Obsah (7)

§ 46§ 121§ 44§ 108§ 109§ 103§ 175

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-19-960 Otsuse kuupäev 30. detsember 2020 Kohtunik Karin Jõks Kohtuasi Illimar Partsi kaebus Narva Linnavalitsuse 2

) § 124 lg 2 kohaselt lõpetab kohus menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele.

§ 46

lg 1 ja 7 alusel on kaebetähtaeg tühistamiskaebuse esitamisel 30 päeva kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates. Kui haldusakti ei ole kaebajale teatavaks tehtud, kuid ta on haldusaktist muul viisil teada saanud, ent viivitanud ebamõistlikult tühistamiskaebuse esitamisega, loetakse kaebetähtaeg möödunuks.

1. Haldusakti teatavaks tegemist reguleerib haldusmenetluse seaduse (HMS) §
2. Selle põhjal saab haldusakti teatavaks teha konkreetsele isikule, eeskätt menetlusosalisele (vabas vormis või kätte toimetades) või avalikult. Menetlusosalised ei väida, et vaidlustatud korraldus oleks teatavaks tehtud kaebajale, näiteks saadetud talle posti või e-posti teel. Samuti ei ole kohtule esitatud tõendeid selle kohta, et vaidlustatud korraldus oleks HMS § 62 lg 3 tähenduses avalikult teatavaks tehtud. Vastustaja viitab kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 31 lõikele 1, mille põhjal vallaja linnavalitsuse õigusaktid avalikustatakse ja peavad olema kättesaadavad kõigile isikutele, ning sellele, et eeltoodud kohustuse täitmiseks on vaidlustatud korraldus tehtud kõigile kättesaadavaks Narva linna dokumendiregistris. Viidatud säte ei reguleeri aga haldusaktide teatavaks tegemist, vaid teabe kättesaadavaks tegemist. Erinevus seisneb selles, et teatavaks tegemine kujutab endast suunatud tähelepanu juhtimist konkreetse haldusakti andmisele. HMS § 31 lg 1 ja 2 alusel toimub avalikult teatavaks tegemine nii, et haldusakti resolutiivosa avaldatakse vastavalt üleriigilise levikuga lehes või kohalikus lehes. Seda, et haldusakt on kättesaadav dokumendiregistris, ei saa samastada haldusakti teatavaks tegemisega haldusmenetluse seaduse tähenduses.
3. Vastustaja ja kolmanda isiku argumendid on suunatud pigem sellele, et kaebajal oli võimalus saada kaudsetest allikatest, eeskätt ajakirjandusest teada vaidlustatud korralduse andmisest. Vastustaja ja kolmas isik ei ole aga muutnud piisavalt usutavaks, et kaebaja sai vaidlustatud korralduse andmisest teada või pidi sellest teadlik olema enne kaebaja väidetud kuupäeva. Kolmanda isiku väitel ilmus aastatel 2017-2018 erinevates meediaväljaannetes korduvalt artikleid hoonestatavale kinnisasjale kaupluse rajamise plaanide kohta. Ka vastustaja viitab maist 2017 kuni oktoobrini 2018 ajakirjanduses ilmunud artiklitele. Kohtu hinnangul ei saa isikult nõuda aastaid kestvat pidevat valvsust ja dokumendiregistri jälgimist. Arvestades, et uudised kaupluse rajamise plaanide kohta ja ehitusloa tegelik andmine jaotuvad kolme aastanumbri peale, võiks mõistliku hoolsusena eeldada näiteks dokumendiregistri kontrollimist mõned korrad aastas. Sellise hoolsuskohustusega on kaebuse esitamise aeg kooskõlas.
4. Kokkuvõttes ei ole vastustaja ja kolmas isik muutnud usutavaks, et kaebaja sai vaidlustatud korralduse andmisest teada oluliselt varem kui kaebaja väidetud 14.05.2019 (kaebus on esitatud 22.05.2019). Sel juhul ei saa ka väita, et kaebus on esitatud kaebetähtaega ületades.
5. Vaidlustatud korralduses otsustas vastustaja anda ehitusloa kauplusehoone püstitamiseks ning kinnistuvälise sademeveekanalisatsiooni, kinnistusisese gaasitorustiku, tuletõrje veehoidla, püloonide 1 ja 2, õlipüüdurite 1 ja 2, kinnistusisese sademeveekanalisatsiooni, olmekanalisatsiooni, veetorustiku ja maa-aluse veevõtuposti rajamiseks. Ehitusloa lisades 1-11 nimetatud konkreetsed ehitised on samad (puudub õlipüüdur 1). Tallinna maantee poolseid sisse- ja väljasõiduteid ehitatavate rajatistena nimetatud ei ole. Nende ehitamiseks andis vastustaja hiljem eraldi ehitusloa (vt otsuse punkti 10). Samas näeb majandus- ja taristuministri määruse „Nõuded ehitusprojektile“ § 15 lg 1 ette, et ehitusloa taotlemisel tuleb ehitusprojekti asendiplaani osas muuhulgas esitada joonised, mis 5 kajastavad liiklusskeemi. Ei ole ka mõeldav, et hoone ehitamiseks antakse ehitusluba teadmata, kuidas on mõeldud korraldada juurdepääs hoonele. Kohtu hinnangul ei väära tee-ehitusloa hilisem andmine kaebaja õigust vaidlustada hoone ehitusloa andmisel aluseks võetud liiklusskeem. Tegemist on ehitiste kompleksi kui terviku rajamise lubamisel aluseks võetud lahendusega, mida vastustaja on aktsepteerinud läbi muudele ehitistele ehitusloa andmise.
6. Omaette küsimus on see, et vastustaja andis 22.07.2020 korralduse nr 465-k „Tee ehitusloa andmine (Tallinna mnt L1 // Fama põik L1 // Aleksander Puškini tänav L4 // Tallinna mnt 3 // Tallinna mnt 7)“ (II kd tl 114-115) ja selle alusel 28.07.2020 tee-ehitusloa. Ehitusprojekt näeb lisaks vaidlusaluses liiklusskeemis ette nähtud sisse- ja väljasõidule Tallinna maanteelt parempöördega ette ka sissesõidu vasakpöördega ning ohutussaarega ülekäiguraja ehitamise (II kd tl 104). Ehitusprojekt on vasakpöörde ja ülekäiguraja osas auditeeritud (II kd tl 105-110). Erinevalt vaidlustatud korralduse andmisest tehti ehitusloa andmine seekord ajakirjanduse vahendusel 31.07 ja 01.08.2020 avalikult teatavaks (II kd tl 117-118). Kaebaja sai ka kohtumenetluse dokumentide kaudu teada ehitusloa taotlemisest (II kd tl 94 pöördel - 95, vastustaja vastuse lisad 14-16, kaebajale e-toimikus nähtavaks tehtud 16.07.2020) ja väljaandmisest (II kd tl 113-115, kaebajale e-toimikus nähtavaks tehtud 19.11.2020). Kohtute infosüsteemi andmetel ei ole kaebaja 22.07.2020.a korraldust vaidlustanud ning kohtule äratuntavalt ei saa

