Obsah (10)

§ 67§ 657§ 5§ 200§ 475§ 615§ 477§ 49§ 172§ 696

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Krista Kirspuu, Mati Maksing Määruse tegemise aeg ja koht 19.10.2021 Tallinn Kohtuasja number 2-18-19635 Kohtuasi Pärnu linn, Supe

) § 210 lg 1 ning korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 43 lg 2 järgi ei välista korteriomandi võõrandamine lahendi tegemist seniste menetlusosaliste suhtes. Korteriomanik kinnitas, et tal on uue korteriomanikuga kokkulepe, et korteriühistu nõude rahuldamise korral tasub tema võla. 3.

1. Korteriühistu nõue korteriomaniku vastu tuleneb
2. a detsembrist kuni
3. a septembrini tarbitud teenuste eest. Korteriühistu nõudis üldkoosoleku otsustega kehtestatud tasude ja tarbitud teenuste võlga. Ajavahemikul 17.01.2015 – 12.10.2018 esitatud arvete osaliselt tasumata jätmise tõttu koosnes võlg lumekoristuse tasust 114 eurot; vee, prügiveo ja haldustasust 39,50 eurot, maja fassaadi ja vundamendi korrastuse tasust 1020,54 eurot ning maja värvimise tasust 254,32 eurot. Kokku oli võlg 1428,36 eurot. 3.
4. Korteriühistu hõlmas kahte maja: Supeluse 9/1 majas oli kuus korterit kogupinnaga 445,9 m2 ja Supeluse 9/2 majas kaks korterit, kogupinnaga 111,6 m
5. Kokku kahe kortermaja kogupind moodustas 557,5 m
6. Korteriomaniku korteriomandi kinnistusregistriosa väljavõttes murdarvuna märgitud mõttelise osa suurus 567/5575 kajastab sama suhet nagu korteri üldpinna suhe kõigi korteriomandite ruutmeetrite koguarvule. 3.
7. Osaliselt muutus võlg sissenõutavaks enne KrtS-i jõustumist 01.01.
8. KrtS § 65 sätestab, et korteriomanditele, mis on selle seaduse jõustumisel kantud kinnistusraamatusse, kohaldatakse samas seaduses korteriomandi kohta sätestatut. Kuni 31.12.2017 reguleerisid korteriomanike kohustusi ning suhteid teiste korteriomanike ja korteriühistuga korteriomandi seadus (KOS) ja korteriühistu seadus (KÜS). Kohus kohaldas avalduse lahendamisel enne 01.01.2018 tekkinud võla osas KOS § 1, § 13 lg-d 1–4, KÜS § 2 lg 1, § 15, 15¹ lg-d 1 ja 2 ning alates 01.01.2018 tekkinud võlale KrtS § 1 lg 1, § 34 lg 1 ja § 40 lg-d 1–
9. Lisaks juhindus kohus AÕS § 72 lg-test 1 ja 5 ning võlaõigusseaduse § 1 lg 1, § 3 p 3, § 100 ja § 101 lg 1 p
10. KOS § 13 ja alates 01.01.2018 kehtiva KrtS § 40 lg 1 järgi kannab korteriomanik kulusid vastavalt oma kaasomandiosa suurusele, kui korteriomanikud ei lepi kokku teisiti. Avaldusest ja üldkoosolekute otsustest nähtuvalt korteriomanikud otsustasid koguda vundamendi ja fassaadi korrastamise kulu vastavalt kaasomandi osa suurusele ja leppisid lumekoristuse kulu igalt korterilt võrdse summana. Need otsustused olid kooskõlas nii nende vastuvõtmise ajal kehtinud (KOS § 13) kui ka praeguse õigusega (KrtS § 40). 3.
11. Korteriühistu esitas kohtule 26.07.2014, 31.05.2015 ja 30.07.2016 üldkoosolekute protokollid, millest nähtuvalt oli korteriomanikult nõutava summa koosseisus olevate kulude tegemiseks korteriomanikelt korjatavate vahendite suuruse otsustanud üldkoosolek. Tegemist oli kaasomandi eseme tavapärase hoolduse raamesse jäävate kulutustega, mistõttu korteriomanik pidi alluma üldkoosoleku otsustele. Korteriühistu väidete järgi 26.07.2014 ja 31.05.2015 toimunud üldkoosolekute protokollide kuupäevas puudus aasta number. Neis varasema, 26.07 kuupäevaga üldkoosoleku toimumise aasta oli tuletatav vastuvõetud otsustest – otsustati möödunud talveperioodil (2013/2014) kogutud, kuid kasutamata jäänud lumekoristusrahast lumetõkete paigaldamine ning tuleva talve jaoks kogutava lumekoristusraha suurus 2014 septembrist kuni 2015 märtsini. Mõistlikult sai eeldada, et sellised otsustused tehti
12. Teise, 31.05 kuupäevaga üldkoosoleku aastat 2015 4 tõendas Tartu Maakohtu registriosakonna templijäljend, millest nähtuvalt oli 31.
13. üldkoosoleku protokoll registriosakonnas registreeritud sissetuleva dokumendina 09.07.2015 ja 01.09.
14. See lükkas ümber ka algselt allkirjadeta protokollide kohtule esitamisest tingitud korteriomaniku kahtlused selle kohta, et 31.05.2015 üldkoosolekut ei toimunud ja protokoll oli koostatud tagantjärgi. Protokollidest nähtuvalt korteriomanik üldkoosolekutel ei osalenud. Korteriomanik ei põhjendanud ega tõendanud, milles avaldus tema koosolekutele kutsumata jätmine. Ta ei esitanud kohtule avaldust üldkoosolekute otsuste vaidlustamiseks ka käesoleva menetluse ajal, kui ta oli saanud protokollidega tutvuda. Isegi kui lähtuda korteriomaniku väitest, et ta sai 31.05.2015 üldkoosoleku otsuse kätte 27.08.2020 istungil, siis on 14.10.2020 menetlusdokumendis esitatud vastuväiteid ikkagi hilinenud. Asjassepuutuvate 26.07.2014, 31.05.2015 ja 30.07.2016 otsuste vastuvõtmise ajal kehtinud KÜS § 13 lg 3 kohaselt oli ühistu liikmel õigus ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole kolme kuu jooksul otsusest teadasaamise päevast arvates. Korteriomanikul oli õigus taotleda tähtaja ennistamist KrtS § 29 lg 4,

