← Eesti

2-19-8184/118

Obsah (7)§ 1047§ 134§ 1043§ 1046§ 1050§ 127§ 128

KOHTUOTSUS E E S TI V A B A R I I G I NI M E L Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm Otsuse kuupäev 8. oktoober 2021, Tallinn Tsiviilasja number 2-19

) § 1047 lg 4 alusel. 5.1.1. Ebaõigete andmete avaldamise korral võib kannatanu andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda

§ 1047

lg 4 alusel andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane. Normi kohaldamiseks on piisav tuvastada vaidlustatud andmete tegelikkusele mittevastavus. 5.1.2. Avaldatud faktiväiteid tuleb võtta sellisena, nagu need on, st kohus peab vaidluse korral tuvastama, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas.

§ 1047

lg 4 järgi võivad ümberlükatavateks ebaõigeteks andmeteks olla ka kaudsed faktiväited, st väited, mida kostja avaldatust küll sõnaselgelt ei nähtu, kuid mis sellest mõistlikult võttes järelduvad. Seega ei pea kostja olema väidet, mille ümberlükkamist hageja taotleb, avaldanud sõnaselgelt. On oluline, et hageja nimetatud faktiväited järelduvad kõnealuse video sisust. 5.1.

  1. Maakohus tuvastas järgmised lepinguga seonduvad asjaolud: - - - hageja ja FSI sõlmisid
  2. aasta mais teenuste osutamise lepingu, millega hageja kohustus edendama investeerimisplatvormi tegevust, looma investorite struktuuri ning kaasama platvormi uusi investoreid ja investeeringuid; SkyWay on kontsern, mille koosseisu kuulub mitu tütarühingut ja seotud osapoolt, sh äriühing Sky Way Capital Inc ja FSI. Nimetatud äriühingule Sky Way Capital Inc kuulub investeerimisplatvorm ärinimega „Sky Way Capital“ ja domeeninimega https://skyway.capital/. Kostja on selle ühingu juhatuse liige ja ühtlasi alates
  3. aastast ka SkyWay kontsernis eestkõneleja; FSI lõpetas
  4. jaanuaril 2019 hagejaga lepingu, edastades hagejale lepingu ennetähtaegse lõpetamise teate, millest nähtub, et lepingu lõpetamise alus on väidetav hagejapoolne korduv lepingurikkumine. 5.1.
  5. Lisaks tuvastas maakohus, et
  6. jaanuaril 2019 avaldati YouTube’i keskkonnas video pealkirjaga „
  8. 2018 Organisatsioonilis- majanduslik ja õiguslik veebiseminar SkyWay. Küsimused ja kommentaarid“ (kättesaadav aadressil https://www.youtube.com/watch?v= Up9WQICyLac&feature=youtu.be). Video kajastab SkyWay veebiseminari, mille viib läbi kostja. Kostja avaldas videos alates ajast 56.34 järgmist: Ma tunnen seda käekirja ja ma ei süüdista kedagi uuesti, kuid ma tean, kes selle mulle kirjutas, ma tean, kust see tuleb. Mõistagi – see teema on suletud. See inimene, aga ma suhtun väga hästi X-sse isiklikult, just nimelt kui isikusse. Ma rääkisin temaga väga palju ja me oleme paljudes asjades kokku leppinud, kuid kahjuks ei täida ta seda, mida me oleme kokku leppinud. Ta ei täida, mina Y, aga täidan, ja ma ütlesin talle nii ... ja ma võin ka seda siin öelda (ma ei taha temast head ega halba öelda), aga ma võin teile öelda, et kui inimene on üks, kaks, kolm, neli, viis korda Partnerluslepingu lepingut vähemalt viie punkti puhul jämedalt ning pidevalt eraisikuna rikkunud. Kõik ... ja tulemus see, mis on ... ja X ei ole ainus. On veel teisi seltsimehi, kellega selline asi on 4

