4-21-3747 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 29. oktoober 2021, Narva kohtumajas Väärteoasja number 4-21-3747 (2330,21,003199) Kohtunik Olga Dorogan Väärt

§ 227

lg 2 alusel karistati juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks Menetlusalune isik Vladislav Vorontsov, isikukood 50206263728, XXX, töökoht XXX, elukoht XXX, e-post: XXX Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuur Narva politseijaoskond asukoht Vahtra tn 3, Narva Menetluse liik kirjalik menetlus VTMS § 120 lg 1 alusel Juhindudes VTMS § 120, § 132 p 2, 134, 135, maakohus otsustas: 1. Tühistada kohtuvälise menetleja, s.o Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonna 16.09.2021 üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2330,21,003199 osaliselt, s.o menetlusalusele isikule liiklusseaduse (

) § 227 lg 2 järgi mõistetud karistuse määra osas. 2. Teha tühistatud osas uus otsus, millega karistada Vladislav Vorontsovi

§ 227lg 2 alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 2 (kaheks) kuuks.

1. Muus osas jätta Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 16.09.2021 üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2330,21,003199 muutmata ja tühistamata.
2. Mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise tähtaeg algab kohtuotsuse jõustumisest. Liiklusseaduse § 127 alusel Vladislav Vorontsov on kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Transpordiametile. 1 4-21-3747 Kohtuotsus saata Ida Prefektuurile, Transpordiametile ja kaebuse esitajale VTMS § 135 lg 5 kohaselt väljastusteatega või elektrooniliselt. Edasikaebamise kord Kohtuotsus on kuulutatud lõpposana. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui selleks ajaks ükski menetluspool soovist kasutada kassatsiooniõigust ei teata, vormistatakse kohtuotsus selle lõpposana. Kassatsiooniteate esitamisel on põhistusi sisaldav tervikotsus pooltele kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis alates 19.11.
3. Kohtuotsuse peale võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsiooni Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse tervikteksti avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Väärteoprotokoll ja kohtuvälise menetleja otsus
4. 19.08.2021 koostas Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna patrullpolitseinik Andri Tsirp väärteoprotokolli Vladislav Vorontsovi suhtes selle fakti kohta, et 19.08.2021 kell 23.38 IdaViru maakonnas Narva linnas Tallinna mnt 47 juures juhtis ta mootorsõidukit asulasisesel teel kiirusega 78+/- 6 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust (50 km/h) mitte vähem kui 22 km/h võrra. Nimetatud teoga rikkus Vladislav Vorontsov

§ 15lg 1 p 2.

Vladislav Vorontsovi tegu on kvalifitseeritud

§ 227lg 2 järgi.

2. Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna menetlusgrupi III vanemväärteomenetleja Diana Tahtarova tegi 16.09.2021.a otsuse väärteoasjas nr 2330,21,003199, milles leidis, et isiku rikkumine on tõendatud tunnistaja ütlustega, kiirusemõõturi kasutamise protokolliga ning menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolliga. Otsuse kohaselt menetlusalune isik väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas juhtis mootorsõidukit asulasisesel teel kiirusega 78+/- 6 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust (50 km/h) mitte vähem kui 22 km/h võrra. Menetlusalune isik rikkus

§ 15lg 1 p 2.

Nimetatud kohtuvälise menetleja otsusega karistati Vladislav Vorontsovi

§ 227lg 2 järgi juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks.

