Obsah (12)

§ 329§ 162§ 163§ 657§ 654§ 456§ 651§ 321§ 217§ 436§ 173§ 171

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Gaida Kivinurm, Imbi Sidok-Toomsalu, Indrek Soots Otsuse tegemise aeg ja koht 27.09.2021, Tallinn Kohtuasja number 2-20-386

§ 329lg 1, § 331 lg 3 2-20-3860 1).

Kostja vaidles hageja uute seisukohtade ja tõendite arvestamisele vastu. Hageja lepingulise esindaja teadmised kohtu määratud menetlustähtaegadest tuleb lugeda võrdseks hageja enda teadmistega.

1. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja avaldatud kommentaarid sisaldasid hageja au teotavaid väärtushinnanguid ning au teotavaid ebaõigeid andmeid (VÕS § 1046 lg 1, § 1047 lg 2) ning kas kostjalt tuleb seetõttu hageja kasuks välja mõista mittevaralise kahju hüvitis suurusega vähemalt 5000 eurot.
2. Kommentaar „Kes seda Y on volitanud kisama siin, mingi enda reklaamimisvajadus või? Tegelegu oma pooleliolevate kohtuasjadega…“ (tl 10) sisaldab osaliselt faktiväiteid ja osaliselt väärtushinnanguid. Väljend „kes seda Y on volitanud kisama siin, mingi enda reklaamimisvajadus või?“ kujutab küsimuse vormis hinnangut hageja tegevusele, kus „kisamiseks“ on nimetatud hageja avaldatud kriitikat ning sõnavõtte meedias on peetud hageja enese reklaamimise vajaduseks. Väljend „tegelegu oma pooleliolevate kohtuasjadega“ on faktiväide. 17.1.Kostja ei ole avaldanud ebaõigeid faktiväiteid, kui on viidanud hageja vajadusele tegeleda pooleliolevate kohtuasjadega. Hageja ettevõte osales kohtuvaidluses EAS-ga, mille lõpptulemus ei olnud 28.05.2019 ilmunud artiklis veel selgunud. Faktiväide ei saanud riivata hageja au. Kostja ei ole avaldanud, et kohtuvaidluse pidamine oleks ebasünnis või ebakohane. 17.2.Kostja avaldatud väärtushinnang „kes seda Y on volitanud kisama siin, mingi enda reklaamimisvajadus või?“ ei olnud meelevaldne ega hageja au teotav. Hageja on ise varem leidnud, et enese reklaamimiseks on vajalik meedias sõna võtta ning hageja kriitilisi sõnavõtte võis kostja hinnata kui hageja vajadust ennast reklaamida. Arvestades hageja enda kriitilisi ja põhistamata avalikke sõnavõtte, ei ületanud kostja sündsuse piire, kui kasutas väljendit „kisama“.
3. Kommentaaris „nüüd tuleb reaalselt tööle hakata, tibin ei ole harjunud ilmselt, raha on niisama tulnud“ (tl 11) on kostja faktiväidetena avaldanud, et hagejal tuleb edaspidi reaalselt tööd tegema hakata, kuna varem on hageja saanud raha niisama. Väljend „tibin“ kujutab endast väärtushinnangut. 18.1.Kostja on alusetult avaldanud hageja au teotava faktiväite, et hageja on varem saanud raha ilma reaalselt tööd tegemata ning alles pärast kohtuvaidluse kaotust tuleb hagejal hakata tööd tegema. Ainuüksi see, et hageja ettevõtte käibest moodustasid viimase kümne aasta jooksul enamuse sissetulekud EAS-le osutatud teenuste eest, ei andnud alust kostjale väita, et hageja on saanud raha niisama ning ei ole reaalselt tööd teinud. 18.2.Väljendi „tibin“ näol andis kostja hageja isikule väärtushinnangu, mis koos kostja avaldatud faktiväitega oli hagejat halvustav. Kostja on kasutanud väljendit hagejale negatiivse hinnangu andmiseks seoses sellega, et hageja ei teinud kostja arvates tegelikult tööd. Kostjal puudus alus sellisel viisil hagejale hinnangu andmiseks ning tegemist oli hagejat halvustava ja tema au teotava väärtushinnanguga.
4. Kommentaaris „Pada sõimab katelt, ühed mustad mõlemad. Kole küll kui hea soe kohake ära kaob, paneb kohe säutsuma siin, paraku ei tea keegi sellest Y tehtud töödest midagi, ainult konfliktidest on netis juttu“ (tl 12) on kostja avaldanud väärtushinnanguid ja faktiväiteid. 19.1.Väljendi „pada sõimab katelt, ühed mustad mõlemad“ näol on tegemist hinnanguga vastastikustele avalikele süüdistustele. Ajakirjanduses avaldatu valguses ei olnud tegemist ebakohase väärtushinnanguga. Hageja ja minister Q avaldasid avalikkuses teine-teise tegevuse suhtes kriitikat (tl 99, 102-104). Avalikult 4 2-20-3860 kättesaadava teabe kohaselt oli kostjal põhjust avaldada hageja tegevuse suhtes kriitiline väärtushinnang põhjusel, et ka hageja tegevust kriitika avaldamisel võis pidada vähemalt ebaeetiliseks. 