1-21-4129/40

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2022, Tartu (kirjalikus menetluses) Kriminaalasja number 1-21-4129 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. jaanuari
3. a määrus Ragnar Moorasti vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Ragnar Moorast (ik 39208052237), määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Ragnar Moorasti määruskaebus läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada kirjaliku määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Viru Maakohtu
5. novembri
6. a otsusega tunnistati Ragnar Moorast süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja karistuseks mõisteti 9 kuud vangistust. Mõistetud karistust vähendati KrMS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra ning suurendati Viru Maakohtu
7. juuli
8. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning kohtuotsuste kogumis mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 2 kuud ja 3 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka vahi all viibitud aeg alates
9. aprillist
10. R. Moorasti karistusaeg algas
11. aprillil 2021 ja lõppeb
12. juunil
14. Viru Vangla esitas
15. detsembril 2021 Viru Maakohtule materjalid R. Moorasti vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.
16. Viru Maakohtu
17. jaanuari
18. a määrusega jäeti R. Moorast vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
19. R. Moorastil on neli kehtivat väärteokaristust ja viis kehtivat kriminaalkaristust. Esimene kriminaalkaristus oli kriminaalasjas 1-17-857, kus
20. veebruari
21. a otsusega tunnistati ta süüdi KarS § 4231 järgi ja mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust, mis pöörati täitmisele Viru Maakohtu
22. juuni
23. a määrusega, kuna R. Moorast rikkus talle kohtu poolt määratud kohustust osaleda sotsiaalprogrammis. Teise kriminaalkaristusena tunnistati R. Moorast Viru Maakohtu
24. oktoobri
25. a otsusega süüdi KarS § 199 lg 1, § 423¹ ja § 213 lg 2 p 1 järgi. Teod olid toime pandud enne eelmise kohtuotsuse tegemist, liitkaristuseks mõisteti 1 aasta ja 6 kuud vangistust. Karistus pöörati täitmisele Viru Maakohtu
26. detsembri
27. a määrusega, kuna R. Moorast ei allunud kahel korral talle määratud kohustusele mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Viru Maakohtu
28. septembri
29. a määrusega vabastati R. Moorast tingimisi enne tähtaega vangistusest. Kolmandal korral mõisteti R. Moorast Viru Maakohtu
30. märtsi
31. a otsusega kriminaalasjas nr 1-20-1595 süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja mõisteti liitkaristuseks 10 kuud ja 15 päeva vangistust. Mõistetud karistus asendati üldkasuliku tööga mahus 313 tundi. Viru Maakohtu
32. augusti
33. a määrusega pöörati karistus täitmisele tegemata tundide osas, kuna R. Moorast rikkus registreerimiskohustust ning ei täitnud üldkasuliku töö tunde. Viru Maakohtu
34. juuli
35. a otsusega kriminaalasjas nr 1-20-5183 tunnistati R. Moorast süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi ning talle mõisteti kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks 1 aasta 1 kuu ja 19 päeva vangistust. R. Moorast vabastati vangistusest
36. detsembri
37. a määrusega tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega, samuti määrati talle katseaeg karistusaja lõpuni ehk kuni
38. septembrini 2021 ja ta allutati katseajaks käitumiskontrollile. Viru Maakohtu
39. novembri
40. a otsusega käesolevas kriminaalasjas tunnistati R. Moorast süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 järgi. Väärteokaristused on väheväärtusliku asja varastamise ja narkootiliste ainete omandamise eest. Viimased kolm on toime pandud
41. aasta alguses, mil R. Moorast oli tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastatud ja allus käitumiskontrollile. Teda on eelnevalt karistatud arvutikelmuse, süstemaatilise sõiduki juhtimisõiguseta juhtimise ja süstemaatilise varguse eest.
42. R. Moorasti käitumisest nähtub seega, et ta ei ole enda jaoks teinud piisavaid järeldusi ja muudatusi enda käitumises, mis annaksid alust arvata, et ta on valmis elama vabaduses seaduskuulekalt. R. Moorast on varasemalt korduvalt rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid, pannud toime kuritegusid ja väärtegusid. Karistused on kriminaalhooldusnõuete rikkumise pärast täitmisele pööratud kolmel korral. R. Moorast on viimase kohtuotsusega süüdi mõistetud lisaks muudele episoodidele ka varguste toimepanemise eest vanglas kuu aega enne tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Eeltoodu näitab, et R. Moorastil on välja kujunenud kriminaalsed hoiakud, millest ta ei suuda ka vangistuses loobuda. Samuti on ta peale kõnealust vabanemist korduvalt toime pannud vargusi ja olnud väärteokorras karistatud. Eelmise tingimisi ennetähtaegse vabastamise ajal elektroonilise valve alla oli isikul samuti vabanemise hetkel olemas töökoht, elukoht ja perekonna toetus. Töökoha kaotamine ei saa olla vabandus uute kuritegude toime panemiseks, vaid see näitab isiku võimatust keerulises olukorras teha õiguskuulekaid otsuseid. Muus osas on R. Moorasti eeldused vabaduses õiguskuulekaks eluks samasugused nagu eelmisel korral ning kohtul puudub veendumus, et ta oleks oma väärtushinnangutes teinud muudatused, mis motiveeriksid teda sel korral õiguskuulekalt käituma. R. Moorast juba andis kahel korral ennetähtaegse vabastamise arutamisel lubadusi käituda edaspidi seaduskuulekalt, mida jäi kohus ka uskuma ja vabastas ta enne tähtaega, kuid tulutult. R. Moorasti eelnev käitumine, toimepandud kuriteo asjaolud ning tema võimalused vabaduses näitavad, et tema puhul on olemas uue kuriteo toimepanemise riski 2 tõenäosus ning tema suutlikkus järgida tingimisi ennetähtaega vabastamisel kontrollnõudeid ja kohustusi on küsitav.
43. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse R. Moorast, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja enda vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. R. Moorast on teinud kõik endast oleneva tõestamaks, et ta soovib muutuda. Vanglas on ta majandustöödel osalenud motiveeritult ja korralikult. Ametnikega probleeme pole olnud. Vanglas on välja kujunenud tööharjumus. Distsiplinaarkaristusi ei ole. Vangla ja prokuratuur toetavad ennetähtaegset vabanemist. Soovib vabanedes ennast täiendada ja tal on olemas ka töökoht ning elukoht. Toetavad ka vanemad. On põhjalikult järele mõelnud ja selgusele jõudnud, et peab oma senises elus korrektiive tegema. On oma rumalusest korda saatnud palju mõtlematuid tegusid ning kahetseb seda kõike siiralt. Kuritegude põhjuseks on olnud sissetuleku puudumine, mis ei õigusta toimepandut. R. Moorast soovib luua oma perekonna, vabaduses ootab teda ka tüdruksõber. Perekond annabki motivatsiooni elada seaduskuulekalt. Soovib koheselt tööle asuda, et tegeleda võlgade tasumisega. On nõus kõikide kontrollnõuetega. RINGKONNAKOHTU JÄRELDUSED
44. Kriminaalkolleegium leiab üksmeelselt, et maakohtu määrus on seaduslik ja R. Moorasti kaebus on ilmselt (ilmselgelt) põhjendamatu. Seetõttu jätab ringkonnakohus selle kaebuse KrMS § 390 lg 1 ning § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) 3