RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-21-8631 Määruse kuupäev Tartu, 16. veebruar 2022 Kohtukoosseis Eesistuja Urmas Volens, liikmed Kai Kullerkupp ja Kalev Saare Kohtuasi Rolan
§ 44
lg 1 kohaselt kehtib pankrotivõlgniku vastu nõuete esitamiseks pankrotiseaduses sätestatud kord, siis ei ole hagejal võimalik praeguse hagiga eesmärki saavutada.
- Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja teha asjas uus määrus, millega võtta hagi menetlusse.
- Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
- Tallinna Ringkonnakohus jättis
- septembri
- a määrusega hageja määruskaebuse rahuldamata ning maakohtu määruse muutmata. Ringkonnakohtus kantud menetluskulud jäid hageja kanda. Ringkonnakohus leidis, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Maakohus on õigesti viidanud, et
§ 44
lg 1 kohaselt tuleb pärast pankroti väljakuulutamist pankrotivõlausaldajal esitada oma nõue võlgniku vastu ainult
-s sätestatud korras, st võlausaldajal tuleb esitada nõudeavaldus pankrotihaldurile (
§-d 93 ja 94). Kuivõrd
- juunil 2021 on välja kuulutatud kostja pankrot, siis on maakohus õigesti keeldunud hagiavalduse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel, sest hagiga ei ole võimalik hageja taotletavat eesmärki saavutada, kuivõrd hagejal tuleb oma nõue esitada pankrotimenetluses. Kuna seadusest tulenevalt ei saa hageja nõuet praeguse tsiviilasja raames menetleda, siis ei anna ka muud hageja esile toodud asjaolud (viited nõude aegumisele ja asjaolule, et maakohus ei otsustanud hagi ligi ühe kuu jooksul menetlusse võtta, kuigi selleks puudusid hageja hinnangul objektiivsed takistused) alust maakohtu määruse tühistamiseks. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
- Hageja esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub kohtute määrused tühistada ning teha uus määrus, millega võtta hagi menetlusse. Hageja on seisukohal, et kostja pankroti väljakuulutamine ei ole aluseks jätta hagi menetlusse võtmata. Hageja nõustub kohtutega, et pärast kostja pankroti väljakuulutamist tuleb nõuded kostja vastu esitada tema pankrotimenetluses, kuid see ei anna alust keelduda hagi menetlusse võtmast. Kohtud oleksid pidanud hagi igal juhul menetlusse võtma ja vajaduse korral jätma selle
§ 43kui erinormi alusel läbi vaatamata. 2
(4)2-21-8631 Ringkonnakohus on ekslikult leidnud, et asjas ei ole olulised hageja argumendid selle kohta, et hagi menetlusse võtmata jätmisel ja hagi läbi vaatamata jätmisel on erinevad õiguslikud tagajärjed.
§ 43
näeb kostja pankroti väljakuulutamise puhuks ette hagi läbi vaatamata jätmise regulatsiooni just sel põhjusel, et sellega kaasnevad seaduses ettenähtud tagajärjed, mida hagi menetlusse võtmata jätmise korral ei kaasneks. Hagi on esitatud vahetult enne nõude aegumist. TsÜS § 160 lg 1 järgi peatub aegumine hagi esitamisega ning hagi esitamise ajaks on hagi kohtusse jõudmise aeg, kui hagi on kostjale hiljem kätte toimetatud (TsMS § 362 lg 1). Hagi menetlusse võtmata jätmise korral loetakse, et hagi pole esitatud ega kohtu menetluses olnud (TsMS § 372 lg 6), ning hagi menetlusse võtmata jätmise korral kohus kostjale hagi kätte ei toimeta (TsMS § 374 lg 4). Seega olukorras, kus kohus ei võta hagi menetlusse, peatub hagi esitamisega aegumine üksnes juhul, kui hagi on kostjale kätte toimetatud. Hagejale ei ole teada, kas kohus on kostjale hagi kätte toimetanud. Seevastu hagi läbi vaatamata jätmise korral
§ 43
kohaselt toimetab kohus kostjale hagi kätte, mis toob kaasa nõude aegumise peatumise.
- Kostja tähtajaks määruskaebusele ei vastanud. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
- Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb TsMS § 701 lg 3 alusel rahuldada, maa- ja ringkonnakohtu määrused tuleb menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu tühistada ning asi saata samale maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks.
- Maakohus jättis hagiavalduse TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata, kuna leidis, et hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Maakohus leidis, et kuivõrd hagi menetlusse võtmise otsustamise hetkeks oli välja kuulutatud kostja pankrot, siis ei ole võimalik hageja nõuet praeguse tsiviilasja raames menetleda, sest
§ 44
lg 1 kohaselt saab hageja kui pankrotivõlausaldaja pärast pankroti väljakuulutamist esitada oma nõude võlgniku (kostja) vastu ainult
-s sätestatud korras, st esitades nõudeavalduse pankrotihaldurile (
§-d 93 ja 94). Ringkonnakohus nõustus maakohtu seisukohaga.
