← Eesti

2-15-19570/112

Obsah (8)§ 445§ 659§ 175§ 376§ 178§ 163§ 463§ 696

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm Määruse kuupäev 8. oktoober 2021, Tallinn Tsiviilasja number 2-15-19570 Tsiviilasi Tallinn, Kotzebu

§ 445

lg 1 teise lause alusel tasaarvestas maakohus poolte vastastikused nõuded ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 4391,54 eurot (= 5735,02 – 1343,48). 4.

  1. Vastavalt hageja taotlusele mõistis kohus kostjalt hageja kasuks välja ka viivise menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLUS
  2. Kostja esitas
  3. mail 2021 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ning teha uus määrus, millega määrata, et hageja põhjendatud menetluskulu on 1340,64 eurot ja jaotada menetluskulud vastavalt ringkonnakohtu
  4. juuni 2020 otsusele. 5.
  5. Esiteks leiab kostja, et maakohus lähtus ekslikult hageja esindaja keskmisest tunnitasust maakohtu menetluses 157,35 eurot. Sellist tasumäära hageja esile ei toonud ja kohus seda ka pooltega ei arutanud. 5.
  6. Teiseks järgib kostja oma arusaama, et temalt väljamõistetav menetluskulu hüvitis ei tohi ületada asja hinda. Maakohus rakendas Riigikohtu muutunud praktikat hüvitatava kulu sõltumatuse kohta asja hinnast, aja jättis tähelepanuta praktika hüvitatavate kulude ettenähtavuse kohta (kostja viitab Riigikohtu
  7. detsembri 2006 määrusele tsiviilasjas nr 3-2-2-5-06,
  8. oktoobri 2009 määrusele tsiviilasjas nr 3-2-1-87-09 ja
  9. oktoobri 2009 määrusele tsiviilasjas nr 3-2-1-87-09). Menetlustoimingud tehti ja kulunimekirjad esitati enne Riigikohtu praktika muutmist
  10. aprilli 2021 määrusega. 5.
  11. Kolmandaks rikkus maakohus määruse põhjendamise kohustust, kui ei vastanud kostja kõigile väidetele hageja esindaja toimingute osalise mittevajalikkuse kohta. 5.
  12. Neljandaks on maakohtu seisukohad vastuolulised. Vajalikku ajakulu
  13. juuni 2017 ja
  14. mai 2018 istungi ettevalmistuseks hindas kohus oluliselt erinevalt – vastavalt 1,5 t ja 5 t.
  15. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis hagejale tähtaja sellele vastamiseks. Hageja vaidles kaebusele vastu ja palus hüvitada vastuse koostamise kulu 780 eurot. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus
  16. juunil
  18. Ringkonnakohus tegi pooltele
  19. juuni 2021 määruses ettepaneku esitada seisukohad, kas menetluskulude rahalise kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulud võivad olla hüvitatavad. Hageja leidis, et need kulud on hüvitatavad lähtudes Riigikohtu
  20. mai 2020 määrusest tsiviilasjas nr 2-18-7550 (vt p 15). Teise võimalusena on praegune regulatsioon vastuolus Eesti Vabariigi põhiseadusega (PS). Kostja leidis, et need kulud pole hüvitatavad. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  21. Ringkonnakohus tühistab vaidlustatud määruse osaliselt ja vähendab kostjalt hageja kasuks välja mõistetud menetluskulu summat (

§ 659kaudu kohalduv § 657 lg 1 p 2).

Määruskaebus rahuldatakse osaliselt ja pooled kannavad ise sellega seonduvad menetluskulud. 9. Maakohtu määruse vaidlustas ainult kostja. Kaebuse väidete ja

§ 659

kaudu kohalduva § 651 lg 1 järgi saab ringkonnakohus kontrollida vaidlustatud määrust osas, milles määrati rahaliselt kindlaks hageja menetluskulud. Praegu pole enam vaidlust, et kindlaks 4