§ 67lg-te 1 ja 2 ning § 68 lg-te 1 ja 2 alusel.

Vastavat taotlust ta aga ei esitanud. Korteriomaniku vastuväited 31.05.2015 otsustele on ka sisuliselt ebaõiged: − korteriühistu esitas koopiad AJ, AK ja RR volikirjadest, millega nad volitasid teisi isikuid ennast esindama. Volikirjadel oli kuupäeva templi jäljend 01.09.2015, mis lubas järeldada, et tegemist oli äriregistrile esitatud protokolli lisadega. Samuti esitati OÜ Nanocon registriosa väljavõte, mis tõendas 31.05.2015 üldkoosolekul osalenud N. Lõugu volitusi seadusliku esindajana. Kokkuvõtvalt tõendas korteriühistu, et kõnealusel koosolekul osales või olid esindatud kõik ülejäänud korteriomanikud peale puudutatud isiku. Korteriühistu põhikirja p 5.5 järgi oli üldkoosolek oli otsustusvõimeline, sest sellest võttis osa üle poole liikmetest või nende esindajatest; − paljasõnaline oli korteriomaniku väide, et 31.05.2015 üldkoosoleku kokkukutsumise teadet ega päevakorda ei olnud põhikirjas ettenähtud korras teatavaks tehtud. Põhikirja p 5.