(9)juba tehtud ja seda tehakse ikka veel edasi, sest toimub sõelumine, valimine on käimas, analüüs on pidev, kasvame ja areneme ka. Siin ma ei räägi kellegi valest, ... ma lihtsalt õigustan praegu, kuigi oleksin võinud seda mitte üldse teha. Kuid kuna siiski see küsimus leidis aset, pidin sellest üldise arusaamise mõttes siin siiski rääkima. E-E-E, hea küll, näiteks näete, et tõin siia [kostja kuvab videos ekraanile väidetavalt Hageja poolt rikutud punktid] lepingu paar punkti. Mis lepingu alusel sõlmitud lepingutes on: mitte levitada vale või laimavat teavet Ettevõtte, SkyWay kontserni, partnerite ja/või projekti kohta ... SkyWay, samuti üksikute isikute, sealhulgas töötajate kohta, kes esindavad organisatsiooni määratud nimekirja järgi... Ja kõik, kõik. Teine punkt on vaid üks lepingu punktidest ja nii edasi, seal on massiline….näete siin all, ma näitasin, aga ma ei taha sinna nüüd laskuda ja levitada rohkem siin. Kostja kuvas videos (alates ajast 58.27) väidetavalt hageja poolt rikutud lepingupunktid: Mitte levitada vale või laimavat teavet Ettevõtte, SkyWay kontserni, partnerite ja/või projekti kohta … SkyWay, samuti üksikute isikute, sealhulgas töötajate kohta, kes esindavad organisatsiooni määratud nimekirja järgi. Mitte kasutada Ettevõtte klientide personaalseid andmeid isiklikeks vajadusteks, mis ei ole seotud käesoleva lepingu alusel teenuste ostmisega, sealhulgas sõnumite edastamiseks, suuliseks kutseteks, reklaami ja muud informatsiooni. 5.1.5. Kohus leidis, et oluline ei ole, kuidas kostja enda poolt avaldatust aru sai, vaid kuidas üldsus sellest aru sai. Mõistlik inimene mõistab videot vaadates ja kuulates, et kostja esitas väiteid just hageja kohta. Nii nõustus kohus hagejaga, et kostja avaldas videolõigus Kahjuks ei täida ta seda, mida me oleme kokku leppinud. ja ma võin teile öelda, et kui inimene on üks, kaks, kolm, neli, viis korda Partnerluslepingu lepingut vähemalt viie punkti puhul jämedalt ning pidevalt eraisikuna rikkunud väited (a) ja (b) hageja lepingurikkumise kohta. Lisaks nõustus maakohus hagejaga, et eespool tsiteeritud videolõigust koos sinna juurde kuvatud lepingupunktidega sai keskmine vaataja aru, et kostja esitas ka väited (c)–(e). 5.1.6. YouTube’i keskkonnas video avaldamisega tehakse sõnum teatavaks kolmandale isikule või ligipääsetavaks isikute grupile, st avalikuks. Sellist avaldamist saab pidada avaldamiseks

§ 1047tähenduses.

Kõigi väidete (a)–(

  1. e)tõeväärtus on kohtumenetluses kontrollitav, st need on faktiväited. Ühtlasi on need hageja au teotavad väited, mille õigsuse tõendamiskoormis lasub kostjal. 5.1.7. Kohus hindas väidete (a)–(
  2. e)tõelevastavust ja leidis, et kostja ei suutnud ühegi väite puhul oma tõendamiskoormist täita. Kostja esitas D selgituse, aga see ei tõenda väidete tõesust. Selgitus nii üldsõnaline, et sellest ei ole aru saada millal ja mida hageja rikkus. Viidatud dokument ei sisalda fakte, mis võimaldaks veenduda selgituses sisalduva kinnituse tõepärasuses. Samuti ei tõenda hageja väidetavat lepingurikkumist lepingu ennetähtaegse lõpetamise teatis. Teatises on üksnes kostja väide, et hageja on lepingut rikkunud, kuid nimetatu ei tõenda lepingu rikkumist. Nii on väidete (
  3. a)ja (
  4. b)tõelevastavus tõendamata. Teiste väidete (c)–(
  5. e)tõesuse kohta kostja tõendeid ei esitanud. 5.1.8. Nõude I rahuldamise üldised eeldused on seega täidetud. Video avaldati YouTube’i keskkonnas kasutaja C (C) lehel, mistõttu on põhjendatud väiteid ümberlükkava video avaldamine sama kasutaja lehel. Nõude I tingimused

(1)–
(3)on põhjendatud, aga rahuldamata jääb hageja nõue tingimuse
(4)osas kuvada videos lisaks kostja kujutisele ka etteloetav tekst kirjalikult. Üldjuhul saab ebaõigete andmete ümberlükkamist nõuda samal viisil ja samas kohas, kuidas ja kus ebaõigeid andmeid avaldati. Kostja ei avaldanud hageja kohta väiteid lisaks etteloetavale tekstile ka kirjalikult. Kostja küll näitas ekraanil videos alates ajast 58.27 kahte 5
(9)lepingupunkti, mida hageja väidetavalt rikkus, aga see ei anna alust avaldada lisaks videole ka kogu tekst kirjalikult. 5.
  1. Mittevaralise kahju hüvitamise nõude III rahuldamist summas 2000 eurot põhjendas maakohus järgmiselt. 5.2.
  2. Isikuõigusi rikkunud isik peab kannatanule maksma mittevaralise kahju hüvitamiseks mõistliku rahasumma, kui rikkujal on kahju hüvitamise kohustus (

§ 134lg 2).

