1-21-3963/50

(5)ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Aimar Pant on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 15.07.

1. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-21-3963 KarS § 199 lg 2 p 4 järgi ning karistuseks mõistetud 10 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jäeti vangistus tingimisi kohaldamata ning täielikult täitmisele pööramata, kui Aimar Pant ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab temale KarS § 75 lg 1 alusel määratud kontrollnõudeid ning kohustusi. Aimar Pandi kriminaalhooldus algas 31.07.2021 ja lõppeb 15.01.
2. Kriminaalhooldusametnik esitas 01.09.2021 kohtule Aimar Pandi kohta erakorralise ettekande, sest isik ei ole täitnud registreerimiskohustust. Hooldusalune ei täitnud registreerimiskohustust 11.08.2021, teavitades sellest ametnikku umbes pool tundi enne registreerimise aega. Isikule määrati uus registreerimise aeg 13.08.2021, kuid ta ei ilmunud ka sinna ning ei vastanud telefonile. Kriminaalhooldusametnik saatis Aimar Pandile 16.08.2021 e-kirja, millele isik vastas alles 24.08.2021, avaldades soovi jätkata kriminaalhooldust Tartu esinduses ja väites, et ta telefoninumber enam ei tööta. Aimar Pant lubas anda ametnikule uue telefoninumbri, kuid ei teinud seda, samuti ei võtnud ta ametnikuga enam ühendust meili teel. Kohus pidas asja arutamiseks istungi 04.10.
3. Aimar Pant oli posti teel edastatud kutse kätte saanud, kuid istungile ei ilmunud. Kriminaalhooldusametnikuna võttis istungist osa Piret Avi, kellele Aimar Pant oli meili teel teada andnud, et on haige. Arstitõendit isik esitanud ei ole. Kohus lükkas asja arutamise edasi ja pidas uue kohtuistungi 18.10.
4. Aimar Pant istungile ei ilmunud ja hilisemalt kohtule tagastatud kutselt nähtus, et ta keeldus posti teel saadetud kohtukutset vastu võtmast. Kriminaalhooldusametnik Piret Avi selgitas, et ta oli saatnud Aimar Pandile istungi kohta meeldetuletuse, kuid vastust ei saanud. Lisaks saabus ametnikule 13.10.2021 politsei teavitus juhtumi kohta, millega ka Aimar Pant on seotud. Kohus pidas asja arutamiseks uue kohtuistungi 08.11.
5. Aimar Pandile edastati kohtukutse politsei kaasabil 05.11.
6. Aimar Pant istungile ei ilmunud. Kriminaalhooldusametnikuna võttis istungist osa Mariina Boiko, kes taotles Aimar Pandi suhtes vahistamise kohaldamist ja karistuse täitmisele pööramist. 09.11.2021.a tegi kohus määruse, millega KrMS § 130 lg 5 ja § 429 lg 1 p 1 alusel kohaldas kohtuotsuse täitmise tagamiseks süüdimõistetud Aimar Pandi suhtes tõkendina vahistamist. 16.12.2021.a informeeriti kohut, et Aimar Pant on samal päeval kohtu määruse alusel toimetatud Tartu vanglasse. 27.12.2021.a toimus kohtuistung, kus kriminaalhooldaja jäi erakorralises ettekandes esitatu juurde. Aimar Pant selgitas, et kohe peale kriminaalhooldusele määramist lõppes tal töösuhe ja seoses sellega tuli välja kolida ka tööandja korterist Jõgeva maakonnas, milline oli määratud kriminaalhoolduse ajaks tema alaliseks elukohaks. Ta teavitas kriminaalhooldajat telefoni teel, et elab nüüd Tartumaal ja avaldas ka soovi kriminaalhoolduse ümbermääramiseks. Kriminaalhooldaja juurde Jõgevale ta kordagi ei ilmunud, seda erinevatel põhjustel, ta oli haige või ei olnud piisavalt rahalisi vahendeid Jõgevale sõiduks. Aimar Pant avaldas kahetsust, et ei olnud ise hoolsam, kuid on nüüd vahistuses järeldused teinud ja sooviks jätkata korralikult kriminaalhooldusega kaasnevate nõuete täitmist ja kanda karistust vabaduses. 2

