Obsah (15)

§ 113§ 121§ 73§ 65§ 68§ 54§ 306§ 118§ 20§ 21§ 22§ 16§ 56§ 57§ 58

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 18. august 2021,V kohtumaja, Vabaduse 10, V Kriminaalasja number 1-20-3387 (19261000065) Kriminaalasi Aleksandr Bažano

§ 113

lg 1 järgi, Sintija Semjonova süüdistuses

§ 113

lg 1 järgi üldmenetluses, arutatud kinnisel kohtuistungil 01.-02.06.2021, 07.06.2021 Kohtukoosseis kohtunik Aivar Hint rahvakohtunikud Helju Hõbe ja Devy Einer Kohtuistungi sekretär Kätlin Lumi Prokurör ringkonnaprokurör Ainar Koik Tõlk Leonora Nõmmik, Alla Korkin Süüdistatav Aleksandr Bažanov (isikukood: 38211305712; elukoht: xxxx x-xx xxxxxxxx xxxxxxxx; kodakondsus: määratlemata; haridus: 6 klassi; emakeel: vene keel; töökoht või õppeasutus: xxxxxxxxx xxxxxxxx xx xxxxxxxxxx; karistatus: Tartu Maakohtu 22.10.2018 otsusega

§ 121

lg 2 p 2 järgi 1-aastase vangistusega tingimisi

§ 73

alusel 2-aastase katsejaga; tõkend: vahistamine alates 11.04.2020, kahtlustatavana kinnipeetud 09.04.2020) Kaitsja vandeadvokaat Anu Vilt (lepinguline kaitsja) Süüdistatav Sintija Semjonova (sündinud: 27.05.1991; elukoht: xxxxxxxx xx-xx xxxxxxx xxxxxxxxxxx k; kodakondsus: Läti Vabariigi kodanik; haridus: 9 klassi; emakeel: läti keel, valdab vene keelt kõnes; töökoht või õppeasutus: ei tööta; karistatus: kehtivad kriminaalkaristused Eesti Vabariigis puuduvad, karistatud kriminaalkorras narkokuriteo eest Läti Vabariigis, Valka Ringkonnakohtu 24.01.2018 otsusega 1 vangistusega 2 aastat tingimisi 2 aasta pikkuse katseajaga; tõkend: vahistamine alates 11.04.2020, kahtlustatavana kinnipeetud 10.04.2020) Kaitsja vandeadvokaat Kalju Kutsar (lepinguline kaitsja) RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 309 lg 1, 3, § 311, § 312, § 313, kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada Aleksandr Bažanov

§ 113

lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks 9 (üheksa) aastat vangistust.

§ 73

lg 4 ja

§ 65

lg 2 alusel suurendada käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust Tartu Maakohtu 22.10.2018.a. otsusega nr 1-18-8507 Aleksandr Bažanovile mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 (üks) aasta vangistust võrra ning mõista Aleksandr Bažanovile liitkaristuseks 10 (kümme) aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata eelvangistusaeg mõistetud karistusaja hulka ja lugeda Aleksandr Bažanovile vangistuse kandmise algusajaks tema kahtlustatavana kinnipidamise kuupäev 09.04.2020.a. Aleksandr Bažanovile kohaldatud tõkend – vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel. 2. Süüdi tunnistada Sintija Semjonova

§ 113

lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks 9 (üheksa) aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata eelvangistusaeg mõistetud karistusaja hulka ja lugeda Sintija Semjonovale vangistuse kandmise algusajaks tema kahtlustatavana kinnipidamise kuupäev 10.04.2020.a. Sintija Semjonovale kohaldatud tõkend – vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

§ 54

lg 3 alusel kohaldada Sintija Semjonova suhtes pärast vangistuse ärakandmist lisakaristusena Eesti Vabariigist väljasaatmist koos sissesõidukeelu kohaldamisega 10 (kümneks) aastaks.

1. Kriminaalmenetluse kulude osas: KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista süüdimõistetult Aleksandr Bažanovilt riigi tuludesse menetluskuludena 3268,52 eurot: s.h sundraha 1460 eurot, kohtuantropoloogia ekspertiisi kulu ½ ulatuses s.o 166,50 eurot, DNA ekspertiisi maksumus ½ ulatuses s.o 199,50 eurot (s.o ekspertiiside kulud kokku 366 eurot), kohtueelses menetluses määratud kaitsjatele määratud tasud ja kulud kokku 1442,52 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata riigi tuludesse väljamõistetud kriminaalmenetluse kulud summas 3268,52 eurot tasumisele ositi ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni, igas kuus tasutava menetluskulu osa 272,38 eurot tasumistähtaeg on kuu
2. kuupäev. Tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna. 2 Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (Swedbank AS) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS), märkides ära viitenumbri 99921700033247 ning selgituse „Aleksandr Bažanov, otsus nr 1-20-3387, menetluskulu“. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista süüdimõistetult Sintija Semjonovalt riigi tuludesse menetluskuludena 2873,96 eurot: s.h sundraha 1460 eurot, kohtuantropoloogia ekspertiisi kulu ½ ulatuses s.o 166,50 eurot, DNA ekspertiisi maksumus ½ ulatuses s.o 199,50 eurot (s.o ekspertiiside kulud kokku 366 eurot), kohtueelses menetluses määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kokku 1047,96 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata riigi tuludesse väljamõistetud kriminaalmenetluse kulud summas 2873,96 eurot tasumisele ositi ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni, igas kuus tasutava menetluskulu osa 239,50 eurot tasumistähtaeg on kuu
3. kuupäev. Tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (Swedbank AS) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS), märkides ära viitenumbri 99921700033263 ning selgituse „Sintija Semjonova, otsus nr 1-20-3387, menetluskulu“. KrMS § 180 lg 1 alusel jätta rahuldamata Sintija Semjonova kaitsja K. Kutsari taotlus Sintija Semjonova kasuks riigi eelarvest välja mõista valitud kaistjale makstud tasu.
4. Asitõendite osas kohaldada kohtuotsuse jõustumisel järgmisi meetmeid: 4.
5. KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada PPA Lõuna prefektuuri asitõendite hoiuruumis asuvad asitõendid: mantel, mantlilt leitud kleeplint, kleeplint võrdlusmaterjalina ja metallist juukseklamber. 4.
6. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde Circle K turvakaamerate videosalvestised, jälitustoimingu helisalvestis, A. Bažanovi ning S. Semjonova ütluste olustikuga seostamiste audio-videosalvestised.
7. Kohtu seisukoht süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamises. Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse (SKHS) § 18 lg 2 alusel jätta täielikult rahuldamata Sintija Semjonova kaitsja taotlus mittevaralise kahju hüvitamiseks Sintija Semjonovale (nõudesummas 19534 eurot ning iga järgneva päeva eest 47 eurot ja 30 senti).
8. Jõustunud kohtuotsuse avalikustamisel KrMS § 4081 lg 2 alusel mitte avalikustada kohtulahendis süüdimõistetute, kannatanu ja tunnistajate elukohti ning kannatanu ja tunnistajate nimed ja muud isikuandmed asendada initsiaalide või tähemärkidega. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool, kes kohtuotsusega ei nõustu, esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus 3 olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsiooniõiguse kasutamisel on põhjendustega kohtuotsus kättesaadav kohtu kantseleis
9. augustil 2021.a. Apellatsiooniõigusest loobumisel jõustub käesolev kohtuotsus ilma asjaolusid kirjeldamata ja põhjendusteta. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA
10. Süüdistuse sisu Aleksandr Bažanovit süüdistatakse selles, et tema pani toime S K (s 1987.a.) tahtliku tapmise koos Sintija Semjonova´ga järgmistel asjaoludel. 2018.a. detsembris kahtlustas S. Semjonova V linnas temaga ühes korteris elavat tuttavat S. Kt samuti S. Semjonovaga koos elava S. Semjonova xxxxxxxx xxxxxx suhtes ebasündsa teo toimepanemises, millest S. Semjonova rääkis ka oma heale tuttavale A. Bažanovile. Selline S. K väidetav käitumine vihastas nii S. Semjonovat kui A. Bažanovit ja koos leppisid S. Semjonova ja A. Bažanov kokku, kuidas S. Kt selle eest karistada ehk omakohtu korras ära tappa. Sellest plaanist lähtudes veenis S. Semjonova 15.12.2018.a. pärastlõunal ja õhtul S. Kt tulema koos tema enda ja A. Bažanoviga viimase autosse ettekäändega, et autoga lihtsalt ringi sõita. Kolmekesi sõitsid A. Bažanov, S. Semjonova ja S. K V mk V vallas xxxxxxxxx küla lähedale metsa. Teel sinna tankis A. Bažanov sõidukis olnud kanistrisse bensiini selleks, et peale S. K surma laip ära põletada. Auto peatumisel tiris A. Bažanov S. K autost välja, lõi S. Kt ja kägistas S. Kt kauakestvalt seni, kuni S. Kl elutunnused puudusid. Seejärel valasid A. Bažanov ja S. Semjonova S. K surnukeha bensiiniga üle ning süütasid surnukeha, eesmärgiga seda põletamisega moonutada ja muuta surnukeha äratundmine välimuse järgi võimatuks ehk varjata S. K tahtlikku tapmist, temale tekitatud tervisekahjustusi ja tapetu isikut. Kui S. K surnukeha oli osaliselt põlenud, siis tapmise varjamiseks vajalike esemete hankimiseks sõitsid A. Bažanov ja S. Semjonova tagasi V linna, kus A. Bažanov võttis kaasa vihmamantli, mille sisse surnukeha põlemisel alles jäänud kehaosad pakkida ning A. Bažanov ostis tanklast kaasa ka 2 paari töökindaid ja teipi. Seejärel sõitsid A. Bažanov ja S. Semjonova tagasi tapmise sündmuskohta, kus nad mässisid S. K surnukeha kaasa võetud vihmamantlisse ja sidusid selle teibiga kinni ning viskasid surnukeha sillalt M., et varjata toimepandud tapmist ja muuta tapmise avastamise ametivõimudele võimalikult keeruliseks – et Eesti Vabariigis lähedasi mitteomava S. K surnukeha ei leitakski, või kui juhuslikel asjaoludel mingid S. K põlenud kehaosad leitaksegi, ei suuda ametivõimud neid S. Kga seostada ning tapmise toimepannud isikuid ja tapmistoimingutega ohvrile tekitatud tervisekahjustusi kindlaks teha. S. K luustikuosad leitigi alles 26.04.2019.a. M äärest. S. Semjonova viibis pikka aega S. Klt elu võtnud A. Bažanovi tahtliku tegevuse juures ja jälgis seda lähedalt ning ei teinud mitte midagi selleks, et takistada A. Bažanovit ja päästa S. K elu. S. Semjonova teadis samas, et A. Bažanov hoolib S. Semjonovast väga palju ja oli S. Semjonova mõju all ning et A. Bažanov lõpetab koheselt oma 4 järjekindla äärmise ohtlikkusega vägivalla tahtliku kasutamise S. K suhtes, kui S. Semjonova temale selleks märku annab. Sellist märguannet S. Semjonova ei andnud. A. Bažanovi ja S. Semjonova vahel valitses usaldus, nad tegutsesid ühiselt, kooskõlastatult ja teineteist toetades koos nii autos tapmise sündmuskohale sõites kui ka sinna kohale jõudes ning S. K saatuse määramisel olid nad võrdväärsed partnerid. Kirjeldatud käitumisega pani Aleksandr Bažanov koos Sintija Semjonovaga toime S K tahtliku tapmise ehk

§ 113lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Sintija Semjonovat süüdistatakse selles, et tema pani toime S K (s 1987.a.) tahtliku tapmise kaastäideviijana koos Aleksandr Bažanoviga, mis seisnes alljärgnevas. 2018.a. detsembris kahtlustas S. Semjonova V linnas temaga ühes korteris elavat tuttavat S. Kt samuti S. Semjonovaga koos elava S. Semjonova xxxxxxxx xxxxx suhtes ebasündsa teo toimepanemises, millest S. Semjonova rääkis ka oma heale tuttavale A. Bažanovile. Selline S. K väidetav käitumine vihastas nii S. Semjonovat kui A. Bažanovit ja koos leppisid S. Semjonova ja A. Bažanov kokku, kuidas S. Kt selle eest karistada ehk omakohtu korras ära tappa. Sellest plaanist lähtudes veenis S. Semjonova 15.12.2018.a. pärastlõunal ja õhtul S. Kt tulema koos tema enda ja A. Bažanoviga viimase autosse ettekäändega, et autoga lihtsalt ringi sõita. Kolmekesi sõitsid A. Bažanov, S. Semjonova ja S. K V mk V vallas T. küla lähedale metsa. Teel sinna tankis A. Bažanov sõidukis olnud kanistrisse bensiini selleks, et peale S. K surma laip ära põletada. Auto peatumisel tiris A. Bažanov S. K autost välja, lõi S. Kt ja kägistas S. Kt kauakestvalt seni, kuni S. Kl elutunnused puudusid. Seejärel valasid A. Bažanov ja S. Semjonova S. K surnukeha bensiiniga üle ning süütasid surnukeha, eesmärgiga seda põletamisega moonutada ja muuta surnukeha äratundmine välimuse järgi võimatuks ehk varjata S. K tahtlikku tapmist, temale tekitatud tervisekahjustusi ja tapetu isikut. Kui S. K surnukeha oli osaliselt põlenud, siis tapmise varjamiseks vajalike esemete hankimiseks sõitsid A. Bažanov ja S. Semjonova tagasi V linna, kus A. Bažanov võttis kaasa vihmamantli, mille sisse surnukeha põlemisel alles jäänud kehaosad pakkida ning A. Bažanov ostis tanklast kaasa ka 2 paari töökindaid ja teipi. Seejärel sõitsid A. Bažanov ja S. Semjonova tagasi tapmise sündmuskohta, kus nad mässisid S. K surnukeha kaasa võetud vihmamantlisse ja sidusid selle teibiga kinni ning viskasid surnukeha sillalt M. , et varjata toimepandud tapmist ja muuta tapmise avastamise ametivõimudele võimalikult keeruliseks – et Eesti Vabariigis lähedasi mitteomava S. K surnukeha ei leitakski, või kui juhuslikel asjaoludel mingid S. K põlenud kehaosad leitaksegi, ei suuda ametivõimud neid S. Kga seostada ning tapmise toimepannud isikuid ja tapmistoimingutega ohvrile tekitatud tervisekahjustusi kindlaks teha. S. K luustikuosad leitigi alles 26.04.2019.a. M äärest. Kuigi S. Semjonova ei löönud ega kägistanud ise metsas S. Kt, viibis ta pikka aega S. Klt elu võtnud A. Bažanovi tahtliku tegevuse juures ja jälgis seda lähedalt ning ta ei teinud mitte midagi selleks, et takistada A. Bažanovit ja päästa S. K elu. S. Semjonoval oli A. Bažanoviga ühine eesmärk karistada S. Kt n.ö omakohtu korras ning S. Semjonova roll oli esmalt veenda S. Kt kaasa tulema A. Bažanovi juhitavasse sõidukisse. S. Semjonova teadis 15.12.2018.a. koos A. Bažanovi ja S. Kga metsa sõites ja sobivasse kohta kohale jõudes, et A. Bažanov hoolib S. Semjonovast väga palju ja oli S. Semjonova mõju all, ning et A. Bažanov lõpetab koheselt oma järjekindla ja äärmise ohtlikkusega vägivalla tahtliku kasutamise S. K suhtes, kui S. Semjonova temale selleks märku annab. Sellist märguannet S. Semjonova ei andnud. 5 A. Bažanovi ja S. Semjonova vahel valitses usaldus, nad tegutsesid ühiselt, kooskõlastatult ja teineteist toetades koos nii autos tapmise sündmuskohale sõites kui ka sinna kohale jõudes ning S. K saatuse määramisel olid nad võrdväärsed partnerid. S. Semjonova teopanus S. K tapmisel oli osa tema ühtsest tegutsemisest A. Bažanoviga ning kaastäideviimisel vastutab üks isik ka teise isiku poolt ohvri suhtes faktiliselt tehtu eest. Kirjeldatud käitumisega pani Sintija Semjonova koos Aleksandr Bažanoviga toime kaastäideviijana S K tahtliku tapmise ehk

§ 113lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

2. Kohtumenetluse poolte seisukohad Prokurör asus kohtuistungil seisukohale, et süüdistatavate Aleksandr Bažanovi ja Sintija Semjonova süü S K tahtlikus tapmises kaastäideviimise vormis on tõendamist leidnud ning taotles Aleksandr Bažanov süüdi tunnistada

§ 113

lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks vangistus 9 aastat.