(8)määramata jäid hageja Riigikohtu kulud (vaidlustatud määruse resolutsiooni p 1) ja rahuldamata hageja taotlus 1497,58 euro osas (p 4) ning kostjale hüvitatavaks kuluks määrati 1343,48 eurot (p 5). Ühtlasi pole vaidlusalune, et poolte kulud tuleb hüvitada koos käibemaksuga summades ja hüvitised tasaarvestada. Kostja kaebusega seatud piiride järgi ei saa hageja menetluskulu summat määrata kindlaks alla 1340,64 euro. 10. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on

§ 175

lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus (kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas), millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire (vt Riigikohtu

  1. märtsi 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-182-15, p 14 ja selles viidatud
  2. veebruari 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-15, p 11). Maakohtu põhjendused hageja esindaja tasumäära ja ajakulu osas on kohati liiga üldistatud ega võimaldada diskretsiooni täies ulatuses kontrollida. Samas ei takista see käesoleval juhul ringkonnakohtul hindamast, kas taotletud menetluskulude hüvitis vastab vajalikele ja põhjendatud kuludele.
  3. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et tsiviilasja hind ei piira käesoleval juhul hüvitatavate menetluskulude suurust. 11.
  4. Maakohus juhindus asjakohaselt Riigikohtu muudetud praktikast. Kostja viidatud kulude ettenähtavuse põhimõte ei välista, et kulud osutuvad asja hinnast suuremaks. Kuni seadusandja ei ole kehtestanud kindlaid piirmäärasid, mille raames saavad kohtud välja mõista kulude hüvitise, puudub menetlusosalisel alus arvata, et menetlusest tingitud ja selle käigus nähtuvaid kulusid ei pea vastaspoolele hüvitama. Senist praktikat muutes märkis Riigikohus, et ka väikese väärtusega hüve üle peetavas kohtuvaidluses võib menetlusosaline arvestada, et kohtuasja tema kasuks lahenemisel hüvitatakse talle lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik õigusabikulu (
  5. aprilli 2021 määrus tsiviilasjas nr 2-19-10324, p 19 teine lõik). Samavõrra saab sellega arvestada vastaspool, st Riigikohus järgis praktika muutmisel kulude ettenähtavuse reeglit. 11.
  6. Enne Riigikohtu seisukoha muutmist rakendatud reegel asja hinna järgi ei olnud absoluutne. Seda rakendati üldjuhul ning eiramist õigustasid erandlikud asjaolud, mh asja keerukus ja suur maht (Riigikohtu
  7. veebruari 2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-143-11, p 14 neljas lõik;
  8. mai 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-4-15, p 14 teine lõik). Seetõttu tuli alati hinnata asja keerukuse ja mahu mõju hüvitatavatele kuludele ning puudus alus eeldada, et üle viie aasta kestnud kohtuvaidluse kulusid ei tule hüvitada asja hinnast suuremas summas. Neil kaalutlustel ei ole asjakohane kostja väide, et menetlustoimingud tehti ja kulunimekirjad esitati enne Riigikohtu praktika muutmist
  9. aprilli 2021 määrusega.
  10. Hageja menetluskulud maakohtus on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud ja vajalikud väiksemas ulatuses kui leidis maakohus. See toob kaasa vaidlustatud määruse osalise tühistamise ja kostjalt hageja kasuks väiksema summa väljamõistmise. 12.
  11. Õige on määruskaebuse väide, et maakohus lähtus hageja põhjendatud ja vajalike kulude hindamisel ekslikult keskmisest tasumäärast. Kui menetlusosaline on toonud esile esindaja toimingud koos ajakulu ja tasumääraga, siis ei saa kohus seda eirata ja hinnata vastava kulu põhjendatust üksnes keskmise tasu järgi. Hageja taotleb maakohtu menetluse õigusabikulu hüvitamist tunnitasu määradega 120 eurot (kuni
  12. juunini 2017) ja 140 eurot (pärast seda kuupäeva, mõlemale lisandub käibemaks). Hagejale osutas õigusabi vandeadvokaat ja ringkonnakohtu hinnangul on tasumäärad kohased. 12.
  13. Osaliselt ei nõustu ringkonnakohus maakohtuga hageja kulude vajalikkuse hindamisel. 12.2.
  14. Vaidlustatud määruses puuduvad põhjendused, miks on hüvitatav
  15. augusti 2011 hagi tervikteksti koostamise kulu. Pigem viitab maakohtu põhjendus sellele, et viidatud kulu pole hüvitatav.

