2-20-10264/19

2-20-10264 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ingrid Niinemägi Otsuse tegemise aeg ja koht 21.detsember 2020 Paide kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-10264 Tsiviilasi XX hagi YY vastu isaduse vaidlustamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: XX, isikukood xxxxxxxxx, elukoht xxx xx xxxxx xxxx xxxxx xxxx xxxxxxxx, e-post: x Hageja lepinguline esindaja Marika Jaanson, Advokaadibüroo Aktseptus, e-post:x Kostja: YY, isikukood xxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xx xxxx xxxxxx xxxx xxxx xxxxx xxxxxx Kostja seaduslik esindaja QQ, isikukood xxxxxxxxx, elukoht xxxxx xx xxxx xxxxx xxxx xxxx xxxxx xxxxxx Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Jako Laanemägi, e-post: x 3500 eurot Tsiviilasja hind RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi.
2. Tuvastada YY (sünd xx.xx.xxxx xxxxxxxx, xxxxx xxxxxxxxxe dok nr xxx-xx-xxxx/xx – xx.xx.xxxx) mittepõlvnemine XXst (isikukood xxxxxxxxxxx).
3. Jõustunud kohtulahend saata isa kande kustutamiseks kohtu asukohajärgsele perekonnaseisuasutusele. MENETLUSKULUD
4. Määrata hageja XX menetluskulude rahaliseks suuruseks 300 eurot riigilõivu, 171 eurot ekspertiisitasu ja 528 eurot (s käibemaks 88 eurot) lepingulise esindaja õigusabitasu.
5. Välja mõista YYlt XX kasuks 300 eurot riigilõivu katteks ja 171 eurot ekspertiisitasu katteks. Ülejäänud osas jätta hageja menetluskulud tema enda kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsusele peale võib esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonikaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud 1 2-20-10264 tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist Avaldus Hageja palub tuvastada, et ta ei ole YY bioloogiline isa. Hagiavalduse kohaselt sündis kostja xx.xx.xxxx ning rahvastikuregistrisse on kantud kostja isana hageja ja emana kostja esindaja. Hageja ei ole kostja esindajaga abielus, hageja on kostja isaduse omaks võtnud. Hagejale on saanud piisava kindlusega teada, et kostja seaduslikul esindajal oli kostja eostamise eeldataval ajal lisaks hagejaga ka teiste isikutega intiimsuhteid, mistõttu on hagejal olnud põhjendatud kahtlus, et ta ei ole kostja bioloogiline isa. Hageja soovib vabaneda kostja ülalpidamiskohustusest. Kostja seisukoht Kostja ei vaidle hagile vastu. KOHTU SEISUKOHT JA ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED
6. Perekonnaseaduse (PKS) § 94 kohaselt tuvastab kohus isaduse, kui käesoleva seaduse § 84 lg 1 p 1 või 2 või § 86 kohaselt ei ole ühtki meest lapse isana kindlaks tehtud, samuti kui isadus on vaidlustatud käesoleva seaduse § 91 alusel ja kohus on tuvastanud, et laps ei põlvne mehest, kelle isadus vaidlustati. PKS § 94 lg 2 kohaselt tuvastab kohus põlvnemise isast asjaolude alusel, mis võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest mehest. QQ lapse emana on hagiga nõustunud. Lisaks Genorama OÜ poolt teostatud DNA isadustesti tulemusele selle kohta, et välistatud on hageja isadus kostja suhtes, nähtub DNA-ekspertiisiaktist nr x, et XX ei saa olla YY bioloogline isa. Seega leiab kohus, et eelpoolnimetatud DNA isadustesti ja DNA-ekspertiisiakti tulemus, hageja poolt esitatud asjaolud ning kostja esindaja omaksvõtt annavad aluse eeldada lapse mittepõlvnemist hagejast.
7. Hageja on käesoleval juhul taotlenud menetluskulude jätmist kostja kanda, kostja palub jätta menetluskulud hageja kanda või vähendada hageja õigusabikulusid, kuna need on ülepaisutatud. Kostja menetluskulude kindlaksmääramist ja väljamõistmist ei ole taotlenud. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Samas TsMS § 164 lg 2 kohaselt võib kohus jagada kulud erinevalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust, kui tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemääraselt ühe abikaasa olulisi vajadusi. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, ei ole kohtu arvates õiglane, et kõik menetluskulud jääksid hageja kanda. Samas arvestab kohus kostja puhul, et tegemist on alaealise lapsega, kelle ema on üksikvanem. Seega peab kohus õiglaseks, et hageja lepingulise esindaja õigusabikulud jäävad hageja kanda, küll aga tuleb kostjalt välja mõista hageja poolt hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 300 eurot ja ekspertiisitasu 171 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ 2 2-20-10264 Ingrid Niinemägi Kohtunik 3