19.2.Väljendis „kole küll kui hea soe kohake ära kaob, paneb kohe säutsuma siin“ on tegemist hinnanguga toimunud sündmustele ja hageja avaldatud kriitikale. Olukorras, kus hageja asus ministrit kritiseerima põhjusel, et ta pidi nõuniku ametikohalt lahkuma ning tõendatud ei ole, et kriitika oli põhjendatud, on kostja negatiivne hinnang hageja tegevusele olnud põhjendatud. Väljendite „hea soe kohake“ ja „säutsuma“, näol ei ole tegemist hageja au teotavate, vulgaarsete või ebasündsate väljenditega. Seetõttu ei pea kohus väljendit ebakohaseks ega hageja au teotavaks väärtushinnanguks. 19.3.Väljendis „paraku ei tea keegi sellest Y tehtud töödest midagi, ainult konfliktidest on netis juttu“ on kostja avaldanud faktiväite, mis on osaliselt ebaõige. Kostja ei ole ebaõigesti avaldanud, et Internetis on kättesaadavad andmed hagejaga seotud konfliktide kohta (tl 94-98, 100-101). Siiski on kostja ebaõigesti avaldanud, et keegi ei tea midagi hageja tehtud tööde kohta. Tegemist ei ole hageja au teotava faktiväitega.
5. Kommentaaris „Reeturitest tulebki lahti saada, Y lootis, et jätkab soojadel kohtadel istumist ja raha taskusse panemist aga sai sule sappa...“ (tl 13) on põimunud väärtushinnangud ja faktiväited. 20.1.Avalikult kättesaadavate faktiliste asjaolude pinnalt on kostja põhjendatult hinnanud hageja käitumist ebaeetiliseks ehk reeturlikuks. Hageja tegevust saab pidada ebaeetiliseks olukorras, kus hageja soovis ametialast positsiooni ära kasutades saavutada paremaid tulemusi oma erahuvide kaitsel, sealhulgas EASi ründamisel. Hageja kritiseeris teravalt EASi tegevust ning nõudis ministri nõunikuna viimase sekkumist olukorras, kus hageja ettevõte kaotas riigihanke ning sellele järgnenud rahalise hüvitise saamisele suunatud kohtuvaidluse. Hageja ei käitunud ministri suhtes ega riigiametis töötades ausalt. Kuigi väljend „reetur“ on negatiivse tähendusega väärtushinnang, ei ole hinnang ebakohane. 20.2.Väljendi „aga sai sule sappa“ kasutamine ei ole olnud ebakohane. Kostja ei ole avaldanud hageja suhtes ebakohast hinnangut, kui avaldas, et hageja sunniti ametikohalt lahkuma (tl 102-107). 20.3.Väite puhul „Y lootis, et jätkab soojadel kohtadel istumist ja raha taskusse panemist“ on tegemist kaudsete faktiväidetega, mis on segunenud hinnanguga. Kostja on andnud hinnangu, et hageja soovis jätkata töötamist, kus saab vaid „istuda ja raha taskusse panna“. Kuna kostja on avaldanud, et hageja sai töötasu ilma tööd tegemata, on tegemist hageja au teotava faktiväitega.
6. Kogumis on kohus seisukohal, et neljast avaldatud kommentaarist sisaldasid kaks ebaõiget au teotavat faktiväidet, üks ebakohast au teotavat väärtushinnangut ning üks ebaõiget faktiväidet, mis iseenesest ei olnud au teotav. Kostja teotas hageja au ühe ebakohase väärtushinnanguga ja kahe ebakohase faktiväitega. Hageja mittevaralise kahju hüvitise nõue kuulub iseenesest rahuldamisele, kuid mitte sellises ulatuses, nagu on nõudnud hageja (VÕS § 134 lg-d 2, 5, 6).
7. VÕS § 134 lg 5 järgi saab hüvitise määramisel arvestada rikkumise raskust ja ulatust. Seega tuli hagejal välja tuua ja tõendada asjaolusid, milliste kohaselt olid tema jaoks tagajärjed tavapäraselt raskemad või kahju tekitav tegevus ulatusliku mõjuga. Vaatamata kohtu selgitustele on kõik hageja väited rikkumise raskuse ja ulatuse kohta jäänud paljasõnalisteks. Hageja ei ole tõendanud tööalaste väljavaadete vähenemist, klientide lahkumist või muid tagajärgi. Hageja ei ole tõendanud, kui paljud isikud üldse 5 2-20-3860 tutvusid artiklitega, milliste juures kommentaarid olid avaldatud ning kommentaaride endiga. Ainuüksi sellest, kui suur on portaali Delfi tavapärane tuntus, ei saa kohus teha järeldusi selle kohta, kas või kui suur oli artiklite või kommentaaride loetavus. Kahju ebatavaliselt suures ulatuses tekkimist ei saa eeldada, vaid seda tuleb tõendada hagejal.
8. Lisaks tuleb kohtul VÕS § 134 lg 5 järgi arvestada kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kannatanusse pärast rikkumist. Arvestades seda, et kostja vabandas hageja ees, eemaldas koheselt vaidlusalused kommentaarid, kõik vaidlustatud kommentaarid ei rikkunud hageja isiklikke õigusi ning rikkumise raskust või ulatust puudutavaid muid asjaolusid hageja ei tõendanud, on kohane mittevaralise kahju hüvitis 200 eurot. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista hüvitis 200 eurot.
9. Käesolevas asjas tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda (

162 lg 4). Hageja taotles hagiavalduses küll hüvitise väljamõistmist kohtu õiglasel äranägemisel, kuid leidis ise, et hüvitis peaks olema vähemalt 5000 eurot. Seesuguses summas hüvitise väljamõistmist õigustavaid asjaolusid hageja ei tõendanud. Eeltoodu tõttu peab kohus ebaõiglaseks mõista kostjalt hageja kasuks mistahes ulatuses menetluskulusid välja vaatamata asjaolule, et kohus pidas võimalikuks hageja hüvitise nõude rahuldamist. Apellatsioonkaebus

1. Hageja esitas 01.03.2021 apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uue otsuse, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis kohtu õiglasel äranägemisel ja viivis hüvitiselt ning jätta menetluskulud kostja kanda.
2. Hageja ei nõustunud maakohtu otsusega osas, milles jäeti tähelepanuta hageja 28.12.2020 seisukohad ja sellele lisatud tõendid.
3. Maakohus jättis ebaõigesti lahendamata hageja viivisenõude.
4. Puuduvad alused kahjuhüvitise vähendamiseks. Kostja suhtumine selleks alust ei anna. Kostja ei ole hageja ees vabandanud. Teise inimese ees ei saa siiralt vabandada läbi lepingulise esindaja. Kostja kustutas küll osa enda kirjutatud kommentaare, kuid jätkas kohtumenetluse jooksul uute kommentaaride kirjutamist, mis samuti hagejat halvustavad. Ka erinevates menetlusdokumentides jätkas kostja hageja süüdistamist erinevates tegudes.
5. Kohus hindas kommentaaride au teotavust ebaõigesti, lubades hageja nimetamist reeturiks. Hageja nimetamine reeturiks on faktiväide, mida peab saama tõestada. Asjas esitatud tõenditest ei tulene seda, et hageja nimetamine reeturiks oleks põhjendatud.
6. Kohus hinda kommentaaride au teotavust ebaõigesti, kui leidis, et hageja nimetamine konfliktseks inimeseks ei ole au teotav. Kohus jättis analüüsimata selle, et kommetaaris sisaldus sõna „ainult“. See sõna aga teeb kostja kommentaari ebaõigeks, kuna internetis pole juttu ainult konfliktidest.
7. Kohus tuvastas, et kostja avaldas hageja kohta vähemalt kaks ebaõiget au teotavat faktiväidet, ühe ebakohase au teotava väärtushinnangu ning ühe ebaõige faktiväite, mis iseenesest ei olnud au teotav. Kohus jättis arvesse võtmata, et need episoodid olid erinevatel kuupäevadel ja erinevate artiklite all. Kui jagada 200 eurot kolme tõendatud au teotamise episoodiga, siis oleks kahjutasu neist iga eest vaid 66,67 eurot. Kuna praegu jättis kohus mõne kommentaari ebaõigesti arvestamata, siis peaks juba ainuüksi seepärast kahjuhüvitise summa suurenema.
8. Kohus omistas liiga suurt osakaalu sellele, et hageja peaks justkui tõendama mittevaralise kahju olemasolu. Käesoleval juhul eeldatakse mittevaralise kahju olemasolu. VÕS § 134 lg 2 ei eelda, et hageja õiguste rikkumine oleks oluline või erilise raskusega. Kostjal tuleb tõendada, et mittevaralist kahju ei tekkinud. Kohus tugines 6 2-20-3860 aegunud kohtupraktikale kui märkis, et kahju hüvitise suuruse kaalumisel arvestab ta ka seda, et igale au teotamisele ei pea reageerima rahalise kompensatsiooniga.
9. Menetluskulud tuleb

