järgi ja põhikaristuseks mõisteti vangistus 11 kuud.
lg 1 kohaselt arvati karistusaja hulka 1 päev eelvangistust (kahtlustatavana kinnipidamise aeg 08.08.2015), kandmisele jäi 10 kuud ja 29 päeva vangistust.
lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust 12.12.2013 Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 aasta võrra ning Anton Horošavinile mõisteti liitkaristuseks vangistus 1 aasta 10 kuud ja 29 päeva.
lg 1,2,3 ja 4 alusel asendati mõistetud vangistus üldkasuliku tööga 694 tundi, mille tegemise ajaks määrati tähtaeg 24 kuud. Üldkasuliku töö tegemise ajal kohustati Anton Horošavinit täitma
lg 1 p-des 1-6 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid Tallinna Vangla Ida-Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve all. Kohtuotsus jõustus 24.10.2015. Harju Maakohtu 21.03.2017 määrusega kriminaalasjas nr 1-15-7618 pöörati
lg 6 alusel täitmisele Anton Horošavinile Harju Maakohtu 08.10.2015 kohtuotsusega mõistetud ja osaliselt ärakandmata karistus – 1 aasta 7 kuud ja 20 päeva vangistust. Harju Maakohtu 16.05.2017 määrusega kuulutati Anton Horošavin tagaotsitavaks ja ta määrati vahistada Harju Maakohtu 21.03.2017 kohtumääruse täitmise tagamiseks. Anton Horošavin peeti kinni 21.04.2021 ning alates sellest päevast kannab isik talle mõistetud karistust. Iseloomustuse kohaselt on kinnipeetavat kriminaalkorras karistatud 5 korral, millest kolm karistust on arhiveeritud. Vanglas viibib isik teist korda. Varasemalt on isikut karistatud mootorsõiduki joobes juhtimise, kuritahtliku huligaansuse ja kahel korral kehalise väärkohtlemise eest. Praegu kannab isik taaskord karistust joobes juhtimise eest. Vägivaldsuse raskusaste on vähenenud. Kõikide kuritegude puhul on soodusteguriks alkohol. Vangistuses töötas kinnipeetav alates 28.05.2021 koristajana ning alates 05.08.2021 kaupluse abitöölisena. Hetkel kinnipeetav ei tööta, sest käib koolis. Alates 01.09.2021 õpib isik xxxx klassis. Vahepeal ta loobus õppimisest töö kasuks, kuid nüüd on tagasi koolis. Ajavahemikul 08.05.-14.07.2021 läbis kinnipeetav sõltuvusteemalise sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 7 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 11 kuud vangistust. Enne vangistust elas kinnipeetav koos elukaaslase N. S. (nüüdseks H.) aadressil xxxx naisele kuulunud majas. Peale vangistust soovib ta minna tagasi elama samale aadressile. Tegemist on 1-toalise suvila tüüpi eramajaga. Elukoht vastab elektroonilise valve tingimustele. Isikul on xxxx klassi haridust. Õppimise asemel valis isik töö. Enda hinnangul oskab isik ehituse valdkonnas kõiki töid ja omandab kiiresti uusi oskusi. Kinnipeetav soovib omandada põhiharidust ja õppida riigikeelt alates A1-tasemest. Isiku sõnul on ta töö käigus omandanud tööoskused järgmistes valdkondades: ehitus, mööbli tootmine, akna klaaspakettide tootmine, autovärvija, autopesija ja autohooldus. Kinnipeetav on töötanud autoremondi ettevõtetes A OÜ ja T OÜ, samuti L OÜ-s. Peale seda oli tal väidetavalt oma firma umbes 6 kuud, mis tegeles autode rentimisega. Enne vangistust isik ei töötanud, aga peale vangistust tahab avada xxxx autoremonditöökoja. Garanteeritud töökoht isikul peale vabanemist puudub. K-raha 27.10.2021 andmetel on isikul võlgnevusi 6640 eurot ja vabanemisfondis on 264 eurot. 3 Võlgnevuste ja töökoha puudumise tõttu oli isiku majanduslik olukord mõneti keeruline ning see võib jätkuda ka peale vabanemist. Kinnipeetav on pere ainus laps. Ema Z. H. ja isa J. H. ei ole isik pikka aega suhelnud. Varasemast on teada, et vanematega esines lahkhelisid. Füüsilise vägivallani läinud konfliktid olid isikul endise abikaasa J. H.. Peale eelmist vanglast vabanemist hakkas isik elama koos uue elukaaslase O. S.. Kooselu lõppes 2017.a paiku. 