Obsah (10)

§ 384§ 3401§ 3141§ 667§ 306§ 230§ 663§ 378§ 381§ 377

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kersti Kerstna-Vaks, Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi Määruse tegemise aeg ja koht 1. veebruar 2022, Tartu Tsiviilasja number 2-21-17703 Tsiviilasi

§ 384

lg 2 II lause järgi, kuna hageja ei kõrvaldanud 11.11.2021 määruses nõutud puudusi. Ühtlasi jättis kohus 09.12.2021 määruses R.P. hagi V.S. vastu käiguta ning andis hagejale 7 päeva määruse kättetoimetamisest hagis puuduste kõrvaldamiseks. 15.12.2021 esitas hageja esindaja kohtule puuduste kõrvaldamiseks dokumendi, kus käsitles vaid hagi tagamise taotluse kohta küsitud puuduseid. Hagis esinevaid puuduseid hageja esindaja kuni käesoleva ajani kõrvaldanud ei ole. MAAKOHTU LAHEND 2. Maakohus keeldus

§ 3401lg 1 ja 2 alusel avalduse menetlusse võtmisest 29.

detsembri 2021 määrusega. Kohus märkis, et hageja esindajale on kohtu kantseleis 23.12.2021 antud kätte paberkandjal 09.12.2021 määrus. Kohus siiski leidis, et

§ 3141

lg 2 järgi on hageja esindaja enda avaldatud e-postile saadetud vastava hoiatusega sama määrus juba 15.11.2021, ja seetõttu lähtub kohus tähtaja arvestamisel varasemast kättetoimetamisest, so 21.12.2021.

§ 3401

lg 1 ja 2 järgi kui menetlusosalise esitatud avaldus, taotlus, vastuväide või kaebus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada, mh kui tasumata on riigilõiv või kautsjon, määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta. Kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus, või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

1. R.P. esitas määruskaebuse, milles taotleb
3. 2021 määruse tühistamist ja asja saatmist maakohtule menetlusse võtmiseks. Maakohtu poolt määratud puuduste kõrvaldamise tähtpäev oli 28.12.2021.a. Paraku ei õnnestunud hageja seaduslikul esindajal talle e-posti aadressile saadetud dokumenti avada ning ta pöördus Tartu Maakohtu Valga kohtumaja kantseleisse, kust ta sai määruse kätte 23.12.2021.a. Määruskaebuse esitaja ei saa nõustuda maakohtu seisukohaga, et hagejale antud tähtaega tuleb hakata lugema 21.12.2021.a. Menetlusdokumendi kättetoimetamist ei saa võrdsustada selle saatmisega menetlusosalise e-posti aadressile olukorras, kus dokumenti ei ole tehnilistel põhjustel võimalik avada ning menetlusosaline sellest probleemist kohtule teatab. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et A.P. anti puuduste kõrvaldamiseks ebamõistlikult lühike tähtaeg. 23 detsember on lühendatud tööajaga tööpäev,
4. detsember riigipüha, 25.-26 detsember olid puhkepäevad. Seega jättis kohus hagejale maksimaalselt 4 tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks, mis on kohtu nõudmisi arvestades ebamõistlikult lühike aeg. Lisaks eeltoodule on määruskaebuse esitaja seisukohal, et hagiavalduses ei esinenud puudusi, mis oleks takistanud selle menetlusse võtmist. Maakohus nõudis enne menetluses võtmise otsustamist hagejalt täiendavate tõendite esitamist, st olukorras, kus kostja positsioon ei ole teada ning kus selliste tõendite esitamine on võimalik ka pärast tsiviilasja menetlusse võtmist. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu
6. detsembri 2021 määrus tuleb menetlusõiguse olulise rikkumise tõttu

§ 667lg 2 alusel tühistada ning saata tsiviilasi Tartu Maakohtule R.P.

hagi menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus kuulub rahuldamisele. 5. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga, et maakohus on hagi menetlusse võtmisest põhjendamatult keeldunud.

§ 306

lg 1 kohaselt menetlusdokumendi kättetoimetamine on dokumendi üleandmine saajale selliselt, et saajal oleks võimalik dokumendiga oma õiguse teostamiseks ja kaitsmiseks õigeaegselt tutvuda.