§ 46lõikest 1 või 7 tulenev kaebetähtaeg praegu veel kesta.

See tähendab, et juurdepääsu ehitamiseks antud ehitusluba on kehtiv, kaebaja on mööda lasknud võimaluse selle kehtivus kõrvaldada ja kolmandal isikul on olenemata praeguse kohtuasja tulemusest õiguslik alus rajada hoonestatavale kinnisasjale juurdepääs Tallinna mnt poolt.

§ 121

lg 2 p 2 ja § 151 lg 2 p 1 võimaldavad kohtul jätta kaebus läbi vaatamata, kui kaebuse rahuldamisega ei oleks võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Viidatud sätete kohaldamisel on kohtul diskretsiooniõigus otsustada, kas vaadata kaebus sisuliselt läbi või jätta see läbi vaatamata. Arvestades seda, et kohtuasja menetlus on kestnud kauem kui poolteist aastat, menetlusosalised on oluliselt panustanud asja sisulise lahendamise heaks ja tee-ehitusloa väljaandmine selgus alles menetluse lõppstaadiumis, peab kohus õigeks lahendada asi sisuliselt. Kohus saab asja lahendamisel arvestada sellega, et kaebaja ei ole 22.07.2020.a korraldust vaidlustanud ja ei ole praeguses menetluses seoses sellega seisukohti esitanud. See näitab, et kaebaja huvi vältida vaidlusaluse liikluslahenduse realiseerimist ei ole väga tungiv. Kaebuse lahendamine

