Obsah (5)

§ 209§ 120§ 127§ 180§ 176

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Gaida Kivinurm, Imbi Sidok-Toomsalu, Indrek Soots Määruse tegemise aeg ja koht 11.02.2022, Tallinn Kohtuasja number 2-20-12953 Kohtuasi X hagi Y

) § 133 lg-d 1 ja 2). 4. Hageja leiab, et käesolev tsiviilasi allub Eesti kohtule (tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 79 lg 1, § 94). Hageja ei ole esitanud kostja vastu nõuet ülalpidamise andmise kohustamiseks, vaid lapsele õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamiseks deliktiõiguse alusel. Hagejal ei pea olema kostja vastu kohtusse pöördumiseks viimase nõusolekut ega luba ning kohus saab asendada tema tahteavalduse vastavalt

§ 209lg-s 2 sätestatule.

Hageja viitas ka

§ 120lg-le 6 ja § 180 lg 1 p-le 3. 5. Kostja palus jätta hagi läbi vaatamata Ts

MS § 423 lg 1 p 13 alusel, kuna hageja elab Soomes. Kostja ei ole andnud lapse emale nõusolekut esindada last iseseisvalt käesolevas kohtuasjas ega kohtumenetluses ning ei plaani seda ka anda. Lapse emal puudub õigus last ilma teise vanema nõusolekuta kohtumenetluses esindada. Hageja vanematel on ka ühine varahooldusõigus. Maakohtu määrus ja põhjendused

1. Harju Maakohtu 14.10.2021 määrusega jäeti hagi läbi vaatamata ja menetluskulud poolte endi kanda. TsMS § 423 lg 1 p 9 järgi jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui õigustatud isiku nimel hagi esitanud isik ei ole tõendanud oma esindusõiguse olemasolu.
2. Lapse ema volitas lepingulist esindajat esindama last kohtumenetluses. Hageja vanematel on ühine hooldusõigus. Seega on vanematel ühine õigus hoolitseda lapse vara eest (varahooldus). Varahooldus hõlmab

§ 127alusel õigust last esindada.

Kuna vanematel on ühine hooldusõigus, pidid lapse vanemad hagi lapse nimel ühiselt esitama. Hageja ema ei ole tõendanud, et kostja on andnud talle volituse hagi esitamiseks. Kostja on avaldanud, et ta ei andnud lapse emale nõusolekut hagi esitamiseks. Seetõttu ei ole täidetud ka

§ 120

lg 7, mille järgi eeldatakse teise vanema nõusolekut, kui vanem esindab last iseseisvalt. 8. Käesoleval juhul on täidetud

§ 120

lg 6, § 180 lg 1 p-de 1 ja 3 eeldused, mis välistavad lapse ema õiguse last esindada.

§ 120

lg 6 järgi ei või vanemad last esindada juhtudel, kui see on keelatud eestkostjal käesoleva seaduse § 180 kohaselt.

§ 180

lg 1 p 3 sätestab, et eestkostja ei saa eestkostetavat esindada õiguslikus vaidluses eestkostetava ja käesoleva lõike 2 2-20-12953 punktis 1 nimetatud isikute vahel, samuti vaidluses punktis 2 nimetatud asjades.

§ 180

lg 1 p 1 järgi ei saa eestkostja eestkostetavat esindada tehingutes, mille üks pool on eestkostetav ja teine pool eestkostja, eestkostja abikaasa, eestkostja otsejoones sugulane, õde või vend, välja arvatud juhul, kui tehingust ei teki eestkostetavale otseseid tsiviilkohustusi. Kohtul puudub võimalus algatada hagita menetlus lapsele erieestkostja määramiseks, sest laps elab Soomes. Lapse hooldusõigusega seotud küsimused on Soome kohtu pädevuses. 9. Praeguses vaidluses ei kohaldu

§ 209

lg 2 teine lause.

§ 209

lg 2 teine lause annab kohtule õiguse asendada eestkostetava (praegusel juhul lapse) tahteavaldus. Kohus saab asendada tahteavalduse ühekordse toimingu tegemiseks. Lapsest hageja esindamine kohtumenetlus ei ole ühekordne toiming, vaid kestev tegevus.