1. kohaselt pannakse teade üldkoosoleku toimumise kohta välja trepikodades vähemalt 7 päeva ette. Korteriühistu kinnitas, et nii teatati ka kõnealusest koosolekust. Üldkoosoleku kokkukutsumise korra järgmist tõendab ka see, et koosolekul osales või oli esindatud seitse korteriomanikku kaheksast. Ka üldisemalt ei ole põhjendatud korteriomaniku väide, et talle üldkoosolekutest ega vastuvõetud otsustest ei teatatud. Korteriomanik selgitas kohtuistungitel, et ta alaliselt ei elanud Supeluse 9/1 majas, seal elasid tema lapsed. Ta kinnitas, et elas muul aadressil, kuid käis korra kuus Supeluse 9/
2. Eelnevast järeldub, et trepikotta või Supeluse 9/1 korteri nr 5 postkasti pandud üldkoosoleku kokkukutsumise teadet ei saanud ta õigeaegselt kätte eelkõige enda elukorralduse tõttu. Korteriomanik ei lükanud ümber korteriühistu väidet, et korteriomanik ei teatanud ühistule teadete saatmiseks muud aadressi; − korteriomaniku viidatud põhikirja p-d 5.14 ja 5.15 käsitlevad juhatuse otsuste ja ettekirjutuste teatavakstegemist, mitte üldkoosoleku otsuste teatavakstegemist. 3.
3. Korteriühistu oli võlgnevuse leidmiseks kõrvutanud korteriomanikule esitatud arvete summad ühistule tasutud summadega. Maakohus võttis aluseks tabeli, mis kajastas andmeid kuude kaupa arvetel esitatud iga kululiigi kohta. Korteriomaniku tasutud summad kontrollis kohus pangakonto väljavõtte põhjal. Samuti esitas korteriühistu teenuseosutajate AS-i Pärnu Vesi ja Ragn-Sells AS-i arved. Kohus võrdles neid korteriühistu selgitustega ja veendus, et vee- ja kanalisatsiooni eest esitati korteriomanikule arveid vastavalt korteri veemõõtja näidule ning muud kulud (prügivedu ja 5 halduskulu) jagati korteriomanike vahel vastavalt nende kaasomandi osa suurusele. Prügiveo ja haldustasu summa 39,50 eurot osas on nõue põhjendatud. 3.
4. 26.07.2014 protokolli kohaselt otsustas üldkoosolek 2014 septembrist kuni 2015 märtsini korjata lumekoristusraha 15 eurot kuus iga Supeluse 9/1 korteri kohta. 31.05.2015 üldkoosoleku protokollist nähtuvalt otsustati samuti 15 eurot kuus korjata lumekoristusraha ka 2015 septembrist kuni 2016 veebruarini. Lumekoristuse eest on 114 euro nõue põhjendatud. 3.
5. 31.05.2015 üldkoosolekul otsustati (punkt c), et juuni – september 2015 kogutakse nelja osamaksena Supeluse 9/1 maja (suur maja) vundamendi ja fassaadide korrastamiseks ning hoone värvimiseks Supeluse 9/1 (suur maja) korteritelt 4,5 eurot ruutmeetrilt kuus. Arvestades korteri nr 5 suurust 56,7 m2, tuli korteriomanikul tasuda 1020,60 eurot (= 4 × 255,15). Järelikult on nõue 1020,54 euro saamiseks põhjendatud. 3.
6. 30.07.2016 üldkoosoleku protokolli p 4 kohaselt otsustas üldkoosolek Supeluse 9/1 maja värvimiseks koguda hoone elanikelt täiendavaid vahendeid. Täpne summa pidi selguma pärast lõplike hinnapakkumiste saamist ja summa lisatakse kommunaalmaksetele. Kohtule esitatud tõenditest ei nähtunud, et üldkoosolek või juhatus oleks hiljem otsustanud igal korteriomanikul täiendavalt tasuda tuleva kulu suuruse. Maakohus kontrollis korteriühistu esitatud dokumente ja väiteid ning leidis kokkuvõtvalt, et viidatud otsuse alusel ei saa korteriühistu nõuda maja värvimise tasust 254,32 eurot. 3.