1. Kaebaja tugineb kahele asjaolule - esiteks vastuolule üldplaneeringuga ja projekteerimistingimustega ning teiseks vaidlusaluse liiklusskeemi kahjulikele mõjudele. Asjaomased sätted ehitusseadustikus (EhS) on § 44 punktid 1 ja
2. Need sätestavad, et pädev asutus keeldub ehitusloa andmisest, kui 1) kavandatav ehitis ei vasta detailplaneeringule, projekteerimistingimustele, riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringule, ehitisele või ehitamisele esitatavatele nõuetele või muudele avalik-õiguslikele kitsendustele; 4) ehitise või ehitamisega kaasneb kinnisasja omanikule või kinnisasjaga piirnevate kinnisasjade omanikele või muudele selle mõjualas olevatele isikutele püsiv negatiivne mõju, mis on üleliia koormav ja mida ei ole võimalik piisavalt vähendada ega leevendada. 6 Vastustaja ja kolmas isik tuginevad esiteks sellele, et kaebajal puudub kaebeõigus, kuna vaidlusalune liiklusskeem ei riiva tema subjektiivseid õigusi, ning teiseks sellele, et vaidlustatud korraldus on õiguspärane. Kohtu hinnangul ei ole otstarbekas käsitleda eraldi küsimust, kas vaidlustatud korraldus riivab kaebaja subjektiivseid õigusi piisavalt selleks, et kaebajal oleks

§ 44lg 1 alusel kaebeõigus.

Kaebeõiguse ja kaebuse põhjendatuse küsimused on läbi põimunud ning kohus käsitleb neid ühtselt.