1. Kuigi kohus jätab hagi läbi vaatamata, tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda TsMS § 162 lg 4 alusel. Hageja on alaealine laps ja kostja menetluskulude hageja kanda jätmine oleks tema suhtes äärmisel ebaõiglane. Kuna menetluskulud jäävad poolte endi kanda, ei määra kohus kulusid rahaliselt kindlaks. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
2. Hageja esitas 28.10.2021 määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määruse osas, milles maakohus jättis hagiavalduse läbi vaatamata ja menetluskulud poolte endi kanda. Hageja palus saata asja maakohtule uueks arutamiseks ja jätta menetluskulud kostja kanda.
3. Lapse emal ei pea olema lapse esindamiseks kostja vastu

§ 120lg 1 alusel tema enese nõusolekut ega ka lapse esindamiseks ainuhooldusõigust.

Tegemist on huvide konfliktiga ja seetõttu kehtib

§ 120lg-s 6 sätestatud erand.

Kohtul on võimalik määrata lapsele kas lapse vara või lähedaste asukohaga seotud erieestkostja (nt Lääne-Nigula Vallavalitsus) tema huvide esindamiseks käesolevas tsiviilasjas või määrata lisanduvalt seaduslikule esindajale lapsele esindaja ka riigi õigusabi korras TsMS § 219 lg 2 p 1 alusel. Erieestkostja määramist ei takista see, et laps elab Soomes.

§ 176

lg-st 2 ei tulene, et (eri)eestkostja määramisel on piiravaks asjaoluks see, et laps ei ela Eestis. Laps kõneleb vabalt eesti keelt, mh ka tema seaduslik esindaja, laps saab vajadusel erieestkostjaga kohtumiseks tulla Eestisse ning suhelda võimaliku erieestkostjaga ka sidevahendite kaudu piiramatult. Samuti on võimalik kohtul määrata lapsele esindaja riigi õigusabi korras, millise kohustuse realiseerimine ei ole samuti piiratud menetlusosalise asukohaga ning kellega saab laps suhelda sarnaselt eelkirjeldatud viisil.