§ 65

lg 2 ja § 73 lg 4 alusel mõista talle liitkaristuseks, suurendades mõistetavat karistust temale Tartu Maakohtu V kohtumaja 22.10.2018.a. otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa – 1 aastat vangistust – võrra, 10 aastat vangistust, arvestades karistuse ärakandmist tema kahtlustatavana kinnipidamisest ehk alates 09.04.2020.a. Samuti taotles prokurör Sintija Semjonova süüdi tunnistada

§ 113

lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks vangistus 9 aastat, arvestades karistuse ärakandmist tema kahtlustatavana kinnipidamisest ehk alates 10.04.2020.a. Lisakaristusena kohaldada S.Semjonova suhtes

§ 54

lg 3 alusel karistuse ärakandmisel väljasaatmist koos sissesõidukeelu kohaldamisega 10 aastaks. Lisaks eeltoodule taotles prokurör A. Bažanovilt ja S. Semjonovalt välja mõista ka menetlukulud, s.h sundraha esimese astme kuriteo toimepanemise eest, riigi õigusabi korras määratud kaitsjatele makstud tasud s.h A. Bažanovilt kaitsja A. Kellole makstud tasud kokku 1057,92 eurot ja asenduskaitsja A. Pärtelile makstud tasud kokku 384,60 eurot ning S. Semjonovalt kaitsja O. Preemile makstud tasud kokku 1047,96 eurot, ning ekspertisikulud mõlemalt süüdistatavalt võrdsetes osades s.h DNA ekspertiisi eest 399 eurot ja kohtuantropoloogia ekspertiisi eest 333 eurot. Kohtuistungil avaldas süüdistatav Aleksandr Bažanov, et ta tunnistab end talle esitatud süüdistuses

§ 113lg 1 järgi süüdi (Ko

To, kd 1, tl 178). Aleksandr Bažanovi kaitsja leidis, et A. Bažanovile esitatud süüdistus on põhjendatud ja taotles A. Bažanovile prokuröri poolt taotletust kergema karistuse kohaldamist (KoTo, kd 1, tl 178, kd 3, tl 3-5). Süüdistatav Sintija Semjonova tunnistas end talle esitatud süüdistuses süüdi osaliselt, selles osas, et ta aitas lahti saada surnukehast (KoTo, kd 1, tl 178). Sintija Semjonova kaitsja leidis, et S. Semjonovale esitatud süüdistus ei ole põhjendatud. Kaitsja asus seisukohale, et Sintija Semjonova tegevus oleks kvalifitseeritav

§ 306

lg 1 järgi kuriteo varjamisena, kuna aga Sintija Semjonova ja Aleksandr Bažanovi suhteid tuleks käsitleda kooseluna, siis tuleb antud juhul kohaldada

§ 306lg-s 2 sätestatut, mis välistab vastutuse.

Seetõttu taotles kaitsja Sintija Semjonova õigeksmõistmist. Kaitsja taotles riigilt menetluskulude (s.h valitud kaitsjale makstud tasu) 1800 eurot Sintija Semjonova kasuks väljamõistmist. Samuti taotles kaitsja riigilt süüteomenetluses tekitatud kahjuna mittevaralise kahju - nõudesummas 19534 eurot ning iga järgneva päeva eest 47 eurot ja 30 senti - Sintija Semjonova kasuks väljamõistmist (KoTo, kd 1, tl 178, kd 3, tl 5-8). Kannatanu I.T on kohtuistungil taotlenud süüdistatavatele määrata võimalikult range karistus, vähemalt 10 aastat vangistust (KoTo, kd 1, tl 187-190). 6

1. Kohtu seisukoht Aleksadr Bažanovile ja Sintija Semjonovale esitatud süüdistuste osas Esmalt hindab kohus esitatud tõendeid (3.1.), seejärel võtab seisukoha teo kvalifikatsioonis (3.2.). 3.
2. Kohus märgib, et kohtumenetluse pooltel puudub vaidlus, et süüdistuses märgitud ajal ja kohas on põhjustatud S. K surm kägistamise teel. Eelmärgitu on tõendatud alljärgnevalt käsitletud tõenditega. 3.1.
3. 26.04.2019.a. koostatud sündmuskoha vaatlusprotokolli (KoTo, kd 2, tl 1-14) kohaselt on sündmuskoha vaatlust teostatud seoses inimluude leidmisega V maakonnas, V vallas, T. külas, M. kinnistul. Sündmuskoha vaatlusprotokollist ja sellele lisatud skeemist ja fototabelist nähtub M. kaldalt võsastunud alalt leitud osaliselt säilinud inimese luustik (kolju, roided, ristluu, niudeluu, reieluud - Fotod 2-10) ja luustikust 33,5 meetri kaugusel edela suunas leitud vasaku jala sääreluu, pindluu, pöia- ja varbaluud (Fotod 11-12) ning luustikust loode suunas 21 meetri kaugusel karjamaal osaliselt säilinud abaluu ja õlavarreluu (Fotod 13-14). Inimese luustikust 210 meetri kaugusel M kalda lähedal olevalt pehkinud puutüvelt leitud pruuni värvi kummeeritud mantel, mille ümber halli värvi kleeplint (Fotod 15-18) ning mantli siseküljel pruuni värvi juuksekarvad (Fotod 19-20). Inimese luustikust 4,5 meetri kauguselt leitud metallist juukseklamber (Fotod 21-22). 3.1.
4. Kohtuantropoloogiaekspertiisiakt nr 19E-MKA0002 13.08.2019 (KoTo, kd 2, tl 15-28) ja kohtuarsti täpsustav vastus menetleja päringule (KoTo, kd 2, tl 29-31) tõendab, et 26.04.2019.a. Vmaal, V vallas, T külas, M äärest leitud inimese luustik ja selle osad kuuluvad ühele ja samale 35,88 +/- 15,8 aastasele naissoost isikule, kelle pikkus võis olla orienteeruvalt 164 +/- 2,8 cm. Tundmatu naise kolju- ja skeletiluudel tuvastati mitmeid vigastusi, m.h luuline defekt alalõualuukehal, mis on iseloomulik tömbile vägivallale ning võis olla tekitatud löögist kõva tömbi piiratud pinnaga ja/või teravat nurka omava esemega, kuid viidatud defekti elupuhusust pehmete kudede puudumise ja luude fragmenteerumise tõttu kohtumeditsiiniliste meetoditega määrata pole võimalik. Tundmatu naise surma põhjus ja surmaaeg ei ole laiba skeleteerumise ja osalise fragmenteerumise tõttu kohtuarstlike meetoditega määratav. Arvestades laiba roisuliste muutuste välendusastet võis laip olla väliskeskkonnas mitte vähem kui 2,5-3 kuud enne kohtuarstlikku lahangut 2019.a. Ekspert, vastates 21.04.2020.a. täpsustavatele küsimustele ekspertiisakti kohta, on leidnud, et luulisi defekte alalõualuukehal ning laiku vasakul sarnaluu piirkonnas võib käsitleda surmajärgse põletus-leekkahjustustena. 3.1.
5. DNA ekspertiisiaktist nr 19E-GE0497 nähtub, et 26.04.2019.a. Vmaal, , T külas M äärest leitud luustikult võetud DNA proovidest saadud DNA täisprofiilid on omavahel kokkulangevad ja pärinevad naisisikult ning saadud DNA profiil pole kokkulangev ühegi riiklikusse DNA-registrisse eelnevalt kantud DNA-profiiliga (KoTo, kd 2, tl 32-39). Päringuvastusena Läti Vabariigist edastatud Läti kriminalistikaameti ekspertide arvamus koos tõlkega (KoTo, kd 2, tl 40-46), mis kinnitab, et V ümbrusest 26.04.2019.a. leitud identifitseerimata naise laibalt saadud DNA profiili on võrreldud I.T DNA profiiliga ja on tuvastatud kõigis 23 uuritavates DNA lookustes ühiseid alleele, mis tähendab, et Eestis leitud identifitseerimata naisterahva laip võib olla I.T bioloogilise tütre laip. Ekspertide arvamuse kohaselt on DNA analüüsi tulemusel tuvastatud, et I.Tvõib olla identifitseerimata naisterahva (laiba) bioloogiline ema. Isikuandmete päring Läti Vabariigist tõendab, et S K (isikukood 100487-12007) on Läti Vabariigi kodanik, kes on sündinud xx.xx.xxxx (KoTo, kd 2, tl 47-49). 7 Kohtuistungil ülekuulatud kannatanu I.T andis ütlusi, mille kohaselt S K oli tema xxxxx, kes sündis xx.xx.xxxx .a. Kannatanu nägi viimati oma xxxxxt S Kt 2017.a. oktoobris. Sl Kl oli 3 poega, kes temalt 2018.a. ära võeti ja anti eestkostele. Pärast seda asus S K elama Sintija Semjonova juurde, kellega S. K oli käinud ühes koolis. S K kadumisest sai kannatanu teada 2019.a. veebruarikuus. Kannatanu ütluste kohaselt oli S. K rahulik ja heatahtlik, samas väga kergesti mõjutatav. 3.1.
6. Kohtuistungil tunnistas süüdistatav Aleksandr Bažanov end temale esitatud süüdistuses

§ 113lg 1 järgi S K tahtlikus tapmises täielikult süüdi.

Kaassüüdistatav Sintija Semjonova tunnistas end temale

§ 113

lg 1 järgi esitatud süüdistuses süüdi osaliselt – s.o selles osas, et aitas lahti saada S K surnukehast. Seega, sisuliselt võttis Sintija Semjonova omaks vaid kaassüüdistatava Aleksandr Bažanovi poolt toimepandud tapmise varjamise (

§ 306lg 1) mitte aga S K tahtliku tapmise toimepanemise koos Aleksandr Bažanoviga.