§ 162lg 1 alusel jätta kostja kanda.

Praeguses asjas ei esinenud erandlikke asjaolusid

§ 162lg 4 kohaldamiseks.

Asjaolu, et hageja väljendas hagis isiklikku arvamust hüvitise suuruse kohta, ei ole

§ 162lg 4 kohaldamisel asjassepuutuv.

34. Riigikohus on avaldanud, et

§ 163

lg 1 kohaldamisel ei saa menetluskulude jaotuse määramisel lähtuda üksnes rahuldatud ja rahuldamata nõuete arvust, vaid lähtuda tuleb tulemusest, mis nõuete rahuldamise või rahuldamata jätmisega saabub (RKTKo nr 3-2-1-18-17). Praeguses asjas saavutab hageja oma põhieesmärgi ka siis, kui kohus peaks leidma, et mõni hagi aluses viidatud kommentaaridest ei olnud hageja au sedavõrd teotav, et selle eest võiks välja mõista mittevaralise kahju hüvitise. Hagiavalduse esitamise eesmärk seisnes selles, et hageja kohta valeväidete ja ebakohaste hinnangute avaldamine oli õigusvastane. Vastustaja seisukoht 35. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 36. Ringkonnakohus tühistab Harju Maakohtu 29.01.2021 otsuse

§ 657

lg 1 p 2 alusel viivise välja mõistmata jätmise osas ning teeb selles osas uue otsuse, millega rahuldab hageja viivisenõude. Ringkonnakohus muudab otsuse resolutsiooni hagi rahuldamise ulatuse osas ja otsuse põhjendusi menetluskulude jaotuse osas. 37. Ülejäänud osas on maakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Maakohus ei rikkunud menetlusõiguse norme ja kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Maakohus on oma seisukohti piisavas ulatuses põhjendanud. Kolleegium nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja

§ 654lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.

38. Maakohtu otsuse vaidlustas ainult hageja väljamõistetud hüvitise suuruse, viivise välja mõistmata jätmise ja menetluskulude jaotuse osas. Kostja kaebust ei esitanud, st maakohtu otsus on hagi rahuldamise osas

§ 456lg 4 teise lause alusel edasi kaebamata jõustunud.