Kaebus kohtuvälise menetleja otsuse peale

1. 27.09.2021 saabus Viru Maakohtule Vladislav Vorontsovi kaebus tema suhtes 16.09.2021 tehtud otsuse peale väärteoasjas nr 2330,21,
3. Kaebuses palub menetlusalune isik Viru Maakohtul tühistada kohtuvälise menetleja otsus. Kaebuses märkis Vladislav Vorontsov, et ta ületas kiirust juhuslikult, kuna 2 nädalat enne seda sõitis ta 55kW võimsusega autoga ning tema autol oli võimsus 135 kW. Ta ei märganud kohe, et oli liiga palju kiirendanud ning kui märkas ja hakkas aeglustama, oli juba hilja. Vladislav Vorontsov avaldas, et on nõus kirjaliku menetlusega. Juhilube on tal vaja töö jaoks. Eelmine trahv on tasutud ning palub talle mõista karistuseks rahatrahv, mida soovib tasuda osade kaupa. 2 4-21-3747 Kohtuvälise menetleja seisukoht kaebuse osas
4. Kohtuväline menetleja nõustub kirjaliku menetlusega ning palub jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata ja kaebus rahuldamata, ning esitas kirjalikult oma seisukoha väärteoasjas.
5. Kohtuväline menetleja leiab, et süüteokoosseis käesolevas väärteoasjas on täidetud, väärtegu on kaebaja poolt toime pandud ja ta on süüdi. Tutvunud menetlusaluse isiku kaebusega, on kohtuväline menetleja seisukohal, et kaebus ei kuulu rahuldamisele ja karistuse määr vastab isiku süü suurusele. Kohtuväline menetleja jääb arvamuse juurde, et kaebaja pani nimetatud teo toime tahtlikult. Kaebaja sõiduki kiirus oli mitte vähem kui 72 km/h. Asulasisesel teel suurim lubatud sõidukiirus on 50 km/h. Sõidukiiruse valik on juhi teadlik otsus, mis ei sõltu teistest liiklejatest või kellaajast.

§-ga 227 on väärteokaristuse kohaldajale antud lai kaalutlusruum isiku süüle vastava ning üld-ja eripreventsiooni arvesse võtva karistuse, sh lisakaristuse leidmiseks.

§ 227

lg 2 näeb kiiruse ületamise eest 21–41 km/h ette karistuse rahatrahvi kuni 100 trahviühikut (400 EUR) või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Kohtuväline menetleja võttis karistuse määramisel arvesse, et menetlusalust isikut on varasemalt karistatud samaliigilise liiklusrikkumise eest 22.06.2021 rahatrahviga 440 eurot. Menetlusalune isik esitas pärast üldmenetluse otsuse kättesaamist avalduse rahatrahvi ositi tasumiseks, tuues põhjuseks majanduslikud raskused. Rahatrahv oli menetlusaluse isiku poolt tasutud 21.09.2021 ehk vähem kui nädal enne kaebuse esitamist käesolevas asjas tehtud otsusele. Kaebuses toob menetlusalune isik välja, et eelmise kiiruseületamise eest määratud trahvi tasumisel tal probleeme ei tekkinud. See aga ei vasta tõele, kuna menetlusalune isik oli eelmise liiklusrikkumise eest määratud rahatrahvi tasumiseks esitanud taotluse trahvi ositi maksmiseks, kuna tema enda väitel on tal majanduslikud raskusel. Sellest tulenevalt võttis kohtuväline menetleja käesoleval asjas otsuse tegemisel arvesse menetlusaluse isiku keerulist majanduslikku olukorda ning määras karistuseks juhtimisõiguse äravõtmise, mitte rahatrahvi. Kohtuväline menetleja arvestas ka asjaoluga, et menetlusalune isik tunnistab oma süüd ja kahetseb tegu. Kuid kohtuväline menetleja arvestas otsuse tegemisel ka seda, et kaebaja on süüdi ohtlikus liikluseeskirja rikkumises, millega ta ohustas olulisel määral nii ennast kui teisi kaasliiklejaid. Samuti ei toimunud kiiruse ületamine isiku poolt ei juhuslikult ega tähelepanematusest, vaid tegemist oli tahtliku kiiruse ületamisega. Kohtuväline menetleja juhib tähelepanu ka sellele, et Vladislav Vorontsov’ile omistati mootorsõiduki esmane juhtimisõigus 13.05.2021, mistõttu peaks Liiklusseadus tal veel värskelt meeles olema. Sellele vaatamata on menetlusalune isik lühikese aja jooksul pannud toime 2 kiiruseületamist, mis lubab järeldada, et juhtimisõigus oli väljastatud talle ennatlikult ning ta pole veel valmis iseseisvalt sõidukijuhina liikluses osalema. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 7. Kohus, tutvunud Vladislav Vorontsovi poolt esitatud kaebusega, kohtuvälise menetleja otsuse ja seisukohaga ning kontrollinud väärteoasja materjale, leiab, et kaebuse saab vastavalt VTMS § 120-le lahendada kirjalikus menetluses, menetlusosalised on selleks nõusoleku andnud (tl 32, 38-39). 8. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja 3 4-21-3747 õiguslikke asjaolusid. VTMS § 87 sätestab väärteo arutamise piirid, mille kohaselt kohus arutab väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Väärteoprotokollis (tl 18-20) ja väärteootsuses (tl 16-17) olev teokirjeldus kattub. 9. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. 10. Kohus uurib, kas Vladislav Vorontsov on toime pannud väärteo, mille eest kohtuväline menetleja teda karistas. Süüdistus puudutab