7. Aegumise vastuväide pole põhjendatud. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg-le 1, § 147 lg 3 teisele lausele ja § 154 lg-le 1 hakkas
8. a arvetest tuleneva võla osas 3-aastane aegumistähtaeg kulgema 01.01.2016 ja lõppes 31.12.
9. Korteriühistu pöördus kohtusse 31.12.2018, seega kõige varasemate arvete aegumistähtaja viimasel päeval. Järgnevate aastate (2016 – 2018) arvete aegumistähtajad hakkasid kulgema hiljem ega olnud avalduse esitamise ajaks möödunud. Määruskaebus
10. Korteriomanik esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja teha uus õiglane lahend. Koostoimes korteriomanike seniste väidetega on kaebusest aru saada, et ta soovib avalduse rahuldamata ja menetluskulude korteriühistu kanda jätmist. Korteriomanik ei nõustunud maakohtu põhjendustega ja leidis, et need ei ole kooskõlast tõenditega. Osaliselt on tõendid ka võltsitud. 4.
11. Esiteks kritiseeris korteriomanik jätkuvalt korteriühistu nõuet seoses fassaadi teistkordse värvimisega. Laenuraha oli suurem, kui maja täieliku renoveerimise eelarve. Vundamendi remontimist ei toimunud. Kohus luges ekslikult tõendiks hinnapakkumist ja makstud arveid. Korteriühistu oleks pidanud esitama lepingu tellija ja töövõtja vahel, samuti tööde vastuvõtmise akti. 4.
12. Teiseks märkis korteriomanik, et korteriühistu ei esitanud otsust, millega otsustati korjata raha maja värvimiseks ja lume koristuseks. Samuti pole tõendeid, et raha korjati. Varasemalt väideti, et otsus oli suuline. 31.05 protokoll oli fiktiivne. Korteriomanik sai selle kätte 27.08.2020 istungil ja vaidlustas 14.10.
13. Koosolekul puudus kvoorum ja volitustega oli probleeme. Õige pole korteriühistu väide, et teated ja otsused paigaldati trepikodadesse. 4.
14. Kolmandaks leidis maakohus ekslikult, et korteriomanik on vee, prügiveo ja haldustasu eest võlgu 39,50 eurot. Tegelikult on see summa tasutud. 4.
15. Neljandaks on korteriomanikul menetluslikud etteheited. Menetlusosalised olid nõus kirjaliku menetlusega, kuid kohus korraldas kaks kohtuistungit. Esimene toimus 22.08.2019 ja enne seda ei toimetanud kohus ühtegi dokumenti kätte. Kohtuistungil anti dokumente. Istung kestis vaid 15 minutit. Kohtuistungi protokoll ja helisalvestis olid võltsinud, kuna vastaspool ja 6 kohus väitsid, et istung kestis kauem. Teine istung toimus 27.08.2020 ja selle protokoll oli samuti võltsitud. Salvestus algas 9 minutit pärast istungi algust. Menetluse edasine käik
16. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis korteriühistule tähtaja sellele vastamiseks. Korteriühistu vaidles kaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Maakohus kaebust ei rahuldanud ja edastas selle läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
17. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada 114 euro (lumekoristustasu) väljamõistmise osas ning