Seoses süüdistatavate Aleksandr Bazanovi ja Sintija Semjonova poolt kohtuistungil ütluste andmisest keeldumisega võttis kohus KrMS § 294 lg 1 alusel vastu ja avaldas süüdistatavate A. Bažanovi ja S. Semjonova kohtueelses menetluses kahtlustatavana antud ütlused, ütluste ja olustiku seostamise protokollid ning salvestised DVD-plaadil (KoTo, kd 2, tl 137-142, tl 143-158, tl 159, tl 161-166, tl 181-186, tl 167-180, tl 187). Aleksandr Bažanov on kahtlustatavana antud ütlustes kirjeldanud, et ta oli 2018.a. detsembris töölt puhkusel 2-3 nädalat. Tal olid Sintija Semjonovaga armusuhted, mistõttu ta ööbis S. Semjonova korteris. Sintija Semjonova juures elasid sel ajal xxxxxK ning S. K, kes võis olla 27-aastane ja oli pärit Lätist. A. Bažanov S. K. ei suhelnud, kuna S. K ei osanud vene keelt. Aleksandr Bažanovi ütluste kohaselt sai ta detsembris 2018.a. Sintija Semjonovalt teada, et S .K oli katsunud S. Semjonova xxxxx suguelundite piirkonnast („masturbeerinud väiksele xxxxele, s.o xxxxele käe püksi pannud ja teda sealt hõõrunud“). S. K tunnistas üles, et kõik toimus S. Semjonova xxxxega nii, nagu xxxx oli rääkinud. A. Bažanov soovitas S. Semjonoval teavitada politseid xxxxe väärkohtlemisest, kuid Sintija Semjonova sellega ei nõustunud, kartes et xxxx võetakse talt ära. Järgnevalt otsustasid Aleksandr Bažanov ja Sintija Semjonova, et S K tuleb viia metsa ja kägistamise teel tappa. Lisaks eeltoodule oli A. Bažanovil ja S. Semjonoval kokkulepitud, et A. Bažanov võtab kanistriga bensiini kaasa. Idee kanister bensiiniga kaasa võtta oli Sintija Semjonova idee, kuna S. Semjonova tahtis bensiiniga S K laiba põlema panna, et teda ära ei tuntaks. A. Bažanovi ütluste kohaselt tappis ta S K Sintija Semjonova palvel. Selleks sõidutas ta koos Sintija Semjonovaga S. K sõidukiga Volkawagen Passat metsa. Eelnevalt tankis ta 4-liitrilisse kanistrisse bensiini ja võttis selle kaasa. Metsa jõudes käskis ta Sl autost välja tulla. Sintija Semjonova istus sõiduki rooli taha, sõiduki uks oli lahti ja ta vaatas, kuidas A. Bažanov S .K surnuks kägistas. Aleksandr Bažanov pani S. Kle juhtme ümber kaela ja kägistas seni, kuni sai aru, et S. K on surnud. Seejärel võttis A. Bažanov auto pagasnikust kanistri ja andis S. Semjonova kätte, kes valas S K surnukeha bensiiniga üle ja pani selle tikkudega põlema. Seejärel tõid A. Bažanov ja S. Semjonova Vst A. Bažanovi korterikeldrist veekindla mantli, A. Bažanov ostis tanklast teibi ja töökindad ning nad mässisid S. K surnukeha mantlisse ja sidusid selle teibiga kinni. Seejärel tõstsid nad S K surnukeha sõiduki pagasnikusse ning toimetasid selle lähedalolevale sillale ja viskasid sillalt jõkke. Sintija Semjonova on andnud kahtlustatavana ütlusi (KoTo, kd 2 tl 161-166), millest nähtuvalt elas ta 2018.a. detsembris Eesti Vabariigis V linnas üüritud korteris koos K ja oma tuttava õe S. Kga. Selles korteris viibis aeg-ajalt ka Aleksandr Bažanov, kes on S. Semjonova sõbra sõber. 15.12.2018.a rääkis Sintija Semjonovale K, et S .K katsus teda magamise ajal käega suguelunditest. Sintija Semjonova rääkis sellest koheselt Aleksandr Bažanovile. S. Semjonova küsis S .K käest 15.12.2018.a õhtul, et kas see, mida tema xxxxx rääkis vastab tõele. S .K tunnistas Sintija 8 Semjonovale, et mõned päevad tagasi pani ta arvutis mängima pornofilmi, ning seda pornofilmi vaadates katsus ennast ja K suguelunditest. Selle jutuajamise käigus lõi S. Semjonova St ühe korra labakäega näkku. Kööki tuli Aleksandr Bažanov võttis S .K lõuast käega kinni ja sülitas talle näkku ja ütles: „Oleks see minu xxxx olnud, ma oleks su ära tapnud". Siis nad istusid mõnda aega köögis ja suitsetasid. Suitsutegemise ajal ütles S. Semjonova, et sellise teo eest oleks tõesti vaja ära tappa. Nad arutlesid koos A. Bažanoviga, et S .K on vaja viia Läti Vabariiki xxxx hullumajja, kuid sellest mõttest nad loobusid ja otsutasid koos Aleksandr Bažanoviga, et nad viivad S. K metsa, hirmutavad ja jätavad ta metsa maha. Aleksandr Bažanov teadis ühte kohta, kuhu ta metsa viia. Sintija Semjonova kutsus S .K kaasa ja nad istusid Aleksandr Bažanovi sõiduautosse VW Passat. Aleksandr Bažanov istus juhi kohale, Sintija Semjonova kõrvalistuja istmele ja S K taha istmele. Nad sõitsid esmalt V linnas asuvasse automaattanklasse, seejärel linnast välja umbes 30 km kaugusele. Sõidu ajal ütles Aleksandr Bažanov Sintija Semjonovale, et nad lähevad praegu S. Kt tapma, kuid S. Semjonova Aleksandr Bažanovit ei uskunud. Nad said omavahel rääkida, kuna S .K vene keelt ei osanud. Nad pöörasid maanteelt metsateele ja sõitsid metsateed pidi 5 minutit, siis peatas Aleksandr Bažanov auto. A. Bažanov väljus autost, avas juhipoolse tagaukse, tõmbas S .K autost välja. S. Semjonova kuulis löögiheli, kuid seda, kas Aleksandr Bažanov lõi S .Kt näkku või keha piirkonda, ta ei näinud. Ta kuulis ka seda, kuidas S. K kukkus. Järgnevalt nägi S. Semjonova, et S .K lamas maapeal kõhuli ja Aleksandr Bažanov surus kas jala või põlvega vastu S. K selga ja kägistas mingi juhtmega S. Kt. Kui kaua Aleksandr Bažanov S. Kt kägistas ei oska S. Semjonova täpselt öelda, kuid ta jõudis sellel ajal ära suitsetada kaks sigaretti. Siis väljus ka tema autost. Seejärel tassis Aleksandr Bažanov S .K laiba umbes 2 meetrit teest eemale ja võttis auto pagasiruumist bensiinikanistri ja valas S. K laiba bensiiniga üle. Bensiin süüdati tikkudega A. Bažanovi ja S. Semjonova poolt põlema. Seejärel sõitsid nad tagasi V linna ja S. K laip jäi metsa põlema. Seejärel tõi A. Bažanov tanklast kaks paari kindaid, hõbedast värvi teibi ja kohvi. Tanklast sõitsid nad Aleksandr Bažanovi xxx maja juurde aadressile xxx x , xxxxxx ja sealt kortermaja keldrist võtsid nad ühe vihmakeebi, mille järel sõitsid nad tagasi metsa, kus oli toimunud S K tapmine. V linnas käimine võttis aega umbes 1 tund ja 30 minutit ja S K laip põles veel. Aleksandr Bažanov kustutas põleva laiba. Kui laip oli kustutatud, siis Aleksandr Bažanov pakkis laiba kaasavõetud vihmakeepi ja tanklast ostetud teibiga teipis keebi kinni nii, et laip välja ei libiseks. Sintija Semjonova laiba pakkimisest osa ei võtnud, kuid kui laip oli pakitud, siis aitas ta Aleksandr Bažanovil laiba tõsta auto pagasiruumi. A. Bažanov ütles, et nad viskavad laiba sillalt jõkke. Sillal peatas A. Bažanov auto ja S. Semjonova aitas auto pagasiruumist laiba sillalt jõkke visata. Sintija Semjonova kahetseb, et osales S K laiba põletamisel ja hiljem tema laiba peitmisel. 3.1.

1. Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et süüdistatavate kohtueelses menetluses antud ütlused riimuvad S .K surma põhjustamise asjaoludes - mõlema süüdistatava poolt kahtlustatavana antud ütlustest nähtub, et Aleksandr Bažanov kägistas S .Kt juhtmega seni, kuni S Kl elutunnused puudusid. Seejuures kasutas Aleksandr Bažanov S .K kägistamiseks juhet, mille pani S. Kle ümber kaela. Aleksandr Bažanovi kohtueelses menetluses antud ütlustest tuleneb, et S K tapmine oli tal ühiselt kavandatud ja etteplaneeritud koos Sintija Semjonovaga. Sintija Semjonova kahtlustatavana antud ütlustes aga enda tegevust tapmise täideviimises või sellest osavõtus eitab. Vastuolusid esineb A. Bažanovi ja S. Semjonova ütlustes ka S .K surnukeha põletamise asjaoludes. Kuna vahetu tapmissündmuse pealtnägijad puuduvad, siis antud kriminaalasja puhul on tegemist A. Bažanovi ja S. Semjonova ütlustes sõna-sõna vastu olukorraga. Süüdistatavate poolt kohtuistungil ütluste andmisest keeldumise tõttu ei olnud neid võimalik kohtuistungil küsitleda, seega tuleb kohtul hinnata, kas esineb muid tõendeid, mille alusel on võimalik otsustada kohtueelses menetluses kahtlustatavana antud ütluste olulisuse üle. 9 KrMS § 15 lg 3 kohaselt ei või kohtulahend tugineda üksnes või valdavas ulatuses tõendile, mille vahetut allikat ei olnud süüdistataval ega kaitsjal võimalik küsitleda. Riigikohus on lahendis nr 3-11-41-13, p 10 sedatanud järgnevat: „Isiku varasemate ütluste avaldamisel, toimugu see siis KrMS § 291 või § 294 alusel, otsustatakse tõendi lubatavuse küsimus. Mõlemal juhul tuleb kohtutel aga nende ütluste hindamisel lähtuda KrMS § 15 lg-s 3 sätestatust, mille kohaselt ei või kohtulahend tugineda üksnes ega valdavas ulatuses tõendile, mille vahetut allikat ei olnud süüditataval ega kaitsjal võimalik küsitleda. Kriminaalkolleegium on seisukohal, et kohtulahend tugineb KrMS § 15 lg 3 mõttes tõendile „valdavas ulatuses“, kui on tegemist sellise tõendiga, mis on määrava või otsustava tähendusega kriminaalasja lahendamise seisukohalt. Kui avaldatud ütlusi kinnitavad muud tõendid, otsustatakse tõendi olulisuse üle muu tõendusmaterjali sisust lähtudes. Mida rohkem on tunnistajate ütluste sisu toetavaid või kinnitavaid tõendeid ja mida olulisemad nad on, seda vähetõenäolisemalt tuleb tunnistaja ütlusi pidada otsustavaks tõendiks ehk tõendiks, millele kohtuotsus valdavalt tugineb (EIK 20.01.2009 Al-Khawaja and Tahery vs Ühendkuningriik, p 131). Seega tuleb tõendi tähtsuse üle otsustamisel alati kaaluda muude kriminaalasjas kogutud tõendite sisu ja nende koostoimet tunnistaja ütlustega (RKKK 18.02.2013.a. otsus asjas nr 3-1-1-89-12, p 20). Konkreetses kriminaalasjas võib muude tõendite kaal sõltuda lisaks nende hulgale ka näiteks sellest, kas tegemist on otsese või kaudse tõendiga ja sellest, milliste tõendamiseseme asjaolude kohta tõend teavet annab.“ Eeltoodud Riigikohtu lahendit silmaspidades analüüsib kohus järgnevalt tõendeid lahendades küsimust - kas ja millist rolli täitis oma tegevusega Sintija Semjonova S K tahtliku tapmise toimepanemisel. Kohtupraktikas on tõdetud (RKKK 21.12.2015 nr 3-1-1-100-15 p 16-17), et tõendi tunnistamine usaldusväärseks tähendab peamiselt kohtu veendumust, et see tõend kajastab uuritava kuriteo tunnust ja et seda kajastust on võimalik kriminaalmenetluses ka taas esitada. Riigikohtu kriminaalkolleegium on ütluste kui isikulise tõendiallika usaldusväärsust seostanud näiteks ütluste andja isikuomaduste ja tajumise asjaolude ning ütluste detailsuse, selguse ja elulise usutavusega. Samuti on oluline arvesse võtta ütluste andmise asjaolusid ja seda, kas antud ütlused süüstavad või võivad süüstada isikut ennast ning kas ütluste andja on ütluste sellisest tähendusest teadlik. Tõendi usaldusväärsust saab põhjendada ka selle kaudu, kuidas see riimub teiste tõenditega. (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
2. veebruari
3. a otsus asjas nr 3-1-1-89-12, p 14 koos edasiste viidetega ja
4. mai
5. a otsus asjas nr 3-1-1-131-13, p 13). Juhul, kui süüstavaks tõendiks on kaaskohtualuse ütlused, tõusetub paratamatult ka küsimus röönavate ütluste andmise võimalikkusest. Kohtul peab kujunema tõsikindel veendumus, et kaaskohtualuse ütlused ei ole kantud soovist süüdimõistva otsuse tegemiseks konkreetse isiku suhtes (RKKK, nr 3-1-1-94-04, p 9). 3.1.
6. A. Bažanovi ja S. Semjonova kahtlustatavana antud ütlused langevad kokku ja haakuvad seejuures ka 28.04.2020.a. koostatud ütluste ja olustiku seostamise protokollis (KoTo, kd 2, tl 168) kajastatuga asjaolus, et süüdistuses märgitud ajavahemikul 2018.a. detsembris elas Sintija Semjonova V. üürikorteris koosx-xxxxx xxxxx K. ja oma tuttava S Kga ning aeg-ajalt s.o enamasti puhkuste perioodil ööbis selles korteris ka Aleksandr Bažanov. Et hilisemad sündmused hakkasid hargneva just Sintija Semjonova üürikorteris, aadressil xxx xx xxxxxx, on mõlemad süüdistatavad kinnitanud ka ütluste ja olustiku seostamisel (KoTo, kd 2, tl 144, tl 167). 10 3.1.
7. Sintija Semjonova kaitsja on leidnud, et S. Semjonova ja A. Bažanovi suhteid tuleks hinnata kooseluna. Kohus kaitsja väitega ei nõustu, kuna süüdistatavate kohtueelses menetluses antud ütlustes sisalduvad vastuolud nende omavaheliste suhete iseloomustamisel. A. Bažanovi kahtlustatavana antud ütlustest nähtuvalt olid tal S. Semjonovaga armusuhted ja kui ta oli S. Semjonova juures, siis nad istusid ja jõid teed ning ta ööbis seal (vt. KoTo, kd 2, tl 138). Sintija Semjonova on kahtlustatavana ülekuulamisel aga rääkinud, et ta sai
8. aasta oktoobris Aleksandr Bažanoviga tuttavaks (KoTo, kd 2, tl 183) ning Aleksandr Bažanov on tema sõbra sõber, kes aegajalt ööbis Sintija Semjonova üürikorteris (KoTo, kd 2, tl 162). Samas on Sintija Semjonova nimetanud enda poiss sõbraks hoopiski D.Š(KoTo, kd 2, tl 164). Kohtu hinnangul on oluline, et kumbki süüdistatavatest ei ole väitnud, et nad elasid kuriteosündmuse toimumise ajal 15.12.2018.a. faktiliselt koos, mistõttu ei ole alust lugeda tõendatuks, et A. Bažanov ja S. Semjonova olid eelmärgitud ajal püsivas kooselus olevad isikud. 3.1.
9. Mõlema süüdistatava riimuvate ütlustega on tõendatud, et 2018.a. detsembris sai Sintija Semjonova oma xxxxxxx xxxxx K teada, et S. K on seksuaalselt väärkohelnud S. Semjonova xxxxxt, katsudes teda magamise ajal suguelunditest. Kui Sintija Semjonova S. Klt tema teo kohta aru päris, siis tunnistas S. K oma teo üles, et see oli nii toimunud, nagu xxxx rääkis. S. K tunnistas, et oli arvutis mängima pannud pornofilmi ja seda vaadates katsunud nii ennast kui ka K suguelunditest. Ka jälitustoimingu protokollis (KoTo, kd 2, tl 130) kinnitab S. Semjonova asjaolu, et S. K olevat tema xxxxxt puudutanud. Kuna A. Bažanov eelmärgitud sündmuse täpset kuupäevalist toimumisaega ei mäletanud, siis tuleb lähtuda Sintija Semjonova poolt avaldatust, kes on oma ütlustes kinnitanud, et S .Klt tema ebasündsa teo kohta küsimine ning ka kõik järgnevad sündmused seoses S. Kga (s.h tema metsa viimine ja tapmine) toimusid
10. detsembril 2018.a. Viimatimärgitut on S. Semjonova kinnitanud ka ütluste ja olustiku seostamisel ning jälitusprotokollist nähtuvalt (KoTo, kd 2, tl 168, tl 128). 3.1.
11. Asjaolu, et S K ebasünnis tegu xxxxe suhtes ärritas nii Sintija Semjonovat kui ka Aleksandr Bažanovit on tõendatud mõlema süüdistatava poolt kohtueelses menetluses antud ütlustega, seejuures on Sintija Semjonova rääkinud, et ta lõi S .Kt labakäega näkku ning Aleksandr Bažanov võttis S .K lõuast käega kinni ja sülitas talle näkku ja ütles: „Oleks see minu xxxx olnud, ma oleks su ära tapnud" (KoTo, kd 2, tl 163). Aleksandr Bažanov on omakorda rääkinud, et nad koos S. Semjonovaga ähvardasid S .Kt viia xxxxxxx , kus on psüühiliselt haigete inimeste haigla (KoTo, kd 2, tl 138). Esialgset plaani, viia S. K Läti Vabariigis xxxxx asuvasse psühhiaatriahaiglasse, kinnitavad ka Sintija Semjonova ütlused (KoTo, kd 2, tl 163). Samas on mõlema süüdistatava ütlustega tõendatud, et nad siiski loobusid S .K viimisest psühhiaatriahaiglasse, selle asemel viisid nad S. K metsa, kus ta tapeti. 3.1.
12. Aleksandr Bažanov on kahtlustatavana rääkinud, et ta tappis S K Sintija Semjonova palvel ning S. K metsa viimise ja kägistamise teel tapmise leppisid Aleksandr Bažanov ja Sintija Semjonova eelnevalt kokku juba Sintija Semjonova korteris. Lisaks eeltoodule on A. Bažanov kinnitanud, et temal ja S. Semjonoval oli kokkulepitud, et A. Bažanov võtab kanistriga bensiini kaasa, kuna S. Semjonova tahtis pärast S. K tapmist tema laiba bensiiniga põlema panna, et teda ära ei tuntaks (KoTo, kd 2, tl 137-142). Sintija Semjonova kahtlustatavana antud ütlustes aga enda tegevust tapmise täideviimises või sellest osavõtus eitab ning kinnitab, et nad otsustasid kaassüüdistatavaga S. K kuhugi metsa viia, hirmutada ja jätta metsa, et las tuleb jalgsi tagasi. Ta ei olevat uskunud, et A. Bažanov tahab S. K ära tappa. Kohus leiab, et Sintija Semjonova eeltoodud ütlused on ennastõigustavad ja ei haaku muude tõenditega. Seejuures võtab kohus arvesse, et mõlema süüdistatava ütlused kinnitavad, et saades teada S K ebasündsast teost Sintija Semjonova xxxxe suhtes, siis tekkis S. Semjonoval ja A. Bažanovil ühine plaan S. Kt omakohtu korras karistada, millena peeti silmas S. K tapmist. 11 A. Bažanovi ütlustest tuleneb, et S. Semjonova ajas teda endast välja etteheidetega, et mis isa ta küll on ja S. Semjonova olevat A. Bažanovile öelnud, et kas A. Bažanov tapab S. K või tapab siis S. Semjonova ise. Järgnevalt nad viisidki S K metsa, kus A. Bažanov kägistas ta surnuks ja S. Semjonova valas S. K surnukeha bensiiniga üle ja pani põlema. Aleksandr Bažanov on selgitanud oma tegu ütlusega, et tegi seda Sintija Semjonova palvel ning tal ei ole sümpaatiat selliste inimeste suhtes, kes seksuaalselt väärkohtlevad xxxxi (KoTo, kd 2, tl 139-140). Seda, et Sintija Semjonova korteris kavandasid süüdistatavad S. K tapmist, kinnitavad ka S. Semjonova enda ütlused, millest nähtub, et 15.12.2018.a., kui A. Bažanov sai teada S. Semjonova xxxxe väärkohtlemisest, võttis A. Bažanov S K lõuast käega kinni ja sülitas talle näkku ja ütles, et oleks see minu xxxx olnud, ma oleks su ära tapnud. Sintija Semjonova ütles seejärel, et sellise teo eest oleks tõepoolest vaja ära tappa (KoTo, kd 2, tl 163). 3.1.
13. Sintija Semjonova kaitsja taotlusel on kohus kontrollinud kohtuistungil kriminaalasja kohtueelses menetluses toimunud jälitustegevuse seaduslikkust (KoTo, kd 1, tl 191) ja tuvastas, et asjas on olemas jälitustegevuse läbiviimiseks nõutavad jälitustoimingu load ning jälitustoimingu load on välja antud seaduslikul alusel. Kohus jääb eeltoodud seisukoha juurde ja märgib, et jälitustoiminguks välja antud load on kirjalikult vormistatud ja põhistatud menetlusotsustused. KrMS § 1262 lg 1 p 4 kohaselt võib teha jälitustoimingu kriminaalmenetluses kuriteo kohta teabe kogumise vajadusel ning KrMS § 1261 lg 2 kohaselt on jälitustoiming lubatud, kui andmete kogumine muude toimingutega või tõendite kogumine muude menetlustoimingutega ei ole võimalik, ei ole õigel ajal võimalik või on oluliselt raskendatud või see võib kahjustada kriminaalmenetluse huve. Kohtu hinnangul on antud kriminaalasja kohtueelses menetluses jälitustoiminguks antud load kooskõlas eelmärgitud sätetega ning neis on põhistatud, et jälitustoimingu lubade taotlemise ja andmise ajal esines põhjendatud kahtlus KrMS § 1262 lg-s 2 nimetatud kuriteo toimepanemise kohta, selgitatud on kuriteo kohta teabe kogumise vajadust jälitustoiminguga s.h ultima ratio põhimõtet ning jälitustoiminguks antud load sisaldavad seda tõendusteavet, mille alusel on tehtud otsustus loa väljastamiseks. Samuti on kohtu hinnangul jälitustoiminguteks antud lubades õigustatult asutud seisukohale, et jälitustoimingute läbiviimine on vältimatu, sest tõendite kogumine muude menetlustoimingutega ei ole võimalik või on oluliselt raskendatud. Kohus leiab, et jälitustoiminguks lubade andmine antud kriminaalasja kohtueelses menetluses on toimunud KrMS § 1264 sätete kohaselt. Kohus on võtnud KrMS § 296 lg 1 alusel kohtuistungil vastu võtnud ja kohtuistungil avaldanud Sintija Semjonova suhtes läbiviidud jälitustoimingu (salajane pealtkuulamine) kohta järgnevad kirjalikud tõendid: - 26.09.2019 koostatud Euroopa Uurimismääruse, milles taotleti Läti Vabariigi pädeval õigusasutusel läbi viia Läti Vabariigi territooriumil Lõuna Ringkonnaprokuratuuri jälitustaotluse alusel Tartu Maakohtu 25.09.2019 kohtumääruse alusel antud jälitusloaga lubatud jälitustoimingud ajavahemikul 01.10.2019-30.11.2019 (kaasaarvatud) m.h Sintija Semjonova salajane pealtkuulamine tema asukohtades tema osavõtul toimuvate vestluste ja kõnede sisu tuvastamiseks ja fikseerimiseks (KoTo, kd 2, tl 115-122); - 02.03.2020 koostatud jälitustoimingu protokolli koos lisaga jälitustoimingu protokollile ja aruande teatise, millest nähtuvalt teostati Läti Riigipolitsei poolt Tartu Maakohtu 25.09.2019 määruse ja Läti Vabariigi Vidzeme rajooni uurimiskohtuniku 19.11.2019 määruse alusel
14. novembril 2019 jälitustoiming Sintija Semjonova suhtes - salajane pealtkuulamine („Isiku audiokontroll“) ning jälitustoimingu audiosalvestise CD-plaadil (KoTo, kd 2, tl 123-135). 3.1.
15. Kohtu hinnangul Sintija Semjonova rolli S .K tapmisel ja sellele eelnevalt teoplaani väljatöötamisel tõendab lisaks süüdistatavate kohtueelses menetluses antud ütlustele ka jälitustoiminguprotokoll ja selle lisa (edaspidi jälitustoimingu protokoll). 12 Jälitustoimingu protokollist nähtuvalt vestlevad 30.11.2019 Sintija Semjonova ja meesterahvas (kelle isik tuvastamata) seoses V. lähistel skeleti leidmisega ning küsimusele, mis roll oli Sintija Semjonoval, võtab S. Semjonova omaks, et tapmise idee oli tema oma (KoTo, kd 2, tl 128). Kohus leiab, et eeltooduga on tõendamist leidnud, et S. K tapmise initsiaatoriks oli Sintija Semjonova. Ühtlasi märgib kohus, et Sintija Semjonova kahtlustatavana antud ütlused selle kohta, et neil A. Bažanoviga oli eelnevalt kokkulepitud S .K metsa viimine üksnes hirmutamise eesmärgil ei haaku muude tõenditega, on ennastõigustavad ja mitteusaldusväärsed ja tuleb tõendikogumist välja jätta. Samal põhjusel hindab kohus mitteusaldusväärseteks S. Semjonova ütlusi selle kohta, et ta ei uskunud, et A. Bažanov tapab S .K, eeltooduga püüab S. Semjonova väita, et A. Bažanov juskui kaldus kõrvale nende ühiselt kavandatud tegevusest, mille eesmärgiks olevat S. Semjonova ütlustel olnud üksnes S.. K hirmutamine. 3.1.
16. Sintija Semjonova ütlustest nähtuvalt oli S K 15.12.2018 terve päeva kodus (s.o Sintija Semjonova korteris), v.a. õhtupoole, kui S. K käis ca 30-40 minuti vältel poes. Sel ajal, viibisid Sintija Semjonova, tema xxxxx ja Aleksandr Bažanov S. Semjonova juures kodus (KoTo, kd 2, tl 183). Ka ilmneb S. Semjonova ütlustest, et S K küsitlemine xxxxe seksuaalse väärkohtlemise kohta ning tema metsaviimine ja tapmine toimusid sama päeva s.o 15.12.2018 õhtul. Sintija Semjonova eelmärgitud ütlused haakuvad sideettevõtjalt saadud andmete protokollist nähtuvate asjaoludega, mille kohaselt on Sintija Semjonova on 15.12.2018 kahel korral s.o kell 17.09 ja kell 17.15 helistanud S Kle (vt. KoTo, kd 2, tl 50-52). Pärast seda S .K edasised kõned puuduvad ning puuduvad ka Sintija Semjonova ja Aleksandr Bažanovi omavahelised kõned, kuna kõik kolm - S. K, S. Semjonova ja A. Bažanov olid sama päeva õhtul koos. 3.1.
17. Mõlema süüdistatava kohtueelses menetluses antud ütlustega on tõendatud, et Sintija Semjonova suhtles S .Kga läti keeles ja Aleksandr Bažanoviga vene keeles. Kuna S K valdas läti keelt ja vene keeles rääkida ei osanud ning Aleksandr Bazanov valdas üksnes vene keelt, oli vajalik Sintija Semjonova teopanust, et kutsuda S K koju (S. Semjonova on helistanud S Kle 15.12.2018 kahel korral s.o kell 17.09 ja kell 17.15) ning sama päeva õhtul veenis teda Aleksandr Bažanovi autosse istuma, selleks et toimetada ta metsa ja seal kägistamise teel tappa vastavalt A. Bažanovi ja S. Semjonova eelnevalt kavandatud teoplaanile. Sintija Semjonova poolt S K kutsumist A. Bažanovi autosse tõendavad nii S. Semjonova kui ka A. Bažanovi ütlused. Aleksandr Bažanov on rääkinud kahtlustatavana ülekulamisel, et nad otsustasid S metsa viia ja Sintija ütles Sle midagi läti keeles. S ei tahtnud kaasa tulla, kuid istus siiski autosse (KoTo, kd 2, tl 139). Sintija Semjonova kahtlustatavana antud ütlustest nähtuvalt avaldas Aleksandr Bažanov talle, et teab ühte kohta, kuhu S. K metsa viia ja seejärel ütles Sintija Semjonova S Kle, et lähme. S. K küsis, et kuhu me lähme ja S. Semjonova vastas, et lihtsalt lähme. Seejärel istusid nad Aleksandr Bažanovi sõiduautosse VW Passat (KoTo, kd 2, tl 163). Kannatanu I.Ton oma xxxxxt S Kt kirjeldanud oma iseloomult rahuliku ja heatahtlikuna, kuid samas väga kergesti mõjutatava inimesena (KoTo, kd 1, tl 188-189), mis selgitab asjaolu, et S. K usaldas Sintija Semjonovat ning nõustus 15.12.2018 pahaaimamatult istuma A. Bažanovi autosse. Eelmärgituga riimuvad jälitusprotokollist Sintija Semjonova ütlused, milles S. Semjonova kinnitab, et ta rääkis rahulikult, selleks et S .K istuks vabatahtlikult autosse (KoTo, kd 2, tl 131). Aleksandr Bažanov on kohtueelses menetluses antud ütlustes rääkinud, et ta istus tema kasutuses olnud sõiduki Volkswagen Passat rooli, Sintija istus kõrvalistuja kohale ning S istus tagumisele istmele, seejärel sõitsid nad V. asuvasse tanklasse ning A. Bažanov tankis 4-liitrilisse kanistrisse bensiini. Sintija Semjonova ütlused riimuvad selles, millistel kohtadel nad Bažanovi sõidukis istusid, samuti asjaolus, et A. Bažanov tanklas käis, kuid ta eitab enda teadmist, millisel eesmärgil Bažanov tanklas käis. 13 3.1.