§ 15

lg 1 p 2 rikkumist, mis on kvalifitseeritud

§ 227lg 2 järgi.

Kohus kontrollib esmalt Vladislav Vorontsovi tegevuse vastavust

§ 227lg 2 objektiivsetele tunnustele ning seejärel subjektiivsetele tunnustele.

11. Väärteoprotokollis heidetakse Vladislav Vorontsovile

§ 227

lg 2 alusel ette seda, et ta juhtis 19.08.2021 kell 23.38 Ida-Viru maakonnas Narva linnas Tallinna mnt 47 juures mootorsõidukit asulasisesel teel kiirusega 78+/- 6 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust (50 km/h) mitte vähem kui 22 km/h võrra. 12.

§ 227

lg 2 näeb ette vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21–40 kilomeetrit tunnis.

§ 15

lg 1 p 2 kohaselt suurim lubatud sõidukiirus on asulasisesel teel 50 kilomeetrit tunnis.

1. Tunnistaja E T ülekuulamise protokollist (tl 21) nähtub, et 19.08.2021 kell 23.38 fikseeris patrullpolitseinik A.Tsirp aadressil Tallinna mnt 47, Narva vastutuleval sõidukil BMW sõidukiiruse 78+/-6 km/h. Juhiks osutus Vladislav Vorontsov. Juht oli kiirusega nõus.
2. Kiirusmõõturi kasutamise protokollist (tl 22-24) nähtuvalt koostas selle 19.08.2021 patrullpolitseinik A.Tsirp selle kohta, et ta teostas riikliku järelevalve korras Vladislav Vorontsovi juhitud ülalnimetatud mootorsõiduki liikumiskiiruse mõõtmist samal kuupäeval kell 23:38 Tallinna mnt 47 juures, sõidu suunaga Puškini tänavale Narva linnas, kus on lubatud suurim sõidukiirus 50 km/h. Ta kasutas liiklusjärelevalve kiirusmõõturit Stalker DSR 2X nr DP009663, näidik DI012642, antennid KC031279, KR0091347, mida oli testitud 19.08.2021 kell 19:15 ja mis oli töökorras. Kiirusmõõturi lugem oli 78 km/h, laiendmääramatus +/- 6 km/h. Lõplik mõõtetulemus 72 km/h. Protokollist nähtub, et juhile näidati seadme tabloole fikseeritud lugemit ja Vladislav Vorontsov on selle kohta omakäeliselt märkinud (vene keeles) „olen tutvunud, olen nõus.“
3. Taatlustunnistuse TTRS-21/00133 (tl 25) kohaselt on kiirusmõõtur Stalker DSR 2X nr DP009663 taadeldud 13.07.
5. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist (tl 26-28) nähtub, et Vladislav Vorontsov tunnistas, et ületas sõidukiirust, kuna tähelepanu oli pööratud sõbrale, kes sõitis tema järel. Ta sõitis umbes kiirusega 65 km/h, kuid ei arvanud, et sõitis niivõrd kiiresti. Rikkumisega nõus, tunnistab oma süüd.
6. Karistusregistri väljatrükk (tl 45) näitab, et Vladislav Vorontsovil on kaks kehtivat väärteokaristust.
7. Kuna menetlusalune isik ei seadnud tõendite usaldusväärust kahtluse alla ning ka kohtul puudub alus kahelda dokumentaalsete tõendite ning tunnistaja ja menetlusaluse isiku ütluste 4 4-21-3747 usaldusväärsuses, ei ole vaja seda aspekti täiendavalt analüüsida. Tõendites puuduvad vastuolud, nad langevad kokku omavahel ja annavad kohtule väärteo toimepanemise pildi.
8. Käesolevas väärteoasjas puudub poolte vahel vaidlus väärteo toimepanemise asjaolude üle. Kaebuse esitaja on andnud ütlusi, millest nähtub, et isik tunnistab rikkumist (tl 26-28). Ka kohtule esitatud kaebuses ei vaidlusta Vladislav Vorontsov väärtegude toimepanemise fakti või asjaolusid, samuti kinnitavad seda muud kogutud tõendid.
9. Eelnevaga on vastuvaidlematult ja üheselt mõistetavalt leidnud tõendamist see, et Vladislav Vorontsov juhtis mootorsõidukit asulasisesel teel kiirusega 78+/- 6 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust (50 km/h) mitte vähem kui 22 km/h võrra, rikkudes