Mittevaralise kahju täpset suurust pole võimalik tõendada ja piisab kui hageja tõendab mittevaralise kahju väljamõistmise aluseks olevaid asjaolusid. Seega tuleb mittevaralise kahju hüvitamise eeldusena tuvastada kahju hüvitamise kohustus, aga hagejal ei pea tõendama, et kostjale etteheidetavate tegude tulemusel hakkas keegi hagejasse halvemini suhtuma või muid kahju tekitava tegevuse tulemusel tekkinud negatiivseid tagajärgi. 5.2.2. Avaldajal on kahju hüvitamise kohustus, kui avaldaja süülise õigusvastase isikuõiguste rikkumisega põhjustas kannatanule kahju (

§ 1043, § 1045 lg 1 p 4).

Isikuõiguste rikkumine on võimalik ebaõigete faktiväidete või ebakohaste väärtushinnangute avaldamisega (

§ 1046ja § 1047).

Teise isiku au teotava asjaolu avaldamine loetakse õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele (

§ 1047lg 2).

Kahju tekitaja ei vastuta kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi (

§ 1050lg 1).

Süül põhineva deliktilise vastutuse aluseks on kolmeastmeline delikti üldkoosseis, mille elemendid on esiteks objektiivne teokoosseis, teiseks õigusvastasus ja kolmandaks süü. Nii peab kohus nõude III lahendamiseks tuvastama kostja teo, mis hagejale kahju tekitas (au teotamine andmete avaldamise kaudu), teo õigusvastasuse (avaldatud andmed olid ebaõiged) ja kostja süü. 5.2.

  1. Kohus tuvastas nõude I lahendamisel kostja teo ehk ebaõigete andmete avaldamise. 5.2.
  2. Järgmiseks kontrollis maakohus, kas väidete (a)–(e) avaldamine oli õigusvastane. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. Kui tegemist on au teotavate ehk hagejat halvustavate faktiväidete avaldamisega, peab

§ 1047

lg 2 alusel kostja tõendama, et avaldatud väited vastasid tegelikkusele ehk et tegu ei olnud õigusvastane. Kostja andmete tegelikkusele vastamist ei tõendanud. Kohus nõustus hagejaga, et kostja kujutas videos hagejat kui ebausaldusväärset isikut. Lepingurikkumise, vale ja laimava info levitamise ja andmete avaldamise nõuete rikkumise etteheited on hagejat negatiivselt kajastavad ja halvustavad. Hageja kaotas kostja poolt andmete avaldamise tõttu tema jaoks olulise partneri ja töökoha. 5.2.

  1. Kostja avaldas ebaõigeid faktiväiteid piiramatu arvuga isikutele (avalikkusele). Seega tuleb hinnata, kas avaldatu oli nii intensiivne hageja õiguste rikkumine, et sõnavabadusse tuleb sekkuda. Maakohtu hinnangul oli vaidlusaluses videos ebaõigete faktiväidete avaldamine hageja õiguste rikkumine. Väited olid hagejat solvavad ja au teotavad ning need rikkumised pole õigustatud. Teise isiku au teotamine avalikkuse ees on õigusvastane. Kostja ei tõendanud, et väidete avaldamine oli õiguspärane. Seega on väidete avaldamine õigusvastane. 5.2.
  2. Süü olemasolu eeldatakse (

§ 1050lg 1 ja § 104).

Süüd välistavaid asjaolusid kostja ei esitanud. 5.2.7. Eelnevast tuleneb, et kostja tegevus oli õigusvastane ja süüline. Seega vastutab kostja hagejale isikuõiguste rikkumisega tekitatud õigusvastase kahju tekitamise eest. Mittevaralise kahju tekkimise korral otsustab hüvitise suuruse kohus (

§ 127lg 6).

Mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi (

§ 128lg 5).

Isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma (

§ 134lg 2).

Kahjusumma suuruse otsustab kohus kaalutlusõiguse alusel arvestades rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud 6

(9)isikusse pärast rikkumist (

§ 134lg 5).

Isiku au teotamise, mh ebakohase väärtushinnanguga või ebaõigete andmete avaldamisega, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamise, eraelu puutumatuse või muu sarnase isikuõiguse rikkumise eest mittevaralise kahju hüvitise määramisel võib kohus lisaks viiendas lõikes sätestatule arvestada vajadust mõjutada kahju tekitajat hoiduma edasisest kahju tekitamisest, võttes seejuures arvesse kahju tekitaja varalist seisundit (

§ 134lg 6).

5.2.

  1. Mittevaralise kahju eest välja mõistetava hüvitise suuruse otsustab kohus diskretsiooni alusel. Maakohus arvestas mh asjaoluga, et videos hageja kohta avaldatu tõi hageja jaoks kaasa äärmiselt raskeid tagajärgi. Hageja pälvis
  2. juuni 2017 „Top Ekspert“ tiitli,
  3. jaanuari 2019 seisuga oli hageja võrgustikus üle 23 000 investori ja hageja teenis boonust keskmiselt 6280 USD kuus. Tunnistaja M ütlustest nähtub, et hageja oli üliedukas mänedžer. Temast räägiti kõikidel konverentsidel ja teda toodi eeskujuks kui ühte edukamat keskastme juhti. Lisaks võttis kohus arvesse, et kostjal kui SkyWay juhtfiguuril on investorite seas väga kõrge autoriteet ja investorid uskusid kostja poolt hageja kohta avaldatut. Kõnealust veebiseminari kuulasid eelkõige investorid. Seetõttu on arusaadav, et kostja avalduste tõttu kaotas hageja oma investorite usalduse ja osa võrgustikust. Seeläbi kaotas hageja ühtlasi tulu teenimise võimaluse, sest ta sai tulemustasu uute investorite ja investeeringute kaasamise eest. Viidatud tunnistaja ütluste järgi pärast video avaldamist suhtumine hagejasse muutus kardinaalselt. Kokkuvõttes tõi kostja rikkumine hageja jaoks kaasa äärmiselt rasked tagajärjed. 5.2.
  4. Kostja rikkumine on ulatuslik, sest kostja avaldas hageja kohta ebaõigeid andmed videos, milline on sotsiaalmeedia keskkonnas avalikult kättesaadav ja mida on näinud väga paljud inimesed. Kostja ei ole vaatamata hageja nõudele rikkumist lõpetanud ega videot YouTube’i keskkonnast eemaldanud, st rikkumine jätkub. Videot on vaadatud 3122 korda ja sellel on 7 kommentaari. Kuigi tunnistaja O ei ole ise kuulnud ega kogenud, kuidas kostja hagejat solvas ja mõnitas, ei saa sellest järeldada, et seda pole toimunud. Nimetatud ebaõigete faktiväidete avaldamine tekitas kohtu hinnangul hagejale hingelisi üleelamisi. 5.2.
  5. Neil kaalutlustel määras maakohus mittevaralise kahju hüvitiseks mõistlikuks ja põhjendatud summaks 2000 eurot, mis peaks mõjutama kostjat hoiduma edasisest kahju tekitamisest. 5.
  6. Maakohus ei pidanud põhjendatuks hageja väiteid seoses diskrimineerimisega. Hageja põhistas diskrimineerimist solvamise, vältimise ja vaenuliku keskkonna loomisega, aga ei toonud esile kostjapoolset konkreetset asjaolu, milles seisneks solvamine või vältimine. Hageja ei tuginenud diskrimineerimise osas otseselt lepingu lõpetamisele, aga seda toimingut ka ei saaks omistada kostjale. Seega on tõendamata, et kostja oleks hagejat diskrimineerinud. 5.
  7. Menetluskulud jaotas maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lg 1 alusel. Hagi rahuldati peaaegu kogu ulatuses. Osaliselt rahuldamata jäi andmete ümberlükkamise nõue I tingimuse