18. Väljatrükk Maanteeameti andmebaasist tõendab, et Aleksandr Bažanov on sõiduki Volkswagen Passat reg, nr XXX XXX omanik (KoTo, kd 2, tl 61). 3.1.
19. A. Bažanovi ja S. Semjonova ütlustest järgnevate sündmuste kohta nähtub, et .S K tapmine toimus koheselt pärast seda, kui A. Bažanov oli sõitnud koos Sintija Semjonova ja S Kga metsa, seejärel avas ta sõiduki tagumise ukse ja tõmbas S. K sõidukist välja. Kuigi A. Bažanov ei ole rääkinud, et ta sündmuskohal S. Kt lõi, tuleneb eeltoodud asjaolu Sintija Semjonova ütlustest kahtlustatavana ning jälitustoimingu protokollist. Kahtlustatavana antud ütlustes rääkis S. Semjonova, et kui auto oli metsateel peatunud, siis A. Bažanov avas juhipoolse tagaukse ja tõmbas S .K autost välja, pärast seda kuulis S. Semjonova löögi heli ja seda kuidas, S. K kukkus ja nägi, et S. K lamas maa peal kõhuli (KoTo, kd 2, tl 163). Jälitustoimingu protokollist nähtuvalt on S. Semjonova küsimusele, miks S ei põgenenud, selgitanud, et ta (meessoost isik) tiris ta välja ja lõi teda kohe (KoTo, kd 2, tl 131). 3.1.
20. Kohtu hinnangul on usaldusväärselt tõendamist leidnud tapmistegu - A. Bažanovi ja S. Semjonova ütlustest kahtlustatavana, samuti mõlema süüdistatava ütlustest olustikuga seostamisel nähtub, et S. K tapmiseks kägistamise teel pani Aleksandr Bažanov S Kle juhtme ümber kaela ning kägistas kuni S .Kl elutunnused puudusid. 3.1.
21. Asjaolu, et pärast S K kägistamist andis A. Bažanov S. Semjonova kätte kanistri bensiiniga ja Sintija Semjonova valas S K surnukeha bensiiniga üle ning pani selle tikkudega põlema on tõendatud A. Bažanovi ja Sintija Semjonova poolt antud ütlustega ütluste ja olustiku seostamisel ning A. Bažanovi kahtlustatavana antud ütlustega (KoTo, kd 2, tl 139, tl 144, tl 168). Lisaks eeltoodule on A. Bažanov kahtlustatavana ülekuulamisel rääkinud, et idee kanister bensiiniga kaasa võtta oli Sintija Semjonova idee, kuna S. Semjonova tahtis bensiiniga S. K laiba põlema panna, et teda ära ei tuntaks. Võttes arvesse, et Sintija Semjonova on jälitusprotokollis sisalduvates ütlustes kinnitanud, et tema idee oli S. K tappa ning võttes arvesse, et ta vastavalt ütluste olustikuga seostamisel antud ütlustele võtab omaks, et pani pärast S. K tapmist tema surnukeha põlema, peab kohus usutavaks A. Bažanov ütlusi, et ettepanek bensiini kaasavõtmiseks lähtus Sintija Semjonovalt. Kohtu hinnagul on oluline, et Sintija Semjonova käitumisest sündmuskohal nähtub, et tal ei tekinud sündmuskohal mittemingisugust üllatusmomenti sellest, et A. Bažanov on autosse võtnud kanistri bensiiniga. Samuti ei tekkinud S. Semjonoval mittemingisugus vastumeelsust S. K surnukeha bensiiniga ülevalamisel ja põlema panekul. Kui A. Bažanov andis bensiinikanistri S. Semjonova kätte, siis valas S. Semjonova S. K surnukeha bensiiniga üle ja süütas põlema. Eelmärgitu kinnitab, et S. K surnukeha bensiiniga ülevalamine ja süütamine oli Sintija Semjonoval ja A. Bažanovil eelnevalt kokkulepitud (n.ö ühise teoplaani osa). 3.1.
22. Kohus nõustub prokuröri seisukohaga selles, et tapmise täideviimise seisukohalt on oluline, kus Sintija Semjonova S K kägistamise ajal autos istus. A. Bažanov kahtlustatavana ülekuulamisel rääkis, et Sintija Semjonova istus rooli taha ja vaatas, kuidas A. Bažanov juhtmega S. K surnuks kägistas (KoTo, kd 2, tl 139). Sintija Semjonova ütlustest nähtub, et ta nägi seda sündmust pealt, kuna auto juhipoolsed uksed olid avatud ja S K kägistamine toimus auto vahetus läheduses. S. Semjonova ütlusest võib järeldada, et pärast seda, kui ta V oli istunud autosse juhi kõrvalistmele, ei olnud ta asukohta autos vahetanud. Samas leiab kohus, et juhi kõrvalistmelt ei oleks S. Semjonoval olnud võimalik vaatevälja piiravate takistuste tõttu näha auto teise külje juures toimunud sündmusi, liiatigi arvestades detsembrikuises metsas õhtusel ajal valitsevaid ebapiisavaid valgustingimusi. Seega loeb kohus A. Bažanovi ütlustega tõendatuks, et Sintija Semjonova istus S K kägistamise ajaks auto juhiistmele, selleks et toimuvat näha ning ühtlasi olla nähtav A. Bažanovile, keda õhutada oma juuresolekuga S. K tapmist lõpuni viima. Kohus leiab, et A. Bažanov, tundes 14 sümpaatiat S. Semjonova vastu, oli oma otsuste täideviimisel väga suurel määral Sintija Semjonova poolt mõjutatav (n.ö mõju all). Eelmärgitut kinnitab A. Bažanovi ütlus, mille kohaselt kolmekesi metsa sõites lootis ta, et Sintija mõtleb ümber ja ei lase tal St tappa (KoTo, kd 2, tl 140). Seega kontrollis Sintija Semjonova ainuüksi enda juuresolekuga sündmuse käiku (s.o S. K tapmistegevust). Tal oli võimalus sõna või teoga peatada tapmise toimepanemist, kuid ta ei teinud seda. Eelmärgitut kinnitavad ka S. Semjonova ütlused jälitustoiminguprotokollis, milles ta annab mõista, et ta ei loobunud algselt kokkulepitud teoplaanist ja ei öelnud „ei“ ega oleks öelnud „ei“ (vt. KoTo, kd 2, tl 128). 3.1.
23. Kohus märgib, et süüdistatavate järgnevad tegevused pärast S K tapmist, kujutavad endast süüdistatavate kooskõlastatud tegevusi S. K surnukeha hävitamiseks tapmise varjamise eesmärgil. Esialgu seisnesid need surnukeha põlema süütamises. Sellele järgnevaid sündmusi tõendavad süüdistatavate riimuvad ütlused, et pärast seda, kui S. K surnukeha oli põlema süüdatud, tekkis A. Bažanovil ja S. Semjonoval vajadus surnukeha peitmiseks, milleks otsustati põlemisel allesjäänud kehaosad pakkida. Selleks sõitsid süüdistatavad tagasi V linna, et tuua mingi ese, kuhu S K surnukeha pakkida. Selleks esemeks oli vihmamantel, mille süüdistatavad võtsid kaasa A. Bažanovi (XXX ) kortermaja keldrist. Vs tanklapoest ostis A. Bažanov kaks paari kindaid, teipi ja kohvi. Samuti nähtub süüdistatava ütlustest, et teel Valka peatas politseipatrull A. Bažanovi juhitud sõiduki VW Passat reg nr XXX XXX . Eelmärgitu osas on lisaks süüdistatavate ütlustele tõenditeks väljavõte politsei elektroonilisest teenistuslehest (patrullilehest) ja patrullpotseiniku Raili Põderi tunnistajana antud ütlused. Väljavõte politsei elektroonilisest teenistuslehest (patrullilehest) tõendab 16.12.2018.a. kell 00.47 juhtumit A. Bažanovi juhitud sõidukil puudunud liikluskindlustusest (KoTo, kd 2, tl 62). Tunnistajana ülekuulatud patrullpolitseiniku R.P ütlused (KoTo, kd 184-186) kinnitavad eelmärgitud asjaolusid s.o ööl vastu 16.12.2018 liiklusjärelevalve käigus V linnas A. Bažanovi juhitud sõiduki kontrollimist, sõidukijuhi nime teenistuslehel fikseerimist ning kindlustuse kehtetuse tuvastamist. Tunnistaja R. P ütluste kohaselt käitus A. Bažanov kontrollimise ajal rahulikult ning juhi kõrvalistmel istunud naine käitus samuti rahulikult, tal olid jalad istme peal ja jalanõusid jalas ei olnud. Samal ööl nägi tunnistaja samu isikuid Vs, Circle K tanklas, A. Bažanov käis autost väljas ja ostis tanklast midagi ja naine istus samal ajal autos. Asitõendiks oleva tankla salvestise ning selle vaatlusprotokolliga (KoTo, kd 2, tl 107-111) on tõendatud, et A. Bažanov tangib V linnas, xxxxxx x asuvas Circle K tanklas 16.12.2018 kella 00.49 ajal sõidukit Volkswagen Passat reg. numbrimärgiga XXX XXX ning kell 00.56 ostab tankla teenindusjaama kaupluses m.h kaks paari nailonkindaid, teipi ning kaks kohvi, millest osa asju viib autosse juhi kõrvalistuja kätte ning ülejäänud asjad paneb pagasnikusse. 3.1.
24. Arvestades süüdistatavate poolt ühiselt kavandatud tapmisplaani, mille initsiaatoriks oli Sintija Semjonova ning tema poolt selle plaani täideviimisel osalemist, ei ole vähimalgi määral usutavad S. Semjonova ütlused, et ta kartis Aleksandr Bažanovi tegevust takistada kartes, et A. Bažanov võib talle viga teha. S. Semjonova on ütlustes väitnud, et A. Bažanov on vägivaldne inimene (KoTo, kd 2, tl 163). Kohus leiab, et tegemist on paljasõnalise ütlusega, kuna puuduvad tõendid, et A. Bažanov oleks S. Semjonova suhtes kunagi mingitki vägivalda tarvitanud, mistõttu S. Semjonoval puudusid arvestatavad põhjused A. Bažanovit sündmuskohal karta. Tankla salvestistelt nähtub (KoTo, kd 2, tl 111), et Sintija Semjonoval oli seoses A. Bažanovi tankla müügisaalis viibimisega piisav ajavaru, et teavitada äsjatoimunud tapmisest politseid. Seejuures oli Sintija Semjonoval võimalik teavitada tapmisest tanklas viibinud politseiametnikku või kutsuda tanklasse politsei kohale või lahkuda autost ja teavitada politseid n.ö ohutust kaugusest või paluda politsei teavitamist juhuslikel möödujatel või teistel tanklasviibijatel. Asjaolu, et Sintija Semjonova ei andnud politseile tapmisest teada, kuigi see võimalus tal oli, vaid jätkas A. Bažanoviga S K 15 surnukeha peitmist, kinnitab tema soovi jätkata A. Bažanoviga koostegutsemist S K surnukeha peitmisel. A. Bažanovi ja S. Semjonova poolt kahtlustatavana antud ütlustega ning ütluste ja olustiku seostamise salvestistega ning jälitustoiminguprotokolliga on tõendatud, et pärast Circle K tanklast lahkumist sõitsid nad tagasi, kus oli toimunud S .K tapmine ning seejärel tegelesid nad S. K surnukeha põlemata jäänuste pakkimisega. Sellega tegeles peamiselt A. Bažanov, kuna S. Semjonova lõpetas omapoolse tegevuse surnukeha pakkimisel hetkel, kui surnukeha tõstmisel lagunes see ära (KoTo, kd 2, tl 131, tl 139-140, tl 164, tl 168, tl 187). Sintija Semjonova aitas vihmamantlisse pakitud S. K surnukeha tõsta auto pakiruumi. Mõne hetke pärast, kui nad oli sõitnud M sillale, võtsid A. Bažanovi ja S. Semjonova S. K surnukeha auto pakiruumist välja ja viskasid selle üheskoos sillalt M. 3.1.
25. Kohus on 02.06.2021.a. toimunud kohtuistungil prokuratuuri taotlusel vastuvõtnud 04.04.2019.a. koostatud sideettevõtjalt saadud andmete protokolli (KoTo, kd 2, tl 50-52) ning sideettevõtjalt andmete nõudmise load, mis on koostatud Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokuröri M.V poolt 23.01.2019, 21.02.2019 ja 01.04.2019 (KoTo, kd 2, tl 53-54, tl 5557, tl 58-60). Kohus protokollises määruses leidis kokkuvõtvalt, et eelviidatud tõendite näol on tegemist asjakohaste ja lubatavate tõenditega, kuna tõendeid kogudes ei ole prokuratuur kriminaalmenetlusnorme rikkunud (KoTo, kd 1, tl 191-192). Kohus nõupidamistoas eelviidatud tõendeid lubatavuse seisukohalt hinnanud, leiab et sideettevõtjalt saadud andmete protokoll 04.04.2019 (KoTo, kd 2, tl 50-52) ning prokuratuuri poolt väljastatud sideettevõtjalt andmete nõudmise load 23.01.2019, 21.02.2019 ja 01.04.2019 (KoTo, kd 2, tl 53-54, tl 55-57, tl 58-60) on tõendina lubatavad. Kohus põhjendab oma seisukohta järgnevalt. Euroopa Kohus tegi otsuse (asi nr C-746/18)
26. märtsil 2021, leides, et direktiivi 2002/58/EÜ artikli 15 lg-t 1 tuleb koostoimes EL-i põhiõiguste harta artiklitega 7, 8 ja 11 ning aktikli 52 lg-ga 1 tõlgendada nii, et sellega on vastuolus riigisisesed õigusnormid, mis: 1) võimaldavad ametiasutustele kuritegude ennetamise, uurimise, avastamise ja kohtus menetlemise eesmärgil juurdepääsu liiklus- või asukohaandmete kogumile, millest võib saada teavet elektroonilise side vahendi kasutaja sideseansside või tema kasutatavate lõppseadmete asukoha kohta ja teha tema eraelu kohta täpseid järeldusi, ilma et see juurdepääs piirduks menetlustega, mille eesmärk on võitlus raske kuritegevuse vastu või avalikku julgeolekut ähvardava suure ohu ärahoidmine, ning seda sõltumata sellest, millise ajavahemiku kohta on andmetele juurdepääsu taotletud, ning sõltumata selle ajavahemiku kohta kättesaadavate andmete hulgast ja liigist; 2) annavad prokurörile, kelle ülesanne on juhtida kohtueelset kriminaalmenetlust ja vajaduse korral esindada hilisemas menetluses riiklikku süüdistust, pädevuse anda ametiasutusele kriminaaluurimiseks liiklus- ja asukohaandmetele juurdepääsu luba. Riigikohus on 18.06.2021.a. otsuses kriminaalasjas nr 1-16-6179 selgitanud, milline mõju on ESS § 1111 lg 2 ja KrMS § 901 lg 2 vastuolul EL-i õigusega tõendi lubatavusele. Riigikohus on leidnud, et ESS § 1111 lg 2 ja KrMS § 901 lg 2 vastuolu EL-i õigusega ei too veel iseenesest kaasa sideettevõtjalt saadud andmete protokollide tõendina lubamatuks tunnistamist ning tõendikogumist väljajätmist. Nende tõendite lubatavuse hindamisel tuleb lähtuda Eesti õigusest, sh tõendi lubatavust käsitlevast väljakujunenud kohtupraktikast (RKKKo nr 1-16-6179 p 53). Tõendi lubatavust hindav kohus peab veenduma, et tõendi kogumisel järgiti kehtivat õigust. Puutuvalt sideandmete säilitamise ja loa andmisega nende andmete kasutamiseks tõendite 16 kogumisel ei saa tõendite lubatuvuse hindamisel tugineda ESS § 1111 lg 2 ja KrMS § 901 lg 2, kuna tegemist võib olla eraelu puutumatuse riivega (PS § 26). Samas on Riigikohus selgitanud, et erinevalt jälitustoimingutest (KrMS § 1261 lg 4) pole seadusandja muude tõendite kogumise reeglite rikkumist sidunud sõnaselgelt tõendi kasutamise absoluutse keeluga. Sideandmete päringuga tõendite kogumisel toimunud rikkumised ei välista seega nende tõendite kasutamist kriminaalmenetluses (RKKKo nr 1-16-6179, p 57) ning Eesti kriminaalmenetlusõiguse praktika kohaselt saab lugeda tõendi üldjuhul lubamatuks alles siis, kui tõendi kogumise korda on oluliselt rikutud (vt ka KrMS § 64 lg 1). Tõendi lubatavuse üle otsustamiseks tuleb hinnata rikutud normi eesmärki ja seda, kas selliseid tõendeid poleks saadud, kui normi ei oleks rikutud (RKKKo nr 1-16-6179, p 58). Riigikohus on selgitanud, et õigusvastaselt säilitatud andmete kasutamiseks lubade andmine ja andmete kasutamine on välistatud pärast Euroopa Kohtu 06.10.2020.a. La Quadrature du Net´i otsust. Selle otsusega kinnitati, et liiklus- ja asukohaandmete üldine ja vahet tegemata ennetav säilitamine on vaatamata mitmete liikmesriikide, sh Eesti argumentidele, vastuolus direktiivi 2002/58/EÜ art 15 lg-ga 1 ning seda sõltumata juurdepääsule seatud tingimustest. Ühtlasi järeldus kõnesolevast otsusest üheselt, et ESS §-s 1111 lg-s 2 ette nähtud säilitamiskorraldus on direktiivi 2002/58/EÜ art 15 lg-ga 1 vastuolus. Niisuguse vastuoluga kaasneb avaliku võimu organite, sh prokuratuuri ja kohtute kohustus jätta see säte kohaldamata (vt EK viidatud otsus liidetud asjades nr C-924/19 ja C-925/19, p 183). Alates
27. oktoobrist 2020 tuleb õigusvastaselt säilitatud andmete kasutamisega toimunud eraelu puutumatuse rikkumist käsitada tahtliku ja olulisena, olenemata sellest, kas loa andmete saamiseks annab (andis) prokuratuur või kohus. Mõlemal juhul kaasneb kirjeldatud rikkumisega keeld kasutada saadud andmeid kriminaalmenetluses tõendina (RKKKo nr 1-16-6179, p 106). Teistsugune on olukord kriminaalasjades, mille puhul on prokuratuur KrMS § 901 lg 2 alusel loa andmise otsustanud enne EK otsust asjas La Quadrature du Net. Nagu kolleegium eelnevalt selgitas, pole kõnesoleva ajani säilitatud andmete ja lubade puhul mh prokuratuuri pädevuse puudumisest tingitud menetlusviga käsitatav sellise olulise menetlusõiguse rikkumisena, mis tooks igal juhul kaasa sideandmete tõendina kasutamise lubamatuse. Selliste lubade alusel saadud tõendite puhul tuleb kontrollida tõendite kogumisega kaasnenud õigusnormide rikkumise laadi ja ulatust, võttes arvesse ka kuriteo raskust, kannatanute või avalikkuse huvi ning seda, kas sama sisuga tõendi võinuks koguda muul viisil, kui rikkumist poleks toimunud. Arvestama peab ka tõendusteabe tähtsust arutatavas asjas. Vajadusel tuleb hinnata, kas tõendi saamiseks antud loas on nõuetele vastavalt põhistatud sideandmete päringuga eraellu sekkumise vältimatut vajalikkust ja mil määral riivaks tõendi kasutamine kohtumenetluse võistlevuse põhimõtet ning süüdistatava kaitseõigust. Ühtlasi tuleb analüüsida, kas õigusvastase eraellu sekkumisega tekitatud kahju peab mingil viisil heastama (vt RKKKo nr 1-16-6179, p 107). Käesolevas kriminaalasjas on kohtu hinnangul prokuratuuri poolt 23.01.2019, 21.02.2019 ja 01.04.2019 väljastatud sideettevõtjalt andmete nõudmise lubade ja nende lubade alusel sideettevõtjalt saadud teabe alusel 04.04.2019 koostatud tõendi - sideettevõtjalt saadud andmete protokolli näol tegemist süüdistatavate eraelu puutumatuse riivega (PS § 26). Prokuratuur on nõudnud 23.01.2019, 21.02.2019 ja 01.04.2019 väljastatud lubades ESS § 1111 lg 2 ja KrMS § 901 lg 2 alusel sideettevõtjalt süüdistatavate mobiiltelefoni abonentnumbrite seotud sõnumite edastamise fakti, kestuse, viisi ja vormi kohta ning edastaja ja vastuvõtja isikuandmete ja asukoha kohta andmeid, põhjendades teabenõude vajadust raske isikuvastase kuriteo kohta andmete saamise vajadusega, selleks et tuvastada kuriteo ohvriks langenud isiku sidemeid ja 17 tutvusringkonda. Kõnealustes lubades on prokuratuur põhjendanud viimase abinõu põhimõttena (ultima ratio) asjaolu, et muul viisil ei ole võimalik andmeid kontrollida, sest kadunud isikuga seotud olnud isikud võivad takistada andmete saamist või teha hoopis võimatuks andmete kontrollimise. Kohtu hinnangul on lubade andmine ultima ratio põhimõtte seisukohalt põhjendatud, kuna kriminaalmenetluse vaadeldavas etapis (kriminaalasjas alustati menetlust 23.01.2019