§ 15lg 1 p 2 sätestatut.

Tegu on tõendatud tunnistaja T ütlustega, menetlusaluse isiku ütlustega, kiirusemõõturi kasutamise protokolliga. 21. Vladislav Vorontsovi tegevus vastab

§ 227

lg 2 objektiivsele koosseisule:

§ 227

lg 2 sätestab, et mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21–40 kilomeetrit tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.

§ 15

lg 1 p 2 kohaselt suurim lubatud sõidukiirus on asulasisesel teel 50 kilomeetrit tunnis. 22. Seega, kohus on seisukohal, et Vladislav Vorontsovi käitumises väärteoprotokollis näidatud ajal ja kohas on tuvastatavad talle etteheidetav väärteokoosseis, s.o

§ 227lg 2 sätestatud rikkumine ning teda tuleb selle eest karistada.

23.

§ 227

lg-s 2 sätestatud väärteo toimepanemine on võimalik tahtlikult või ettevaatamatusest. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et Vladislav Vorontsov pani

§ 227lg 2 objektiivsele koosseisule vastava teo toime tahtlikult.

Nagu nähtub väärteotoimikus olevatest tõenditest elab Vladislav Vorontsov Narva linnas, seega on sama teed ka eelnevalt sõitnud ning on teadlik seal kehtivatest kiiruspiirangutest. Karistusregistri andmetest nähtuvalt on Vladislav Vorontsovit 22.06.2021 karistatud kiiruse ületamise (

§ 227lg 3) eest.

Seega, Vladislav Vorontsov värskelt autokooli lõpetanuna peaks väga hästi teadma lubatud sõidukiirust ning samalaadse rikkumise eest varem karistatud isikuna peaks ka eriti tähelepanelikult seda järgima, kuid sellele vaatamata kiirendas öisel linnatänaval, jälgimata sõidukiirust ja eiras seega Liiklusseaduse sätteid. Põhjenduseks selgitas Vladislav Vorontsov kaebuses, et ületas kiirust juhuslikult, kuna 2 nädalat enne seda sõitis ta 55kW võimsusega autoga ning tema autol oli võimsus 135 kW. Ta ei märganud kohe, et oli liiga palju kiirendanud ning kui märkas ja hakkas aeglustama, oli juba hilja.