§ 657lg 1 p 2² ja § 659 alusel osaliselt muuta määruse põhjendusi.

Ringkonnakohus jaotab maakohtust erinevalt ka menetluskulud. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. Korteriomanik vaidlustas määruse osas, milles maakohus rahuldas avalduse 1174,04 euro saamiseks. Korteriühistu määruskaebust ei esitanud. Seega on määrus edasi kaebamata jõustunud avalduse rahuldamata jäänud osas 254,32 euro (= 1428,36 – 1174,04) saamiseks. Samuti pole vaidlustatud menetluskulude jaotust osas, milles 17,8% korteriühistu kuludest jäi tema enda kanda. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määrust ainult vaidlustatud osas.

1. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga kohaldatava õiguse määramisel ja nõude kvalifitseerimisel. Maakohus eristas õigesti enne 01.01.2018 ja alates sellest kuupäevast kehtivat õigust. Samuti tuvastas maakohus asjakohaselt korteriomanikule korteriomandi kuulumise ja korteriühistu moodustamise kahe elamu haldamiseks. Elamute ja korteriomandi pindalade ega mõtteliste osade suuruste üle vaidlust pole. Ühtlasi on õige, et korteriühistu nõue ei ole aegunud, seda korteriomanik määruskaebuses ei vaidlustanud. Maakohus lähtus majandamiskulu väljamõistmisel korteriühistu esitatud arvutusest, mida korteriomanik selgelt ei vaidlusta. Nii saab ka ringkonnakohus lähtuda sellest, et määruskaebemenetluses veel olulises osas nõuab korteriühistu võlga, mis koosneb lumekoristuse tasust 114 eurot; vee, prügiveo ja haldustasust 39,50 eurot ning maja fassaadi ja vundamendi korrastuse tasust 1020,54 eurot.
2. Maakohtu määrus tuleb lumekoristustasu 114 eurot väljamõistmise osas tühistada kaebuse väidetest sõltumatutel põhjustel. Korteriühistu tugineb väitele, et kõnealuse tasu nõue rajaneb 26.07.2014 ja 31.05.2015 üldkoosolekute otsustel jaotada tasu korterite kaupa kindla summana iga korteri kohta. KOS § 13 lg 1 esimene lause sätestas, et korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Sama sätte teine lause võimaldas kirjeldatud reeglist kalduda kõrvale kokkuleppe alusel. Ka korteriühistu põhikirja p 3.2.3 teine lause näeb ette tasumise vastavalt korteriomandi üldpinnale või elanike arvule. Eelmisest lõigust selgub, et seaduse ega põhikirjaga ei ole ette nähtud võimalust, et korteriomanikud saaks häälteenamusega otsustada kulude jaotamise korteri kaupa. Kõigi korteriomanike kokkuleppele korteriühistu ei tugine ja sellist kokkulepet ei nähtu tsiviilasja materjalidest. Neil kaalutlustel jääb nõue lumekoristustasu 114 eurot väljamõistmise osas rahuldamata.
3. Ülejäänud osas (st vee, prügiveo ja haldustasu 39,50 eurot ning maja fassaadi ja vundamendi korrastuse tasu 1020,54 eurot väljamõistmine) jääb maakohtu määruse resolutsioon muutmata. 7 9.
4. Sissejuhatavalt märgib ringkonnakohus, et kuigi hagita menetluses kohaldub

§ 5

lg 3 ja § 477 lg-te 5 ja 7 järgi uurimispõhimõte, ei seisne selle esmane tähtsus aktiivses teabe kogumises ega tõendite otsimises. Uurimispõhimõtte eesmärk on tagada, et asja lahendamiseks olulised asjaolud ei jääks välja selgitamata ainuüksi selle tõttu, et menetlusosaline ei osanud ette näha vajadust esitada lisatõendeid (Riigikohtu 17.04.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-4613, p 13). Kohtul ei ole kohustust igaks juhuks kontrollida mingite asjaolude esinemist või puudumist, kui menetlusosaliste esitatud teave ei anna selleks alust. Menetlusosaline on kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt ega või oma õigusi kuritarvitada (

§ 200lg-d 1 ja 2).

Menetlusosalise heausksus hagita menetluse kontekstis tähendab mh seda, et ta teeb oma parima, et esile tuua ja ka tõendada asjaolud, mis on tema õiguste tagamise seisukohalt asja lahendamiseks tähtsad (Riigikohtu 03.10.2018 määrus tsiviilasjas nr 2-163663, p 23). Korteriühistu majandamiskulude üle peetavas vaidluses on need asjaolud, mis võimaldavad hinnata nõude suurust ja nõude aluseks olevate üldkoosoleku otsuste kehtivust. 9.