§ 118

lg 1 p 1, 7 tunnustel) oli tõendite kogumine muude menetlustoimingutega oluliselt raskendatud, kuna kadunud isikuga seotud isikud võivad takistada andmete saamist või teha võimatuks andmete kontrollimise. Sideandmete kasutamisega kaasneva eraelu puutumatuse rikkumise seisukohalt ei pea kohus rikkumist ulatuslikuks, kuna andmeid süüdistatavate kohta on saadud üksnes kahe päeva kohta ajavahemikus 15.12.2018 kell 12:34:07 kuni 16.12.2018 kell 18:50:10 (KoTo, kd 2, tl 52). Rikkumise tahtlikkust hinnates, leiab kohus, et tahtlikkus puudus, kuna prokuratuuri load on väljastatud enne Euroopa Kohtu 06.10.2020.a. La Quadrature du Net´i otsust. Kohus võtab arvesse, et lubade andmine on põhjendatud kuriteo raskust silmas pidades, kriminaalasjas alustati menetlust 23.01.2019

§ 118

lg 1 p 1, 7 tunnustel, kahtlustus on esitatud Aleksandr Bažanovile ja Sintija Semjonovale

§ 113lg 1 järgi, tegemist on I astme kuriteoga.

Kohtu hinnangul muul viisil, näiteks võimalike tunnistajate ülekuulamise teel ei oleks saadud teavet olnud võimalik koguda, võttes arvesse suhteliselt pikka ajavahemiku kuriteosündmusest kuni kriminaalmenetluse alustamiseni. Arvestades menetletava kuriteo raskust kaalub kannatanu huvide kaitse (s.h lähedase isiku vastu suunatud kuriteo asjaolude väljaselgitamise vajadus), aga samuti avalikkuse huvina (õiguskorra kaitse vajadus) üles süüdistatavate õiguse eraelu puutumatusele. Kohus leiab, et sideandmeid käsitlev tõendusteave haakub teiste tõendiga, m.h on teada süüdistatava Sintija Semjonova kahtlustatavana antud ütlustest, et S K 15.12.2018 käis mõne aja vältel kaupluses, ning sel ajal, kui ta viibis kodust väljas helistas S. Semjonova S. Kle kahel korral. 3.2. Järgnevalt võtab kohus seisukoha Aleksandr Bazanovi ja Sintija Semjonova teo kvalifikatsioonis. 3.2.1. Tapmine on nn suvalise teokirjeldusega koosseis - surma põhjustavana tuleb käsitada iga tegu, mille isik toime pani ja mis on surma kui tagajärjega põhjuslikus seoses (RKKKo, 3-1-1-2801, p 6.2).

§ 20kohaselt teo toimepanijad on täideviija ja osavõtja.

Vastavalt

§ 21

lg 1 on täideviija isik, kes paneb süüteo toime ise või teist isikut ära kasutades. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt, kui vähemalt kaks isikut panevad süüteo toime ühiselt ja kooskõlastatult, vastutab igaüks neist täideviijana (kaastäideviijad). Kaastäideviimine on ka see, kui mitme isiku ühine ja kooskõlastatud tegu vastab süüteokoosseisu tunnustele. Vastavalt

§ 22lg 1 on osavõtjad kihutaja ja kaasaaitaja.

Kihutaja on isik, kes tahtlikult kallutab teise isiku tahtlikule õigusvastasele teole (

§ 22lg 2).

Kaasaaitaja on isik, kes tahtlikult osutab teise isiku tahtlikule teole füüsilist, ainelist või vaimset kaasabi (

§ 22lg 3).

3.2.2. Esitatud süüdistuste kohaselt panid Aleksandr Bazanovi ja Sintija Semjonova S K tahtliku tapmise toime kaastäideviimise vormis. Riigikohus on selgitanud, et kaastäideviimine on kuriteokoosseisu ühine realiseerimine, s.t kooskõlastatud tegevus, milles kõik osalised annavad koosseisu realiseerimisse omapoolse vajaliku 18 teopanuse (RKKKo nr 3-1-1-101-05 p 8). Kaastäideviimise materiaalõiguslik määratlus sisaldub

§ 21

lg-s 2, mille esimese lause kohaselt järgneb vastutus kaastäideviimise eest siis, kui vähemalt kaks isikut panevad süüteo toime ühiselt ja kooskõlastatult. Tegemist on omistamisnormiga, mille alusel üks isik vastutab ka teise poolt faktiliselt tehtu eest nii, nagu ta oleks seda ise teinud. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi tuleb

§ 21

lg 2 esimest lauset sisustada teovalitsemise teooriast lähtudes kui funktsionaalset teovalitsemist. Teovalitsemise teooria kohaselt ei ole nõutav, et täideviijana käsitatav isik realiseeriks tingimata ja alati ise kas tervikuna või osaliselt süüteokoosseisu objektiivsed tunnused, kuid kõik täideviijad peavad ühtsest tahtest hõlmatud ja kuriteokoosseisu tunnustele vastavate sündmuste kulgemist enda kontrolli all hoidma. Iga täideviija panus süüteo toimepanemisse peab olema oluline, mis tähendab, et isiku süüditunnistamiseks kaastäideviijana peab kohus sellist järeldust põhjendama ja ära näitama need faktilised asjaolud, mis on aluseks väitele, et konkreetne isik on andnud kaastäideviimise kvaliteediga teopanuse ühise teoplaani realiseerimisse (RKKKo nr 3-1-1-18-08 p 14; nr 3-1-1-10-15 p 12). Käesolevas kriminaalasjas on tõendamist leidnud, et A. Bažanovi teopanus seisnes nii kaassüüdistatava Sintija Semjonova kui ka kannatanu S K sõidutamises V mk V vallas Tküla lähedale metsa, seejärel auto peatumisel tiris A. Bažanov S K autost välja, lõi teda ning seejärel pani A. Bažanov S Kle kaela eelnevalt kaasavõetud juhtme, millega kägistas S. Kt kauakestvalt seni, kuni S. Kl elutunnused puudusid. Sintija Semjonova teopanus seisnes selles, et ta oli S .K tapmise algatajaks, initsiaatoriks, kuna jälitustoimingu protokollis võttis S. Semjonova omaks, et tapmise idee oli just tema oma. Ka Aleksandr Bažanovi ütlustest nähtub, et ta tappis S. K Sintija Semjonova palvel ning S .K metsaviimise ja kägistamise teel tapmise leppisid Aleksandr Bažanov ja Sintija Semjonova eelnevalt kokku juba Sintija Semjonova korteris. Lisaks eeltoodule oli Sintija Semjonova teopanuseks S .K kutsumine A. Bažanovi autosse tema metsaviimise ja tapmise eesmärgil, vastavalt A. Bažanoviga eelnevalt kokkulepitud teoplaanile. Sintija Semjonova teopanus on oluline, kuna A. Bažanov, kel teadmised ja oskused läti keelest puudusid, ei olnud võimeline S. Kga autosse kutsumise eesmärgil suhtlema. Selleks oli vaja isikut, kes tunneks S. Kt ja valdaks läti keelt, selleks isikuks oli Sintija Semjonova. Lisaks eeltoodule seisnes S. Semjonova teopanus S. K tapmise sündmuskohal selles, et ta julgustas oma kohaloleku ja huviga A. Bažanovit tapmistegu lõpuni viima, kuna Sintija Semjonova istus S .K kägistamise ajaks auto juhiistmele, selleks et toimuvat näha ning ühtlasi olla nähtav A. Bažanovile. Eelmärgituga täiendas S. Semjonova A. Bažanovi käitumist ja tugevdas tema tapmistahtlust. Eeltoodud asjaoludel oli Sintija Semjonova panus kohtu hinnangul oluline ja millest võib järeldada, et Sintija Semjonova andis kaastäideviimise kvaliteediga teopanuse. Kohtuistungil uuritud tõenditele (s.h süüdistatavate ütlused kahtlustatavana, ütluste olustikuga seostamisel ning jälitustoimingu protokoll) tuginedes on kohtu hinnangul võimalik järeldada, et A. Bažanov ja S. Semjonova olid S .K tapmise täideviimisel võrdväärsed partnerid, kes panid süüteo toime ühiselt vastavalt eelnevalt kokkulepitud rollijaotusele ja mõlemad soovisid näha enda teopanust osana ühtsest koostegutsemisest. Seda, et süüdistatavad tegutsesid S K tapmise toimepanemisel ühiselt ja kooskõlastatult vastavalt eelenevalt kokkulepitud teoplaanile kinnitab ka süüdistatavate ühine tegevus tapmise varjamisel (s.o surnukeha hävitamisel). 3.2.3. Sintija Semjonova on kahtlustatavana antud ütlustes andnud mõista, et Aleksandr Bažanovi käitumine sündmuskohal (s.o S. K juhtmega surnuks kägistamine) tuli talle üllatusena. Nii on Sintija Semjonova rääkinud, et autosõidu ajal ütles Aleksandr Bažanov talle, et nad lähevad praegu S. Kt tapma ja Sintija Semjonova ei uskunud A. Bažanovit/…/Kui kaua Aleksandr Bažanov S Kt kägistas ei oska täpselt öelda. Sintija Semjonova jõudis sellel ajal ära suitseda kaks sigaretti. Siis väljus ka tema autost ja küsis Aleksandr Bažanovi käest, kas sa oled haige (KoTo, kd 2, tl 163). 19 Eelmärgitud ütlustega on S. Semjonova kohtu hinnangul püüdnud end distantseerida S. K tapmisest, Sintija Semjonova on püüdnud väita, et neil A. Bažanoviga oli kokkulepitud S. K üksnes viia metsa, hirmutada ja jätta metsa maha. Kohus leiab, et antud juhul ei ole tegemist A. Bažanovi kui ühe täideviija poolt kokkulepitud piiride ületamisega (kaastäideviija ekstsess). Kohus leiab, et S. Semjonova eeltoodud ütlused ei ole usaldusväärsed, kuna ei haaku muude ajas olevate tõenditega ja tuleb tõendikogumist välja jätta. Aleksandr Bažanovi ütlused ja jälitustoimingu protoll tõendavad, et S. K tapmine kägistamise teel oli S. Semjonovaga eelnevalt kokkulepitud ja oli A. Bažanovi ja S. Semjonova ühine otsus, kuna idee S. K tapmiseks oli S. Semjonova oma (KoTo, kd 2 tl 128, tl 140). 3.2.4. Kohtumenetluse pooltel ei ole vaidlust S K surma põhjustamise ajas ja kohas s.o 15.12.2018 õhtul V mk V vallas T küla lähedal metsas. Kuigi eksperdiavamusest nähtub, et S .K surmaaeg ei ole laiba skeleteerumise tõttu kohtuarstlike meetoditega täpselt määratav (KoTo, kd 2, tl 18), on eksperdiarvamuses märgitud, et ei saa välistada ega kinnitada, et surm võis saabuda lähteandmetes märgitud ajal, nt detsembris 2018. 3.2.5. Kohus leiab, et kuriteo kvalifikatsioon sõltub lisaks objektiivse teokooseisu tunnustele ka subjektiivse koosseisu tunnustest. Tapmise subjektiivne külg on tahtlus, mis peab esinema kõigi objektiivsete tunnuste – surmav tegu, surm ja nendevaheline kausaalseos – suhtes (vt. Kurm -