1. Kohus on seisukohal, et Vladislav Vorontsovi tegevus vastab subjektiivsest küljest kaudse tahtluse tunnustele. Isik paneb teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda (KarS § 16 lg 4).
2. Võimalik, et Vladislav Vorontsov ei vaadanud spidomeetrile pidevalt ning tõenäoliselt ei vaadanud ta seda ka samal hetkel, kui politseiametnikud tema kiirust mõõtsid. Sellegipoolest oli juhitava sõiduki kiirust reguleerima kohustatud just tema kui autojuht ja mitte keegi teine.
3. Käesoleval juhul ei ole kahtlust selles, et Vladislav Vorontsov oli sõiduki roolis. Kohtuni ei jõudnud ka andmeid, mis viitaks sellele, et Vladislav Vorontsovil oli mingisugune teadvuseseisund, mis oleks takistanud tal jälgimast ja aru saamast, kui kiiresti ta sõidab. 5 4-21-3747
4. Võimalik, et Vladislav Vorontsov ei teadvustanud täpselt, et tema kiirust oli just nii suur (so vähemalt 22 km/h lubatust rohkem), aga selline teadmatus saanuks tuleneda vaid tema enda otsusest sel hetkel spidomeetrit mitte jälgida. Nagu ta ülekuulamisel omaks võttis, et ületas sõidukiirust, kuna tähelepanu oli pööratud sõbrale, kes sõitis tema järel, misläbi sai tema enda teadliku tegevuse läbi võimalikuks see, et juhitava sõiduki kiirus tõusis nii suureks, kui see oli antud lõigul lubatud. See, et Vladislav Vorontsov ei jälginud sel hetkel spidomeetrit, tähendab, et ta möönis sellise kiiruseületamise reaalsuseks saamist.
5. Seega on tuvastatud, et Vladislav Vorontsov, juhtides mootorsõidukit, ning ületades lubatud sõidukiirust asulasisesel teel vähemalt 22 km/h, tegutses kaudse tahtlusega ja seega on kinnitust leidnud Vladislav Vorontsovi poolt Liiklusseaduse § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine nii objektiivse kui ka subjektiivse külje poolt.
6. Kohus ei tuvastanud Vladislav Vorontsovi puhul tema tegude õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid. KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub KarS
7. peatüki
8. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud ja kohus leiab, et Vladislav Vorontsov on talle süüks arvatud

§ 227lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises süüdi, sest vastavalt Kar

S § 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane. Ei esine ka õigusvastasust välistavaid asjaolusid, sealhulgas hädaseisundit (KarS § 29) ega kohustuste kollisiooni (KarS § 30). Menetlusalune isik ei väitnud enda süüd omaks võttes kordagi, et miski oleks kiiruseületamist otseselt õigustanud. 30. Eeltoodud põhjustel on kohus veendunud, et Vladislav Vorontsov on pannud toime koosseisulise, õigusvastase ning süülise väärteo, mis on kvalifitseeritav

§ 227lg 2 järgi.

31. Kohus ei ole käesolevas asjas tuvastanud VTMS § 29, § 30 loetletud aluseid väärteomenetluse lõpetamiseks. Lisaks on kohus tuvastanud, et karistus on määratud politseiametniku poolt, kes on pädev kohtuväline menetleja väärtegudes. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt ei ole kohtuvälise menetluse käigus rikutud väärteomenetlusõigust. Karistus 32.

§ 227

lg 2 võimaldab menetlejal lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest kohaldada põhikaristusena kuni 100 trahviühiku suurust rahatrahvi või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist tähtajaga kuni kuus kuud. 33. 16.09.2021 tegi kohtuväline menetleja otsuse, millega Vladislav Vorontsov tunnistati süüdi ning karistati

§ 227lg 2 järgi põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks.

Menetlusaluse isiku poolt esitatud kaebuses vaidlustatakse talle määratud karistus. Vladislav Vorontsov taotleb talle määratud karistuse – juhtimisõiguse äravõtmine - tühistamist ning talle rahatrahvi määramist.

1. Järgmiseks kontrollib kohus, kas karistuse mõistmine kohtuvälise menetleja poolt on toimunud vastavalt karistuse mõistmise alustele.
2. Esmalt märgib kohus, et kohtuväline menetleja ei ole Vladislav Vorontsovile mõistetud põhikaristuse liigi valikul eksinud. Kohtu hinnangul on selline karistus liigi poolest õiglane ja 6 4-21-3747 proportsionaalne, arvestades kõiki karistuse mõistmisel olulisi tegureid, sh menetlusalust isikut iseloomustavad andmeid ja karistuse üld- ning eripreventiivseid eesmärke.
3. Karistusregistri andmetel on Vladislav Vorontsov olnud varem kaks korda väärteo korras rahatrahviga karistatud, s.h

§ 227rikkumise eest.