1. Vaidlustatud korralduses viidatud ehitusprojekt (I kd tl 95, 96, 103) nägi hoonestatavale kinnisasjale juurdepääsu Tallinna maantee poolt ette nii, et kinnisasjale sai sisse sõita üksnes parempööret teostades (ringristmiku poolt) ja Tallinna maanteele sai välja sõita samuti üksnes parempööret teostades. Kohtu hinnangul ei ole vaidlusalune liiklusskeem vastuolus üldplaneeringuga. Kaebaja viitab üldplaneeringu osadele, milles on üldsõnaliselt leitud, et kinnisasjade hoonestamisel on juurdepääsu küsimus oluline. Selles ei ole niigi kahtlust, sh hõlmavad ehitisele esitatavad nõuded EhS § 11 lg 2 p 4 alusel juurdepääsu ehitisele. Konkreetselt hoonestatavat kinnisasja või liikluskorraldust selle piirkonnas üldplaneering ei käsitle. Hoonestatavat kinnisasja hõlmavas detailplaneeringus (II kd tl 99-103) on juurdepääs kinnisasjale ette nähtud Tallinna mnt poolt. Detailplaneering ei oma praeguses asjas aga määravat tähendust, kuna see pärineb aastast 2001 ning pärast seda on välja antud projekteerimistingimused.
2. 19.04.2017.a korraldusega nr 372-k (I kd tl 26-28) antud projekteerimistingimustes nähti ette, et sõidukite juurdepääs hoonestatavale kinnisasjale toimub Fama põigust. 17.05.2017.a korraldusega nr 493-k (I kd tl 87-89) muutis vastustaja projekteerimistingimuste punkte 3.1.26, 3.1.27 ja 3.1.33 ning lubas sõidukite juurdepääsu kinnisasjale Tallinna maanteelt ja Fama põigust. Tallinna mnt poolt lubati rajada sissesõit ringi poolt. Väljasõiduks tuli kasutada parkla teisel poolel asuvat sisse/väljasõiduteed. Vastustaja on eelnimetatud korraldustes põhjalikult selgitanud nii esialgse liiklusskeemi kui ka selle muutmise põhjuseid. Eeltoodu tähendab, et sissesõidu osas on vaidlustatud korraldus projekteerimistingimustega kooskõlas.
3. Hoonestatavalt kinnisasjalt väljasõitu Tallinna maanteele projekteerimistingimused ette ei näinud. Vastustaja tugines 10.04.2018 toimunud Narva Linnavalitsuse liiklusohutuse komisjoni istungile, kus sellist liikluskorraldust aktsepeteeriti (I kd tl 97). Kohtu hinnangul ei piisa eeltoodut arvestades vastuolust projekteerimistingimustega selleks, et pidada vaidlustatud korraldust õigusvastaseks. Projekteerimistingimused kujutavad endast eelhaldusakti ning vastustajal oli õigus projekteerimistingimustes väljendatud seisukohta muuta. Vastustaja selgitas vastuses kaebusele, et liiklusskeem muutus ajas seetõttu, et erinevate lahenduste võimalikkust uuriti täiendavalt.
4. Kaebaja väitel ei ole vaidlustatud korralduses projekteerimistingimuste muutmisele viidatud. Tegelikult ei ole vaidlustatud korralduses faktilise alusena viidatud ühelegi dokumendile - üldplaneeringule, detailplaneeringule, projekteerimistingimustele või nende muutmisele. Kohus nõustub sellega, et eelnimetatud dokumentidele viitamata ja nende käsitlemata jätmine on õiguspärane, kuna ehitusloa taotlus rahuldati ja vastustajal puudus põhjus arvata, et ehitusloa andmine kellegi õigusi rikub. HMS § 56 lg 2 ja 4 kohaselt tuleb haldusakti põhjenduses märkida 7 haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus ning faktilist alust ei pea näitama, kui haldusakti adressaadi taotlus rahuldati ja kolmanda isiku (HMS tähenduses) õigusi ega vabadusi ei piirata. Vastustajal puudus vaidlustatud korralduse andmise ajal põhjus arvata, et kaebaja võib pidada liiklusskeemi oma õigusi rikkuvaks. Kolmas isik realiseeris avalikult läbi vaieldud dokumentidega ehk üldplaneeringu ja detailplaneeringuga kooskõlas olevat ehitusõigust. Kaebaja ei olnud isik, kes oleks tulnud ehitusloa menetlusse kaasata EhS § 42 lg 6 või HMS § 11 lg 1 p 3 või lg 2 alusel. Ortofoto (I kd tl 75 pöördel, II kd tl 77) alusel jääb kaebaja korterelamu ja hoonestatava kinnisasja vahele lisaks Tallinna maanteele veel 1 - 2 korterelamutega hoonestatud kinnisasja, linnulennul on vahemaa hoonestatava kinnisasja ja kaebaja korterelamu vahel ca 150 m. Vastustajale ei saanud haldusakti andmise ajal kuidagi olla äratuntav, et kaebaja võib pidada vaidlustatud korraldust liiklusskeemi osas oma õigusi rikkuvaks. Sel juhul ei olnud põhjust ka Tallinna mnt poolsete sisse- ja väljasõitude lubatavust või mõjusid põhjalikumalt käsitleda.
5. Kaebaja ei ole tõendanud või usutavaks muutnud, et vaidlusalune liiklusskeem põhjustab negatiivseid mõjusid tema subjektiivsetele õigustele. Kaebaja tugineb eeskätt sellele, et talle kuulub korteriomand aadressiga Narva, P. Kerese tn 4-
