KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtukoosseis Piret Randmaa Otsuse avalikult teatavaks
- jaanuaril 2022 avaliku e-toimiku kaudu tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-21-10295 Tsiviilasi I. S. ja M. S. hagi D. S. vastu elatise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind I. S. hagihind 1800 eurot M. S. hagihind 1800 eurot Menetlusosalised ja nende Hageja I : I. S. (ik xxx, elukoht: xxx) Hageja II: M. S. (ik xxx, elukoht: xxx) Hagejate seaduslik esindaja: O. S. (ik. xxx; elukoht: xxx Hagejate lepinguline esindaja: I. M.-V. (e-post: xxx) Kostja: D. S. (ik. xxx; elukoht: xxx) Kostja lepinguline esindaja O. V. esindajad Menetluse liik Kohtuistungi toimumise aeg 07.12.2021 RESOLUTSIOON
- Jätta rahuldamata I. S. ja M. S. hagi D. S. vastu elatise väljamõistmiseks. Menetluskulude jaotamine.
- Jätta kõik menetluskulud O. S. kanda.
- Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Vaidlustamata asjaolud.
- O. S. ja D. S. abielust sündisid xxx poeg I. S. ja xxx poeg M. S..
- O. S. ja D. S. abielu lahutati 12.11.
- Lapsed jäid pärast abielu lahutamist elama emaga.
- 30.07.2020 on O. S. ja D. S. sõlminud lepingu, milles nad leppisid kokku, et pärast pere ühiseks koduks oleva korteriomandi xxx, müüki, maksab D. S. oma laste ülalpidamiseks elatist 15 000 eurot, mis on elatis ligikaudu kolme aasta eest kahele lapsele. Pärast selle aja möödumist hakkab D. S. maksma elatist kummagi lapse ülalpidamiseks 200 eurot kuus kuni nende 18-aastaseks saamiseni.
- Kostja on oma kohustuse maksta 15 000 eurot lastele elatist ära täitnud. Hageja nõue ja selle põhjendused.
- 29.06.2021 kohtusse esitatud hagis palusid hagejad välja mõista kostjalt elatise kummagi hageja ülalpidamiseks alates hagi esitamisest kuni nende täisealiseks saamiseni.
- Hagejate ema väidetel on tema sõlminud 18.08.2020 D. S. lepingu, mille alusel on kostja andnud laste emale laenu summas 14 800 eurot, mille O. S. on kohustatud tagastama kostjale alates 18.09.2020 ja kostja on kohustatud maksma lastele elatist kokku 400 eurot kuus. Kuna laste isa ei tasunud lastele elatist, ei täitnud O. S. ka omapoolseid kohustusi.
- Hagejate ülalpidamiskulude suuruseks kuus on väidetavalt 822 eurot.
- Oma nõuete tõendamiseks esitasid hagejad hagejate sünnitõendid, abielulahutuse tõendi, kaks lepingut, OÜ Hugo nõudekirja kostjale ja kostja vastuse sellele. Kostja vastuväited ja põhjendused.
- Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta see rahuldamata.
- Kostja vastuväidete kohaselt elas kogu pere koos aadressil xxx kuni 01.09.2020 ehk kuni maja müümiseni. Lk 2
(4)- Hagejate ema väide nagu ei täidaks kostja oma laste ülalpidamise kohustust on vale, kuna vastavalt kirjalikule lepingule 30.07.2020 maksis kostja hagejate emale 15 000 eurot, mis on hagejate kolme aasta elatis. Seega on kostja oma kohustuse lastele ülalpidamist anda ära täitnud.
- Teist lepingut (18.08.2020) kostja O. S.ga sõlminud ei ole, sellel puudub tema allkiri, mingit laenu kostja hagejale andnud ei ole.
- Eeltoodust tulenevalt palub kostja kas hagi läbivaatamata jätta või see rahuldamata jätta.
- Oma vastuväidete tõendamiseks esitas kostja korteriomandi xxx müügi- ja asjaõiguslepingu. Kohtuotsuse põhjendused.
- Vaidluse lahendamisel poolte vahel võtab kohus kõigepealt seisukoha selles kas elatise hagi kostja vastu on õiguslikult põhjendatud või mitte, sest vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 369 sätestatule võib tulevase nõude täitmise hagi esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik ei täida oma korduvaid kohustusi tulevikus õigel ajal. Aluse selliseks eelduseks annab esmajoones ülalpidamiskohustuse varasem rikkumine. Sellisele seisukohale on asunud oma lahendis 3-2-1-33-11 p 18 Riigikohus. Kui hagi on õiguslikult põhjendamatu, siis seda rahuldada ei saa.
- Kohus asub seisukohale, et kuivõrd, poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja maksis hagejate seaduslikule esindajale nende vahel 30.07.2020 sõlmitud lepingu alusel ette elatist 15 000 eurot, mis nimetatud kokkuleppe kohaselt on laste elatis kolmeks aastaks, on kostja oma kohustuse lastele elatist maksta juba ette ära täitnud, mistõttu elatise väljamõistmiseks kostjalt hagejate ülalpidamiseks õiguslik alus puudub ja esitatud hagi tuleb jätta seetõttu rahuldamata.
- Kohtu hinnangul tõendab O. S. poolt esitatud ja tema poolt 18.08.2020 koostatud leping tema soovi, et 30.07.2020 lepingu alusel sõlmitud kokkulepe ümber vormistataks laenuks ja kostja hakkaks maksma igakuiselt jooksvat elatist, kuid kostja ei ole 18.08.2020 lepingut allkirjastanud, mistõttu ei too see talle kaasa ka mingisuguseid kohustusi.
- Kuna hagi on õiguslikult põhjendamatu ja kohus jätab seetõttu hagi rahuldamata, puudub vajadus kohtuotsuses analüüsida muid elatise hagi rahuldamiseks olevaid eeldusi. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine.
- TsMS § 173 lõike 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tuleb kulude jaotus kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. Kohus peab põhjendatuks jätta käesoleval juhul kõigi menetlusosaliste menetluskulud TsMS § 164 lg 12 alusel täielikult O. S. kanda, sest kohtu hinnangul ei kasutanud O. S. oma laste nimel hagi esitamisel oma menetlusõigusi heauskselt, kuna väitis, et nad on kostjaga Lk 3
(4)sõlminud lepingu elatise jooksvaks maksmiseks, mida kostja ei täida, kuigi tegelikult oli elatis enne hagi esitamist kostja poolt juba ette tasutud.
- Tulenevalt asjaolus, et kohus jätab kõik menetluskulud O. S. kanda, kuid kostja menetluskulude nimekirja kohtule ei esitanud ning ka kohtutoimikust ei nähtu kostja poolt menetluskulude kandmist, ei määra kohus kindlaks menetluskulude rahalist suurust. Tsiviilasja hinna määramine.
- Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Juhindudes eeltoodust ning tulenevalt sellest, et kumbki hageja palus elatise välja mõista summas 200 eurot, on käesoleval juhul kummagi hageja hagihind 1800 eurot 9 x 200). (allkirjastatud digitaalselt) Piret Randmaa kohtunik Lk 4
(4)