Obsah (5)

§ 231§ 667§ 651§ 173§ 163

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Kersti Kerstna-Vaks Määruse tegemise aeg ja koht 10. jaanuar 2022, Tartu Tsiviilasja number 2-20-16366 Tsiviila

§ 231lg 2) ja leidis, et selles osas tuleb avaldaja nõue rahuldada.

Avaldaja palus puudutatud isikult välja mõista viivised 1375,18 eurot perioodil

1. jaanuar 2017 –
2. aprill 2021 ja edasiulatuva viivise. Viivist on avaldaja arvestanud põhimääraga 0,07% iga viivitatud päeva eest lähtudes korteriühistu põhikirja punktist 5.2, mille 3 kohaselt kohustuvad ühistu liikmed tasuma viivist üldkoosoleku poolt kehtestatud suuruses ja korras (kuid mitte rohkem, kui 0,07% viivitamise iga päeva eest). Avaldaja ei ole esitanud tõendit üldkoosoleku poolt kehtestatud viivise suuruse osas, seega lähtus maakohus seaduses sätestatud viivisemäärast. KÜS § 7 lg 4 kohaselt võis majandamiskulude maksmisega viivitamisel korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Alates
3. jaanuarist 2018 kehtima hakanud KrtS § 42 lg 1 kohaselt kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud suuruses. Lähtudes avaldaja poolt esitatud viiviste arvestusest ning arvestades viivist alates
4. jaanuarist 2018 leidis maakohus, et kokku on puudutatud isik kohustatud tasuma viiviseid 561,49 eurot. Kohus tegi arvestuse viivisekalkulaator.ee abil. Kohus selgitas, et
5. jaanuaril 2018 laekunud maksetelt mõistab kohus välja viivise kahe erineva määra alusel, s.t kuni
6. detsembrini 2017 0,07% päevas ja alates
7. jaanuarist 2018 0,022% päevas. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
8. Avaldaja palub tühistada Viru Maakohtu
9. septembri 2021 määrus punktide 1, 3, 4 ja 5 osas ning teha selles osas uus määrus, millega rahuldada avaldus täielikult. Avaldaja palub mõista puudutatud isikult välja viivisevõlg 1375,18 eurot seisuga
10. aprill 2021 ja viivis 0,07% iga viivitatud päeva eest alates
11. aprillist 2021 põhinõudelt (1391,75 eurolt) kuni põhinõude kohase täitmiseni. Menetluskulud palub avaldaja jätta puudutatud isiku kanda. Avaldaja leiab, et maakohus on valesti kohaldanud materiaalõiguse norme. Viivise määra ja suuruse arvestamisel leidis maakohus valesti, et kui avaldaja ei ole põhikirja juurde esitanud tõendit üldkoosoleku poolt kehtestatud viivise suuruse osas, on kohtul võimalik lähtuda seaduses sätestatud viivisemäärast. Seadus ei sätesta, et korteriühistu põhikirja punktid tuleb täiendavalt kehtestada üldkoosoleku otsustega ilma milleta nad ei kehti. Maakohus ei viidanud millisele õigusnormile ta seejuures tugines. Avaldaja on seisukohal, et kui põhikiri on registreeritud mittetulundusühistute registris
12. augusti 2002 üldkoosoleku otsuse alusel, on see tõend, et korteriühistu põhikiri on kehtestatud üldkoosoleku otsusega, seega viivise määr on 0,07% päevas (p 5.
13. alapunkt 4). Kohus pidi lähtuma avaldaja põhikirjast. Maakohus on valesti rakendanud viivise määra 0,022% päevas. Riigikohus on tsiviilasja nr 2- 17-131006 lahendi punktis 16 selgitanud, et KrtS § 42 lg 1, mis sätestab majandamiskulude tasumisega viivitamise jaoks viivise määra, ei ole imperatiivne säte. Selle sätte kehtima hakkamisega ei muutunud kehtetuteks korteriomanike enamuse otsusega kehtestatud viivisemäärad. Puudutatud isik määruskaebusele ei vastanud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
14. Ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu osaliselt puudutatult isikult väljamõistetava viivise suuruse osas ning teeb tühistatud osas uue määruse, millega mõistab puudutatult isikult avaldaja kasuks välja viivise 1391,75 eurot (

§ 667lg 2 esimene lause).

Ringkonnakohus tühistab ebatäpsuse kõrvaldamiseks ka resolutsiooni p-i 6, milles maakohus mõistis puudutatud isikult välja viivise menetluskuludelt. Määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.