1. Vee, prügiveo ja haldustasu 39,50 eurot osas nõustub ringkonnakohus maakohtu põhjendustega. Korteriühistu põhjendas ja tõendas, et nimetatud summas on korteriomaniku kohustused täitmata. Sellises menetluslikus olukorras pidanuks korteriomanik eelmises p-s 9.1 märgitud põhimõtete kohaselt tooma esile ja ka tõendama oma rahalise kohustuse täitmisele viitavad asjaolud. Seda pole tehtud ka määruskaebuses. 9.
2. Maja fassaadi ja vundamendi korrastuse tasu 1020,54 eurot väljamõistmist põhjendas maakohus põhimõtteliselt õigesti 31.05.2015 üldkoosoleku otsusega. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et protokollis aastaarvu märkimata jätmine ei mõjuta vastu võetud otsuste kehtivust. Samuti on õige maakohtu järeldus, et korteriomaniku muud vastuväited protokollile pole põhjendatud. Korteriomanik soovis tugineda kõnealuste otsuste kehtetusele. Selleks on peamiselt kaks alus: esiteks võib otsus olla tühine (KrtS § 29 lg 1, TsÜS § 38 lg 2), teiseks aga kehtetuks tunnistatav (KrtS § 29 lg 3, TsÜS § 38 lg 2). Otsuse tühisusele saab tugineda mh vastuväitega (TsÜS § 38 lg 7 esimene lause), aga otsuse kehtetuks tunnistamiseks tuleb seda taotleval isikul pöörduda kohtusse kehtivas õiguses KrtS § 29 lg-s 3 sätestatud tähtaja jooksul. Varem, sh 31.05.2015 otsuste vastuvõtmise ajal nägi KÜS § 13 lg 3 ette kolme kuu pikkuse tähtaja alates otsusest teadasaamisest. Korteriomanik ei esitanud kohtule avaldust 31.5.2015 koosoleku otsuste kehtetuks tunnistamise nõudes. Sama sisuga taotlust ei saa panna maksma ainult vastuväitena. Seega pole vaja käesoleva asja lahendamisel kontrollida, kas 31.05.2015 otsused võiks olla kehtetuks tunnistatavad või kas korteriomanik esitas sellesisulise vastuväite tähtaegselt. Need põhjendused tuleb maakohtu määrusest välja jätta. Maakohus hindas õigesti korteriomaniku neid väiteid, mis on suunatud 31.05.2015 otsuste tühisusele. Koosoleku kokkukutsumise korra rikkumist ei saa tuvastada olukorras, kus korteriomanik pelgalt väidab, et ta ei ole koosoleku teadet kätte saanud, kuigi ta ise samal aadressil ei ela. Korteriühistu põhikirja p 5.4 järgi tuleb üldkoosoleku teade panna välja trepikodades. Korteriomanik ei väida, et korteriühistu ei järginud põhikirjas ette nähtud koosolekust teatamise korda. Järelikult ei ole kõnealused otsused KÜS § 1 lg 2 kaudu kohalduva MTÜS § 24¹ lg 1 alusel tühised koosoleku kokkukutsumise korra rikkumise tõttu. Muudele võimaliku tühisuse alustele korteriomanik ei tugine ja neid ei nähtu asja materjalidest. Kuivõrd 31.05.2015 otsus on kehtiv ja KÜS § 13 lg 4 järgi täitmiseks kohustuslik, siis ei ole fassaadi ja vundamendi korrastuse tasu nõude lahendamisel oluline, kas, millal ja millises ulatuses korteriühistu need tööd teostas ja vastava kulu kandis. 9.
3. Määruskaebuse menetluslikud etteheited pole samuti põhjendatud. Maakohus ei rikkunud avalduse lahendamisel oluliselt menetlusõigust. 8 Istungi korraldamine olukorras, kus menetlusosalised on nõus kirjaliku menetlusega, pole menetlusõiguse rikkumine. Kohus menetleb korteriomandi asju hagita menetluses (

§ 475lg 1 p 13 ja § 613 lg 1 p 1).

