p 7 kohaselt on kohtuotsuse tunnustamine ja määratud järelevalve lubatud järgmiste mõjutusvahendite suhtes: p 7) kohustus vältida kontakte konkreetsete esemetega, mida on kasutatud või mida süüdimõistetud isik võib tõenäoliselt kasutada kuriteo toimepanemiseks. Kuivõrd Leedu Vabariigi Marijampole esimese astme kohtu Marijampole koja 11.06.2021. a otsuse tunnustamine on kooskõlas
sätetega, tuleb otsuse täitmine T. Tomani suhtes tunnistada lubatavaks. Prokurör leidis, et karistuse alguseks tuleb lugeda eriõiguse peatamisest alates, s.o 28.05.
5.2. Nimelt, kuritegu, milles T. Toman Leedu Vabariigis süüdi mõisteti, on Eesti Vabariigis karistatav KarS § 424 lg 1 järgi, s.o mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis. KarS § 424 lg 1 näeb ette karistusena sellise teo eest rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Lisakaristusena on KarS § 50 lg 3 ja 424 lg 3 alusel võimalik juhtimisõiguse äravõtmine kuriteo korral kolmest kuust kuni kolme aastani. Kohtu hinnangul näeb tunnistusest ja kohtuotsusest, et T. Tomanile mõistetud karistus vastab olemuslikult karistusseadustiku järgi võimalikule mõistetavale karistusele, s.o põhikaristusena on mõistetud rahaline karistus ja lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine, mille pikkus ei ületa iseenesest võimalikku lisakaristust KarS § 50 tähenduses. Kohus märkis seejuures täiendavalt, et LS § 125 lg 2 näeb eraldi ette, et juhtimisõiguse äravõtmiseks loetakse ka Euroopa Liidu, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi, Šveitsi Konföderatsiooni kohtuvälise menetleja või kohtu poolt Eestis elavale isikule määratud karistust, mille sisuks on keeld juhtida sõidukit. Jõustunud otsuse täitmise alguseks Eestis loetakse jõustunud otsuse liiklusregistrisse kandmist. Leedu Vabariik kuulub Euroopa Liitu. 5.3.
lg 3 kohaselt kohtuotsuse tunnustamine ja otsuses ettenähtud järelevalve käesoleva jaotise sätete alusel on lubatud üksnes selliste tingimuslike meetmete või alternatiivse mõjutusvahendi puhul, mis on nimetatud käesoleva seadustiku §-s 50857. Kohtu hinnangul vastab mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine alternatiivse mõjutusvahendi mõistele raamotsuse tähenduses. Nimelt raamotsuse 2008/947/JSK artikkel 2 p 4 kohaselt on „alternatiivne mõjutusvahend” – karistus, millega määratakse kohustus või juhis, välja arvatud vabadusekaotuslik karistus, vabadust piirav meede või rahaline karistus. KarS § 50857 ei nimeta tõepoolest otsesõnu võimaliku meetmena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist, kuid sellest ei 2
Kohtu hinnangul ei esine ka
§-s 50858 loetletud kohtuotsuse tunnistamist ja määratud järelevalve teostamist piiravaid asjaolusid. 5.5. Eeltoodu tõttu leidis kohus, et
Tomani suhtes tehtud Leedu Vabariigi Marijampole esimese astme kohtu Marijampole koda 11.06.
