ei näe ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse. Samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil. Seega otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata. 4.
lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada
Maksuhalduril on muuhulgas õigus taotleda käsutuskeeldu nähtavaks tegeva keelumärke kandmist kinnistusraamatusse või muusse vararegistrisse puudutatud isiku nõusolekuta (
5.
lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esiteks seda, et maksuhaldur on läbi viimas menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine ning teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohus ei kontrolli seejuures üksikasjalikult seda, kas käimasoleva maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav vastutusotsus oleks õiguspärane. Võimaliku vastutusotsuse sisuline kohtulik kontroll on võimalik pärast sellise otsuse tegemist esitatava kaebuse alusel. Taotluse rahuldamiseks ei oleks alust, kui maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks kavandatava vastutusotsuse tegemine ilmselgelt õigusvastane. Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Seega on tegemist prognoosiga, kus maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust. Riigikohus on selgitanud, et täitmist tagavateks toiminguteks loa andmise menetluses kontrollitakse eelkõige vastutusotsuse tegemist välistavate asjaolude puudumist või esinemist, mitte ei tuvastata vastutuskohustuse tõendatust. Vastutuse eelduseks on äriühingu juhatuse liikmete poolt oma kohustuste täitmata jätmine tahtlikult või raske hooletuse vormis, mille tõttu on tekkinud maksuvõlg. Vastutusotsuse saab seaduslikule esindajale teha vaid siis, kui maksuvõlg on tekkinud tema õigusvastase käitumise tõttu ehk tuvastada tuleb vastutava isiku õigusvastane tegevus maksusuhtes ja põhjuslik seos juhatuse liikme tegevuse või tegevusetuse ja maksuvõla tekkimise vahel. Süü on individuaalne, st iga isiku süü tuleb tuvastada eraldi (Riigikohtu 02.06.2017 määruse nr 3-3-1-17-17 p 11). 6.
lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu
lg-s 1 või täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks. Asjaolusid, mida halduskohus peab kaaluma selliste täitetoimingute jaoks luba andes, mille eesmärk on ennetavalt tagada tulevikus koostatava vastutusotsuse täitmist, on selgitanud Riigikohus 27.11.2012 määruse nr 3-3-1-15-12 p-s 50. 7. Maksuhaldur on algatanud A vastutuskohustuse tuvastamise menetluse kohtule esitatud taotlusega (
Kohtupraktikas on tunnustatud, et vastutusmenetlus võib alata 2 ka halduskohtule loa taotluse esitamisega (vt Riigikohtu 18.03.2020 määruse nr 3-19-1178 p 9). Vastutusmenetluse raames kuulatakse juhatuse liikmed ära ning selgitatakse välja nende täpne roll maksukohustuse tekkimises ja maksuvõla tasumata jätmises (Riigikohtu 02.06.2017 määruse nr 3-3-1-17-17 p 12). 8. Maksuhaldur on 13.07.2020 maksuotsusega nr 12.2-3/051994-32 tuvastanud X OÜ maksuvõla summas 18 441,16 eurot (seisuga 24.01.2022) ning maksudeklaratsioonidel esitatud andmete õigsust eeldades tuvastanud, et äriühingul X OÜ-l on maksuvõlg 24.01.2022 seisuga on 573,97 eurot (vt taotluse lisa 1-2). Lisaks on maksuhaldur tuvastanud, et X OÜ-lt tuleb tasuda intress, mille kogusuurus 24.01.2022 seisuga on 5 781,72 (sh 21.09.2021 intressinõudest nr 13-3/84636 tulenev intress 4 926 eurot ja arvestuslik intress 855,72 eurot – vt taotluse lisa 3). Eeltoodud maksuvõlgadele lisaks võlgneb isik veel sunniraha 600 eurot ja kohtutäituri arestinõue 36 eurot. Maksuvõla tekkimise ajal oli X OÜ juhatuse liikmeks A. Tulenevalt
lg-st 1 on juhatuse liikme kohustuseks tagada deklareeritud maksukohustuste tähtaegne ja täielik täitmine. Maksuhaldur on toonud taotluses välja mitmeid asjaolusid, mis viitavad sellele, et X OÜ maksukohustuste täitmata jätmine võib olla tingitud juhatuse liikme ülesannete nõuetekohasest täitmata jätmisest (