Menetleja on põhjendatult asunud seisukohale, et varasemad rahatrahvid soovitud mõju ei ole avaldanud. Vladislav Vorontsovile omistati mootorsõiduki esmane juhtimisõigus 13.05.2021 ning esmase juhiloa omanikuna on Vladislav Vorontsov maist kuni augustini 2021, s.o 4 kuu jooksul toime pannud 3 liiklussüütegu. See on ilmekas näide sellest, et eelmistest rahatrahviga karistusest liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest Vladislav Vorontsov oodatud järeldusi teha suutnud ei ole ja ta on jätkanud liiklusalaste süütegude toimepanemist. Seega on rahatrahv kui karistusliik end ammendanud ja seetõttu tuleb menetlusaluse isiku suhtes kohaldada teiseliigilist karistust, s.o juhtimisõiguse äravõtmise, mis sunniks menetlusalust isikut loobuma uute süütegude toimepanemisest.

1. Kohtu hinnangul peab karistus olema piisavalt mõjus, et rikkuja tunnetaks liiklusseaduse nõuetest kinnipidamise kohustust. Tegemist on karistuse liigiga, mis annab Vladislav Vorontsovile piisava tagasiside tema liiklusalalastele rikkumistele, suunab teda teadvustama liiklusnõudeid ja nendest kinnipidamise vajadust, ent toob eelduslikult kaasa ka arusaama edaspidiseks, et liiklusnõuded on igas olukorras kohustuslikuks täitmiseks. Kui kaebaja soovib edaspidigi mootorsõiduki juhina liikluses osaleda, tuleb tal oma käitumist oluliselt muuta. Käitumine viisil, mis on päädinud nelja kuu jooksul kolme väärteoprotokolli koostamisega, annab aluse kahelda kaebaja kaebuses antud lubaduses uute rikkumiste toimepanemisest tulevikus hoiduda.
2. Sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine teenib eeskätt eripreventiivseid eesmärke: see peab tagama, et isik ei saaks enam samalaadseid rikkumisi toime panna. Kuna korduva rikkuja puhul on tõenäolisem, et ta tulevikus samaliigilist süütegu kordab, on see ka üks alus, mille põhjal saab hinnata sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise vajalikkust. (Vt Riigikohtu otsus nr 3-1-1-122-13). Väärteoasjas nr 3-1-1-6-17 on Riigikohus nõustunud, et isik, kes eirab vaatamata korduvatele karistustele jätkuvalt ja tahtlikult liiklusseaduse nõudeid, on teistele liiklejatele ohtlik ning ta tuleb liiklusest kõrvaldada. Ka Vladislav Vorontsov on pärast rahatrahvide korduvat määramist jätkanud liiklusväärtegude toimepanemist. Seega on ta ise asetanud ennast olukorda, kus juhtimisõiguse äravõtmine on möödapääsmatu, kuna muu ei aitaks uute süütegude toimepanemist ära hoida.
3. Karistuse liigi hindamisel arvestab kohus ka asjaolu, et Vladislav Vorontsov tasus varasemalt määratud trahvid juba pärast käesoleva väärteo toimepanemist ning see tekitab kohtus kahtlust, et isik lootis sellega saada kergemat karistust. Kohus arvestab lisaks ka subjektiivset aspekti ja järeldab eelnevast, et rahatrahv on Vladislav Vorontsovile meeldiv ja kerge karistusliik, mis ei põhjusta tema jaoks märkimisväärset kadu heaolus ega mõjuta edasistest rikkumistest hoiduma. Ka sel põhjusel välistab kohus karistuste seast rahatrahvi.
