Obsah (12)

§ 1§ 31§ 29§ 171§ 86§ 85§ 87§ 89§ 91§ 150§ 23§ 22

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtuasja number 2-21-19930 Kohtunik Kairi Piirisild Kohtujurist Eva-Liis Tuul Määruse tegemise aeg ja koht 26. jaanuar 2022 Tallinn Tsiviilasi A. J.i avaldus pankroti

) § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

§ 1

lg 2 järgi on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et asjas kogutud andmete kohaselt on kindlaks tehtud, et võlgniku majandusraskused ei ole ajutise iseloomuga ja A. J. on püsivalt maksejõuetu. Võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga, sest võlgnikul puudub vara, mille arvelt kõigi võlausaldajate nõudeid rahuldada, kuid mida on teadaolevalt 9112,29 eurot, kuid vähemalt 3025,30 eurot. Võlgniku igakuine sissetulek on ligikaudu 270 eurot, mis ei ole piisav kohustuste täitmiseks. Kohus arvestab lisaks ka

§ 31

lg-ga 4, mille kohaselt võlgniku pankrotiavalduse lahendamisel tuleb maksejõuetust eeldada. 6.

§ 29

lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda.

§ 29

lg 2 kohaselt võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Käesoleval juhul ei ole võlgnikul piisavalt vara pankrotimenetluse kulude katteks, kuid ajutine pankrotihaldur on tuvastanud, et võlgnik sõlmis 15.11.2021, s.o vahetult enne pankrotiavalduse esitamist ühisvara jagamise lepingu, millega võlgnik loobus oma varast. Leping võib olla võlausaldajate huve kahjustav ja tagasi võidetav. Lisaks sätestab

§ 171

lg 11, et kui esineb

§ 29

lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine

§ 171lg 2 sätestatud aluseid.

Võlgnik esitas 17.01.2022 avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Kohtule ei ole praeguses menetlusstaadiumis teada asjaolusid, mis vastavalt

§ 171lg-le 2 tingiksid pankroti välja kuulutamata jätmise.

Ajutise halduri esialgsel hinnangul on maksjõuetuse põhjuseks põhjendamatult laenukohustuste võtmine, tervise halvenemime ja ühisvara jagamise tulemusel varatuks jäämine. 7. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et A. J.i pankrot tuleb välja kuulutada olenemata sellest, et tal ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Pankrotimenetluse käigus saab haldur anda täpsema hinnangu vara tagasivõitmise võimaluste ja maksejõuetuse põhjuste kohta. 8.

§ 31lg 5 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus).

Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. Kohus kuulutab võlgniku pankroti välja 26.01.2022 kell 12.00. Ajutine pankrotihaldur Toomas Saarma on andnud nõusoleku enda nimetamiseks võlgniku pankrotihalduriks. Kohus nimetab pankrotihalduriks Toomas Saarma. 9.

§ 31lg 6 alusel määrab kohus võlausaldajate üldkoosoleku aja.

Üldkoosolek toimub 11.02.2022 kell 11.05 Harju Maakohtus. 10.

§ 86

lg 1 alusel kohustab kohus võlgnikku ilmuma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut vande andmisele, s.o 11.02.2022 kell 11.00. Halduril tuleb eelnevalt kooskõlastada ja vormistada võlgnikuga kirjalikult andmed, mille kohta võlgnik vande annab. 3 11.

§ 85

lg 1 kohaselt peab võlgnik kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. 12.

§ 87

lg-te 1 ja 2 kohaselt peab võlgnik osutama ajutisele haldurile ja haldurile abi tema ülesannete täitmisel ning on kohustatud olema kohtu korraldusel kättesaadav, et täita oma teabe andmise ja pankrotimenetlusest osavõtu kohustust. 13.

§ 89

lg 1 p 1 alusel võib kohus kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust sellega, et ei täida teabe andmise kohustust. 14. Karistusseadustiku (KarS) § 385 sätestab, et füüsilisest isikust võlgniku, juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani või seda asendava organi liikme poolt pankroti- või täitemenetluses või ajutise halduri ees võlgniku vara olulises ulatuses varjamise või selle või muude võlausaldajale tähtsate asjaolude kohta ebaõigete andmete esitamise eest, kui andmetes kajastatakse vara olulises ulatuses, karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. 15.

§ 91

lg 1 kohaselt ei tohi füüsilisest isikust võlgnik tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. 16. Antud juhul puudub võlgnikul kinnisvara ja seosed äriühingutega, mistõttu puudub vajadus määruse kinnistusosakonnale ja äriregistrile saatmiseks. Ajutise halduri tasu kindlaksmääramine 17.

§ 150

kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks.

§ 23

lg 1, 2 ja 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos

§ 22

lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lg 11 sätestatust. Lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.

§ 150

lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. 18.

§ 23

lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 171 lg 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi 4 vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sh seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). 19.

§ 23

lg 51 sätestab, et

§ 23

lg 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Kooskõlas Justiitsministri 01.01.2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ §-ga 1 „kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, arvestab kohus tasu §-s 2 sätestatud tasumäärade alusel. Tasu arvestatakse poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni.“ Viidatud määruse § 2 lg 1 kohaselt kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta.

1. Seega on tasu suuruse arvutamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, mis riigi vahenditest hüvitamise korral arvutatakse Justiitsministri kehtestatud tasumäära alusel ning mis ei või ületada kuupalga alammäära.
2. Ajutine haldur palub määrata halduri tasu büroole, mille kaudu ta tegutseb ja mis on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Kohtule esitatud aruande kohaselt kulus ajutisel pankrotihalduril oma ülesannete täitmiseks 6 tundi, sh 0,5 tundi pankrotiavalduse materjalidega tutvumisele, seisukoha ja tegevusplaani kujundamisele; 1 tund päringute koostamisele ja esitamisele erinevatesse registritesse, kohtutäituritele ja pankadesse A. J.i vara ning kohustuste väljaselgitamiseks; 0,5 tundi ajutise halduri toimiku koostamisele; 2,5 tundi kogutud dokumentide ja andmete analüüsimisele; 1,5 tundi ajutise halduri arvamuse koostamisele. Töötasu arvestamisel lähtus haldur tunnitasu määrast 130,80 eurot (lisandub käibemaks) ja palub määrata ajutise halduri tasuks 941,76 eurot (käibemaksuga). Kohus leiab, et ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulud kuuluvad väljamõistmisele taotletavas suuruses, kuna need vastavad nii ajutise halduri tehtud töö mahule, keerukusele, kui ka halduri kvalifikatsioonile.
3. Ajutise halduri tasu hüvitamise küsimuse lahendamisel lähtub kohus asjaolust, et ülal toodu põhjal võib esineda

§ 29

lg 1 ja 2 nimetatud alus pankrotimenetluse raugemiseks, mille korral võlgnikul vara puudumise tõttu võib kohus ajutise halduri tasu määrata riigi vahenditest. Kuna

§ 171

lg 11 järgi tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada ja arvestades, et

§ 23

lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, leiab kohus, et pankrotivara puudumise tõttu tuleb tasu ja kulutused osaliselt hüvitada riigi vahenditest. 23. Riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasu suurus on 6 tunni eest (alustatud pooltunde 12 × 33) 396 eurot, millele lisandub käibemaks. Ajutise halduri tasu tuleb seega hüvitada riigi vahenditest summas 475,20 eurot (käibemaksuga). Ülejäänud ulatuses, s.o 466,56 eurot (941,76 – 475,20) tuleb ajutise pankrotihalduri tasu jätta võlgniku kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Kairi Piirisild kohtunik 5