. Kommenteeritud väljanne. 5. trükk, § 113 komm. 7.1.). Riigikohus on selgitanud, et subjektiivse külje tuvastamisel on abipakkuvateks kriteeriumideks ka isiku teoeelne- ja järgne käitumine, samuti tema teo objektiivne avaldumine, kuid nimetatud asjaolusid tuleb arvestada rangelt individualiseeritult konkreetset kriminaalasjas silmas pidades (RKKKo nr 3-1-1-128-06).

§ 16

lg 2 kohaselt isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Süüdistatava Aleksandr Bažanovi ütlustest nähtub, et kannatanu S K tapmine kägistamise teel oli tal eelnevalt Sintija Semjonovaga juba korteris viibides kokkulepitud ja see oli nende ühine otsus. Uuritud tõenditest kogumis (s.h süüdistatavate ütlused, ütluste ja olustiku seostamise protokollid, jälitustoiminguprotokoll) järeldub, et S K surma põhjustamine kägistamise teel oli süüdistatavatel eesmärgiks seatud ning tegu viidi toime vastavalt kavandatud teoplaanile. S. K tapmist pidasid süüdistatavad võimalikuks, mida kinnitab asjaolu, et kavandatava tapmise sündmuskohale võeti kaasa kanistriga bensiin, mida sooviti kasutada surnukeha hävitamiseks. S. K tapmise motiiviks on kohtu hinnangul kättemaks Sintija Semjonova alaealise tütre seksuaalse väärkohtlemise eest, kuivõrd A. Bažanov on ütlustes toonud välja põhjuse, miks ta nõustus Sintija Semjonova ettepanekuga S. K tappa. Nimelt, A. Bažanov on ütlustes avaldanud, et tapmine toimus vihast, kuna tal ei ole sümpaatiat selliste inimeste suhtes, kes seksuaalselt väärkohtlevad xxxxi (KoTo, kd 2, tl 140). Ka Sintija Semjonova leidis, et sellise teo eest (xxxxe seksuaalne väärkohtlemine), tuleks S K ära tappa (KoTo, kd 2, tl 163). Kohtu hinnangul tapsid süüdistatavad S K tahtlikult ja tahtluse liigiks on kavatsetus. Riigikohus on sedastanud, et materiaalsete deliktide puhul on kavatsetusega tegemist siis, kui isik soovis oma teo tagajärge (RKKK nr 3-1-1-40-13, p 13). Kavatsetuse puhul ei ole koosseisupärane tagajärg mitte ainult isiku teo eesmärk, vaid ühtlasi see sisemine põhjus, miks isik üldse teo toime paneb, s.o toimepanija liikumapanev jõud (RKKK nr 3-1-1-124-04, p 15; 3-1-1-141-04 p 10.2). Kuigi Sintija Semjonova kahtlustatavana antud ütlustest nähtub, et tema tahteks oli tema alaealise tütre seksuaalse väärkohtlemise eest S K metsa viia ja sellega üksnes teda hirmutada ja mitte tappa, siis kohus eeltooduga ei nõustu. Kohus on kriminaalasjas uuritud tõenditega eelnevalt tuvastanud, et ettepanek S K tapmiseks oli tehtud Sintija Semjonova poolt ja koos A. Bažanoviga kavandas ta S. K tapmise teoplaani ning ühiselt ja kooskõlastatult viisid süüdistatavad S. K tapmise ka täide. 20 Pärast S. K tapmist jätkus süüdistatavate ühine ja kooskõlastatud tegevus S. K surnukeha hävitamisel ja peitmisel ning sellega kuriteojälgede kõrvaldamisel. Eeltoodud asjaolud ja käsitletud tõendid kogumis kummutavad süüdistatava Sintija Semjonova ütlused, et tal puudus tahtlus kannatanu surma põhjustamiseks. Seega eeltoodust lähtudes kohus leiab, et tõendamist on leidnud Aleksandr Bažanovile ja Sintija Semjonovale

§ 113lg 1 järgi esitatud süüdistus teise inimese tahtlikus tapmises.

3.2.

1. Kohus ei tuvastanud Aleksandr Bažanovi ja Sintija Semjonova tegude õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid. 3.2.
2. Prokurör leidis, et Aleksandr Bazanovi ja Sintija Semjonova tegu on õigesti kvalifitseeritud

§ 113lg 1 järgi.

Kohtumenetluse pooltel puudusid vaidlused A. Bažanovi tegevuse kvalifitseerimiseks

§ 113lg 1 järgi s.o teise inimese tahtliku tapmisena.

Sintija Semjonova teo kvalifitseerimisel esinesid kohtumenetluse pooltel vaidlused. Kaitsja leidis, et Sintija Semjonova tegevus on kvalifitseeritav

§ 306lg 1 järgi kuriteo varjamisena, kuna aga esinevad asjaolud, et S.

Semjonova ja A. Bažanovi suhteid tuleks hinnata kooseluna ning sellest tulenevalt kohaldades

§ 306lg 2 Sintija Semjonova õigeks mõista.

Kaitsja käsitluse kohaselt ainsa võimaliku etteheidetava teona Sintija Semjonovale tuleks kõne alla S. Semjonova poolt kaasaaitamine S. Kusnecova laiba hävitamisele ning sellega õigusemõistmise takistamine, seega üksnes kuriteo varjamine

§ 306lg 1 mõttes.

Kohus ei nõustu S. Semjonova kaitsja poolt antud hinnanguga. Esmalt põhjusel, et tegemist ei ole kuriteo eelnevalt mittelubatud varjamine, vaid süüdistatavad tegutsesid ühiselt ja kooskõlastatult S. K laiba hävitamisel ja nimetatud tegevus kujutas algselt kavandatud teoplaani osa. Seega ei ole alust rääkida kuriteo eelnevalt mittelubatud varjamisest

§ 306lg 1 mõttes.

Ka ei nõustu kohus kaitsja seisukohaga käsitleda S. Semjonova ja A. Bažanovi omavahelist suhet alalise iseloomuga kooseluna. Riigikohus on lahendis nr nr 3-1-1-57-10 p.20.2 selgitanud, et abikaasadeks

§ 306

lg 2 tähenduses saab lugeda selliseid formaalselt mitte abielus olevaid isikuid, kelle suhe on sisuliselt vormilise abieluga võrreldav. Viimane eeldab üldjuhul inimeste kooselu. Samas ei piisa pelgalt kooselu faktist, et rääkida süüd välistava asjaolu täidetusest

§ 306lg 2 tähenduses.

Inimeste kooselamine ei tohi olla ajutise iseloomuga. Nii ei ole näiteks ühe või kahe kuu pikkust kooselu veel alust pidada vormilise abieluga võrreldavaks suhteks. A. Bažanov on kahtlustatavana ülekuulamisel nimetanud tema ja S. Semjonova vahelist suhet armusuhteks (KoTo, kd 2, tl 138) ning kui ta viibis S. Semjonova juures tema üürikorteris, siis ta ööbis seal. Küll aga ei ole A. Bažanov tema ja S. Semjonova vahelist suhet nimetanud kooseluks. Ning igal juhul ei saanud nende omavaheline suhe olla kuigi pikaajaline (võimalik et 2-3 kuuline), sest Tartu Maakohtu 22.10.2018 otsusest nähtuvalt on A. Bažanov

§ 121

lg 2 p 2 järgi süüdi tunnistatud ja karistatud oma elukaaslase N.K suhtes 04.09.2018.a. toimepandud kehalise väärkohtlemise eest. Ka Sintija Semjonova ei ole oma ütlustes A. Bažanovit nimetanud elukaaslaseks vaid üksnes oma sõbra sõbraks, kes ööbis aeg-ajalt tema korteris (vt. KoTo, kd 2, tl 162). Kohtu hinnangul ei ole süüdistatavate ütlusi aluseks võttes põhjendatud lugeda tõendatuks, et nad olid 15.12.2018.a. püsivas kooselus olevad isikud, pigem oli tegemist heade tuttavatega. Ka jälitustoiminguprotokollist nähtuvalt ei ole S. Semjonova nimetatud A. Bažanovit elukaaslaseks. Seega puudub alus Sintija Semjonova õigeksmõistmiseks

§ 306lg 2 alusel.

4. Kohtu seisukoht karistuse osas 21 4.1.

§ 56lg 1 järgi on isiku karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. 4.2. Riigikohtu praktika kohaselt (RKKK 17.05.2013 otsus asjas nr 3-1-1-52-13 p 19) tuleb karistuse mõistmisel lähtepunktiks võtta karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuleb tuvastada süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. See karistuse määr võib jääda kas üles- või allapoole sanktsiooni keskmist määra ja selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt.

§ 113

lg 1 sanktsioon näeb karistusena ette kuue- kuni viieteistaastase vangistuse.

§ 113lg 1 puhul on sanktsiooni keskmiseks määraks 10 aastat 6 kuud vangistust.

4.3. Süüdistatavate Aleksandr Bažanovi ja Sintija Semjonova süü

§ 113

lg 1 järgi esitatud süüdistuses on tõendatud.

§ 113lg 1 kuriteokoosseisuga kaitstav õigushüve on inimese elu.

Teise inimese tapmine on üks rängemaid isikuvastaseid süütegusid. 4.4. Karistusregistri väljatrüki andmetel ja Tartu Maakohtu 22.10.2018 kohtuotsusest nähtuvalt (KoTo, kd 2, tl 68-76) omab Aleksandr Bažanov kehtivat kriminaalkaristust lähisuhtes toimepandud kehalise väärkohtlemise eest. Tartu Maakohtu 22.10.2018 otsusega nr 1-18-8507 on A. Bažanov

§ 121

lg 2 p 2 järgi süüdi tunnistatud ja karistatud vangistusega 1 aasta, milline karistus on

§ 73

lg-te 1, 3 alusel jäetud tingimisi täitmisele pööramata, kohaldades 2 aasta pikkust katseaega. Aleksandr Bažanovi isikuandmetest nähtub, et ta töötas enne vahistamist xxxxxxxx xxxxxxx xx xxxxxxxxx (KoTo, kd 1, tl 176). A. Bažanovi kahtlustatavana kinnipidamise protokolli kohaselt on tema kinnipidamise algusajaks 09.04.2020.a. Aleksandr Bažanovile karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust. Süüdistuses

§ 113

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises hindab kohus Alekssandr Bažanovi süüd suureks põhjusel, et ta pani kannatanu S. K tapmise toime kavatsetult. Aleksandr Bažanovi küünilist käitumist ilmestavad lisaks eeltoodule veel ka asjaolud, et vahetult pärast S K tapmist, asus ta aktiivselt kõrvaldama kuriteo jälgi ja ühiselt koos S. Semjonovaga valasid S. K surnukeha bensiiniga üle ning süütasid selle, et muuta tapetu isiku äratundmine võimatuks. Kui S. K surnukeha oli osaliselt põlenud, mässisid kannatanu surnukeha vihmamantlisse ning toimetasid selle auto pagasiruumis M sillale ning viskasid kuriteo varjamise eesmärgil S .K surnukeha jõkke. Kohus leiab, et Aleksandr Bažanovi karistust kergendava asjaoluna tuleb arvesse võtta puhtsüdamlikku kahetsust

§ 57lg 1 p 3 mõttes. Puhtsüdamlikku kahetsust väljendas A. Bažanov viimases sõnas (Ko

To, kd 3, tl 8). Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus

§ 57

lg 2 alusel ka sideandmete päringuga tõendite kogumisel toimunud rikkumist (RKKKo nr 1-166179, p 107). Karistust raskendavaks asjaoluks hindab kohus

§ 58p 10 järgi süüteo toimepanemist grupi poolt.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus ka eripreventiivseid kaalutlusi ehk lähtub sellest, kuidas on võimalik Aleksandr Bažanovit mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning 22 üldpreventiivseid kaalutlusi ehk lähtub õiguskorra kaitsmise huvidest. Üldpreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt isikule mõistetav karistus peab vastama süü suurusele ja eripreventsioonile. Kohus, lähtudes üld- ja eripreventiivsetest kaalutlustest, peab põhjendatuks isiku karistamist vastavalt süü suurusele.

§ 56

lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega.

§ 113lg 1 sanktsioon näeb karistusena ette üksnes vangistuse.

Kõike eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et süüdlast saab mõjutada uute kuritegude toimepanemisest hoidumiseks karistades Aleksandr Bažanovit

§ 113

lg 1 järgi vangistusega alla karistusraami keskmist määra karistusega mõistes karistuseks 9 aasta pikkuse vangistuse.