4. Seega, nõustub kohus kohtuvälise menetleja argumentatsiooniga karistusliigi valikul ning leiab, et Vladislav Vorontsovi isikuandmed ehk tema eelnev karistatus samaliigilise väärteo toimepanemise eest välistavad tema suhtes rahatrahvi kohaldamise.
5. Lisaks eripreventiivsete eesmärkide täitmisele on Vladislav Vorontsovilt juhtimisõiguse äravõtmine õige ka üldpreventiivsest aspektist. Ühiskonnale tuleb anda signaal, et õiguskorras taunitakse süütegude korduvat toimepanekut oluliselt rangemal viisil. Mootorsõiduki 7 4-21-3747 juhtimine lubatud sõidukiirust ületades suurendab liiklusõnnetusse sattumise tõenäosust ja võib liiklusõnnetuse korral põhjustada äärmiselt raskeid tagajärgi. Nagu korduvalt viidatud on Vladislav Vorontsov on kokku pannud lühikese aja jooksul toime kolm liiklussüütegu ja võib olla ohtlik teistele liiklejatele. Kohtu hinnangul on seetõttu oluline üldise turvatunde ja liiklusohutuse tagamiseks, et Vladislav Vorontsovi rikkumised ei jääks asjakohase hukkamõistva reaktsioonita, selleks et analoogses olukorras olevad teised juhid saaks aru, et tuleb olla maksimaalselt hoolas.
6. Kaebaja on pööranud tähelepanu enda juhtimisõiguse vajalikkusele seoses töökohustuste täitmisega. Kohtule on koos kaebusega esitatud Vladislav Vorontsovi tööandja F OÜ avalduse, milles tööandja selgitab, et juhtimisõiguse puudumisel ei saa Vladislav Vorontsov oma igapäevaseid tööülesandeid täita. Kohus leiab, et toodud tööandja avaldus ei tähenda, et sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine oleks kaebaja suhtes välistatud. Karistuse eesmärk ei ole anda võimalust menetlusalusele isikule valida temale meelepärasem ja sobilikum karistus ning karistus ei pea ega saagi olla kerge ja mugav kanda. Menetlusalune isik, omades juhtimisõigust, oli teadlik, et liiklusnõuete rikkumiste eest on ettenähtud karistused, sh juhtimisõiguse äravõtmine, kuid otsustas siiski lubatud kiiruse piirmäära ületada. Samas ei saa isik ka järjepidevalt panna toime liiklusalaseid rikkumisi ning eeldada, et talle mõistetakse alati vaid rahatrahv, kuna juhtimisõiguse äravõtmine oleks justkui tema töö iseloomu tõttu välistatud. Ka Riigikohtu otsuse nr 3-1-126-10 kohaselt ei ole töökoha kaotus juhtimisõiguse äravõtmist välistavaks asjaoluks.
7. Seega kohus ei pea põhjendatuks karistuse liigi muutmist menetlusalusele isikule sobivamaks ja mugavamaks. Kohus on seisukohal, et isik peab tegema kõik enesest oleneva, et temal säiliks võimalus oma töökohustusi täita. Kui kaebaja sellegipoolest leiab, et tema tööelu korraldamiseks on juhiloa olemasolu vajalik, siis pidanuks ta oma liiklusalasele käitumisele esitama kõrgemaid nõudmisi. Käesoleval juhul ei vähenda toodud asjaolud kuidagi kaebaja süü suurust ning ei ole ka piisavaks aluseks isiku karistusliigi muutmisele.
8. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et Vladislav Vorontsovi puhul rahatrahv ei ole selgelt mõjuv meede, mis aitaks ära hoida uusi väärtegusid ning tema suhtes tuleb

