Obsah (8)

§ 662§ 659§ 477§ 232§ 547§ 479§ 462§ 171

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks Määruse tegemise aeg ja koht 26. jaanuar 2022, Tartu Tsiviilasja number 2-21-5963 Tsiviilas

§ 662lg 2 p-s 1 sätestatule ja selle menetlemisest tuleb keelduda.

Alternatiivselt tuleb jätta määruskaebus rahuldamata. Avaldaja palub menetluskulud 384 eurot (koos käibemaksuga) jätta puudutatud isiku kanda. Määruskaebuses pole maakohtu õigusrikkumise kohta vaidlusaluse määruse tegemisel esitatud ühtegi menetlusõiguslikult aktsepteeritavat (s.o õiguslikult relevantset) fakti- või õigusväidet. Maakohus ei ole vaidlustatava määruse tegemisel ühtegi õigusnormi rikkunud. Puudutatud isik leiab, et avalduses on ebaõigesti märgitud, et avaldaja lõpetas puudutatud isikuga suhted

1. märtsil
2. Sellist väidet pole avalduses esitatud. Seega pole vaja hinnata ka selle väite tõele vastavust ja see ei omaks avalduse rahuldamise seisukohalt ka mingit tähtsust. 4 Puudutatud isik pole avaldaja soovi tema rahule jätmiseks austanud, jätkates avaldaja häirimist (kohati ka ähvardamist). Avaldaja pole puudutatud isikut oma elukohta kutsunud ega temaga lähikontaktis olnud. Avaldaja kinnitab, et peale puudutatud isiku pole avaldajat keegi muu ähvardanud (ega häirinud). Eeltoodu valguses leidis kohus menetlusõigust järgivalt ka seda, et „S.S.“ nimelt Facebookis saadetud pildid ja kommentaarid olid puudutatud isiku saadetud või tema organiseeritud. Kohtule edastatud videosalvestustest on puudutatud isiku viibimine avaldaja elukohas selgelt tuvastatav. Avaldaja on kohtule edastanud ka pildid rikutud varast. Puudutatud isiku kaebeväited on paljasõnalised ning tõendamata, enamuses ka asjakohatud. Puudutatud isik rikkus avaldaja õigusi intensiivselt, lähenemiskeelu säilitamine on vajalik. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
3. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse resolutsioon tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Määruskaebuse põhjendused ei anna alust selle rahuldamiseks. Ringkonnakohus täiendab maakohtu määruse põhjendusi (

657 lg 1 p 21 ja

§ 659). 7.

Maakohus rakendas

§ 477

lg 1, § 544 lg 1 ning VÕS § 1055 lg 1 alusel puudutatud isiku vastu lähenemis- ja suhtluskeeldu üheks aastaks. Puudub vaidlus, et avaldaja ja puudutatud isik on endised elukaaslased. Maakohus leidis, et avaldus tuleb rahuldada, sest on tõendatud, et puudutatud isik on avaldajale tekitanud

1. märtsil 2021 kaks lõikehaava kaela piirkonda, samuti on puudutatud isik sellele järgneval perioodil erinevate sidevahendite kaudu ähvardanud ja üritanud avaldajaga ühendust võtta. Kogumis on puudutatud isiku sõnumid kohati ähvardavad ja ebaviisakad. Maakohus luges tõendatuks ka puudutatud isiku poolt avaldaja elukoha kortermaja trepikoja värviga rikkumise
2. juunil 2021 ja kirjutised trepikoja uksele ning naabrite akende määrimise
3. juulil
5. Riigikohus on tsiviilasjas nr 2-18-1221 selgitanud, et lähenemiskeelu kui isikuõiguse kaitse abinõu kohaldamist tuleb kaaluda eelkõige juhul, kui ohus on isiku elu, kehaline või vaimne puutumatus, isikuvabadus, turvalisus või seksuaalne puutumatus. Ohu hindamisel tuleb üldjuhul arvesse võtta isiku, kelle suhtes lähenemiskeeldu soovitakse kohaldada, õigusvastase tegevuse raskust ja sagedust, samuti tema iseloomuomadusi ja suhtumist isikutesse, kes soovivad lähenemiskeelu kohaldamist. Avaldaja saab suhtluskeelu kohaldamist nõuda olukorras, kus suhtlemine ületab igasuguse mõistlikkuse piiri ning ei ole tegemist olukorraga, mida avaldaja peaks VÕS § 1055 lg 2 kohaselt mõistliku arusaama järgi inimeste vahelises kooselus taluma. Sellisel juhul saab avaldaja nõuda õigusvastase kahju tekitava käitumise lõpetamist või sellega ähvardamisest hoidumist VÕS § 1055 lg 1 alusel.
6. Ringkonnakohus nõustub puudutatud isiku seisukohaga määruskaebuses, et maakohtul polnud tõsikindlaid andmeid selle kohta, et meiliaadressilt XXXXXXXXXX ja Facebooki kasutajalt S.S. saadetud kirjad olid saadetud avaldajale puudutatud isiku poolt või tema korraldamisel. Asjakohased põhjendused tuleb maakohtu määrusest välja jätta. Ülejäänud osas on maakohus põhjendatult tuvastanud, et avaldaja esitatud asjaolud on lähenemis- ja suhtlemiskeelu kohaldamiseks piisavad. Ringkonnakohus selgitab, et asja lahendamisel ei ole vajalik tuvastada, millisel kuupäeval pooled täpselt lahku läksid. Ebaõige on määruskaebuses toodud väide, nagu oleks maakohus tuginenud üksnes tõendamata faktiväidetele. Maakohus on
7. juuni 2021 ja
8. juuli 2021 võlgniku elukohas toimunud rikkumiste hindamisel hinnanud