2019.a kohtus kinnipeetav N. S. (nüüdseks H.), kellega elas kuni praeguse vangistuseni koos ning kellega hakkavad peale vangistust uuesti koos elama. Suhted on head, suheldakse telefoni teel. 2021.a sõlmiti vanglas abielu. Isikul on negatiivset mõju avaldavaid ja alkoholi tarvitamisele kallutavaid tuttavaid, kuid ta soovib nendest eemalduda. Ajavahemikul 26.09.2014-26.02.2015 läbis isik sotsiaalprogrammi Pere- ja paarisuhte vägivalla vähendamine. Varem on isik toime pannud vägivallakuriteo grupis, mis viitab mõningasele mõjutatavusele. Isik tunnistab, et on kõik kuriteod toime pannud alkoholijoobes, kuid ta ei arva, et tal on alkoholisõltuvus. Vanglas sõltuvust diagnoositud pole. Alkoholi on isik tarvitanud alates 17. eluaastast. Enne praegust vangistust tarvitas isik alkoholi enda sõnul maksimaalselt kord kuus, kuid meditsiinitöötajale on ta tunnistanud, et tarvitas kord nädalas. Varem on isik enda sõnul käinud alkoholiprobleemi lahendamiseks Wismari haiglas psühhoterapeudi juures. Viimati kuritarvitas isik alkoholi 08.08.2015. Umbes 15 aastat tagasi tarvitas isik koolis kanepit, on tarvitanud kanepit kokku ligikaudu 10 korda. Muid narkootikume isik proovinud pole. Vägivaldset käitumist on esinenud korduvalt abikaasa suhtes, kellega enam koos ei ela, ja ka avalikus kohas tänaval. Impulsiivsus ja vägivaldsus avalduvad eelkõige alkoholijoobes olles. Probleemidega tegelemist isik vältis ja tarvitas selle asemel alkoholi. Kuritegelikust käitumisest loobumiseks on astunud samme ja lõpetanud konfliktse lähisuhte, kuid on esinenud tagasilangust ja ka peale uut suhet on isikut karistatud mootorsõiduki joobes juhtimise eest. Seega käitumise muutmiseks võib jääda puudu järjekindlusest. Senine seadusevastane käitumine viitab mõningastele kuritegelikele hoiakutele. Peale viimast süüdimõistmist kuulutati isik 16.05.2017 tagaotsitavaks ja peeti PPA poolt kinni alles 21.04.2021. Enda sõnul pidi isik tegema ära oma ÜKT tunnid ja minema teisele töökohale, kuid keegi ei võtnud rohkem ühendust. Ise ta väidetavalt ei teadnud, et on tagaotsitav ja peab minema vanglasse. Kriminaalhooldusel olles on esinenud ÜKT tundide mittetegemist, ametniku kõnede ja registreerimisele ilmumise vältimist. Ametnikega suheldes võib isik olla ülbe, prõmmida uksega ja jagada korraldusi. Kinnipeetava tegudest võib järeldada, et ta ei ole huvitatud vastutuse võtmisest ja oma käitumise muutmisest. Kinnipeetaval on pooleliolev kriminaalmenetlus
ja
Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kinnipeetava poolt järgmise 2 aasta jooksul on 44%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 52%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta vangla kinnipeetava Anton Horošavini tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Kui kohus peab otstarbekaks vabastada Anton Horošavini vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata talle katseaeg ja käitumiskontroll kuni 11.12.2022. Käitumiskontrolli ajal kohustada teda täitma lisaks
lg-s 1 sätestatud kontrollnõuetele ka
Elektroonilise valve tähtajaks teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata 4 kuud. Anton Horošavin kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda elektroonilise valve kohaldamisega. See pooleliolev kriminaalasi on lõppenud ja 4 sellega lisati talle veel 4 kuud. Ta ei saa aru, miks on iseloomustuses kirjas, et ta tarvitas alkoholi kord nädalas või kord kuus. Peale seda viimast vahelejäämist alkoholijoobes ei ole ta alkoholi enam tarvitanud. Ta on nõus alkoholikeeluga, see on talle jõukohane. Ta on võimeline kriminaalhooldust läbima seaduskuulekalt, ta on suureks kasvanud. Abiprokurör Ain Tali