- Kolleegium ei nõustu kohtute järeldusega, et hageja esitatud asjaoludel ei ole tema hagiga taotletavat eesmärki võimalik saavutada, mis võinuks olla TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt hagi menetlusse võtmisest keeldumise alus. Hageja on hagiavalduses toonud esile, et kostja suhtes on Tartu Maakohtule esitatud pankrotiavaldus (tsiviilasi nr 2-21-4573). Hagi esitamise seisuga oli kostjale selles tsiviilasjas määratud ajutine haldur ja planeeritud kohtuistung pankrotiavalduse läbivaatamiseks
- juunil
- Juhul kui kostja pankrot välja kuulutatakse, jääks hageja hagi
§ 43
lg 2 kohaselt läbi vaatamata ning hagejal tuleks esitada sama nõue kostja pankrotimenetluses. Kuna hagi aluseks oleva nõude aegumistähtaeg oleks saabunud hagi esitamisele järgneval päeval, peataks hagi esitamine TsÜS § 160 lg 1 kohaselt nõude aegumise (I kd, tl 3). Eelnevast nähtub, et hageja üheks hagiga taotletavaks eesmärgiks oli peatada tema nõude aegumine. Kuna nõudeavaldusi pankrotihaldurile (
§-d 93 ja 94) saab esitada üksnes pankrotimenetluses ning pankrotimenetlus algab alles võlgniku pankroti väljakuulutamisega (
§ 31
lg 5), mida polnud veel hagi esitamise ajaks tehtud, siis ei olnud hagejal nõude aegumistähtaja jooksul õiguslikult võimalik oma nõuet muul viisil maksma panna kui esitades hagiavalduse kohtule. Kui hageja oleks jätnud hagi enne aegumistähtaja möödumist esitamata ning oodanud ära kostja pankroti väljakuulutamise, siis oleks hageja nõude maksmapanek pankrotimenetluses olnud (või võinud olla) 3
(4)2-21-8631 takistatud, kuna tema nõue oleks esitamise ajaks olnud juba aegunud ning jäänud seetõttu tõenäoliselt pankrotimenetluses nõudena tunnustamata.
- Seda, millal hagi saab lugeda esitatuks, reguleerib TsMS § 362 lg 1, mille kohaselt on hagi esitamise ajaks hagi kohtusse jõudmise aeg, aga üksnes juhul, kui hagi on kostjale hiljem kätte toimetatud. TsMS § 362 lg 3 järgi kohaldatakse seda nii hagi esitamisega seotud menetlusõiguslike kui ka materiaalõiguslike tagajärgede hindamisel. Seega on hagi esitatuks lugemisel ja selle tõttu nõude aegumise peatumisel oluline asjaolu, kas hagi on kostjale ka kätte toimetatud. Üldjuhul toimetatakse hagi TsMS § 393 lg 1 järgi kostjale kätte pärast selle menetlusse võtmist, kuid nõude aegumine peatub ka muudel juhtudel, kui hagi on kostjale kätte toimetatud, isegi kui kohus jätab selle menetlusse võtmata (vt Riigikohtu
- märtsi
- a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-9-13, p 11). Praegusel juhul jättis maakohus hagi menetlusse võtmata ega toimetanud seda kostjale kätte, mistõttu ei peatunud ka hageja nõude aegumine. Kuna hagi menetlusse võtmisest keeldumisel ja läbi vaatamata jätmisel on nõude aegumise seisukohalt erinevad õiguslikud tagajärjed, siis on kolleegium seisukohal, et maakohus oleks praeguses olukorras siiski pidanud hagi (muude seaduses sätestatud nõuete vastavusel) menetlusse võtma ning hagi kostjale kätte toimetama. Seejärel oleks maakohus peale kostja pankroti väljakuulutamist pidanud jätma hagi
§ 43lg 2 alusel läbi vaatamata. Sellisel juhul peatuks hageja nõude aegumine Ts
ÜS § 160 lg 1 alusel ning hagejal säiliks aegumistähtaja sees võimalus oma nõuet maksma panna, s.o esitada nõudeavaldus kostja pankrotimenetluses. Kolleegiumi hinnangul ei oleks põhjendatud jätta hagejat õiguskaitseta ainuüksi seetõttu, et ta on esitanud hagi oma nõude aegumistähtaja lõpus ning enne hagi menetlusse võtmise otsustamist on välja kuulutatud kostja pankrot. Hagi menetlusse võtmisest sõltub nõude aegumine. Kui kohus võtaks hagi menetlusse ning jätaks selle kostjale kättetoimetamise järel
§ 43
lg 2 alusel läbi vaatamata, säiliks hagejal võimalus esitada oma veel aegumata nõue pankrotihaldurile kostja pankrotimenetluses. Kolleegium on seisukohal, et niisuguses olukorras muuhulgas aegumise peatumiseks esitatud hagi eesmärk on selline, millele riik peab andma õiguskaitset, ning sellist hagi ei või kohus jätta TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata. Kuna hageja tõi hagis nõude aegumisega seotud asjaolud kohtu ette, siis pidi kohus neid ka hagi menetlusse võtmise üle otsustamisel arvestama (TsMS § 5 lg 1). Eespool toodust tulenevalt tuleb alama astme kohtu lahendid tühistada ning tsiviilasi saata samale maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks. 13. Kuivõrd määruskaebus rahuldatakse, jääb menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 3 kohaselt maakohtu otsustada. 14. Määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb määruskaebuselt tasutud kautsjon tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 lg 21 ja kuni 31. detsembrini 2021 kehtinud TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada. (allkirjastatud digitaalselt) 4
(4)