§ 376lg 5 sätestab, et kohus võib nõuda hagiavalduse teksti tervikuna esitamist, kui hagi on selle korduva muutmise tõttu või muul põhjusel ebaülevaatlik ja 5

(8)hagiavalduse teksti terviklik esitamine lihtsustab asja menetlemist. Seega ei ole hagi tervikteksti esitamine üldjuhul selline kulu, mille kostja peaks hüvitama. Hageja ei põhjendanud, et tervikteksti esitamise vajadus tulenes kostjast. Järelikult pole hageja kulunimekirjas märgitud
  1. ja
  2. augusti 2017 toimingutest 6,5 t üldse hüvitatavad (maakohus pidas hüvitatavaks 5 t). 12.2.
  3. Samuti pole hageja ega maakohus põhjendanud, miks oli vajalik registripäringu kulu. Hageja taotles 2,40 euro hüvitamist (= 2 + 20% käiebamaks), maakohus hindas vajalikuks 2 eurot. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et see ei ole vajalik kulu, sest
  4. septembri 2017 päringu hageja kohta saanuks hageja ise teha tasuta. 12.
  5. Ülejäänud osas nõustub ringkonnakohus vaidlustatud määruse järeldustega hageja esindaja maakohtu menetluses tehtud toimingute põhjendatuse ja vajalikkuse kohta. Vastuseks määruskaebuses korratud kostja varasematele väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. 12.3.
  6. Hageja kulunimekirjas
  7. septembriga 2016 dateeritud toimingu kulu hüvitamist ei takista hageja seisukoha esitamine alles
  8. oktoobril
  9. Esindaja ei pea koostama menetlusdokumenti selle esitamise päeval. Lisaks on käesoleval juhul nähtav piisav seos kulunimekirjas märgitud kuupäeva ja hageja seisukoha failinime vahel. 12.3.
  10. Osalemine
  11. juuni 2017 istungil on toiming, millega võis kaasneda vajadus teavitada klienti e-kirja teel. Seega on vastav lisakulu põhjendatud. 12.3.
  12. Dokumentidega tutvumine
  13. augusti 2017 seisukoha esitamiseks pole põhjendamatu. Hageja esindaja tutvus
  14. augustil 2017 kliendi toodud dokumentidega ja seejärel on uusi dokumente ka kohtule esitatud. Dokumentaalse tõendiga on enne selle esitamist vaja tutvuda. 12.3.
  15. Hageja esindaja
  16. mai 2018 toiming sisaldab lisaks istungi ettevalmistamisele ka järgmise päeva menetlusdokumendi koostamise kulu. Tervikuna on ajakulu kooskõlas asja ja dokumendi mahuga. Ajakulu
  17. juuni 2017 ja
  18. mai 2018 istungi ettevalmistuseks võis olla erinev, sest vahepeal oli menetlus jätkunud ja vaidlus muutunud mahukamaks. Järelikult ei ole maakohtu hinnang vastuoluline. Õige on maakohtu seisukoht, et
  19. mai 2018 istungiks ettevalmistamisel ei pidanud hageja esindaja nägema ette istungi aja tühistamist, st istungi toimumata jätmine ei mõjuta hinnangut ettevalmistuse aja vajalikkusele ja põhjendatusele. 12.3.
  20. Vastuse koostamine
  21. novembril 2019 ei ole menetlusdokumendi mahule ja sisule sedavõrd mittevastava ajamahuga, et esindaja tööaega tuleks korrigeerida. Kuigi dokument on kokkuvõttev, siis ei tähenda see, et kokkuvõtte koostamine ja esitamine ei võtaks üldse aega. 12.
  22. Hageja põhjendatud ja vajalik õigusabikulu 25,15 t eest maakohtus on 3258 eurot: Kuupäev
  24. 2016
  26. 2016
  28. 2016
  30. 2017
  32. 2017
  34. 2017
  36. 2018
  38. 2018
  40. 2019
