Obsah (4)

§ 121§ 44§ 43§ 104

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja MÄÄRUS Kohtuasja number 3-21-2941 Määruse kuupäev 04.01.2022 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Xi kaebus Tartu Vangla 24.11.2021. a vaideotsuse nr 1-11/335-2 tühistamiseks

§ 121lg 4, § 204 lg 1).

Asjaolud ja menetluse käik

1. Tartu Vanglas kinnipeetav X esitas 12.10.2021 vanglale pöördumise, milles soovis oma ohtlikkuse taseme muutmist kõrgohtlikust ohtlikuks.
2. Tartu Vangla jättis 18.10.
3. a vastusega nr 6-24/4900-2 Xi taotluse rahuldamata. Vangla 18.10.
4. a otsuse kohaselt on X ka varasemalt samasisulise pöördumise vanglale esitanud ja vangla on vastanud 14.10.
5. a vastusega nr 2-3/2500-
6. Vangla selgitas kinnipeetavale, et võttes arvesse Xi poolt toime pandud kuritegusid, nende raskust ja laadi, siis on käesolevalt kinnipeetava õigeks ohutasemeks „kõrgohtlik“, mis kajastub viimati koostatud riskihindamises. Xi riskihindamine on koostatud vastavalt kehtivale metoodikale ning täitmiskava käesolevalt muutmisele ei kuulu.
7. X esitas 27.10.
8. a registreeritud vaide nr 1-11/335-1 Tartu Vangla 18.10.
9. a vastuse peale, nõudes vaidega vangla vastuse kehtetuks tunnistamist ja ohtlikkuse taseme muutmist kõrgohtlikust ohtlikuks.
10. Tartu Vangla jättis 24.11.
11. a vaideotsusega nr 1-11/335-2 Xi vaide rahuldamata.
12. X esitas Tartu Halduskohtule 19.12.2021 kaebuse, milles taotleb Tartu Vangla vaideotsuse nr 1-11/335-2 tühistamist ja vangla kohustamist rahuldada kaebaja taotlus ohutaseme ümber hindamiseks kõrgohtliku asemel ohtlikuks, kuna vangla on teinud hindamisel kaalutlusvea. Kaebaja soovib, et kohus kohustaks vanglat kinnipeetava ohutaseme määramisel aluseks võtma Xi kinnipidamisel ära võetud narkootikumide kogust ja mitte arvestama kaebaja poolt käideldud koguse sisse kolmandatelt isikutelt ära võetud või ütluste põhiseid narkootilise aine koguseid.
13. Kaebuse kohaselt tasus kaebaja 19.12.2021 riigilõivu kaebuse esitamisel. Kohtu seisukoht
14. Kohus saab aru, et kaebaja soovib vaidlustada tema suhtes Tartu Vangla kinnitatud individuaalset täitmiskava ohtlikkuse taseme osas.
15. Kohus leiab, et Xi kaebus kuulub tagastamisele, kuna kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda Tartu Vangla kohustamist koostada tema suhtes uus riskihindamine ja muuta kaebaja tahtel kinnitatud individuaalset täitmiskava ohutaseme osas.

§ 44

lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguste kaitseks. Kaebaja õigusi ei ole Tartu Vangla 24.11.

1. a vaideotsusega nr 1-11/335-2 ega ka 18.10.
2. a vastusega nr 6-24/4900-2 ilmselgelt rikutud. Kui kaebaja arvates on vangla arvestanud valesti tema poolt toime pandud kuritegude raskust, siis on kaebajal õigus sellele asjaolule viidata otsuse, mis tugineb riskihinnangule, vaidlustamisel.
3. Kohus selgitab, et vangistusseaduse (VangS) § 16 lg 1 näeb ette individuaalse täitmiskava (ITK) koostamise kinnipeetavale, kelle poolt reaalselt ärakandmisele kuuluva vangistuse tähtaeg ületab ühte aastat. Justiitsministri 14.05.
4. a määrusega nr 21 on vastu võetud „Kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise juhend“ (Juhend). Täitmiskava koostamise protsess koosneb kinnipeetava kriminogeensete riskide hindamisest (riskihindamine), täitmiskava koostamisest, selle kinnitamisest ning kinnipeetavale tutvustamisest (Juhendi § 2 lg 1). Riskihinnangu koostab inspektor-kontaktisik või muu riske hindav ametnik (Juhendi § 3 lg 2). Asjaolud, millele riske hindav ametnik annab hinnangu, on sätestatud Juhendi § 3 lg-s
5. VangS § 16 lg 2 järgi tuleb kinnipeetava individuaalset täitmiskava arutada kinnipeetavaga. Vastavalt Juhendi § 5 lg-le 2 tuleb inspektor-kontaktisikul selgitada kinnipeetavale riskihindamise tulemusi. Täitmiskava koostamisel võib arvesse võtta kinnipeetava ettepanekuid Juhendi § 5 lg 6 kohaselt. VangS § 16 lg 3 kohaselt kinnipeetava individuaalset täitmiskava muudetakse ja täiendatakse vastavalt kinnipeetava arengule.
6. Vanglal on seega kohustus kinnipeetava ITK-d, sealhulgas riskihinnangut muuta ja täiendada vastavalt kinnipeetava arengule, mitte tema nõudmisel. Vanglal on kohustus kinnipeetavaga arutada riskihindamise tulemusi ja vestelda kinnipeetavaga tema ettepanekutest, kuid subjektiivset õigust nõuda ITK muutmist enda soovile vastavaks kinnipeetaval pole.
7. Kohtupraktikas on kujunenud seisukoht, et kinnipeetava individuaalne täitmiskava on programmiline dokument, mille koostamise eesmärgiks ei ole kinnipeetava õiguste ja kohustuste reguleerimine. Riigikohtu halduskolleegium on leidnud 10.04.
8. a määruses kohtuasjas nr 318-111 (p 13–14), et ITK-s sisalduvate väidete ja hinnangute eraldiseisvaks vaidlustamiseks puudub õiguskaitsevajadus (