Juhindudes

§ 651

lg-st 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

1. Põhjendatud on apellatsioonkaebuse väide, et maakohus on jätnud lahendamata hageja viivisenõude ja seetõttu viivise välja mõistmata. Ringkonnakohus saab selle vea parandada. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 8 % aastas. Hageja nõuab tema kasuks väljamõistetavalt summalt viivise tasumist seadusjärgses määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja nõue on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Hageja esitas hagi 10.03.2020 ja ringkonnakohus mõistab viivise välja kuni otsuse tegemiseni kindla summana ja sealt edasi alates 28.09.2021 kuni põhinõude rahuldamiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Vastavalt viivisekalkulaator.ee antavale viivise raportile on ajavahemiku 10.03.2020 kuni 27.09.2021 eest seadusjärgse viivise summa 200 eurolt 24,82 eurot. 7 2-20-3860
2. Maakohus ei ole menetlusnorme rikkunud, kui jättis tähelepanuta hageja 28.12.2020 seisukohad ja sellele lisatud tõendid. Kohus lahendas asja poolte nõusolekul kirjalikus menetluses ja määras pooltele tähtajad oma seisukohtade ja vastuväidete esitamiseks. Lõplike seisukohtade ja menetluskulude taotluse esitamiseks andis kohus aega kuni 07.12.
3. Hageja esitas pärast eelmenetluse lõppemist ja kõigi tähtaegade möödumist 28.12.2020 uusi seisukohti ja tõendeid, põhjendades seda asjaoluga, et talle ei olnud isiklikult nähtavaks tehtud e-toimikus sisalduvat.

§ 321

lg 1 kohaselt, kui menetlusosalist esindab kohtumenetluses esindaja, toimetatakse menetluses olevas asjas dokumendid kätte ja saadetakse muud teated üksnes esindajale, kui kohus ei pea vajalikuks nende saatmist lisaks menetlusosalisele isiklikult. Eeltoodust lähtuvalt ei rikkunud maakohus menetlusnormi, kui tegi e-toimikus sisalduvad dokumendid nähtavaks üksnes hageja lepingulisele esindajale.

§ 217

lg 5 järgi on esindajal selle menetlusosalise õigused ja kohustused, keda ta esindab. Esindaja tehtud menetlustoiming loetakse tehtuks esindatud menetlusosalise poolt. Lisaks tuleneb

§ 217

lg-st 6, et esindaja käitumine ja teadmine loetakse võrdseks menetlusosalise käitumise ja teadmisega. Hageja esindajal lasus kohustus teavitada oma klienti kohtu määratud menetlustähtaegadest ning lepingulise esindaja teavitamiskohustuse võimalik rikkumine ei anna hagejale endale täiendavat õigust esitada ilma mõjuva põhjuse olemasoluta uusi seisukohti ja tõendeid pärast eelmenetluse lõppemist ning kohtu antud tähtaegade möödumist.

1. Vastuseks sisulistele väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
2. Maakohus on mõistliku kahjuhüvitise suuruse määramisel võtnud õigesti arvesse VÕS § 134 lg-st 5 tulenevalt asjaolusid, et kostja vabandas hageja ees ning eemaldas koheselt kommentaarid. Asjaolu, et kostja vabandas hageja ees hageja lepingulise esindaja vahendusel, ei tee vabandamist olematuks. Ka hageja ise ei pöördunud kostja poole vahetult, vaid tegi seda läbi lepinguline esindaja, nõudes koheselt suure rahasumma tasumist. Selles nõudekirjas teatas hageja muuhulgas, et ei soovi oma isikuandmeid kostjale mingil moel avaldada ja palus pöörduda otse lepingulise esindaja poole (tl 17 pöördel). Sellises olukorras on põhjendatud, et kostja vabandas hageja ees läbi lepingulise esindaja. Kostja on hageja esindajale saadetud kirjas ka sõnaselgelt märkinud, et palub tema siirad vabandused hagejale edastada ( tl 19 pöördel).
3. Ebaõige on hageja seisukoht, et kohus oleks pidanud arvesse võtma ka uusi väiteid, mida hageja maakohtus õigeaegselt ei esitanud ja mis seetõttu menetluses käsitlemist ei leidnud.

§ 436

lg 4 esimese lause kohaselt ei või kohus otsust tehes tugineda asjaolule, mida ei ole menetluses arutatud.