§-i 50857 ning seeläbi asunud ebaõigele seisukohale, et selles kriminaalasjas on kohtuotsuse tunnustamine lubatud. Kaitsja hinnangul oleks kohus pidanud tunnistama Leedu Vabariigi kohtuotsuse täitmise lubamatuks. Alternatiivselt leiab kaitsja, et kohus on põhjendamatult jätnud kohaldamata
§-i
kui ka Euroopa Liidu nõukogu raamotsuse nr 2008/947/JSK artikkel 4 asuvad üheselt seisukohale, et kohtuotsuse tunnustamine on lubatud üksnes konkreetselt määratletud mõjutusvahendite suhtes. Maakohus on asunud seisukohale, et juhtimisõiguse äravõtmine kvalifitseerub kohustuseks vältida kontakte konkreetsete esemetega
Kaitsja hinnangul on selline käsitlus ekslik ning puht-grammatiliselt ei võimalda see asuda seisukohale, et seadusandja tahe on punktiga 7 katta olukordi, kus isikult võetakse ära sõiduki juhtimise õigus. Nimelt, juhtimisõigust mitteomavale isikule säilib endiselt auto kasutamise õigus. Selliselt on ekslik samastada auto kasutamise keelamist juhtimisõiguse äravõtmisega. Lisaks peab piirang olema seotud konkreetse esemega, s.t see peab olema väga kindlalt määratletud, mootorsõiduk üleüldiselt ei ole piisav. Ebaõige on seega võrdsustada juhtimisõiguse äravõtmist kohustusega vältida kontakte konkreetsete esemetega. Seega ei ole praegusel juhul täidetud
6.3. Juhul kui kohus eelpool toodud seisukohaga ei nõustu ning leiab, et juhtimisõiguse piiramine on samastatav konkreetse eseme vältimise kohustusega, siis asub kaitsja alternatiivselt seisukohale, et maakohus oleks otsust tehes pidanud vaagima ka mõjutusvahendi kestust. Nimelt sätestab
, et kui isikule välisriigis määratud mõjutusvahendi laad või kestus on vastuolus Eesti õigusega, siis kohaldatakse neid meetmeid Eesti karistusseadustiku kohaselt selliselt, et need oleksid kooskõlas Eesti karistusseadustiku alusel samaväärse kuriteo eest kohaldatavate meetmetega. T. Tomanile määrati Leedus ühtekokku kolm karistust: 3
annab Eesti kohtule aluse hinnata, kas isiku suhtes kohaldatud mõjutusvahendi kestus on õiglane. Kaitsja hinnangul see aga antud juhul nii ei ole, mistõttu palub kaitsja T. Tomanilt juhtimisõiguse äravõtmise kestust lühendada kohtu õiglasel äranägemisel. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 7.
lg 1 kohaselt järgitakse määruskaebuse läbivaatamisel
ptk) lubab ringkonnakohtul jätta apellatsiooni läbi vaatamata juhul, kui kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et see on ilmselt põhjendamatu. Tulenevalt
lg-st 1 kehtib
8. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud määruskaebusega, leiab üksmeelselt, et määruskaebus on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata. Riigikohtu kriminaalkolleegium on leidnud, et ilmselt põhjendamatu on apellatsioon, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased, s.t need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Küsimus, kas esitatud apellatsioon on ilmselt põhjendamatu
lg 3 teise lause tähenduses, tuleb ringkonnakohtul lahendada iga kriminaalasja pinnalt eraldi, arvestades kaebuses esitatud argumentide asjakohasust (RKKKo nr 3-1-1-96-09). Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on võimalik juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. 9. Kohtukolleegium leiabki, et esitatud määruskaebusel puudub edulootus e. antud juhul on tegemist perspektiivitu kaebusega. Kõnealusel juhul on maakohtu otsustus kooskõlas kohtupraktikas välja kujunenud seisukohtadega, millele maakohus on otsustuse tegemisel ka 4
p-i 7 ja leidnud, et kohustus vältida kontakti konkreetse esemega, mida on kasutatud või mida süüdimõistetud isik võib tõenäoliselt kasutada kuriteo toimepanemiseks, on sisuliselt samastatav sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega ning teiseks oleks kohus pidanud lisakaristust kergendama Eesti õiguse põhimõtetest tulenevalt
Mõlema kaitsja poolt toodud argumendiga seoses on aga Tallinna Ringkonnakohus lahendis nr 1-18-5982 seisukoha juba kujundanud ning sellesisulistele argumentidele (teise menetluse raames) vastanud, mille pinnalt maakohus antud juhul oma otsustuse tegi ja millist seisukohta ei pea ringkonnakohus vajalikuks muuta. Viidatud ringkonnakohtu lahendis leiti nimelt, et