§ 44lg 1).

Kinnipeetav saab kohtus vaidlustada ITK rakendamisega seotud vangla toimingut või haldusakti ning osutada seejuures tema õigusi riivavale ebaõigele faktiväitele või väärtushinnangule ITK-s (vt Riigikohtu otsus haldusasjas nr 33-1-95-09, p 26). Riskihindamine ei oma eraldiseisvalt kinnipeetava õigustele vahetut mõju ja iseseisvat tähendust, sest riskihindamine sisaldab üksnes hinnanguid asjaoludele, mis soodustavad uue kuriteo toimepanemist või mis viitavad kinnipeetava ohtlikkusele ja muudele turvalisusriskidele, kuid riskihindamine ega selle tulemus ei tekita, muuda ega lõpeta otseselt kinnipeetava õigusi ega kohustusi. Nii täitmiskava kui selle aluseks olev riskihindamine ei oma seega regulatiivset toimet. Täitmiskavas ette nähtud eesmärkide saavutamiseks vajalikud 2 otsustused, millega piiratakse kinnipeetava õigusi, tehakse üldjuhul eraldi haldusaktidega. Riskihindamise tulemusena koostatud täitmiskavas märgitud turvalisusriskil ei ole iseseisvalt õiguste tekkimisele, muutmisele või lõpetamisele suunavat iseloomu ning sellel puudub vahetu mõju kinnipeetava õigustele ja kohustustele. Õigusi antakse või kohustusi pannakse peale eraldiseisva tegevusega ja kui selle eelduseks on turvalisusrisk, saab seda selle tegevuse vaidlustamise raames eraldi hinnata. Seega ei ole täitmiskava turvalisusriske ega ohutasemet puudutava osa iseseisev vaidlustamine võimalik (vt ka Tartu Halduskohtu 27.02.

1. a määrus kohtuasjas nr 3-19-374, p 7, Tartu Halduskohtu 02.09.
2. a määrus asjas nr 3-20-1567, p 11).
3. Kohus selgitab täiendavalt, et avavanglasse ümberpaigutamist reguleerib täpsemalt justiitsministri
4. märtsi
5. a määruse nr 9 „Täitmisplaan“ § 17, mille lg 1 p 3 ei välista kõrgohtliku kinnipeetava avavanglasse ümberpaigutamist. Kaebajal on võimalik esitada vanglale taotlus tema avavanglasse ümberpaigutamise menetluse alustamiseks ning kui vangla jätab kaebaja taotluse tema ohutasemele tuginedes rahuldamata, siis on kaebajal võimalik oma õigusi kaitsta keelduva otsuse vaidlustamisega. Kaebajal on sealjuures võimalik esitada vastuväited ka riskihindamise tulemustele. Vangla saab kaebajale määratud ohutaset avavanglasse paigutamise otsustamisel ümber hinnata ning varasemalt antud hinnang ei välista automaatselt avavanglasse paigutamist. Avavanglasse paigutamine on kaalutlusotsus ning selle tegemisel tuleb lähtuda ka muudest asja lahendamisel tähtsust omavatest asjaoludest (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi
6. aprilli
7. a määrus asjas nr 3-18-111, p 15 ja Tartu Ringkonnakohtu 08.05.
8. a määrus asjas nr 3-19-374, p 9). 13.

§ 121

lg 2 p 1 järgi võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Riigivastutuse seaduse § 6 lg 1 alusel võib isik nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Kohus leiab, et kaebaja õigusi ei ole käesolevalt rikutud. Kõike eeltoodut arvesse võttes, leiab kohus, et Xi kaebus kuulub tagastamisele

§ 121lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu.

14. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 43

lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Kaebuse tagastamise määruse peale võib esitada määruskaebuse, kusjuures määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule (

§ 121lg 4).

15. Kuna kaebus kuulub tagastamisele

§ 121

lg 2 alusel, siis ei kuulu vastavalt

§ 104lg 5 p-le 2 kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv tagastamisele.

(allkirjastatud digitaalselt) 3