← Eesti

1-21-5894/32

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 18. jaanuar 2022, Tallinn Kriminaalasja number 1-21-5894 Kohtukoosseis Pavel Gontšarov, Ivi Kesküla, Urmas Reinola Kriminaalasi N

§ 238lg 2 kohaselt vähendati N.

Adamenkole mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistus 4 kuud ja 20 päeva. Tõkend – vahistamine – jäeti muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni või karistusaja täitumiseni ning määrati, et karistuse algust arvata alates kinnipidamisest 16.10.2021.a. Mõisteti N. Adamenkolt välja 250,86 eurot X OÜ (reg kood XXXXXXX, a/a XXXXXXXXXXXXX AS Swedbank) kasuks.

§ 180lg 1 alusel mõisteti N.

Adamenkolt riigituludesse välja sundraha 876 eurot ja menetluskulud 325,20 eurot (kaitsjatasu).

§ 180

lg 3 alusel määrati, et menetluskulud 1201,20 eurot tuleb tasuda 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates igakuiste maksetena 100,10 eurot. Kriminaalmenetluse kulude esimene makse tasuda ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, järgmised maksed tasuda iga järgneva kuu viimaseks kuupäevaks. ESITATUD APELLATSIOON 2

  1. Harju Maakohtu otsusele esitas apellatsiooni süüdistatav, kes vaidlustab kohtuotsuse temalt väljamõistetud menetluskulude osas. Süüdistatav märgib, et ta viibib vangistuses, kus tema igakuine sissetulek moodustab 10 kuni 30 eurot, seega tal pole võimalik väljamõistetud menetluskulusid tasuda igakuiselt ositi 100,10 € kaupa. Süüdistatav palub pikendada maakohtu poolt menetluskulude tasumiseks määratud tähtaega. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUS JA JÄRELDUSED
  2. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata. Riigikohtu kriminaalkolleegium on leidnud, et ilmselt põhjendamatuks saab lugeda apellatsiooni, mille rahuldamine pole võimalik põhjusel, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased või mille väited on küll õiguslikult asjakohased, kuid konkreetse kohtuasja eripärast tulenevad asjaolud võimaldavad kolmeliikmelise kohtukoosseisu liikmetel juba eelmenetluses jõuda veendumusele, et tegemist on perspektiivitu kaebusega. Selline olukord võib kõne alla tulla juhul, mil maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt välja kujunenud seisukohtadega ja ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta (vt nt RKKKm 3-1-1-120-09, p-d 8.2-8.5; 3-1-1-36-11, p 8; 3-1-1-43-11, p 6; 3-1-1-64-11, p 6; 3-1-1-71-11, p 6 ja 3-1-1-82-11, p 7).
  3. Kohtukolleegium leiabki, et esitatud kaebusel puudub edulootus ehk antud juhul on tegemist perspektiivitu taotlusega. Nimelt hüvitab

§ 180

lg 1 esimeses lauses märgitu kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.

§ 180

lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Samuti võib kohus määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Maakohus ei tuvastanud erandlikke asjaolusid, mis kinnitaksid, et süüdistataval käiks kohtukulude tasumine üle jõu. Samas pidas kohus võimalikuks ajatada menetluskulud 12 kuu peale. N. Adamenko ei esita kaebuses ühtegi uut asjaolu, mis ei oleks maakohtule teada olnud ja millega maakohus otsuse tegemisel arvestada poleks saanud. Seejuures ei saa tähelepanuta jätta seda, et kohustus maksejõuetust tõendada, on isikul endal. Tõendeid, millest nähtuks, et N. Adamenkol puudub vara, mille arvelt temalt väljamõistetud menetluskulusid tasuda, kohtule esitatud ei ole, mistõttu puudub alus maakohtu seisukoha muutmiseks. Lisaks tuleb märkida sedagi, et maakohus võimaldas süüdistataval tasuda menetluskulud kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul. Süüdistatava karistus on lühem, kui menetluskulude hüvitamiseks ettenähtud aeg, mis tähendab, et tal on võimalus neid tasuda ka pärast vangistusest vabanemist. 6. Arvestades eeltoodut ei pea kohtukolleegium vajalikuks ega ka otstarbekaks alustada määruskaebemenetlust ja lähtuvalt

§ 326

lg-st 3 leiab kohtukoosseis üksmeelselt, et esitatud määruskaebus on ilmselt põhjendamatu, mistõttu tuleb see jätta läbi vaatamata. allkirjastatud digitaalselt 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.