(5)Kaitsja leidis, et vangistuse täitmisele pööramine ei ole vajalik, kuna Aimar Pandil puudus varasemalt käitumiskontrollil viibimise kogemus, ta on käesolevaks ajaks vahistuses viibides teinud vastavad järeldused ja on valmis edasiselt nõuetekohaselt kaseajaga kaasnevaid kontrollnõudeid täitma. Kuna seni ei ole kriminaalhooldust saanud sisuliselt täita, võiks KarS § 74 lg 4 alusel pikendada katseaega. Kaitsja on seisukohal, et Aimar Pandi elukoha muutus ei tulenenud isiku enda tahtest, kuna ta pidi töösuhte lõppemisel eluruumi vabastama ja ta ka teavitas sellest kriminaalhooldajat. Süüdimõistetu avaldas ka suuliselt, et soovib kriminaalhoolduse elukohajärgselt ümbermääramist. Kahetsusväärne on see, et Aimar Pant ei ilmunud nõutud ajal ametniku juurde, et vajalikud selgitused anda, kuid suhtlus toimus telefoni teel. Mitteilmumine oli samuti tingitud objektiivsetest asjaoludest, eelkõige rahaliste vahendite puudumisest. KOHTU SEISUKOHT KarS § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Erinevalt kaitsjast leiab kohus, et Aimar Pandi kriminaalhoolduse jätkamine ei ole võimalik ja talle mõistetud vangistus tuleb täitmisele pöörata. Aimar Pandi kriminaalhooldus algas 31.07.2021.a. Probleemid tekkisid kohe kriminaalhoolduse alguses. Süüdimõistetu suhtes ei ole olnud võimalik kriminaalhooldust teostada, sest ta ei ilmunud registreerimiskohustust täitma. Kriminaalhooldaja oli küll teadlik sellest, et süüdimõistetu elukoht võib olla muutunud, kuid selleks, et seda kontrollida ja nõuetekohaselt ka vormistada, oli vajalik eelnev kohtumine ja elukoha kontroll. Seni tuli tal jätkata registreerimiskohustuse täitmist. Aimar Pandile selgitati seda korduvalt ja määrati ka talle sobivaid aegu registreerimiseks, kuid süüdimõistetu andis vaid lubadusi ja kohale ei ilmunud. Ainuüksi asjaolu, et isik enda elukohta muudab, ei vabasta isikut automaatselt kontrollnõuete, s.h registreerimiskohustuse täitmisest senise kriminaalhooldusametniku juures, kuni KrHS § 32 lg 1 p 4 alusel kriminaalhooldaja on asendatud. Aimar Pandi väited selle kohta, et tal puudusid rahalised vahendid kriminaalhooldaja juurde sõitmiseks, ei ole käesolevalt tõsiseltvõetavad ega vabanda ilmumata jätmist. Süüdimõistetu on ise selgitanud, et vähemalt kriminaalhoolduse algusperioodil sai ta Töötukassast toetust, millest tahtmise korral oleks kindlasti jätkunud ka ca 4 eurot maksva bussipileti eest tasumiseks. Lisaks elas ta koos lähedastega, kellelt oleks olnud samuti võimalus vajadusel abi saada. Kriminaalhooldaja poolt esitatud täiendavates tõenditest lisaks, et näiteks ühel registreerimiskohustuse täitmiseks kokkulepitud kuupäeval, s.o 13.08.2021.a, kui Aimar Pant jättis kriminaalhooldaja juurde ilmumata ega teavitanud ka mitteilmumise põhjustest, viibis ta politsei andmetel hoopiski seltskonnaga kodust eemal Peipsiääre vallas, Keressaare külas (t.l 18). Seega olid tal võimalused kodust lahkumiseks ja ringi liikumiseks. Koiks eelnev näitab, et registreerimiskohustuse täitmata jätmine ei olnud takistatud isikul vastavate võimaluste puudumisest, vaid isiku enda ükskõiksest suhtumisest kontrollnõuete täitmisse. 3

