Obsah (8)

§ 196§ 660§ 664§ 651§ 175§ 654§ 173§ 659

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Vahur-Peeter Liin Määruse tegemise aeg ja koht 25. jaanuar 2022, Tartu Tsiviilasja number 2-19-4202 Tsiviilasi Sinear OÜ (pankrotis) pankrotihaldur

) § 196 lg 1 p 3 järgi. Kohus leidis, et hagejalt kui pankrotistunud äriühingult kostja menetluskulude katteks tagatise nõudmist ei saa pidada ebaõiglaseks. Tegemist on keskmisest keerukama ja mahukama asjaga, arvestades, et asi on saadetud maakohtule uueks läbivaatamiseks alates eelmenetluse staadiumis, saab eeldada kostjal täiendavalt märkimisväärses ulatuses menetluskulude tekkimist. Kui hagi peaks jääma rahuldamata, oleks tagatist nõudmata kostja menetluskulude hagejalt sissenõudmine ilmselt raskendatud ning võib osutuda võimatuks. Hagi eesmärgiks on pankrotivara suurendamine ja selle arvelt võlausaldajate nõuete suuremas ulatuses rahuldamine. Seega saavad tagatise tasuda hageja võlausaldajad, kes on oma nõude pankrotimenetluses esitanud ning kellel on huvi käesoleva hagi menetlemise vastu. Arvestades, et asja on juba kahes kohtuastmes arutatud, kostja on asja uuel arutamisel maakohtus juba esitanud vastuse hagi täpsustusele ning osalenud eelistungil, ei ole kostja märgitud eeldatav täiendav ajakulu ilmselt põhjendatud ja vajalik. Hagiavalduse terviktekstis ei ole esile toodud uusi asjaolusid ning sellele ei ole lisatud uusi tõendeid. Kohus pidas põhjendatuks määrata tagatise suuruseks 4200 eurot, mis vastab kostja lepingulise esindaja tasule 25 töötunni eest. Kui menetluse käigus ilmneb, et antud tagatis ei ole küllaldane, võib kostja

§ 196lg 3 teise lause kohaselt nõuda täiendavat tagatist.

3 MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

1. Kostja esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist osaliselt tagatise suuruse osas ja uue määruse tegemist, millega kohustada hagejat andma kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatise kokku summas 9072 eurot.
2. Hageja vaidleb määruskaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata.
3. Hageja esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega jätta taotlus tagatise nõudmiseks rahuldamata. Maakohus kohaldas ebaõigesti

§ 196lg 2¹.

Maakohus on jätnud arvestamata, et hagi läbi vaatamata jätmisega kaasnevad rasked tagajärjed. Kui hagi jääb läbi vaatamata, siis muutub võlausaldajate nõuete rahuldamine võimatuks ning võlausaldajatele tekitatud kahjud jäävad täielikult hüvitamata. Tagatise nõudmine on ebaõiglane. Tagatise nõudmise korral kinnistub praktika, kus pankrotivõlgnik muudetakse enne pankroti väljakuulutamist varatuks. Hageja leiab, et kostja menetluskulude tagatiste taotluse lahendamisel ei oma tähtsust võlausaldajate võimekus tagatist tasuda, sest tsiviilkohtumenetluse seadustikus puudub säte, mis võimaldaks

§ 196

lg 2¹ kohaldamata jätta juhul, kui pankrotivõlgniku võlausaldajate majanduslik seisund võimaldaks neil tagatist tasuda. Varatu pankrotimenetluse finantseerimise koormust ei saa panna ainult ja üksnes võlausaldajate kanda, seda eelkõige olukorras, kus menetluses on juhatuse liikme poolt tekitatud kahju hüvitamise nõue juhatuse liikme vastu. Juhul, kui kohus leiab, et

§ 196

lg 2¹ alusel ei ole võimalik hagejalt tagatist täielikult nõudmata jätta, siis on võimalik kohtul määrata tagatise tasumine osade kaupa. Maakohus ei ole tagatise osade kaupa tasumist kaalunud.

1. Kostja ei ole vastust määruskaebusele esitanud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Ringkonnakohus leiab, et kostja määruskaebus tuleb jätta läbi vaatamata. Hageja määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt. Ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse tagatise andmise viisi osas ja teeb selles osas uue määruse, millega võimaldab hagejal tasuda tagatise osamaksetena. Muus osas jääb maakohtu määrus muutmata.
3. Ringkonnakohus võtab esmalt seisukoha kostja määruskaebuse osas.

§ 660

lg 1 kohaselt võib maakohtu määruse peale määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seadusega lubatud.