1. Ringkonnakohus ei nõustu hageja seisukohaga, et isiku nimetamine reeturiks on faktiväide, mida peab tõendama. Ringkonnakohus jagab maakohtu seisukohta, et väljend „reetur“ on negatiivse tähendusega väärtushinnang, mida antud juhul ei saa pidada ebakohaseks, kuna avalikult kättesaadavate faktiliste asjaolude pinnalt oli kostjal alust hinnata hageja käitumist ebaeetiliseks ehk reeturlikuks.
2. Maakohus ei hinnanud kommentaaride au teotavust ebaõigesti, kui leidis, et hageja nimetamine konfliktseks inimeseks ei ole hageja au teotav. Kohus tunnistas kommentaari „paraku ei tea keegi sellest Y tehtud töödest midagi, ainult konfliktidest on netis juttu“ ebaõigeks faktiväiteks selles osas, nagu ei teaks keegi midagi hageja tehtud tööde kohta, vaid ainult konfliktide kohta. Seega ei jätnud maakohus tähelepanuta, et kommetaaris sisaldus sõna „ainult“, mis teeb hageja hinnangul kostja kommentaari ebaõigeks, kuna internetis pole juttu ainult konfliktidest. Kuna Google.com otsing hageja nimega annab muuhulgas erinevaid viiteid hagejaga seotud konfliktidele ja vaidlustele ning kostja esitas kohtule ka Interneti teel kättesaadavad 8 2-20-3860 andmed erinevate varasemate hagejaga seotud vaidluste kohta, ei ole kostja ebaõigesti avaldanud, et Internetist on kättesaadavad andmed hagejaga seotud konfliktide kohta.
3. Maakohus ei ole otsuses viidanud sellele, justkui peaks hageja tõendama mittevaralise kahju olemasolu. Maakohus tuvastas, et kostja teotas hageja au ühe ebakohase väärtushinnanguga ja kahe ebakohase faktiväitega ning on tekitatud sellega hagejale mittevaralist kahju. Hageja ei nõustu hüvitise suurusega, mille kohus on määratud oma õiglasel äranägemisel, nagu hageja hagis taotles. Hüvitise suuruse üle otsustab kohus diskretsiooni alusel. Maakohus on otsuses selgelt välja toonud ja põhjendanud, mida ta võtab arvesse hüvitise suuruse määramisel. Kui hageja on palunud välja mõista õiglase hüvitise kohtu äranägemisel ja väljamõistetud hüvitis ei ole sümboolse suurusega, ei saa nõuda vaidlustamisel hüvitise suurendamist, kui kohus ei ole otsust tehes just oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme (vt RKTKo asjas nr 3-2-1-18-13, p 22). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus hüvitise suuruse määramisel rikkunud menetlusnorme. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 47.

§ 173

lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Maakohus jättis

§ 162lg 4 alusel menetluskulud poolte endi kanda.

48.

§ 162

lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Maakohus pidas ebaõiglaseks mõista kostjalt hageja kasuks menetluskulusid välja põhjusel, et hageja taotles hagiavalduses küll hüvitise väljamõistmist kohtu õiglasel äranägemisel, kuid leidis ise, et hüvitis peaks olema vähemalt 5000 eurot, millises summas hüvitise väljamõistmist õigustavaid asjaolusid aga ei tõendanud. Ringkonnakohus maakohtu sellise põhjendusega ei nõustu. Asjaolu, et hageja väljendas hagis isiklikku arvamust hüvitise suuruse kohta, ei ole ringkonnakohtu hinnangul

§ 162

lg 4 kohaldamisel asjassepuutuv ega muuda menetluskulude kostjalt väljamõistmist äärmiselt ebaõiglaseks. Hageja isiklik arvamus hüvitise suuruse osas ei olnud kohtule siduv. 49. Ringkonnakohus jätab maakohtu menetluskulud poolte endi kanda

§ 163

lg 1 alusel, mille kohaselt kohus võib hagi osalisel rahuldamisel jätta menetluskulud poolte endi kanda. Hageja palus neljas erinevas kommentaaris kümne avaldatud väite tunnistamist hageja au teotavaks, mille kõigi eest nõudis rahalist hüvitist kohtu õiglasel äranägemisel. Maakohus hindas kõiki esitatud väiteid ja tuvastas, et kostja teotas hageja au ühe ebakohase väärtushinnanguga ja kahe ebakohase faktiväitega, mille eest mõistis välja rahalise hüvitise. Ülejäänud väited ei olnud hageja au teotavad. Seega rahuldas kohus hagi üksnes osaliselt. Asjaolu, et hageja palus välja mõista kahjuhüvitise summeeritult ja ka kohus ei määranud kahjuhüvitise suurust iga väite kohta eraldi, ei muuda hagi täielikult rahuldatuks. 50. Apellatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu jäävad ringkonnakohtu menetluskulud

§ 171lg 1 ja § 163 lg 1 alusel samuti poolte endi kanda.

51. Tulenevalt menetluskulude jaotusest puudub vajadus nende rahaliseks kindlaksmääramiseks. (allkirjastatud digitaalselt) 9