(5)Aimar Pandi suhtumist kriminaalhooldusesse iseloomustab ka see, et kui käitumiskontrolli perioodi alguses ta suhtles ametnikuga telefoni või elektroonilise posti vahendusel, siis hilisemalt ei olnud ta ametnikule enam kättesaadav. Kättesaadav ei olnud Aimar Pant ka kohtule. Kohus üritas peale erakorralise ettekande kohtusse saabumist süüdimõistetuga korduvalt kontakti saada, kuid tulemuseta. Kohus planeeris asja arutamiseks kohtuistungi kolmel korral. 04.10.2021 toimunud kohtuistungile Aimar Pant ei ilmunud ja ise kohut ei informeerinud. Kriminaalhooldajale avaldas ta, et on haigestunud, kuid arstitõendit ei esitanud. 18.10.2021 toimunud kohtuistungile Aimar Pant samuti ei ilmunud ning kohtule tagastatud kutselt nähtub, et ta oli keeldunud posti teel saadetud kohtukutset vastu võtmast. Ka 08.11.2021 ta kohtusse ei ilmunud ega mitteilmumise põhjusest kohut ei teavitanud, kuigi oli kutse politsei vahendusel isiklikult kätte saanud. Ühtegi põhjendust selle kohta, miks ta kohtu kutsetele ei reageerinud, Aimar Pandil kohtuistungil esitada ei olnud. Ta avaldas vaid kahetsust, et oli kutseid eiranud ega ilmunud kohale. Kohus leiab, et kogu süüdimõistetu eelnev käitumine iseloomustab selgelt tema suhtumist võimalusse kanda karistust vabaduses. Ta oli teadlik sellest, millised on kontrollnõuded, mida tal täita tuleb ja mis toob endaga kaasa nõuete täitmata jätmine. Sellele vaatamata hoidis ta kohtuotsuse täitmisest kõrvale, eirates järjekindlalt kõigi nõuete täitmist ega olnud enam ka kriminaalhooldajale ja kohtule kättesaadav. Kaitsja leidis, et isik, kes ei ole varasemalt kriminaalhooldusel viibinud, võiks olla nüüdseks vahi all viibides saanud piisava õppetunni, mistõttu võiks ka eeldada, et edasiselt jätkub kriminaalhooldus nõuetekohaselt. Kriminaalasja materjalidest tulenevalt aga sellise järelduse tegemiseks põhjust ei ole. Nii nähtub kohtuotsusest, millega Aimar Pant 15.07.2021.a käesolevas kriminaalasjas süüdi mõisteti, et ta on ka varasemalt vangistuses viibinud ja on seega ka teadlik, mis teda nõuete rikkumisel ootamas on – vangistuses viibimine ei ole tema jaoks midagi uut. Samuti ei ole süüdimõistetu jaoks esmakordne kriminaalhooldusel viibimine. Kokkuvõtvalt - olukorras, kus isik ei täida esmast nõuet ega ilmu enam kui nelja kuu jooksul kordagi kriminaalhooldusosakonda registreerima, ei ole käitumiskontrolli teostamine võimalik. Aimar Pandi senine käitumine ei anna vähimatki alust arvata, et tema suhtumine võiks ootamatult positiivses suunas muutuda. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et karistuse eesmärke Aimar Pandi osas ei ole võimalik saavutada kergemate meetmetega kui vangistuse täitmisele pööramine. Seega on kriminaalhooldaja taotlus põhjendatud ja tuleb rahuldada. Aimar Pant oli karistuse täitmise tagamiseks vahistatud. Alused, millistel ta vahistati, ei ole ära langenud, mistõttu tõkend jääb kuni kohtumääruse jõustumiseni jätta muutmata. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb vahi all viimise aeg lugeda süüdimõistetu karistusaja hulka. Menetluskulud Aimar Pandi kohta esitatud erakorralise ettekande läbivaatamisel võttis kaitsjana 27.12.2021. a kohtuistungist määratud korras osa vandeadvokaat Marko Paabumets. Kaitsja esitas kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 97,20 eurot. 4

(5)Kohus leiab, et esitatud taotlus on põhjendanud ja kinnitas pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 97,20 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu, mille hüvitab tulenevalt KrMS § 180 lg 1 süüdimõistetu. Seega tuleb Aimar Pandilt riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 5