1. Kostja palus jätta määruskaebuse rahuldamata, hageja menetluskulud hageja kanda ja kostja menetluskulud hageja seadusliku esindaja (lapse ema) kanda TsMS § 227 lg 6 alusel.
2. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
3. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Maakohtu määruse resolutsioon tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 2¹ (koosmõjus TsMS §-ga 659) alusel muutmata ja määruskaebus rahuldamata, kuid muuta tuleb maakohtu määruse põhjendusi. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist. 3 2-20-12953
4. Alaealisel lapsel ei ole tsiviilkohtumenetluse teovõimet TsMS § 202 lg 2 mõistes ning teda esindab kohtumenetluses TsMS § 217 lg 3 järgi tema seaduslik esindaja. Ringkonnakohtu hinnangul jättis maakohus õigesti hagi läbi vaatamata, kuna lapse ema ei ole käesolevas asjas lapse nimel hagi esitamisel teise vanema vastu tõendanud oma esindusõiguse olemasolu. Ringkonnakohus peab siiski vajalikuks muuta osaliselt maakohtu määruse põhjendusi.
5. Maakohus on lapse ema esindusõiguse puudumise põhistamisel tuginenud Eesti perekonnaõiguse sätetele. Asja materjalidest nähtuvalt on lapse alaliseks elukohaks Soome Vabariik. Rahvusvahelise eraõiguse seaduse (REÕS) § 65 järgi vanema ja lapse vahelistele perekonnaõiguslikele suhetele kohaldatakse lapse elukohariigi õigust, s.o käesoleval juhul Soome õigust. Seega muudab ringkonnakohus osaliselt maakohtu määruse põhjendusi ja toob välja asjakohased sätted Soome õiguse järgi, millest tulenevalt ei ole lapsel ema käesolevas asjas lapse nimel hagi esitamisel esindusõigust. REÕS § 4 lg 1 esimese lause järgi kohaldatava välisriigi õiguse sisu tehakse kindlaks asja menetleva kohtu poolt.
6. Ringkonnakohus tuvastas, et Soomes lapse hooldusõigust ja suhtlusõigust reguleeriva seaduse (Laki lapsen huollosta ja tapaamisoikeudesta, 361/1983) § 3 järgi on lapse suhtes hooldusõigust omavad isikud lapse vanemad või muud isikud, kellele on lapse hooldusõigus antud. Sama seaduse § 5, mis reguleerib ühist hooldusõigust, ütleb, et hooldusõigust omavad vanemad vastutavad ühiselt hooldusõigusest tulenevate kohustuste eest ja võtavad ühiselt vastu last puudutavaid otsuseid, kui ei ole sätestatud või ette nähtud teisiti. Soome eestkosteseaduse (Laki holhoustoimesta, 442/1999) § 4 lg 1 järgi on lapse suhtes hooldusõigust omavad isikud ühtlasi ka tema eestkostjad, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti; § 2 ja § 3 lg 1 järgi korraldab alaealise rahaasju ja muid käesolevas seaduses nimetatud asju tema eestkostja; § 29 lg 1 järgi esindab eestkostja eestkostetavat viimase vara ja rahaasju puudutavates tehingutes, kui kohus ei ole teisiti määranud või kui seaduses ei ole sätestatud teisiti; § 30 lg 1 järgi, kui eestkostetaval on mitu eestkostjat, siis täidavad nad eestkostja ülesandeid ühiselt, kui kohus ei ole eestkostjate vahel otsustanud ülesannete jaotust; § 32 lg 2 esimese lause järgi ei tohi eestkostja eestkostetavat esindada, kui vastaspooleks on eestkostja ise, eestkostja abikaasa või laps, või teine eestkostja eestkostetav.
7. Eeltoodud sätetest nähtub, et ka Soome õiguse järgi on käesolevas asjas lapse nimel hagi esitamiseks vajalik mõlema vanema nõusolek. Kostja on kinnitanud, et ta ei ole andnud lapse emale nõusolekut hagi esitamiseks ja tal ei ole plaanis ka nimetatud nõusolekut anda. Üks vanem saab lapse nimel teise vanema vastu hagi esitada siis, kui tal on ainuhoolsusõigus lapse varahoolduse osas. Puudub vaidlus, et käesoleval juhul on lapse vanematel ühine hooldusõigus lapse varahoolduse osas..
8. Kaebaja leiab, et erieestkostja määramist ei takista see, et laps elab Soomes. Nõukogu määruse (EÜ) nr 2201/2003, mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1347/2000, artikli 1 lõike 1b kohaselt kohaldatakse antud määrust vanemliku vastutuse tekkimise, teostamise, piiramise või äravõtmise asjades. Artikli 1 lõike 2 kohaselt artikli 1 lõikes b osutatud küsimused võivad käsitleda eelkõige järgmist: b) eestkoste, hooldus ja samalaadsed instituudid; c) sellise isiku või organi määramine ja ülesanded, kes vastutab lapse isiku või tema vara eest või esindab või abistab last; e) meetmed lapse kaitseks, mis käsitlevad lapse vara haldamist, säilitamist või käsutamist. Määruse artikli 8 kohaselt on liikmesriigi kohtutel vanemliku vastutuse asjus pädevus lapse suhtes, kelle alaline elukoht on hagi esitamise ajal selles liikmesriigis. Eeltoodud sätetest tulenevalt puudub Eesti 4 2-20-12953 kohtul võimalus algatada hagita menetlus lapsele erieestkostja määramiseks, sest laps elab Soomes ja erieestkostja määramine on Soome kohtu pädevuses.
9. Maakohus on jätnud menetluskulud poolte endi kanda TsMS § 162 lg 4 alusel, kuna hageja on alaealine laps ja kostja menetluskulude hageja kanda jätmine oleks tema suhtes maakohtu hinnangul äärmisel ebaõiglane. Ringkonnakohus peab põhjendatuks jätta samadel põhjendustel menetluskulud ka määruskaebemenetluses poolte endi kanda TsMS § 162 lg 4 alusel. Juhindudes TsMS § 173 lg-st 1 märgib ringkonnakohus kulude jaotuse mõlemas kohtuastmes. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
10. TsMS §-st 427 tulenevalt ei saa käesoleva määruse peale määruskaebust esitada. (allkirjastatud digitaalselt) 5