§ 232

lg 1 kohaselt kõiki tõendeid kogumis ja jõudnud põhjendatud järeldusele, et avaldaja väited selles, et just puudutatud isik koos temaga kaasas olnud isikuga rikkusid avaldaja elukohaks olnud kortermaja trepikoda ja välisust. Puudutatud isik ei eita oma kohalolekut ja kohtule on esitatud ka asjakohased valvekaamera salvestused ning fotod. Puudutatud isik ei ole maakohtu istungil vastu vaielnud, et ta on teinud avaldajale enda nimel postitusi (mis on esitatud asjas tõenditena), mida ringkonnakohus hindab nii mahult kui 5 ka sisult isikute vahelises suhtluses mõistlikkuse piiri ületavaks. Avaldaja ei ole kohustatud seda inimeste vahelises kooselus taluma ka siis, kui tegemist on endiste elukaaslastega. Avaldaja on puudutatud isikule avaldanud, et ta soovib, et teda rahule jäetakse (näiteks lk 103, 104, 118-119) ja et ta on pöördunud oma õiguste kaitseks politsei poole, majale on paigaldatud valvekaamera. Puudutatud isik on ka pärast seda avaldajale sõnumite saatmist ja oma tegevust avaldaja turvalisuse rikkumisel jätkanud. Ringkonnakohus leiab, et seega on täidetud VÕS § 1055 lg 1 eeldused lähenemis- ja suhtluskeelu kohaldamiseks. Lähenemiskeeldu võib kohaldada ka juhul, kui on põhjendatud kahtlus, et isiku vastu võidakse toime panna õigusvastane tegu. Arvestades, et puudutatud isik on avaldajat noaga vigastanud ning avaldaja elukohaks olevat kortermaja kahjustanud (akende määrimine, seinale/uksele kirjutamine), on usutav, et puudutatud isiku tegevus kogumis häiris avaldajat ja ta ei pea selle jätkumist taluma. 10. Ringkonnakohus selgitab, et lähenemis- ja suhtluskeeld on seatud üheks aastaks alates maakohtu määruse kättetoimetamisest puudutatud isikule. Lähenemiskeelu kohtumäärus kuulub täitmisele alates selle kättetoimetamisest kohustatud isikule (

§ 547

). Seega hakkas ühe aastane tähtaeg kulgema puudutatud isiku poolt maakohtu määruse kättesaamisest

1. novembril 2021 ja kehtib kuni
2. novembrini
3. Määruskaebusest ei selgu, kuidas lähenemiskeeld kahjustab puudutatud isiku huve ja piirab teda ebamõistlikult. Puudtatud isik on ise kinnitanud, et tal puudub soov ja vajadus avaldajale lähendada ja temaga suhelda. Avaldaja elab suurema osa ajast Norras ja viibib Eestis vaid nädalavahetustel. Puudutatud isik elab ja õpib X. Seega ei piira lähenemiskeeld puudutatud isiku liikumisvabadust ebamõistlikult ja juhuslikult avaldaja lähedusse sattumine arvestades tuvastatud asjaolusid on vähetõenäoline. 11.

§ 479

lg 1 kohaselt avaldatakse ringkonnakohtu hagita menetlust lõpetavad jõustunud määrused arvutivõrgus, arvestades

§-s 462 sätestatut.

§ 462

lg 2 kohaselt asendatakse andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel jõustunud kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avalikustata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi ega aadressi. Ringkonnakohus rahuldab puudutatud isiku taotluse ja asendab jõustunud ringkonnakohtu määruses menetlusosaliste nimed ja isikuandmed tähemärkidega. 12. Kuna määruskaebus jäeti rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta

§ 171lg 1 alusel määruskaebuse esitaja kanda.

Avaldaja on palunud menetluskuluna puudutatud isikult välja mõista 384 eurot. Avaldaja kulu koosneb õigusabikulust kahe tunni ulatuses, tunnihinnaga 192 eurot (koos käibemaksuga). Ringkonnakohus leiab, et tsiviilasja keerukust ja mahtu arvestades on esindaja ajakulu põhjendatud osaliselt. Ringkonnakohtu hinnangul ei võta määruskaebusega tutvumine aega rohkem kui 10 minutit. Arvestades asja olemust, määruskaebuse pikkust ja sisu, peab ringkonnakohus määruskaebusega tutvumise ja vastuse koostamise põhjendatud ajakuluks kokku 1, 5 h. Ringkonnakohus mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja menetluskuluna 288 eurot (koos käibemaksuga). Vastavalt avaldaja taotlusele määrab kohus, et puudutatud isikul tuleb tasuda avaldaja kasuks hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi Triin Uusen-Nacke Kersti Kerstna-Vaks 6