(4)osas. Mittevaralise kahju hüvitamise nõude III kohus rahuldas, sest hageja taotles hüvitist kohtu määratud õiglases summas. Diskrimineerimise tuvastamata jätmine ei tähenda nõude III osalist rahuldamist. Neil kaalutlustel on õiglane jätta menetluskulud 90% ulatuses kostja kanda ja 10% ulatuses hageja kanda. POOLTE SEISUKOHAD
  1. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja jätta hagi tervikuna rahuldamata. Teise võimalusena taotleb hageja asja maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmist. Menetluskulud palub kostja panna hageja kanda. 6.
  2. Esiteks järgib kostja kaebuses oma seniseid vastuväiteid, st väide (a) olevat tõene, mida tõendab lepingu lõpetamise teatis, ja ülejäänud väiteid (b)–(e) video ei sisalda. Eelkõige just väidete tõesuse ebaõige tuvastamine tõi kaasa materiaalõiguse normide eksliku kohaldamise. 7
(9)6.
  1. Teiseks heidab kostja ette, et kahju hüvitamise eelduste kontrollimisel ei käsitlenud maakohus piisavalt kostja süüd ega tuvastanud süü vormi. Samuti on hindamata kostja varaline seisund. Maakohus tuvastas valesti hageja investorite usalduse kaotamise ega põhjendanud, milles seisnes hageja jaoks äärmiselt raske tagajärg. Leping hagejaga lõpetati kolm päeva enne video avaldamist, st hageja ei kaotanud tulu teenimise võimalust videos avaldatu tõttu. 6.
  2. Kolmandaks jättis maakohus sisuliselt hindamata kostja tõendid ega arvestanud nendega. Lepingu lõpetamise teatis ja D selgitus tõendavad, et videos avaldatu oli tõene. Otsusest ei selgu, miks on hageja tunnistaja M ütlused usaldusväärsed, aga kostja tunnistaja O omad ja D selgitus mitte, selles osas pole maakohtu otsus ka piisavalt põhjendatud. Kohus ei tuvastanud korrektselt kostja rolli. Kostja on juhatuse liige üksnes Eesti ühingus SkyWay Capital OÜ ja sedagi alates
  3. veebruarist 2019 ehk ligi kuu aega pärast hagejaga lepingu lõpetamist kõnealust veebiseminari. Arusamatu on maakohtu viide otsuses käsitlemata tõenditele. 6.
  4. Neljandaks jaotas kohus menetluskulud ebaõiglaselt. Kui lähtuda sellest, et hageja nõue I rahuldati tingimuste
(1)–
(3)osas, siis tegelikult jäi see sama suures ulatuses rahuldamata andmete kirjaliku ümberlükkamise ehk tingimuse
(4)osas. Lisaks jäi rahuldamata kahjunõue tulenevalt diskrimineerimisest. Seega pole õige, et hageja nõuded rahuldati 90% ulatuses.
  1. Hageja vaidleb kaebusele vastu. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  2. Ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata (TsMS § 657 lg 1 p 1). Kostja kannab menetluskulud ringkonnakohtus.
  3. Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja kaebuse esitas ainult kostja. Hagi rahuldamata jätmise (teksti kuvamise tingimus
(3)) ja maakohtu menetluskuludest 10% hageja kanda jätmise osas on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 4 teise lause alusel edasi kaebamata jõustunud. Ühtlasi ei saa ringkonnakohus kostja kaebuse alusel suurendada kostjalt hageja kasuks välja mõistetud mittevaralise kahju hüvitise suurust. Samuti on juba varem jõustunud eespool p-s 2 viidatud määrused nõude II kohta.
  1. TsMS § 652 lg 1 p 1 ja poolte väidete põhjal saab ringkonnakohus kaebuse lahendamisel lähtuda maakohtu tuvastatud ja eespool p-des 5.1.3 ja 5.1.4 refereeritud asjaoludest. Lisaks ei ole apellatsioonimenetluses enam vaidluse all hageja võimalik diskrimineerimine.
  2. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja vastab kaebuse väidetele järgmist. 11.
  3. Maakohus kvalifitseeris hageja nõude I õigesti ning tuvastas piisavas ulatuses nõude lahendamiseks vajalikud asjaolud. Sarnaselt maakohtuga leiab ringkonnakohus, et videos sisalduvate kostja avalduste puhul tuleb lähtuda sellest, kuidas mõistlik vaataja (kuulaja) neist aru saab. Asjakohane ei ole lähtuda ainult sellest, mida adus tunnistaja O. Videoga anti keskmisele vaatajale piisavalt arusaadavalt ja selgelt edasi väidete (a)–(e) sisu. Ühtlasi on õige maakohtu arusaam, et väite (a) õigsust ei tõenda lepingu lõpetamise teatis ega D selgitus. Kostja kaebusest ei nähtu, et mõnest muust tõendist saanuks veel tuvastada väidete õigsust. 11.
  4. Kahju hüvitamise eelduste kontrollimisel lähtus maakohus asjakohaselt

§ 1050lg-s 1 sätestatud süü eeldusest.