  42. 2019 Menetlustoimingu kokkuvõttev kirjeldus Ajakulu Tasumäär Summa hagiavalduse (tervikteksti) koostamine 2,50 120,00 300,00 seisukoha koostamine 2,50 120,00 300,00 kohtuistung 1,75 120,00 210,00 ettevalmistus istungiks 1,50 120,00 180,00 kohtuistung 2,40 120,00 288,00 dokumendid ja analüüs 2,50 140,00 350,00 ettevalmistus istungiks, dokumendi koostamine 5,00 140,00 700,00 tutvumine ja seisukoha koostamine 2,00 140,00 280,00 analüüs ja seisukoha koostamine 1,50 130,00 195,00 vastuse koostamine 3,50 130,00 455,00 12.
  43. Kaebusega ei vaidlustatud riigilõivu 200 eurot arvestamist hageja põhjendatud ja vajaliku menetluskulu hulka. Kokkuvõtvalt on hageja maakohtu menetluskulud põhjendatud ja vajalikud käibemaksuga summas 4109,60 eurot (= 3258 × 1,2 + 200).
  44. Hageja menetluskulud ringkonnakohtus on samuti põhjendatud ja vajalikud väiksemas ulatuses kui leidis maakohus, ka selles osas tuleb vaidlustatud määrust muuta. 6
(8)13.
  1. Ringkonnakohus nõustub hageja ja maakohtuga, et hageja apellatsioonkaebuse koostamise põhjendatud ja vajalik ajakulu on 3 t. Kaebuse sisulise osa piirdumine kolme leheküljega ei tähenda, et kaebuse koostamine pidi võtma ainult 1,5 t. Lühikese ja konkreetse kaebuse koostamine võib olla ajamahukam kui seniste seisukohtade paljusõnaline kordamine. 13.
  2. Osaliselt on põhjendatud kostja määruskaebuse väide, et kostja apellatsioonkaebusele vastamise kulu hüvitamist taotleb hageja põhjendamatult suures ulatuses. Hageja kulunimekirja järgi kulus esindajal vastaspoole kaebusega tutvumiseks ja sellele vastuse koostamiseks kokku 8 t, mis ei ole kooskõlas kaebuse ega vastuse sisu ja ulatusega. Kostja apellatsioonkaebus ei sisaldanud uusi väiteid ja kostja ei esitanud koos kaebusega uusi tõendeid. Samades küsimustes olid pooled pikalt vaielnud maakohtus. Neil kaalutlustel oli kaebusega tutvumise ja sellele vastamise piisav aeg 4 t. 13.
  3. Toimingud ringkonnakohtus tegi hageja esindaja tunnitasuga 130 eurot, millele lisandus käibemaks. Sarnaselt eespool p-s 12.1 märgituga on see tasumäär kohane. 13.
  4. Kaebusega ei vaidlustatud riigilõivu 75 eurot arvestamist hageja põhjendatud ja vajaliku menetluskulu hulka. Hageja ringkonnakohtu menetluskulu on niisiis põhjendatud ja vajalik käibemaksuga summas 1167 eurot (= (3 + 4) × 130 × 1,2 + 75).
  5. Menetluskulude jaotuse järgi kannab kostja maakohtu kuludest 79,74% ja ringkonnakohtu kulud tervikuna. Järelikult on hagejale hüvitatav summa kokku 4444 eurot (= 4109,60 × 79,74% + 1167). Hageja kulude kindlaksmääramise taotlus jääb rahuldamata summas 2788,60 eurot (=5441,60 + 1791 – 4444). Eespool p-s 9 märgitu kohaselt on kostjale hüvitatav summa 1343,48 eurot. Maakohus tegi põhimõtteliselt õigesti

§ 445

lg 1 teise lause alusel tasaarvestuse, aga hagejale hüvitatava summa vähenemise tõttu muutub ka tasaarvestuse tulemus. Kostja peab hagejale maksma menetluskulu katteks 3100,52 eurot (= 4444 – 1343,48). See summa on kooskõlas tsiviilasja keerukuse, kestuse ja mahuga. Nimetatud summalt tuleb tasuda ka viivist, mille kogusumma ringkonnakohus piirab sarnaselt maakohtuga võlgnevata kuluhüvitisega. 15. Lõpuks teeb ringkonnakohus määruskaebemenetluse kuludega seonduva otsustuse. 15.1. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulud ei oleks

§ 178lg 4 järgi hüvitatavad.

