Obsah (4)

§ 8§ 28§ 217§ 219

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Vallo Kariler, Kaija Kaijanen, Gaida Kivinurm Määruse tegemise aeg ja koht 25. jaanuar 2022. a, Tallinn Kohtuasja number 2-21-10187 Kohtuasi Tal

) § 28 lg 1, lg 2 ja lg 2¹ alusel rahuldamisele. 2 2-21-10187 Määruskaebus ja menetluse edasine käik

1. Võlgnik esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja tunnistada määruse alusel tehtud tegevused põhiseadusega vastuolus olevaks. Määruskaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised. 3.
2. Maakohus ei ole määrust tehes arvestanud selle vaidlustamise tähtaegadega. Normaalne ja igati mõistetav on see, et kohtumäärust ei asuta täitma enne, kui on möödunud vaidlustamise tähtaeg. Määruse tegemise ja täitmise ajaline vahe oli liiga lühike. Võlgnik ei saanud täituri tegevusest ette teavitada oma rentnikku, mis põhjustas tema suhtes põhiseadusliku rikkumise.
3. Maakohus võttis kaebuse menetlusse ja andis menetlusosalistele tähtaja sellele vastamiseks. 4.
4. Kohtutäitur vaidles kaebusele vastu. Maakohtu määrus on õiguspärane ja puudub alus selle tühistamiseks. Kohtutäituri abi edastas määruse võlgniku registrijärgsele e-posti aadressile 29.06.2021 kell 10.34, helistas võlgniku seaduslikule esindajale 29.06.2021 kell 10.52 ja edastas kohtumääruse võlgniku juriidilisele aadressile 29.06.2021 kell 10.57 postkasti jätmisega, kuna võlgnik ust ei avanud ning telefonikõnedele ei vastanud. Võlgniku vara ülevaatusel 30.06.2021 osales täitetoimingutel võlgniku volitatud esindaja (võlgniku juhatuse liikme lähikondne), kes on ühtlasi ka rentniku seaduslikuks esindajaks. Täitetoimingute kiire läbiviimise iseloom tuleneb seadusest (

§ 8) ning liigne viivitamine aitab kaasa vara varjamisele.

Võlgnik ei saa kaebusega kaitsta kolmandate isikute õiguseid. 4.

1. Sissenõudja määruskaebusele seisukohta ei esitanud.
2. Maakohus kaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
3. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust vaidlustatud määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus jätab maakohtu määruse avalduse rahuldamise osas muutmata, kuid täiendab selle resolutsiooni ja muudab osaliselt määruse sissejuhatavat osa ning põhjendusi (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 659 kaudu kohalduv § 657 lg 1 p 2¹). Määruskaebus jääb rahuldamata.
4. Kohtutäitur esitas määruskaebusele vastates täiendavaid tõendeid, mis on TsMS § 662 lg 3 mõtte kohaselt lubatav. Tõendid (kohtutäituri abi 29.06.2021 e-kiri koos kinnitusega saaja serverisse jõudmisest; 29.06.2021 menetlusdokumentide kättetoimetamise akt; Ansepuu OÜ 06.06.2017 notariaalne volikiri) on asjakohased ja kohus võtab need asja juurde.
5. Vaidlustatud määruses on sissenõudjana märgitud Maksu- ja Tolliamet, kellel puudub iseseisev võime menetluses osaleda. Tsiviilkohtumenetlusõigusvõime on TsMS § 201 lg 1 kohaselt isiku võime omada tsiviilmenetlusõigusi ja kanda tsiviilmenetluskohustusi ja selline võime on lg 2 esimese lause järgi igal isikul, kellel on õigusvõime tsiviilõiguse kohaselt. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 25 lg 2 järgi on avalik-õiguslik juriidiline isik riik, mitte aga riigiasutus. Maksu- ja Tolliamet ei ole isik tsiviilõiguse tähenduses ja tal puudub õigusvõime tsiviilõiguse kohaselt. Seega on sissenõudjaks praeguses menetluses Eesti Vabariik. Riik osaleb TsMS § 220 lg 2 kohaselt menetluses nende asutuste kaudu, kelle valitsemisalasse kuulub vastavate nõuete haldamine ja maksmapanemine. Kõnealuse puuduse vaidlustatud määruse sissejuhatuses ja põhjendavas osas saab ringkonnakohus kõrvaldada. Sissenõudjana tuleb 3 2-21-10187 käsitleda riiki, kes on esindatud Maksu- ja Tolliameti kaudu. Kirjeldatud eksimus ei toonud kaasa ebaõiget kohtulahendit ega ole vaidlustatud määruse tühistamise aluseks.
6. Kohtutäitur on kohustatud viivitamata tarvitusele võtma kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks (

§ 8

lg 1).

§ 28

lg 2 sätestab, et võlgniku nõusolekuta võib tema valduses olevatesse ruumidesse siseneda või tema valduses oleval maatükil viibida ja need läbi otsida üksnes kohtumääruse alusel.