§ 196

lg 4 näeb ette tagatist kohustava määruse peale edasikaebamise korra.

§ 196

lg 4 kohaselt võib hageja esitada määruskaebuse üksnes maa- või ringkonnakohtu määruse peale, millega kohus kohustas hagejat menetluskulude katteks tagatise andmiseks. Eeltoodud sättest ei tulene, et määruse peale, millega rahuldati taotlus tagatise nõudmiseks menetluskulude katteks osaliselt, saab kostja esitada määruskaebuse ringkonnakohtule osas, milles tagatist ei määratud. Maakohus on 1. novembri 2021. a määrusesse ekslikult märkinud, et kõigil menetlusosalistel on õigus esitada määruskaebus ringkonnakohtule. Edasikaebeõigus maakohtu määruse peale on üksnes hagejal.

§ 664

lg 2 sätestab, et kui ringkonnakohtu arvates on määruskaebus ebaõigesti menetlusse võetud, jätab ringkonnakohus määruskaebuse läbi vaatamata. Kuna maakohus on kostja määruskaebuse ebaõigesti menetlusse võtnud, siis tuleb see jätta läbi vaatamata. 10. Järgnevalt võtab ringkonnakohus seisukoha hageja määruskaebuse osas. 4 Vastavalt

§ 651

lg-le 1 koosmõjus §-ga 659 kontrollib ringkonnakohus määruskaebuse põhjal maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja on vaidlustanud maakohtu määruse osas, millega kohustati teda andma tagatis summas 4200 eurot. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määruse seaduslikkust vaidlustatud osas. 10.1. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et täidetud on tagatise nõudmise eeldused

§ 196lg 1 p-i 3 järgi.

Hagimenetluses võib kohus

§ 196

lg 1 p-i 3 alusel kostja taotlusel kohustada hagejat andma kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatise, kui hageja majandusliku seisundi tõttu või muul põhjusel on kostja eeldatavate menetluskulude sissenõudmine ilmselt raskendatud, eelkõige juhul, kui on välja kuulutatud hageja pankrot, algatatud hageja pankrotimenetlus või kui aasta jooksul enne hagi esitamist on hageja vara suhtes toimunud täitemenetlus, ilma et täitemenetluses esitatud nõuet oleks rahuldatud. Praegusel juhul taotles kostja oma eeldatavate menetluskulude katteks tagatist tuginedes muu hulgas sellele, et Sinear OÜ, keda esindab pankrotihaldur oma ülesannete täitmisel, on pankrotis olev äriühing. Sellises olukorras tuleb

§ 196

lg 1 p-st 3 lähtuvalt eeldada, et hageja majandusliku seisundi tõttu on hagejalt kostja eeldatavate menetluskulude sissenõudmine raskendatud. Hageja pidi tagatise andmise kohustusest vabanemiseks tõendama, et kostja eeldatavate menetluskulude sissenõudmine ei ole raskendatud - tal on menetluskulude katteks Eestis piisavalt vara või talle kuuluvad asjaõigusega piisavalt tagatud nõuded. Hageja ei ole tõendanud, et tal on piisavalt vara kostja menetluskulude katteks. Kuivõrd hageja on pankrotis, siis on täidetud

§ 196lg 1 p-s 3 sätestatud eeldus tagatise nõudmiseks.

10.2. Kui tagatise nõudmise eeldused on täidetud, tuleb kohtul täiendavalt kontrollida, kas esinevad

§ 196

lg 2¹ kohaselt alused tagatise täielikult või osaliselt nõudmata jätmiseks või selle tasumise määramiseks osade kaupa. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et tagatist menetluskulude katteks ei ole alust jätta

§ 196lg 21 alusel nõudmata.

Hageja ei ole toonud esile selliseid kaalukaid põhjendusi, mille tõttu oleks temalt tagatise nõudmine

§ 196lg 21 alusel välistatud.

See, et tagatise tasumata jätmise korral jäetakse hagi läbi vaatamata ja hagejal ei ole võimalik oma nõuet maksma panna, ei ole selline erandlik asjaolu, mis õigustaks

§ 196lg 2¹ kohaldamist.