Kostjal oli võimalus tõendada süü puudumist, mh tuues esile

§ 1050lg 2 näidisloetelus sisalduvaid asjaolusid, aga seda kostja maakohtus ei teinud.

Nõuete I ja III lahendamisel polnud vaja tuvastada süü vormi. Maakohus ei eksinud tõendite hindamisel ja asjaolude tuvastamisel, kui leidis sisuliselt, et videos avaldatu kahjustas olulisel määral hageja muidu väga head mainet investeerimise valdkonnas. Siinjuures pole oluline ja maakohus ei pidanud hüvitise summa otsustamisel ka määravaks, kas hageja kaotas tulu teenimise võimaluse. Nimelt oleks saamata jäänud tulu hüvitatav varalise kahjuna (

§ 128lg-d 2 ja 4), mida hageja praegu ei nõua. Kahjuhüvitise suuruse määramisel on maakohtu 8

(9)diskretsioon jälgitav ja piisavalt põhjendatud. Kostja ei toonud kaebuses esile, et määratud hüvitis poleks kooskõlas tema majandusliku olukorraga. 11.
  1. Ainetu on kostja kriitika nagu oleks maakohus lugenud kostja tõendid ebausaldusväärseks. Maakohus põhjendas õigesti, et kostja nimetatud tõendite põhjal ei saa tuvastada kostja soovitud asjaolusid. Vaidlustatud otsus ei sisalda hinnangut, et kostja tõendid pole usaldusväärsed. Samuti pole põhjendatud kostja arusaam, et asjas omab tähtsust tema konkreetne roll SkyWay juhtimisel. Maakohus põhjendas piisavalt, miks omistasid veebiseminari vaatajad kostja avaldustele kaalu ja miks kogeti neid mh SkyWay-ga seonduvate avaldustena. Siinjuures polnud vaja tuvastada, kas ja mis ajast oli kostja kontserni mõne ühingu juhatuse liige. Kostja ei vaidlustanud hageja väiteid ja maakohtu järeldusi, et ta on SkyWay juhtfiguur ja eestkõneleja. 11.
  2. Menetluskulude jaotus TsMS § 163 lg 1 alusel on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda piiratud juhtudel. Käesolevas asjas põhjendas maakohus oma otsust ega ületanud diskretsiooni piire. Ringkonnakohus nõustub, et nõue I on valdavalt rahuldatud, sest kõik avaldatud andmed tuleb ümber lükata. Tingimuse
(4)osas hagi rahuldamata jätmine ei kahanda oluliselt seda tulemust, mida hageja kohtusse pöördudes taotles. Nõude III puhul lähtus maakohus õigesti nõude tervikuna rahuldamisest.
  1. Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses erineb asja hinnast maakohtus. Ringkonnakohtu hinnangul lähtus maakohus õigesti sellest, et nii andmete ümberlükkamise kui ka hüvitise nõude hind on kummalgi 3500 eurot ja kokku asja hind 7000 eurot. Ringkonnakohtus vaidlustati hüvitis summas 2000 eurot, mistõttu asja hinnaks kujuneb TsMS § 134 lg 1 ja § 137 lg 1 alusel 5500 eurot. Sellise hinnaga kaebuselt kuulub riigilõivuseaduse § 59 lg-te 1 ja 15 ning lisa 1 järgi tasumisele lõiv 425 eurot. Kostja võib esitada taotluse enammakstud 25 euro tagastamiseks veel ka maakohtule menetluskulude rahalise kindlaksmääramise menetluse käigus. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist (TsMS § 150 lg 6).
  2. Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. Juhindudes TsMS § 173 lg 1 teisest lausest märgib ringkonnakohus otsuse resolutsioonis kõigi seniste menetluskulude jaotuse. See sisaldab eespool p-s 2 viidatud määrustes, vaidlustatud otsuses ja tänases otsuses sisalduvaid otsustusi menetluskulude jaotamise kohta. TsMS § 177 lg 2 järgi määrab kulud rahaliselt kindlaks maakohus. (allkirjastatud digitaalselt) 9
(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.