Maakohus võis ise otsustada, kas korralda menetlusosaliste ärakuulamiseks kohtuistungi või mitte (

§ 615

). Tsiviilasja toimikus ei viita miski sellele, et menetlustoimingud oleks kajastatud, sh protokollitud ekslikult. Lisaks tuleneb

§ 477

lg 8 esimesest lausest, et hagita menetluses protokollib kohus menetlustoimingu üksnes siis, kui ta peab seda vajalikuks, ja ulatuses, milles peab seda vajalikuks. Maakohtu protokollid vastavad seaduses ettenähtud nõuetele (

§ 49jj) ja väited nende võltsituse kohta ei leia kinnitust.

Korteriomaniku viited salvestusasjale ei muuda protokolli võltsinguks. Vastuväited protokolli osas ei annaks alust avalduse rahuldamata jätmiseks. Tervikuna nähtub nii asja materjalidest kui ka kaebusest, et korteriomanik on saanud korteriühistu esitatud dokumentidega piisavalt tutvuda. Korteriomanik väidab, et talle edastati 31.05.2015 koosoleku protokoll 27.08.2020 kohtuistungil. Viidatud protokoll on korteriühistu 12.04.2019 menetlusdokumendi lisa nr 20 ja nimetatud menetlusdokument on kohtute infosüsteemi kohaselt korteriomanikule kätte toimetatud 22.04.

1. Samuti on otsitud, põhjendamata ja tõendamata korteriomaniku vastuväited arvete võltsimiste kohta. Maakohus kontrollis põhjalikult ja ammendavalt nõuet ja selle tõendatust. Kohus selgitas välja, millised tõendid olid esitatud korduvalt ja millised nõuet ei tõendanud. 9.
2. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et kaebuse väited ei anna alust korteriühistu nõude suuruse vähendamiseks ega avalduse rahuldamata jätmiseks eespool p-s 8 käsitletust suuremas oas. Korteriomanik esitas kaebuses sisuliselt samu vastuväiteid, mis maakohtus ja neile on vaidlustatud määruses piisavalt. Seetõttu tuleb jätta määruskaebus korteriühistu rahalise nõude ülejäänud osas rahuldamata.
3. Ringkonnakohtu lahendi tulemusel muutub avalduse rahuldamise ulatus, mistõttu muudab ringkonnakohus ka menetluskulude jaotust. Korteriühistu esitas algselt hagi 2058,80 euro saamiseks. Maakohtu puuduste kõrvaldamise määruse toimel vähendas ühistu nõude summani 1428,36 eurot. Sellest rahuldatakse ringkonnakohtu määruse tulemusel lõpuks 1060,04 eurot, sh vee, prügiveo ja haldustasu 39,50 eurot ning maja fassaadi ja vundamendi korrastuse tasu 1020,54 eurot. Rahuldamata jäävad nõuded lumekoristuse tasu 114 eurot ja maja värvimise tasu 254,32 eurot saamiseks. Kuigi menetlusse võetud avaldusest rahuldatakse enam kui pool, siis võtab ringkonnakohus lisaks algse nõude suuremale ulatusele arvesse, et korteriühistu esitas menetluses dokumente ja tõendeid järk-järgult ning täpsustas korduvalt oma väiteid. Korteriühistule peaks juba enne korteriomanikule arve koostamist olema selge, millisel alusel ja kuidas arvutatud tasu ta nõuab, see ei peaks selguma alles kohtumenetluses. Neil kaalutlustel jätab ringkonnakohus mõlema kohtastme menetluskulud

§ 172lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda.

Tulenevalt kulude jaotusest pole vaja neid rahaliselt kindlaks määrata, mistõttu tühistatakse maakohtu määrus lisaks kulude jaotusele ka nende kindlaksmääramise osas. 11.

§ 696lg 3 võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale.

(allkirjastatud digitaalselt) 9