6. Sel juhul tugineb kaebaja omandipõhiõiguse riivele (Eesti Vabariigi põhiseaduse § 32). Korterelamu P. Kerese tn 4, milles asub kaebajale kuuluv korteriomand, paikneb kolmnurgakujulises kvartalis, mida piiravad Tallinna mnt, P. Kerese tn ja Energia tn. Ortofotolt (I kd tl 75 pöördel, II kd tl 77) nähtub, et see kvartal ja kõik naaberkvartalid on täis ehitatud põhiliselt korterelamuid, mille vahel paiknevad haljasalad. Üldplaneeringu põhjal on Tallinna maantee linna läbivaks transiitteeks (I kd tl 37 pöördel). Liikluse tsoneerimise skeemil on kvartal tähistatud kesklinnana, Tallinna mnt kui põhitänav ja P.Kerese tn kui raske veoliikluse tee (I kd tl 60, II kd tl 132). Tallinna maantee ja kaebuses nimetatud ringristmiku kaudu kulgeb muuhulgas tee Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelisse piiripunkti. Liiklussagedus Tallinna mnt ja Energia tn ristmikul aastal 2017 õhtuse tipptunni ajal (II kd tl 110 pöördel) oli olenevalt sõidusuunast 155 - 322 autot tunnis. Seejuures hoonestatavast kinnisajast mööduval Tallinna mnt lõigul saabus ringtee (Ivangorodi) poolt 281 autot tunnis (4,7 autot minutis) ja suundus ringtee (Ivangorodi) poole 157 autot tunnis (2,6 autot minutis). Kaebaja elamukvartalist mööduval Energia tn lõigul sõitis ühes suunas 213 autot tunnis (3,6 autot minutis) ja teises suunas 155 autot tunnis (2,6 autot minutis). Eeltoodu näitab, et kaebaja korter paikneb linna läbiva transiittee läheduses, raskele veoliiklusele ette nähtud tee ääres ja väga tiheda liiklusega kesklinna piirkonnas. Seda ei muuda asjaolu, et kaebaja elamu läheduses on mitmeid haljasalasid. Üldplaneeringu põhjal on vastustaja seadnud eesmärgiks, et lühiajaliseks puhkuseks vajaminev lähim park (haljasala) ei tohiks olla elamust rohkem kui 300 m kaugusel.
7. Kaebaja tugineb sellele, et korterelamu paikneb miljööalal, täpsemalt Kesklinna miljööalal. See on iseenesest õige, kuid miljööala ei tähenda vaikset ja rahulikku looduslähedast elukeskkonda. Üldplaneeringus mõistetakse miljööväärtuslikuna hoonestusala, kus on omapärased hoonete kvartalid või ansamblid, tänavad või tänavate osad ja haljastus, mille kvalitatiivne tase väärib säilitamist. Kesklinna miljööväärtuslikku hoonestusala kaitstakse kui iseloomulikku näidet nõukogude aja ehitustraditsioonidest ning korrapäraselt kvartalite kaupa planeeritud elamupiirkonnast. Ehitustegevust reguleeritakse miljööväärtuslikel hoonestusaladel eesmärgiga säilitada konkreetsele alale iseloomulik hoonestusviis ja keskkond (I kd tl 52 pöördel - 53). Kesklinna miljööväärtuslikku hoonestusala eeltoodud tähenduses ei mõjuta vaidlusalune liiklusskeem mingil moel. 8
8. Kohtuasja dokumentide põhjal ei ole usutav, et vaidlusalune liiklusskeem oluliselt suurendaks müra või heitgaaside mõju kaebaja korteriomandile või selle vahetule ümbrusele. Kaebaja korter on Tallinna maanteest suhteliselt kaugel. Korterile oluliselt lähemal paikneb raskele veoliiklusele ette nähtud P. Kerese tn. Korteri ja Tallinna maantee vahel paiknevad mitmed hooned ja haljastus. Ei ole usutav, et vaidlusalune liiklusskeem muudab Tallinna maanteelt lähtuvaid mõjusid sel määral, et see on kaebaja korteriomandi asukohas tajutav. Kaebaja ei ole muutnud usutavaks, et vaidlusaluse liiklusskeemi tõttu halvenevad tema võimalused pääseda oma korterisse. Kaebajal on nii jala, jalgrattaga kui sõidukiga oma korterelamu juurde pääsemiseks mitmeid alternatiivseid võimalusi. Kaebajal ei ole subjektiivset õigust nõuda liikluse korraldamist nii, et temale mugavaim ja vähimate mõjudega tee (liiklustiheduse, liikluse ohtlikkuse, õhusaastatuse, müra vms tähenduses) oleks just Tallinna maantee. Kohus märgib, et ortofoto (I kd tl 75 pöördel, II kd tl 77) põhjal kasutati hoonestatavat kinnisasja parklana, seega ei tulene sellel kinnisasjal sõidukite käivitamisest, peatamisest ja liikumisest tingitud mõjud vaidlustatud korraldusest, vaid esinesid ka varem. Usutav ei ole kaebaja väide, et vaidlusalune liiklusskeem takistab tal kohtuda ja suhelda teiste isikutega ehk piirab tema õigust vabale eneseteostusele (põhiseaduse § 19).
9. Kaebaja tugineb ka sellele, et vaidlusalune liiklusskeem mõjutab laiemalt tema võimalusi liikuda linnas, halveneb üldine liikluskorraldus linnas jne. Kohtu hinnangul ei saa eeltoodut enam käsitleda kaebaja subjektiivsete õiguste kaitsmisena. Tegemist on avalike huvidega. Kaebajal ei ole kaebeõigust vaidlustatud korraldusele või ehitusloale avaliku huvi kaitse eesmärgil. Samuti puudub kaebajal õigus esitada kaebus teiste isikute õiguste rikkumise tõttu. Kohus jätab tähelepanuta kaebaja väited, mis ei ole seotud vaidlustatud korralduse või selle alusel antud ehitusloaga (kavandatav uue ringtee ehitamine, valgusfoori paigaldamine, mida vaidlustatud korralduses nimetatud ehitusprojekt ette ei näe jms).
10. Kokkuvõttes on kaebus osaliselt lubamatu kaebeõiguse puudumise tõttu, osaliselt aga põhjendamatu, kuna vaidlustatud korraldus on õiguspärane ja kaebaja väited ei anna alust selle tühistamiseks. Kohus jätab kaebuse rahuldamata. Menetluskulud. Selgitused 21.