1. Avaldaja vaidlustab maakohtu määrust osas, milles maakohus jättis avalduse osaliselt rahuldamata. Avaldaja palub rahuldada viivisenõue alates
2. jaanuarist 2017 kuni põhinõude 4 täitmiseni (1391,75 eurot) määraga 0,07% päevas. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes vaidlustatud osas (

§ 651lg 1).

1. Maakohus on õigesti leidnud, et kuni
2. detsembrini 2017 tekkinud nõuete osas kohaldub korteriühistuseadus ja korteriomandiseadus ning alates
3. jaanuarist 2018 tekkinud nõuete osas kohaldub korteriomandi- ja korteriühistuseadus. Avaldaja
4. augustil 2002 kinnitatud põhikirja p 5.2 alapunkt 4 järgi on maksekohustuse täitmisega viivitamise korral ühistul õigus nõuda liikmelt viivitusintresside tasumist 0,07% ulatuses viivitatud maksesummalt päevas (I kd tl 9). Avaldaja on sellises määras ka viivist arvestanud. Avaldaja palus puudutatud isikult välja mõista sissenõutavaks muutunud viivise 1375,18 eurot ja edasiulatuva viivise põhivõlgnevuselt määraga 0,07% päevas. Ringkonnakohus nõustub avaldaja põhjendustega, et KrtS § 42 lg 1 ei ole imperatiivne säte (Riigikohtu
5. oktoobri
6. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-131006). Seadusjärgse viivisemääraga ei piiranud seadusandja tehinguosaliste õigust kehtestada tehinguga seadusest erinev määr. Siiski ei ole ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud mõista puudutatud isikult avaldaja kasuks välja viivist põhinõuet ületavas määras, sh jooksvat viivist alates kohtumääruse tegemisest. Kuigi puudutatud isik ei ole otsesõnu taotlenud viivise vähendamist, on puudutatud isik maakohtus
7. märtsi 2021 kohtuistungil rõhutanud, et taotletud viivis on ebamõistlikult suur. Ringkonnakohtu hinnangul on puudutatud isik sellega väljendanud mittenõustumist viivisenõudega ning tahet viivisenõuet vähendada. Viivise alandamine VÕS § 113 lg 8 ja § 162 alusel on kohtu diskretsiooniotsus, mille kohus teeb võlgniku ja võlausaldaja huve kaaludes (Riigikohtu
8. detsembri
9. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-162-12, p 20). Ringkonnakohus leiab, et praegusel juhul on tasumisele kuuluv viivise summa ebamõistlikult suur ning see tuleb vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige puudutatud isiku kohustuse täitmise ulatust, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada võlausaldajal, kui võlgnik nõuab viivise vähendamist ja viivist on arvestatud rohkem kui seadusjärgses suuruses (Riigikohtu
10. juuni
11. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 18). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole avaldaja praeguses vaidluses põhinõudest suuremat viivisenõuet põhjendanud, põhinõude osaline lõppemine menetluse kestel ei anna alust väljamõistetavast põhinõudest suurema viivise väljamõistmiseks. Puudutatud isik tasus avaldajale 700 eurot
12. märtsil 2021 ja 600 eurot
13. märtsil
14. Tulenevalt võlgnevuse osalisest tasumisest loobus avaldaja
15. aprillil 2021 põhinõudest 1300 euro ulatuses. Seega jäi põhinõude suuruseks 1391,75 eurot. Avaldaja poolt esitatud viivisearvestuse (I kd tl 64) järgi ületaks käesolevaks ajaks viivisenõue põhinõuet. Eelnevast tulenevalt mõistab ringkonnakohus puudutatud isikult avaldaja kasuks välja viivise põhinõudega samas määras, so 1391,75 eurot. Ringkonnakohus jätab edasiulatuva viivisenõude rahuldamata.
16. Ringkonnakohus jätab maakohtu määruse resolutsioonist välja punkti
17. Tegemist on ebatäpsusega. Olukorras, kus maakohus menetluskulude suurust kindlaks ei määranud ning puudutatud isikult välja ei mõistnud, ei ole võimalik puudutatud isikult välja mõista viivist nõudelt, mida veel olemas ei ole.
18. Kuigi ringkonnakohus tühistab osaliselt maakohtu määruse, puudub ringkonnakohtu hinnangul vajadus ja alus menetluskulude jaotuse muutmiseks maakohtu menetluses 5 (

§ 173lg 3).

Ringkonnakohus nõustus maakohtuga, et avaldus tuleb rahuldada osaliselt, mistõttu on põhjendatud jätta avaldaja menetluskulud osaliselt tema enda kanda. Määruskaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb menetluskulud ringkonnakohtus jätta

§ 163

lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda, sest määruskaebust ei rahuldatud täielikult. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke Andra Pärsimägi Kersti Kerstna-Vaks 6