§ 73

lg 4 ja

§ 65

lg 2 alusel suurendada käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust Tartu Maakohtu 22.10.2018.a. otsusega nr 1-18-8507 Aleksandr Bažanovile mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta vangistust võrra ning mõista Aleksandr Bažanovile liitkaristuseks 10 aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata eelvangistusaeg mõistetud karistusaja hulka ja lugeda Aleksandr Bažanovile vangistuse kandmise algusajaks tema kahtlustatavana kinnipidamise kuupäev 09.04.2020.a. Aleksandr Bažanovile kohaldatud tõkend – vahistamine – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. 4.5. Karistuse kohaldamisel Sintija Semjonovale kohus arvestab järgnevaid asjaolusid. Karistusregistri teatise andmetel Sintija Semjonoval kehtivad kriminaalkaristused Eesti Vabariigis puuduvad (KoTo, kd 2, tl 63), Läti Vabariigis on karistatud kriminaalkorras Valka Ringkonnakohtu 24.01.2018.a. otsusega narkokuriteo eest vangistusega 2 aastat tingimis 2 aasta pikkuse katseajaga (KoTo, kd 2, tl 67-67p). Sintija Semjonova isikuandmetest nähtub, et enne vahistamist ta ei töötanud (KoTo, kd 1, tl 176). S. Semjonova kahtlustatavana kinnipidamise protokolli kohaselt on tema kinnipidamise algusajaks 10.04.2020.a. Sintija Semjonovale karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust. Süüdistuses

§ 113

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises hindab kohus Sintija Semjonova süüd suureks põhjusel, et ta pani kannatanu S .K tapmise toime kavatsetult. Seejuures on oluline tähele panna, et S. Semjonova on S. K tapmise algatajaks, initsiaatoriks. Ta veenis kannatanut istuma autosse metsaviimise ja tapmise eesmärgil. Tuleb märkida nii nagu ka kaassüüdistatava puhul osales S. Semjonova ühiselt koos Aleksandr Bažanoviga kuriteo varjamisel S .K surnukeha bensiiniga ülevalamisega ning süütamisega ning hiljem kannatanu surnukeha vihmamantlisse mässimisel ning selle viskamisel M. Kohus leiab, et Sintija Semjonova karistust kergendava asjaoluna tuleb arvesse võtta puhtsüdamlikku kahetsust

§ 57lg 1 p 3 mõttes. Puhtsüdamlikku kahetsust väljendas S. Semjonova viimases sõnas (Ko

To, kd 3, tl 8). Lisaks eeltoodule arvestab kohus karistust kergendava asjaoluna

§ 57

lg 2 alusel sideandmete päringuga tõendite kogumisel toimunud rikkumist (RKKKo nr 1-16-6179, p 107). Karistust raskendavaks asjaoluks on

§ 58p 10 järgi süüteo toimepanemine grupi poolt.

Kohus, lähtudes üld- ja eripreventiivsetest kaalutlustest, peab põhjendatuks isiku karistamist vastavalt süü suurusele.

§ 56

lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega.

§ 113lg 1 sanktsioon näeb karistusena ette üksnes vangistuse.

23 Eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et S. Semjonovat saab mõjutada uute kuritegude toimepanemisest hoidumiseks karistades teda

§ 113

lg 1 järgi vangistusega alla karistusraami keskmist määra, mõistes karistuseks 9 aasta pikkuse vangistuse.

§ 68

lg 1 alusel arvata eelvangistusaeg mõistetud karistusaja hulka ja lugeda Sintija Semjonovale vangistuse kandmise algusajaks tema kahtlustatavana kinnipidamise kuupäev 10.04.2020.a. Sintija Semjonovale kohaldatud tõkend – vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

§ 54

lg 3 alusel tuleb kohaldada Sintija Semjonova suhtes pärast vangistuse ärakandmist lisakaristusena Eesti Vabariigist väljasaatmist koos sissesõidukeelu kohaldamisega 10 aastaks. Lisakaristuse kohaldamine on põhjendatud asjaoluga, et Sintija Semjonova on Läti Vabariigi kodanik ja käesoleval ajal ei seo teda Eesti Vabariigiga miski, kuna tal ei ole Eestis lähedasi. Samas arvestades kuriteo raskust, esineb risk, et isik ohustab avalikku korda. Süüdistatavat tuleb karistada tähtajalise (s.o reaalse) vangistusega, kuivõrd toimepandud kuriteo raskust ja toimepanemise asjaolusid arvestades ei pea kohus võimalikuks süüdistatavat vangistusest tingimisi vabastada.

1. Kriminaalmenetluse kulud 5.
2. KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. 5.
3. Menetluskulude arvestus kululiikide järgi: 5.2.
4. Sundraha. KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse
5. detsembri 2019 määrusest nr 115 (Töötasu alammäära kehtestamine), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 584 eurot kuus. KrMS § 179 lg 1 kohaselt on sundraha esimese astme kuriteo puhul 2,5 kuupalga alammäära, s.o 1460 eurot. 5.2.
6. Ekspertiisitasud. KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt on menetluskuluks riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud. Kriminaalasjas ekspertiiside tegemisega tekkinud kulud moodustavad kokku 732 eurot. Ekspertiisi tegemiseks tekkinud kulutused nähtuvad: ekspertiisikulu kohtuantropoloogia ekspertiisi eest summas 333 eurot (KoTo, kd 2, tl 20); ekspertiisi kulu DNA ekspertiisi eest summas 399 eurot (KoTo, kd 2, tl 20). 5.2.
7. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Süüdistatava Aleksandr Bažanovi kaitsja esinemise eest kohtueelses menetluses on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasudena kokku 1442,52 eurot s.h kaitsja vandeadvokaadi abi A. Kellole makstud tasud: 474,72 eurot + 583,20 eurot = 1057,92 eurot (KoTo, kd 2, tl 92, tl 105-106) ning kaitsja vandeadvokaat A. Pärtelile makstud tasud: 139,20 eurot + 171,60 eurot + 73,80 eurot = 384,60 eurot (KoTo, kd 2, tl 86-91). Süüdistatava Sintija Semjonova kaitsja esinemise eest kohtueelses menetluses on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasudena kokku 1047,96 eurot, s.h vandeadvokaat Otto Preemile makstud tasud: 382,20 eurot + 162 eurot + 206,16 eurot + 211,20 eurot + 86,40 eurot = 1047,96 eurot (KoTo, kd 2, tl 93-104). 24 5.2.
8. KrMS § 175 lg 1 p 1 kohaselt on menetluskuluks valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega. Sintija Semjonova valitud kaitsja vandeadvokaat Kalju Kutsar on esitanud kohtuistungil taotluse välja mõista riigi eelarvest Sintija Semjonova õigeksmõistmise valitud kaitsjale makstud tasu 1800 eurot, lisatud on Sintija Semjonova kaitsekulud tõendavad dokumendid: arved õigusteenuse osutamise kohta käesolevas kriminaalasjas ning kliendilaekumiste aruanded (KoTo, kd 3, tl 11-15p). Kohus leiab, et lähtudes asjaolust, et kohus on süüdistatava Sintija Semjonova temale esitatud süüdistuses

§ 113lg 1 süüdi tunnistanud, on Kr

MS § 180 lg 1 alusel põhjendatud jätta rahuldamata Sintija Semjonova kaitsja K. Kutsari taotlus Sintija Semjonova kasuks riigi eelarvest välja mõista valitud kaitsjale makstud tasu. 5.

1. Menetluskulude hüvitamine. 5.3.
2. KrMS § 180 lg 1 alusel on põhjendatud välja mõista süüdimõistetult Aleksandr Bažnovilt riigi tuludesse menetluskuludena kokku summas 3268,52 eurot: s.h sundraha 1460 eurot, kohtuantropoloogia ekspertiisi kulu ½ ulatuses s.o 166.50 eurot, DNA ekspertiisi maksumus ½ ulatuses s.o 199,50 eurot (s.o ekspertiiside kulud kokku 366 eurot), kohtueelses menetluses määratud kaitsjatele määratud tasud ja kulud kokku 1442,52 eurot. Arvestades riigile hüvitatavate menetluskulude summa suurust s.o 3268,52 eurot, on põhjendatud määrata riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud KrMS § 180 lg 3 alusel tasumisele ositi ühe aasta jooksul igakuiste võrdsete osade kaupa. 5.3.
3. KrMS § 180 lg 1 alusel on põhjendatud välja mõista süüdimõistetult Sintija Semjonovalt riigi tuludesse menetluskuludena kokku summas 2873,96 eurot: s.h sundraha 1460 eurot, kohtuantropoloogia ekspertiisi kulu ½ ulatuses s.o 166.50 eurot, DNA ekspertiisi maksumus ½ ulatuses s.o 199,50 eurot (s.o ekspertiiside kulud kokku 366 eurot), kohtueelses menetluses määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kokku 1047,96 eurot. Arvestades riigile hüvitatavate menetluskulude summa suurust s.o 2873,96 eurot, on põhjendatud määrata riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud KrMS § 180 lg 3 alusel tasumisele ositi ühe aasta jooksul igakuiste võrdsete osade kaupa.
4. Kohtu seisukoht süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamises. 6.
5. Sintija Semjonova kaitsja on esitanud antud kriminaalasja arutamisel, enne kohtuliku uurimise lõpetamist kohtule süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise taotluse 07.06.2021.a. toimunud kohtuistungil (KoTo, kd 3, tl 1-2, tl 10), millest nähtuvalt taotletakse süüdistatavale Sintija Semjonovale hüvitada riigi poolt mittevaralise kahjuna temalt süüteomenetluses võetud vabaduse eest 19534 eurot ning iga järgneva päeva eest 47,30 eurot. Arvutuskäik: 2021.a. I kvartali keskmine brutopalk 1419 eurot ning päevamäär seega 47,30 eurot. S. Semjonova on maakohtu istungi toimumise ajaks –
6. juuni 2021.a. viibinud vahistatuna 413 päeva alates
7. aprillist
8. Taotluse kohaselt on Sintija Semjonovale kahju tekitatud vahistamisega. 6.
9. Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse (SKHS) § 18 lg 1 kohaselt kriminaalasja või väärteoasja kohtumenetluse kestel esitab isik taotluse kahju hüvitamiseks kohtule. Taotlus esitatakse maakohtu menetluses enne kohtuliku uurimise lõpetamist. SKHS § 5 lg 1 p-de 1-6 kohaselt kui isik mõistetakse õigeks või tema suhtes lõpetatakse kriminaalmenetlus KrMS § 199 lg 1 punkti 1, 2 või 5 alusel, võib ta nõuda kahju hüvitamist, kui see tekitati: 1) vahistamisega; 25 2) kahtlustatavana kinnipidamisega; 3) elukohast lahkumise keeluga; 4) ametist kõrvaldamisega; 5) vara arestimise või äravõtmisega; 6) ebamõistliku menetlusajaga. SKHS § 5 lg 4 kohaselt süüdimõistva otsuse korral on süüdistataval või menetlusalusel isikul õigus nõuda SKHS § 5 lõikes 1 või 2 nimetatud meetmega tekitatud kahju hüvitamist juhul, kui tema suhtes kohaldatud meede on oluliselt koormavam võrreledes talle mõistetud või määratud karistusega. Ka on isikul süüdimõistva otsuse korral õigus nõuda ebamõistliku menetlusajaga tekitatud kahju hüvitamist juhul, kui tema karistust mõistliku menetlusaja ületamisest hoolimata ei kergendata. Sintija Semjonova suhtes on antud kriminaalasjas kohaldatud vahistamist ajavahemikus 10.04.2020 kuni 18.08.2021, s.o kokku 484 päeva. Kohus märgib, et käesolevas kriminaalasjas ei ole kohus S. Semjonovat talle esitatud süüdistuse õigeks mõistnud, vaid on

§ 113lg 1 järgi täielikult süüdi tunnistanud.

Seega puudub kohtu hinnangul S. Semjonoval alus nõuda riigilt kahju hüvitamist seoses vahistamisega. Siinjuures väärib märkimist, et Sintija Semjonovale vangistusena kohaldatud karistuse tähtaeg ületab vahistuses viibitud aja, seega ei saa pidada vahistamist oluliselt koormavamaks võrreldes kohaldatud karistusega. Samuti tuleb arvestada asjaolu, et kohtu hinnangul ei ole S. Semjonova suhtes läbi viidud kriminaalmenetlusega mõistlikku menetlusaega ületatud. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes SKHS § 18 lg 2 tuleb jätta Sintija Semjonova kaitsja taotlus mittevaralise kahju hüvitamiseks Sintija Semjonovale summas 19534 eurot ning iga järgneva päeva eest 47,30 eurot rahuldamata.

1. Kohtu muud põhjendused ja selgitused. 7.
2. KrMS § 312 p 7 kohaselt kohtuotsuse põhiosas esitatakse tõkendi kohaldamise, muutmise või tühistamise motiivid. KrMS § 313 lg 1 p 8 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse resolutiivosas esitatakse kohtu valitud tõkend või varem kohaldatud tõkendi muutmine või tühistamine. Aleksandr Bažanovile on alates 11.04.2020.a. kohaldatud tõkendina vahistamist, milline tuleb seoses kohtuotsuse jõustumisega ja Aleksandr Bažanovi karistuse kandmisele asumisega tühistada. Aleksandr Bažanov on kahtlustatavana kinni peetud 09.04.2020.a. (KoTo, kd 2, tl 77-81).

§ 68

lg 1 kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka, kusjuures ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev, seega Aleksandr Bažanovile mõistetud vangistuse kandmise algusajaks on kahtlustatavana kinnipidamise kuupäev 09.04.2020.a. Sintija Semjonovale on alates 11.04.2020.a. kohaldatud tõkendina vahistamist, milline tuleb seoses kohtuotsuse jõustumisega ja Sintija Semjonova karistuse kandmisele asumisega tühistada. Sintija Semjonova on kahtlustatavana kinni peetud 10.04.2020.a. (KoTo, kd 2, tl 82-85).

§ 68

lg 1 kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka, kusjuures ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev, seega Sintija Semjonovale mõistetud vangistuse kandmise algusajaks on kahtlustatavana kinnipidamise kuupäev 10.04.2020.a. 7.

1. Kriminaalasja juures olevate asitõendite ja salvestiste osas tuleb kohaldada kohtuotsuse jõustumisel järgmisi meetmeid: PPA Lõuna prefektuuri asitõendite hoiuruumis asuvad asitõendid: mantel, mantlilt leitud kleeplint, kleeplint võrdlusmaterjalina ja metallist juukseklamber tuleb väärtusetute asjadena KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada. Kohtule esitatud salvestised: Circle K turvakaamerate videosalvestised, jälitustoimingu helisalvestis, A. Bažanovi ning S. Semjonova ütluste olustikuga seostamiste audio-videosalvestised tuleb KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde. 26 7.
2. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. Kohtuotsuse osalise vaidlustamise korral jõustub kohtuotsus vaidlustamata osas (KrMS § 408 lg 6). KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik Helju Hõbe Rahvakohtunik Devy Einer Rahvakohtunik 27