§ 108

lg 1 ja 8 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti ning kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. Viidatud sätete alusel on menetluskulude kandmine kaebaja kohustus. Vastustaja ei ole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud. Kohus jätab

§ 109lg 1 alusel menetluskulud vastustaja kasuks välja mõistmata.

Kolmas isik esitas menetluskulude nimekirja ja kuludokumendid (II kd tl 124-130), mille järgi tema menetluskuludeks on kulud õigusabile 5924 eurot, koos käibemaksuga 7108,80 eurot. Osutatud õigusabi maht on kokku 51,5 tundi. Enamuse sellest moodustab vandeadvokaadist esindaja töö tunnihinnaga 120 eurot (ilma käibemaksuta). Abistavaid ja administratiivseid tegevusi on teinud juristi abi tunnihinnaga 70 või 80 eurot (ilma käibemaksuta). 9 22.

§ 109lg 6 alusel mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.

Kohtu hinnangul ei saa kolmanda isiku menetluskulusid pidada täies ulatuses vajalikeks ja põhjendatuteks. Kolmanda isiku esindajana menetluses on tegutsenud vandeadvokaat Tavo Tiits. Toimikus puuduvad andmed selle kohta, et esindajana oleksid tegutsenud muud isikud. See, kuidas esindaja korraldab ja tasustab oma tööks vajalikud abistavad tegevused (näiteks dokumentide komplekteerimine, toimiku pidamine, dokumentide vastuvõtmine, menetluskalendri pidamine), on tema siseasi ja sellised kulud ei ole käsitletavad kuludena esindajale

§ 103

lg 1 p 1 tähenduses või seoses menetlusega kantud sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muude sellesarnaste kuludena

§ 103lg 1 p 2 tähenduses.

Kohtuasi ei ole oma olemuselt mahukas või keerukas. Kohus kaasas kolmanda isiku menetlusse 17.06.2020.a määrusega, milles ühtlasi piiritleti menetlusse võetud nõue küllalt kitsalt. Kolmanda isiku osalusel toimuvas vaidluses ei olnud asjakohaste menetlusdokumentide maht suur - olulise osa toimikust moodustavad dokumendid, mis ei ole seotud menetlusse võetud nõudega (I kd tl 111-160) ja määruskaebemenetluse dokumendid ( I kd tl 163-lõpuni, II kd tl 1-59). Kohus peab vajalikuks ja põhjendatuks õigusabi mahus 20 tundi tunnihinnaga 120 eurot. Seega tuleb kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja mõista 2400 eurot, koos käibemaksuga 2880 eurot. Kolmas isik palus menetluskulud kanda Lidl Eesti OÜ kontole EE442200221071848614. 23.

§ 175

lg 1 näeb ette jõustunud kohtuotsuse avaldamise arvutivõrgus, otsus avaldatakse elektroonilises Riigi Teatajas. Menetlusosalisel on õigus esitada taotlus otsuse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (

§ 175lg 3-5).

Kui menetlusosaline seda soovib, siis sellekohane taotlus tuleb esitada kohtule enne otsuse jõustumist. Kõige kindlam on esitada taotlus apellatsioonkaebuse esitamiseks ette nähtud tähtaja jooksul. Vastustaja kui kohaliku omavalitsuse asutuse andmeid kohtulahendis ei varjata (

§ 175lg 3).

/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik 10