§ 28

lg 2¹ võimaldab kohtul nimetatud kohtumääruse teha ka ilma, et võlgnik oleks varem keelanud kohtutäituril tema valduses olevatesse ruumidesse ja maatükile siseneda või seal läbiotsimist teostada. Kohtutäituri ülesandeks täiteasjas nr 025/2021/1643 on sissenõudja nõuete rahuldamine mh kinnisasja sundrealiseerimise teel. Selleks on kinnisasjast ülevaate omamine ja kinnisasjaga tutvumine arestimise ja hindamise eesmärgil vältimatult vajalik. Kuna võlgnik kohtutäituriga koostööd ei teinud, pidi kohtutäitur pöörduma kohtu poole. Maakohus on kohtutäituri avalduse õigesti rahuldanud. Võlgnik on ise loonud olukorra, kus ta takistab täitemenetluse läbiviimist. 10. Põhjendatud pole võlgniku etteheited seoses määruse tegemise ajalise raamistikuga.

§ 28

lg 6 näeb ette, et §-s 28 nimetatud määruse teeb kohus hiljemalt kohtutäiturilt avalduse saamisele järgneval tööpäeval. 10.1. Erinevalt kohtuotsustest on kohtumäärused TsMS § 467 lg 5 järgi viivitamata täidetavad ja sama kehtib TsMS § 478 lg 4 järgi hagita menetluses. Niisiis on hagita asjades lahendi viivitamatu täitmine reegliks ning määrus hakkab hiljem kehtima üksnes seaduses sätestatud erandjuhul.

§ 28alusel tehtav määrus hakkab Ts

MS § 478 lg 4 esimese lause järgi kehtima ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus on vastavalt selle sisule tehtud. See tähendab, et määrus hakkab kehtima ja kuulub täitmisele varem, kui lahend formaalselt jõustub, aga mitte enne, kui see on menetlusosalistele teatavaks tehtud. Sellest johtuvalt tuleb maakohtu määruse resolutsiooni punkti 5 sõnastust täiendada ning määruse põhjendusi muuta. Vaidlustatav määrus oli viivitamata täidetav alates selle teatavaks tegemisest. Kuivõrd maakohtu eksimus ei muutnud võlgniku kinnisasjale sisenemist ebaseaduslikuks (vt järgnevas p 10.2), ei ole ringkonnakohtul põhjust määrust vastavas osas tühistada. 10.2.

§ 28

lg 4 alusel peab kohtutäitur enne läbiotsimise algust ette näitama kohtumääruse ja andma võlgnikule selle ärakirja. Kohtutäitur on määruse võlgnikule teatavaks teinud nii 29.06.2021 kui ka volitatud esindaja kaudu enne täitetoimingu algust 30.06.

1. Seega võisid kohtutäitur ja teised määruse resolutsioonis märgitud isikud täitedokumendi täitmiseks siseneda võlgnikule kuuluvale kinnisasjale ja sellel asuvatesse hoonetesse. Võlgnikul säilis võimalus maakohtu määrus vaidlustada. Kui sisenemise loa andmise kohtumäärus tühistatakse pärast määruse täitmist, jääb võlgnikule võimalus nõuda viivitamatu täitmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 23.03.2021 määrust tsiviilasjas nr 2-21-174, p 15).
2. Ülejäänud osas nõustub ringkonnakohus täielikult maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid, vastates veel käsitlemata määruskaebuse väidetele lühidalt järgmist.
3. Asjakohatud on etteheited määruse täitmise kohta. Kohtutäituri tegevust täitetoimingute (sh võlgniku ruumidesse sisenemine, vara hindamine ja arestimine, müümine vms) tegemisel saab vaidlustada

§ 217kohase kaebusega.

Käesoleva määruskaebuse läbivaatamisel hindab ringkonnakohus üksnes maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust, st seda, kas maakohus andis õigesti kohtutäiturile loa võlgniku kinnisasjale ja hoonetesse sisenemiseks. 4 2-21-10187 13.

§ 28

lg 3 kohaselt peavad ruumide ja maatüki läbiotsimist taluma ka isikud, kelle kaas- või otseses valduses ruum või maatükk on. TsMS § 3 järgi on igal isikul õigus pöörduda kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks ning teise isiku õiguse või huvi kaitseks võib kohtusse pöörduda üksnes seaduses ettenähtud juhul. TsMS-s ei ole sätestatud võimalust esitada määruskaebust

§ 28alusel tehtava määruse peale teise isiku õiguse või huvi kaitseks.

1. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel võlgniku kanda.
2. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Käesoleva määruse sisulise osa ja kulude jaotuse peale saab kaevata

§ 219ja Ts

MS § 696 lg 3 esimese lause alusel. Tõendite vastuvõtmise otsustus ei ole vaidlustatav. (allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler (allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen (allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm 5