KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kohtunik Ivika Sillaots Kohtujurist Külli Pilv Määruse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 08. september 2021, Pärnu Maakohtu Pärnu Rüütli tn koht

§-is 432 ja mille kohaselt: Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 1.7. Pooled välistavad

§ 661

lõike 4 alusel kokkuleppel Kompromissi kinnitava kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise õiguse.

4. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-19-284, Luminor Bank AS hagis A.K. vastu võlgnevuse summas 7584.20 eurot, sissenõudmiskulu 40 eurot , viivise 758.42 eurot ja edasise viivise nõudes. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda vastavalt kompromissile (

§ 168lg 3).

Jätta rahuldamata hageja Luminor Bank AS-i taotlus tagastada pool hagilt tasutud 650eurosest riigilõivust, kuna riigilõiv summas 650 eurot on hageja kasuks Pärnu Maakohtu tagaseljaotsusega 2-19-284/28.01.2020 välja mõistetud Osaühingult Tõstamaa Veis. Määrus toimetada kätte pooltele. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale määruskaebust esitada ei saa, kuna pooled on kokkuleppega välistanud määruskaebuse esitamise õiguse (

§ 661lg 4).

Sisulised asjaolud ja kohtu põhjendused

1. Pärnu Maakohtu menetluses on Luminor Bank AS (varasem DNB Pank) hagi A.K. vastu võlgnevuse summas 7584.20 eurot, sissenõudmiskulu 40 eurot, viivise 758.42 eurot ja edasise viivise nõudes. Hagi esitati algselt solidaarse nõudena kostjate osaühing Tõstamaa Veis ja A.K. vastu. Solidaarvõlgnik osaühing Tõstamaa Veis (registrikood 11931635) suhtes on Luminor Bank AS-i hagi rahuldatud käesolevas tsiviilasjas nr 2-19-284 Pärnu Maakohtu 28.01.2020 tagaseljaotsusega (jõustus edasikaebamata 07.04.2020). Hageja nõue kostja vastu tuleneb hageja kui liisinguandja ning osaühingu Tõstmaa Veis vahel 05.11.2013.a sõlmitud liisingulepingust nr 290030 (objekt: laaduriga ratastraktor John Deere xxxxxxxxxxx) ning nimetatud lepingu täitmise tagamiseks hageja ja kostja A.K. vahel 05.11.2013 sõlmitud käenduslepingust nr
2. Hageja palub välja mõista ka menetluskuluna riigilõivu 650 eurot.
3. 06.09.2021 saabus kohtule poolte vahel sõlmitud, hageja lepingulise esindaja Dagne Niit ning kostja A.K. poolt 06.09.2021 digitaalselt allkirjastatud, 06.septembri 2021 kuupäevaga dateeritud kompromiss, mille pooled paluvad kinnitada ja asjas menetlus lõpetada, välistades edasikaebamise võimaluse. Pooled on jõudnud kokkuleppele kostja poolt hagejale kompromiss-summa 3500 euro tasumises hiljemalt 20.09.2021 hageja poolt soovitud kontole. Pooled kinnitavad, et on teadlikud 2

§ 661

lg 4 sätetest on pooled välistanud määruskaebuse esitamise õiguse.

§ 428

lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 430

lg 1 sätestab poolte õiguse lõpetada menetlus kompromissiga kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kompromissimäärus on täidetav Täitemenetluseseadustikus sätestatud korras.

§-de 428 lg 1 p 4 ja 430 sätete alusel kohus kinnitab poolte vahel saavutatud kompromissi ja lõpetab asjas menetluse.

§ 430

lg 8 kohaselt kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ja kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada v. selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda v. kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult v. osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

§ 430

lg 9 kohaselt saab kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada. Menetluskulud 4.

§ 168

lõike 3 järgi kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromissis pooled menetluskulude jaotust kokku leppinud ei ole, seega jäävad menetluskulud poolte endi kanda. Hageja palub tagastada hagilt tasutud riigilõivust pool. Hageja on tasunud 07.01.2019 maksega riigilõivu 650 eurot. Kohus, kontrollinud tsiviilasja toimikut, tegi kindlaks, et poole riigilõivu tagastamise nõuet ei ole võimalik rahuldada, kuna selle menetluskulu osas on olemas kehtiv täitedokument hageja kasuks teiselt kostjalt menetluskulu sissenõudmiseks - hageja taotlusel on nimetatud riigilõiv summas 650 eurot Pärnu Maakohtu 28.01.2020.a tagaselja kohtuotsusega (jõustunud 07.04.2021) juba

§ 162

lg 1 alusel hageja kasuks välja mõistetud solidaarvõlgnikult Osaühingult Tõstamaa Veis ning selle menetluskulu suhtes ei ole võimalik teha uut otsustust kompromissimäärusega

§ 150lg 1 alusel.

Kompromissleping on sõlmitud ainult ühe kostjaga ja teise kostja osas on hagi rahuldatud tagaseljaotsusega. Riigilõiv on tasutud mõlemalt nõudelt ühiselt ja nõue kostja A.K. vastu on väiksem kui nõue teise solidaarvõlgniku Tõstamaa Veis OÜ vastu. /allkirjastatud digitaalselt/ Ivika Sillaots kohtunik 3