on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa Anton Horošavini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Anton Horošavini ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Kaitsja märkis kohtuistungil, et talle ei ole üllatav ei prokuröri ega vangla seisukoht, et nad ei toeta Anton Horošavini vabastamist. See nende arvamus põhineb ei millelgi muul kui iseloomustusel, mis on vanglast antud. Kui vaatame seda iseloomustust kriitiliselt, siis põhineb see ainult minevikulistele andmetele. Tänapäevaseid momente üldse ei arvestata. See alkoholiprobleem on isiku jaoks minevik. Minevikust on muidugi see 2017. aasta maikuust pärinev tagaotsimine negatiivseks asjaoluks. Aga mingil määral on arusaadav Anton Horošavini põhjendus, et ta lootis, et teda enam ei otsitagi. Üks on selge, et tegelikult mingit aktiivset otsimist ei olnud. See, mis inimene vanglas saab teha, on kaitsja arvates kõik täidetud. Isik täitis programmid, mis on talle ette nähtud. Ja mis põhiline, et isik ei oma distsiplinaarkaristusi. Iseloomustusest loeme, et paugutab ustega ja käitub ametnikega väljakutsuvalt. Kui ta vanglas oleks selliselt käitunud, siis ta kartsast välja ei tulekski. Kaitsja arvates on ohtlikkus ülehinnatud. Kui ikka inimene ligemale 5 aastat ei ole tarvitanud alkoholi, siis on see ikkagi väga tõsine näitaja. Teine asi, tal on naine, kellega nad abiellusid vanglas. See näitab juba eriliselt mõlemapoolset hoolivat suhet. Inimene hoolitseb igati oma käekäigu eest, kui ta ikkagi vanglas otsustas hariduse kasuks. Kui nüüd kõik need plussid kokku võtta, siis need kaaluvad minevikulised asjaolud vägagi suurelt üle. Kaitsja näeb, et inimesele võiks tõesti anda võimaluse end näidata seaduskuulekana vabaduses ja ta palub kohtul Anton Horošavin vabastada elektroonilise valve alla.
lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Anton Horošavin ei kuulu elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele, sest tingimisi enne tähtaega vabastamise formaalsed eeldused ei ole täidetud. Kohtute infosüsteemist ja karistusregistri õiendist nähtub, et Viru Maakohtu Narva kohtumaja 17.11.2021 otsusega kriminaalasjas nr 1-21-7335 tunnistati Anton Horošavin süüdi
Anton Horošavin tunnistati süüdi
järgi ja talle mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust.
MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ning Anton Horošavinile mõisteti karistuseks 4 kuud ja 20 päeva vangistust.
lg 2 alusel moodustati liitkaristus Harju Maakohtu 08.10.2015 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osaga, mis 17.11.2021 seisuga oli 1 aasta ja 24 päeva vangistust. Anton Horošavini liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõisteti 5 1 aasta 5 kuud ja 14 päeva vangistust. Kohtuotsuste kogumis karistuseks mõistetud liitkaristuse kandmise alguseks loeti kohtuotsuse kuulutamise aeg 17.11.
lõikes 1 ettenähtud tähtaja talle Viru Maakohtu Narva kohtumaja 17.11.2021 otsusega mõistetud liitkaristusest. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus süüdimõistetu Anton Horošavini vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja vandeadvokaat Ahto Sirendi, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 135,24 eurot. Kohus leiab, et tasutaotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Kuivõrd tingimisi enne tähtaega vabastamise taotlus on kohtule esitatud enne uue kohtuotsuse tegemist süüdimõistetu suhtes ning isik ei olnud teadlik sellest, et tal puudub seaduslik alus tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks, siis leiab kohus, et on põhjendatud jätta kaitsjatasu tervikuna riigi kanda. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus
MS § 426, 432, 384,
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.