitmiskavas mõnede seatud eesmärkide läbimine ja eeskujulik käitumine vanglas ei tähenda koheselt seda, et ta tuleb vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Tuleb arvestada ka teisi KarS §76 lg-s 4 sätestatud asjaolusid. Maakohus märkis positiivsena samuti vabanemisjärgse elu- ja töökoha olemasolu ning lähedaste toetust. 3.
22. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt oli 15.11.2021 seisuga kinnipeetaval tasumata rahalisi kohustusi üle kahe tuhande euro. Kuigi tegemist ei ole ülemäära suure summaga, näitab see siiski, et kinnipeetav on teatavas majanduslikus kitsikuses, mis võib mõjutada teda toime panema uut kuritegu. Lisaks on kinnipeetaval diagnoositud narkosõltuvus ja tema suures suhtlusringkonnas on varasemalt kriminaalkorras karistatud ja sõltuvusaineid tarvitavad isikud. Halba seltskonda sattudes võib kinnipeetav kahjulike mõjutuste tõttu uue kuriteo toime panna. Maakohtu veendumust suurendas kriminaalhooldaja arvamus, mille kohaselt on kinnipeetav süstemaatiline seaduserikkuja, kes kordab oma vigu ega õpi varasematest kogemustest. 3.
23. Kokkuvõtvalt leidis maakohus, et Sander Parko poolt on uute kuritegude toimepanemise risk vabanemisel suur. Võttes arvesse, et kinnipeetaval on ükskõikne suhtumine ühiskonnanormidesse ja teda iseloomustab mõtlematu käitumine, on tegemist isikuga, kes ei suuda käitumiskontrollile alluda. Kuigi kinnipeetav palus maakohtu istungil talle veel ühe 2 võimaluse anda, leidis maakohus, et selline võimalus oli talle juba antud ja nüüdseks on need ammendunud. Kinnipeetava väited hoiakute muutumise osas ei ole usutavad ega tõsiseltvõetavad, seepärast peab ta jätkama karistuse kandmist vanglas. Tema retsidiivsusriski suurendavad asjaolud on ülekaalus. Kinnipeetaval ei pruugi olla probleeme alkoholiga, kuid sama ei saa öelda narkootikumide kohta. On oht, et sõltuvusained hakkaksid tema elus taaskord suurt rolli mängima. Seda veel eriti kriminaalkorras ja sõltuvusaineid tarvitavate sõprade seltskonnas. Määruskaebus
24. Viru Maakohtu 29.12.
25. a määruse peale esitas määruskaebuse Sander Parko, kes soovib ennetähtaegselt vabaneda ning riigi õigusabi korras kaitsja määramist. Esmalt leiab Sander Parko, et asi tuleb uuesti arutusele võtta, kuivõrd maakohus ei arvestanud prokuröri arvamusega. Tööl käies ja järelevalve all olles on ta võimeline oma rahalisi kohustusi palju kiiremini täitma ning tuleks välja ka majanduslikust kitsikusest. Samuti soovib ta osaleda vabatahtlikult sõltuvusgruppides, et tegeleda narkootiliste ainetega seotud probleemidega. Elektrooniline valve aitab tal paremini resotsialiseeruda ning hoiduda valedest tutvustest ja uute kuritegude toimepanemisest. Vanglas on läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ning vabanedes läheb esimesel võimalusel MTÜ-sse Töömaja. Pärast šokivangistust vabanemist ei sooritanud ta mitte ühtegi kuritegu, millest võib järeldada, et ta ei hakka toime panema uusi kuritegusid. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
26. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebuses esitatu alust asuda maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale Sander Parko vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata jätmise kohta. Ka ei kuulu rahuldamisele tema taotlus riigi õigusabi korras kaitsja määramiseks.
27. Esmalt on ringkonnakohus seisukohal, et tulenevalt RÕS § 7 lg 1 p-st 5 esineb alus Sander Parkole riigi õigusabi korras kaitsja määramisest keeldumiseks, kuivõrd asjaoludest tulenevalt on tema võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. Ringkonnakohus leiab alljärgnevalt, et Sander Parko ei kuulu praegu ennetähtaegselt vabastamisele, need alused ei ole täidetud. Sellest tingituna ei näe ringkonnakohus, et kaitsja määramine muudaks faktilisi asjaolusid, mille tulemusel kohtu siseveendumus on kujunenud. Seetõttu jääb Sander Parko taotlus riigi õigusabi korras kaitsja määramiseks rahuldamata.
28. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28.04.
29. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16).
30. Kõigepealt selgitab ringkonnakohus, et kindlasti ei tingi Sander Parko vabastamist asjaolu, et maakohus ei arvestanud prokuröri arvamusega. Nimelt sätestab KarS § 76 lg 4 need asjaolud, mida tuleb arvestada ning selles ei kajastu prokuröri arvamus. Prokuröri seisukoht on oluline vaid sedavõrd, kuivõrd selles esitatakse kinnipeetava vabastamist toetavaid või mittetoetavaid argumente, millele kohus peab põhjendamiskohustusest lähtuvalt vastama. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et sellist ühelauselist põhjendamata seisukohta ei ole võimalik arvestada. 3
31. Ringkonnakohus möönab, et Sander Parko on käitunud vanglas viibides õiguskuulekalt – temal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused–, ta osaleb majandustöödel ja sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“. Ka on tal olemas kindel elu- ja töökoht, samuti toetavad lähedased. Kuivõrd Sander Parkol puuduvad kehtivad karistused, mille ta oleks toime pannud alkoholi tarvitanuna ning ka vangla iseloomustuse andmetel ei ole tal diagnoositud alkoholisõltuvust, ei ole alust arvata, et alkoholi tarvitamise võimalus suurendaks uute kuritegude toimepanemise riski. Samas esineb mitmeid negatiivseid asjaolusid, mis kaaluvad üle kõik eeltoodu.