Ringkonnakohus möönab, et see säte võib praegusel kujul olla vastuolus PS §-s 25 sätestatud õigusega varalise kahju hüvitamisele (vt Riigikohtu

  1. juuni 2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-17-11, p 14 kolmas lõik). Menetluskulude kindlaksmääramise menetlus on teatavat liiki kahju hüvitamise menetlus (nt Riigikohtu
  2. jaanuari 2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-16, p 17). Seega on igasugune menetluskulu olemuselt menetlusosalise kahju, mis peaks olema põhimõtteliselt hüvitatav. Lisaks võib seaduses sätestatud kulude hüvitamise keeld riivata omandiõigust (PS § 32), õigust tõhusale ja õiglasele kohtumenetlusele (PS §-d 14 ja 15) ning kutse- ja ettevõtlusvabadust (PS § 31, nt Riigikohtu üldkogu
  3. mai 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-16, p 41). 15.
  4. Kohus saab kontrollida asjassepuutuva normi põhiseaduspärasust. Asjassepuutuv on norm, mille PS-le mittevastavuse korral peaks kohus asja lahendades otsustama teisiti kui selle põhiseaduspärasuse korral. Esimese ja teise astme kohtutel on õigus algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus vaid konkreetse asjassepuutuva normi suhtes (vt nt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
  5. detsembri 2012 otsus asjas nr 3-4-1-25-12, p 27). 15.
  6. Käesoleval juhul oleks

§ 178

lg 4 asjassepuutuv norm, kui kohus teeks ilma selle sätteta otsustuse kaebemenetluse kulude hüvitamise kohta. Seega eelkõige juhul, kui määruskaebuse menetlemise kulud ei jää poolte endi kanda.

ei näe otseselt ette kaebemenetluse kulude jaotamist vastavalt kaebuse rahuldamise ulatusele (vt nt Riigikohtu 27. märtsi 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-18-17, p 18 kolmas lõik). Nii tuleb kulude jaotus otsustada lähtudes üldistest reeglitest. Ringkonnakohus leiab, et analoogia korras tuleb 7

(8)kohaldada

§ 163

lg 1 ja jätta kaebemenetluse kulud kaebuse osalise rahuldamise tõttu poolte endi kanda. Sellisel juhul pole vaja neid rahaliselt kindlaks määrata. 15.4. Eelmise alapunkti tulemuse tõttu ei ole

§ 178

lg 4 asjassepuutuv norm, st p-s 15.2 märgitud kaalutlustel ei saa kohus kontrollida selle põhiseaduspärasust. Ühtlasi pole vaja hinnata, kas Riigikohtu

  1. mai 2020 määruse tsiviilasjas nr 2-18-7550 p-s 15 esitatud seisukohad menetluskulude nimekirja koostamise kulu hüvitatavuse kohta oleks üle kantavad kulude vaidlustamisel tekkivate täiendavate kulude hüvitamisele.
  2. Juhindudes

§ 463

lg 2 kaudu kohalduvast § 654 lg-st 2² esitab ringkonnakohus määruse resolutsiooni juures kohtumääruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse. Erinevalt maakohtust ei pea ringkonnakohus vajalikuks märkida summasid sõnadega ega korrata menetlusosaliste isiku- ja registrikoode, mis on esitatud lahendi sissejuhatavas osas. 17.

§ 696

lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Käesoleva määruse peale saab kaevata

§ 696lg 1 teise lause ja § 178 lg 2 alusel. (allkirjastatud digitaalselt) 8

(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.