1. 23.12.2021 soovis hageja maakohtu kantseleist määruse ärakirja. Seega tegi maakohus
3. 2021 hagi menetlusse võtmisest keeldumise määruse olukorras, kus kohtul pidi olema teada, et hagejal oli määruse kättesaamisega (avamisega) probleeme. Valga kohtumaja ei ole nii suur, et info kantseleist kohtunikuni ei peaks jõudma ka juhul, kui infosüsteemi märget ei tehtud. Ringkonnakohus märgib, et tegemist oli elatise nõudega, kus saab eeldada, et hageja ei pea kohtusse pöördumiseks ega menetluses osalemiseks võtma esindajat ja kohtu ülesanne on hageja taotluse lahendamine pooli säästval ja ökonoomsel viisil.
4. Ringkonnakohus leiab, et esitatud hagi vastas hagi sisu- ja vorminõuetele määral, mis lubas seda menetlusse võtta. Maakohus määras hagejale tähtaja teabe esitamiseks, mis võib elatise nõude menetlemisel küll vajalik olla, kuid mis kindlasti ei takistanud hagi menetlusse võtmist. Kohus palus hagejal 1) tuua välja nii hageja seadusliku esindaja kui ka kostja varaline seis; 2) tuua välja lapse vajaduste loetelu ühe kuu kohta, milleks on eluasemekulud, sidekulud, kulutused toidule, transpordile, tervishoiule, hügieenitarvetele, haridusele (s.o koolikohustuste täitmiseks), riietele ja jalanõudele ning muud vältimatud püsikulutused. Kohtu nimetatud asjaolud võivad olla vajalikud, kui kostja elatise tasumisega ei nõustu, asja lahendamisel, mitte aga menetlusse võtmisel.
5. Õige on hageja seisukoht, et juhul, kui kostja vastu ei vaidleks, ei oleks kohtu nõutud asjaolusid vaja üldse esitada. Hagejal võib olla ka raskendatud või üldse võimatu esitada andmed kostja varandusliku seisu kohta. Elatise asjas on kohus aktiivne ja saab

§ 230lgte 4 ja 5 alusel teha ise vajalikke järelpärimisi.

9. Kuna

§ 3401

lg 2 alusel hagi menetlusse võtmisest keeldumiseks alust ei ole, tuleb määrus tühistada. Ringkonnakohus märgib, et kui maakohus nägi, et määruskaebus on põhjendatud, oleks ta saanud määruskaebuse

§ 663lg 4 alusel ise rahuldada ja vaidlustatud määruse tühistada.

1. Ringkonnakohus juhib hageja ja kohtu tähelepanu sellele, et
2. jaanuarist 2022 muutus elatise suuruse määramise kord ja kuna hagi menetlusse võtmisel ja seejärel kostjale kättetoimetamisel loetakse hagi menetluses olevaks alates hagi esitamisest
4. 2021, siis tuleb elatise määramisel arvestada kahe erineva seaduse regulatsiooniga.
5. Hageja saab menetluse jätkumisel hagi tagamise taotlust täiendada.

§ 378

lg 3 p 4 kohaselt võib abieluasjas, ülalpidamisasjas ja muus perekonnaasjas kohus menetluse ajaks reguleerida ka seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmist, muu hulgas kohustada kostjat menetluse ajal elatist maksma või selleks tagatist andma.

§ 381

lg-st 2 tuleneb, et nõuet, mille tagamist soovitakse, ja tagamise aluseks olevaid asjaolusid tuleb hagi tagamise avalduses põhistada. Hagi tagamine on kohtu diskretsiooniotsus, mille kohus langetab kõigi asjaoludega arvestades (RKTKm 2-16-15386/57, p 14). Seega tuleb hinnata, kas hagi tagamine on vajalik olulise kahju vältimiseks või muul põhjusel, nt hageja toimetulekuks. Riigikohus on selgitanud, et hageja peab

§ 377

lg 2 mõttes põhistama, milles seisneb vajadus vältida olulist kahju (RKTKm 2-18-6491/38, p15), st iga elatisehagi ei kuulu tagamisele, olenemata sellest, et hagi ise võib olla õiguslikult perspektiivikas. Üldjuhul on mõistlik kostja enne hagi tagamist ära kuulata. Kostja ärakuulamine on kohtu diskretsiooniotsus. /allkirjastatud digitaalselt/