p-s 7 sätestatud kohustus vältida kontakte konkreetsete esemetega, mida on kasutatud või mida süüdimõistetud isik võib tõenäoliselt kasutada kuriteo toimepanemiseks, on seostatav juhtimisõiguse äravõtmisega, sest sõiduki juhtimine on kontakt konkreetse eseme ehk sõidukiga. Samuti märgiti selles, et juhtimisõiguse keeld on isikule pandud kohustus sõiduki juhtimisest, st kontaktist sõidukiga, hoiduda. Seejärel märgiti, et nimetatud seadusesätte mõistes tähendabki see, et juhtimisõiguse äravõtmisega on isikule pandud kohustus vältida kontakti konkreetsete esemetega (sõidukid), mida ta on kasutanud kuriteo, s.o joobes juhtimise, toimepanemiseks. Ringkonnakohus leidis viidatud lahendis kokkuvõtvalt, et kuivõrd kohustus vältida kontakti konkreetse esemega
mõistes on seostatav juhtimisõiguse äravõtmisega, tunnistas maakohus õigesti lubatavaks Leedu kohtuotsuse täitmise Eesti Vabariigis. Seega tuleb viidatud kohtupraktika pinnalt ka käesoleval juhul möönda, et maakohtul esines alus T. Tomani suhtes Leedu kohtuotsuse tunnustamiseks alternatiivse mõjutusvahendi osas. 10. Samas lahendis (1-18-5982) leidis ringkonnakohus tulenevalt kaitsja arvamusest, et Eestis samadel asjaoludel ei oleks võetud juhtimisõigust ära niivõrd pikaks ajaks, et selline kaitsja arvamus olulist tähtsust ei oma, sest tegemist on kaitsja subjektiivse hinnanguga, mis on asjasse puutumatu. Ka kõnealusel juhul tuleb märkida, et kaitsja ei ole eitanudki seda, et T. Tomani tegu on ka Eesti karistusseaduse järgi karistatav ja selle eest on võimalik lisakaristusena ära võtta sõiduki juhtimisõigus kuni kolmeks aastaks. Seega on lubatavaks tunnistatud kohtuotsuse täitmine alternatiivse mõjutusvahendi osas kohane ka
põhimõttest lähtuvalt ja viidatud sättest tulenevalt ei esinenudki maakohtul alust lisakaristuse pikkuse vähendamiseks, sest see on kooskõlas antud teo eest Eestis mõistetava lisakaristuse määraga. Eelkõige on karistusmäära muutmine põhjendatud siis, kui mõistetud karistus on suurem Eestis sama teo eest ettenähtud karistuse ülemmäärast, millisel juhul tuleb seega täitmisele kuuluv karistus kooskõlla viia antud teo eest Eestis mõistetava karistusega, s.o vähendada seda. Samas peab karistus evima sama toimet ning meede ja karistus sisult jääma võimalikult sarnaseks otsuse teinud riigis mõistetuga. Etteheited Leedu kohtuotsusele nii teo tõendamise kui ka karistuse mõistmise põhimõtetest lähtuvalt pole aga asjakohased, sest Eesti ei saa sisuliselt ümber hinnata ega tühistada Leedu jõustunud kohtuotsust ega tuvastada selle ebaseaduslikkust või puudusi nagu kaitsja kaebuses toodu pinnalt võiks järeldada. Hilisemalt kaitsja möönis siiski ka ise, et Eesti ei saa Leedu kohtuotsust ümber hinnata ega seda tühistada. Ringkonnakohus märgib, et isikul oli Leedu kohtuotsusega mittenõustumisel võimalik seda Leedus vaidlustada, aga jõustunud otsuse tõendusliku poole või karistuse mõistmise põhimõtete kahtluse alla seadmiseks puudub käesolevas menetluses igasugune alus. Tähtsust ei oma ka T. Tomanile sama kohtuotsusega mõistetud põhikaristus ja tema vara konfiskeerimine, sest kohus hindas Leedu kohtuotsuse lubatavaks tunnistamisel vaid seda, kas selleks esines alus taotletud osas, s.o lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kui alternatiivse mõjutusvahendi osas. Seega pidi kohus hindama vaid seda, kas lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise pikkus on kohane tulenevalt KarS §st 50 ning kas see vastab sellest tulenevalt
lg-st 3 leiab kohtukoosseis üksmeelselt, et esitatud määruskaebus on ilmselt põhjendamatu, mistõttu tuleb see jätta läbi vaatamata. 13. Tulenevalt määruskaebuses toodud taotlusest jätta menetluskulud riigi kanda, siis sellise taotluse rahuldamiseks puudub alus. Seda esiteks põhjusel, et kaitsja ei ole esitanud menetluskulude tekkimisega seotud dokumentatsiooni, mis annaks üldse aluse menetluskulude suurusele ja põhjendatusele hinnangu andmiseks. Teiseks ei ole põhjendatud ka menetluskulude riigi kanda jätmine põhjusel, et ringkonnakohus ei tühista maakohtu määrust. /allkirjastatud digitaalselt/ 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.