32. Nii kannab Sander Parko 25.05.
33. a otsuse alusel karistust mh selle eest, et ta juhtis mootorsõidukit narkojoobes, kuivõrd oli tarvitanud amfetamiini, milles ta ise vangla iseloomustuse kohaselt probleemi ei näe, kuivõrd oli enda hinnangul adekvaatne. Sander Parkol on diagnoositud sõltuvus narkootilistest ainetest. Vaatamata mõistetud karistusele ja sellele, et talle määrati samuti keeld narkootilisi aineid tarvitada, tunnistas Sander Parko, et suitsetas viimati kanepit 2021 suvel. Positiivne on küll see, et süüdimõistetu soovib tegeleda sõltuvusprobleemidega, kuid on ilmne, et ainult soovist ei piisa, sest tegelikult on ta vähemalt kanepi tarvitamist jätkanud. Sander Parko kinnitas oma kaebuses, et ta läheb esimesel võimalusel MTÜ-sse Töömaja, mis pakub sõltlastele üheaastast tööga seotud rehabilitatsiooniteenust. Ka see on praegu vaid soov. Varem ei ole olemasolevate materjalide kohaselt Sander Parko seda mõtet kaalunud. Seetõttu ei ole ringkonnakohus veendunud, kuivõrd siiras Sander Parko on, või annab ta lubadusi vaid selleks, et vangistusest varem vabaneda.
34. Sander Parkot karistati tingimisi vangistusega, kuid tulenevalt sellest, et ta ei suutnud täita käitumiskontrolliga kaasnevaid nõudeid, pöörati talle mõistetud ärakandmata vangistus täitmisele. Tallinna Ringkonnakohtu 08.03.
35. a määrusest on näha, et Sander Parko eiras kohustust saada luba Eesti Vabariigist lahkumiseks ning ta ei kavatsenudki seda täita, kuivõrd pidas seda enda kiusamiseks. Olenemata sellest, et kriminaalhooldaja teda ühe korra hoiatas, käis ta pea iganädalaselt esmaspäevast reedeni Soome Vabariigis tööl. Ringkonnakohus möönab, et vabanedes oleks Sander Parkol tõenäoliselt töökoht Eestis olemas, küll vaid siis, kui tööandjal on talle sel hetkel tööd anda, ja seetõttu ei peaks ta Eestist lahkuma. Samas näitab Sander Parko suhtumine kriminaalhooldusnõuete täitmisesse, et ta on võimeline neid täitma vaid siis, kui need sobivad tema eluviisiga. Sander Parko ei saa aru, et kohtu poolt määratud kohustused on täitmiseks kohustuslikud olenemata sellest, mil määral need tema elu mõjutavad. Ka ei väära seda see, et Sander Parko on vanglas olnud korralik, kuivõrd kehtestatud reeglite järgimine vabaduses erineb oluliselt kinnipidamistingimustest. Range järelevalve all, kus ahvatlusi on vähe, on see oluliselt lihtsam.
36. Pärast vangistuse osalist ärakandmist (eelvangistuse aeg 3 kuud 9 päeva) ei pannud Sander Parko tõesti toime uusi kuritegusid, kuid sellest ei saa järeldada, et edaspidi on see risk olematu. Sander Parko puhul saab eeldada uute kuritegude toimepanemist juhul, kui ta jätkab narkootiliste ainete tarvitamist. See tõenäosus on tulenevalt tema varasemast erinevate narkootiliste ainete tarvitamise kogemusest ja soosivast suhtumisest neisse jätkuvalt olemas. Seda riski ei maanda ka elektroonilise valve kohaldamine. See ei piira isiku vabadust sellisel määral, et välistaks narkootiliste ainete tarvitamise, mootorsõiduki juhtimise või suhtlemise varasemate kriminaalkorras karistatud tuttavate, samuti narkootilisi aineid vahendavate isikutega. Arvestades Sander Parko varasemat suhtumist kriminaalhoolduse nõuete täimisse, ei ole ringkonnakohus veendunud, et Sander Parko suudab järgida väga rangeid piiranguid, mis kaasnevad elektroonilise valvega. 4
37. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et Sander Parko suhtes ei ole uute kuritegude risk nii märkimisväärselt madal, et võimaldaks tema karistuse kandmiselt ennetähtaegset vabastamist.
38. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Viru Maakohtu
39. detsembri
40. a määrus muutmata ja Sander Parko määruskaebus rahuldamata. Ka jääb rahuldamata tema taotlus riigi õigusabi korras kaitsja saamiseks. (allkirjastatud digitaalselt) Ingeri Tamm Tiit Lõhmus 5 Aarne Sarjas