Näiteks on A perioodil, kui äriühingul oli maksuvõlg, võtnud äriühingu pangakontodelt välja sularaha, mida maksuhaldur on käsitlenud kui juhtimis- ja kontrollorgani liikmele tasu maksmisena, kuid millelt on tööjõumaksud jäetud tasumata, samuti teinud ülekandeid, mida maksuhaldur on käsitlenud kui renditulu maksmist, kuid millelt on jällegi jäetud tasumata tulumaks. Lisaks on A teinud väljamakseid puuduva algdokumendi alusel, millelt tuleb tasuda erijuhtude tulumaks. (Vt taotluse lisa 2 p 2 ja selle alapunktid). Eeltoodust tulenevalt saab kohtu hinnangul pidada põhjendatuks maksuhalduri kahtlust, et X OÜ maksuvõla tasumata jätmine on tingitud A tegevusest. Seega ei saa välistada äriühingul tekkinud maksuvõla ning A tegevuse vahel põhjusliku seose olemasolu ning tema vastutust (
Kontrolli tõenäoliseks tulemuseks võib olla rahalise nõude või kohustuse määramine 23 941,74 euro suuruses summas (s.o põhivõlg 19 015,74 eurot + intressinõudest tuleneb intress summas 4926 eurot;
9. Äriühingu seaduslik esindaja vastutab äriühingu maksuvõla eest vaid juhul, kui maksukohustuslane ise ei ole suuteline seda tasuma (
Sundtäitmise võimatusele viitab praeguses asjas see, et X OÜ-lt maksuvõla sissenõudmine äriühingult endalt ei ole andnud tulemusi (vt taotluse lisad 7-10). Samuti on maksuhalduri taotluses esitatud andmete põhjal alust arvata, et X OÜ puhul ei ole enam tegemist tegutseva äriühinguga (X OÜ on kustutatud käibemaksukohustuslaste registrist, äriühingul on esitamata 2017, 2018, 2019, 2020 majandusaasta aruanded, Äriregister on teinud äriühingule kustutamise hoiatuse). Lisaks on maksuhaldur selgitanud, et äriühingule ei kuulu registervara, mille arvelt võiks äriühingu maksunõude täitmine osutuda võimalikuks. Seega on maksuhaldur taotluses piisavalt ära näidanud, et äriühing maksukohustuslasena ise ei suuda maksuvõlga tasuda ning ka edaspidine sissenõudmise võimalus on ebatõenäoline. 10. Maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus, et kontrolli tulemusena antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks (
Maksuhalduri taotluse põhistus ja esitatud maksuotsus koos kohtule esitatud tõenditega annavad põhjendatud aluse eeldada, et puudutatud isik on äriühingu juhatuse liikmena rikkunud tasumiskohustust teadlikult ning põhjustanud kohustuste teadliku täitmata jätmisega äriühingule maksuvõlgade tekkimise. Sellises olukorras esineb ka alus arvata, et puudutatud isikul puudub soov täita vastavat kohustust ka isiklikult vastutusmenetluse tulemusena. See viitab kaudselt sellele, et 3 sundtäitmine võib tulevikus osutuda oluliselt raskemaks või ka võimatuks. Kohus peab täitmise raskendatust või võimatust asjaoludest ja kogutud tõenditest lähtudes tõenäoliseks. 11. MTA analüüsitud asjaoludest tuleneb, et puudutatud isiku sissetulek on ebapiisav vastutusotsusega kavandatava kohustuse täitmiseks, mistõttu esineb tulevikus tõenäoliselt vajadus vastutusotsuse sundtäitmiseks. Kohus peab võimalikuks, arvestades puudutatud isiku käitumist äriühingu juhatuse liikmena X OÜ kohustuste täitmata jätmisel, et isik võib hakata enda suhtes algatatud vastutusotsuse menetlusest teadasaamisel oma vara võõrandama. Sellisel juhul võib tekkida olukord, kus vastutusotsuse tegemisel ei ole selle sundtäitmine võimalik. Taolise olukorra tekkimise vältimiseks on vajalik anda maksuhaldurile luba võimaliku tulevase vastutusotsuse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks enne kohustuse kindlaksmääramist vastutusotsusega. 12.
Äriühingu maksuvõlg tuleneb maksuotsusest, samuti esitatud deklaratsioonidest ning intressinõudest, äriühing on õigusvõimeline (äriühingule on tehtud kustatamise hoiatus) ning maksuvõlga ei ole kustutatud.
§-s 98 sätestatud maksusumma määramise maksimaalne aegumistähtaeg (5 aastat) ei ole möödunud (
Maksuhaldur on selgitanud, et lõpetab täitetoimingud kui A kannab deposiiti 23 941,74 eurot või annab asendustagatise valides tagatise liigi vastavalt
Asendustagatise esitamisel tuleb arvestada asjaoluga, et esitatav tagatis peab lisaks maksuhalduri nõudele katma ka sundtäitmise kulud, mille suurus oleneb tagatise liigist (
). (allkirjastatud digitaalselt) Daimar Liiv Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.