Ka muudel juhtudel jääb isik, kelle hagi jäetakse kohtu määratud tagatise andmata jätmise tõttu läbi vaatamata, ilma võimalusest oma hagis esitatud nõue maksma panna. Samuti ei muuda tagatise nõudmist ebaõiglaseks see, et hagi esitamine on tingitud kostja käitumisest. Maakohus on õigesti märkinud, et praegusel juhul saab menetluskulude tagatise andmist mõistlikult oodata pankrotivõlausaldajatelt. Hageja tegutseb praegusel juhul pankrotivõlausaldajate huvides. Seetõttu oleks hageja pidanud

§ 196

lg 21 kohaldamiseks põhistama, et pankrotivõlausaldajatelt ei saa tagatise andmist oodata. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole hageja põhistanud, et pankrotivõlausaldajatelt ei saa menetluskulude tagatise tasumist nõuda. Määruskaebuse väited selle kohta, et tagatise nõudmine on ebaõiglane, kuna see soodustab olukorda, kus isik muudetakse pankrotiavalduse esitamise ajaks varatuks, oleksid asjakohased juhul, kui hageja heidaks kostjale ette pankrotivõlgniku varatuks muutmist ja nõuaks sellest tuleneva kahju hüvitamist. Praeguses asjas sellise olukorraga tegemist ei ole. Esitatud hagi terviktekstist ei nähtu, et hageja tugineks sellele, et kostja tegevus, mille alusel hageja nõude on esitanud, oleks kaasa toonud pankrotivõlgniku varatuse või maksejõuetuse. Samuti on etteheidetavad toimingud tehtud

1. aastal, mil pankrotivõlgniku tegevus pankrotimäärusest nähtuva ajutise halduri aruande kohaselt oli veel kasumlik. Hageja pankrot on välja kuulutatud 5 alles
2. a-l. Määruskaebuse väited pankrotivõlgniku varatuks muutmise kohta on abstraktsed ega seostu praeguses asjas kostjale etteheidetud tegevusega. 10.
3. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole tagatis summas 4200 eurot ebamõistlikult suur. Ringkonnakohus märgib, et kostja eeldatavate lepingulise esindaja kulude hindamisel tuleb arvestada seda, millises ulatuses on need mõistlikud ja põhjendatud ning tuleks

§ 175

lg 1 järgi hagejalt välja mõista, kui kostja menetluskulud jäetaks hageja kanda (vt Riigikohtu

1. veebruari
2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-156-09, p 12). Tagatise suuruse määramine on kohtu hinnanguline prognoosotsus, mille puhul ei ole võimalik täpselt kindlaks määrata tulevikus tekkivate menetluskulude suurust. Maakohtu hinnang eeldatava esindajakulu suuruse kohta ei ole ilmselgelt vale. Tsiviilasi on tagasi maakohtu menetluses eelmenetluse staadiumis ning kostja eeldatavad menetluskulud võivad olla nii suured. 10.
3. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus rikkunud diskretsioonipiire

§ 196lg 2¹ kohaldamisel.

Hageja on

1. oktoobri
2. a menetlusdokumendis palunud jätta kostja taotluse tagatise nõudmiseks rahuldamata või määrata tagatise tasumine osade kaupa (III kd, tl 13, p 14). Maakohus ei ole määruses hinnanud, kas tagatise tasumine osamaksetena on põhjendatud. Ringkonnakohus leiab, et põhjendatud on rahuldada hageja taotlus tagatise tasumiseks osade kaupa. Tagatise tasumine osade kaupa ei riku oluliselt kostja õiguseid olukorras, kus tagatis on enne menetluse lõppu tasutud, kuid annab pankrotistunud äriühingule parema võimaluse leida rahalised vahendid tagatise tasumiseks ning tasuda tagatis pikema aja jooksul väiksemate summade kaupa. See tasakaalustab kostja huvi enda menetluskulude katmise vastu hageja õigusega pöörduda kohtusse. Ringkonnakohus võimaldab hagejal tasuda tagatise summas 4200 eurot viie osamaksena, st 840 eurot kuus. Hagejal tuleb tasuda tagatise esimene osamakse 10 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest ning ülejäänud neli osamakset esimese osamakse tasumisele järgnevate kalendrikuude
3. kuupäevaks. Eeltoodud põhjendustel tuleb hageja määruskaebus rahuldada osaliselt. Kuna ringkonnakohus muudab maakohtu määruse resolutsiooni, siis vastavalt

§ 654

lg-le 22 ja §-le 659 esitab ringkonnakohus kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse. 11. Kuna tehtav määrus ei ole kohtuasja menetlust lõpetav määrus

§ 173

lg 1 esimene lause mõttes, siis menetluskulude jaotust selles määruses ei märgita. 12. Käesoleva määruse resolutsiooni p 1 on edasikaevatav Riigikohtule

§ 659

ja § 643 lg 4 kohaselt.

§ 196

lg 4 teise lause kohaselt ei saa ringkonnakohtu määruse resolutsiooni p-de 2-4 peale esitada määruskaebust. /digitaalselt allkirjastatud/ Vahur-Peeter Liin 6