§ 227lg 2 järgi kohaldada põhikaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist.

Samas kohtu arvates kohtuvälise menetleja poolt määratud karistuse määr on liiga range. 45.

§ 227lg 2 keskmine juhtimisõiguse äravõtmise määr on 3 kuud.

Antud juhul on kohtuväline menetleja oma otsusega määranud juhtimisõiguse äravõtmise 4 kuuks ehk keskmisest suuremas määras.

1. Kohus märgib, et karistamise alus on isiku süü. Karistuspraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse isiku süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lisaks tuleb arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Kuid kohus ei näe väärteootsusest, et kohtuväline menetleja oleks karistuse määra mõistmisel sellest seisukohast lähtunud.
2. Vladislav Vorontsovile karistuse mõistmisel on kohtuväline menetleja jätnud täielikult kõrvale toimepandud süüteo asjaolud. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja argumentatsiooniga, et kiiruse ületamine on alati ohtlik, kuna sõidukiirus mõjutab nii 8 4-21-3747 liiklusõnnetusse sattumise tõenäosust, kui ka selle raskusastet. On selge, et liiklusnõuded on kehtestatud selleks, et tagada kõikide liiklejate turvalisus ja liiklusreeglite mittejärgimine võib tekitada olukorra, mille tagajärjel satuvad ohtu nii rikkuja enda kui kaasliiklejate tervis või elu. Kohus leiab, et seetõttu ongi seadusandja sätestanud konkreetsete liiklusnõuete rikkumise eest karistused ja seadusandja poolt paika pandud sanktsioonides sisaldub juba teo võimalik ohtlikkus. Kuid igal konkreetsel juhul tuleb teo ohtlikkus ja süü suurus tuvastada.
3. Menetlusaluse isiku süü suurust hinnates võtab kohus arvesse väärteo toimepanemise asjaolusid. Vladislav Vorontsovi poolt toime pandud liiklusalase väärteo asjaolusid arvestades leiab kohus, et menetlusaluse isiku süü on keskmisest väiksem.
4. Kohus peab oluliseks seda, kus ja millal rikkumine toimus. Vladislav Vorontsov juhtis 19.08.2021 kell 23.38 mootorsõidukit ületades lubatud sõidukiirust Narva linnas öisel ajal. Võib möönda, et öisel ajal võib linnaliiklus olla hõredam, samas ei saa väita, et see üldse puuduks. Süü suurust mõjutab ka asjaolu, et Vladislav Vorontsovile heidetakse ette lubatud sõidukiiruse ületamist mitte vähem kui 22 km/h, kõnealune väärteokoosseis näeb ette vastutuse lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21–40 kilomeetrit tunnis. Seega paigutub Vladislav Vorontsovi tegu ohtlikkuse skaalal pigem etteheidetava teo vähemohtlikku otsa. Seda arvestades leiab kohus, et karistuse mõistmisel on põhjendatud mõista karistust alla sanktsiooni keskmist määra.
5. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavaks asjaoluks loeb kohus Vladislav Vorontsovi poolt oma süü tunnistamist ning kahetsust, mida ta avaldas nii vastuväites, kui ka kaebuses kohtule. Seega mõjutab see asjaolu karistust kergenduse suunas.
6. Kohus, arvestades eelkirjeldatud asjaolusid, leiab, et kohtuväline menetleja otsusega mõistetud juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg ületab praegusel juhul Vladislav Vorontsovi süü suurust ega kajasta riigi adekvaatset karistusõiguslikku reaktsiooni menetlusaluse isiku teole. Kohtuväline menetleja ei ole karistust määranud vastavalt karistuse mõistmise alustele ja seetõttu kohus tühistab väärteootsuse mõistetud karistuse määra osas.
7. Kohus leiab, et Vladislav Vorontsovi süü on keskmisest väiksem, tegu on toime pandud kaudse tahtlusega, karistust kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine ja kahetsus, karistust raskendavaid asjaolusid ei esine, Vladislav Vorontsov on varem kaks korda väärteo korras karistatud liiklussüütegude toimepanemise eest. Seda kõike arvestades tuleks Vladislav Vorontsovile mõista karistus ja selleks peaks olema sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine, mis jääb sanktsiooni esimesse poolde ja alla keskmise, mida aga käesoleval juhul tehtud ei ole. Antud juhul on kohtuväline menetleja oma otsusega määranud juhtimisõiguse äravõtmise 4 kuuks ehk keskmisest suuremas määras, mis kohtu hinnangul ei ole proportsionaalne. Kohtu arvates on karistuse eesmärgid veel saavutatavad sanktsiooni keskmisest pisut allapoole jääva karistusega.
8. Seega, kohus tühistab VTMS § 132 p 2 alusel väärteoasjas nr 2330,21,003199 otsuse Vladislav Vorontsovile

§ 227lg 2 alusel mõistetud karistuse määra osas.

Kohus teeb karistuse osas uue otsuse, millega määrab Vladislav Vorontsovile

§ 227

lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistuseks sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise 2 kuuks.

1. Ülejäänud osas jätab kohus kohtuvälise menetleja otsuse muutmata. KOHTU MEETMED 9 4-21-3747
2. Vladislav Vorontsovi kaebus tuleb jätta rahuldamata, kuid tühistada kohtuvälise menetleja Ida Prefektuuri 16.09.2021 otsus väärteoasjas nr 2330,21,003199, s.o menetlusalusele isikule liiklusseaduse (

) § 227 lg 2 järgi mõistetud karistuse määra osas ning teha uus otsus. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Olga Dorogan 10