Obsah (6)

§ 1043§ 113§ 128§ 134§ 127§ 1045

1-21-4540 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 7.jaanuaril 2022. a Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-21-4540 Kohtunik Ülle Raag Kohtuistungisekretär

§ 1043

, § 1045 lg 1 p 4, § 127 lg 1, lg 2, lg 4, lg 6, § 128 lg 5, § 134 lg 1, lg 2 alusel rahuldada osaliselt summas 450 eurot. Mõista Jaanus Lombilt Xxxxx xxxxxxxxa kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis summas 450 eurot. Kahju hüvitis tuleb kanda Xxxxx xxxxxxxxa kontole nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Swedbank pangas. 5. Välja mõista Jaanus Lombilt Xxxxx xxxxxxxxa kasuks viivis punktis 4 välja mõistetud hüvitiselt

§ 113lg 1 2.

lauses ettenähtud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

1. Xxxxx xxxxxxxxa tsiviilhagi varalise kahju hüvitamiseks jätta rahuldamata. Kriminaalmenetluse kulud
2. Jaanus Lombi kriminaalasjas on riigi tuludesse hüvitatavad menetluskulud: 1) sundraha 981 eurot; 2) riigi õigusabi tasu ja kulud kohtueelses menetluses 49,20 eurot ja kohtus 938,88 eurot, kokku 988,08 eurot; 3)kannatanule riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud kokku 847,20 eurot; 4)kannatanu sõidukulud KrMS § 178 lg 1 p 3 alusel, mis määratakse summaliselt kindlaks eraldi määrusega. Kokku on Jaanus Lombi kriminaalasjas teadaolevad riigi tuludesse hüvitatavad menetluskulud 2816,28 (kaks tuhat kaheksasada kuusteist eurot 28 senti) eurot. 7.KrMS § 180 lg 3 alusel määrata Jaanus Lombi riigi tuludesse hüvitatavaks menetluskulude summaks 530 eurot, millest 300 eurot riigi õigusabi tasu, 200 eurot sundraha katteks ja 30 eurot kannatanu riigi õigusabi tasu ja mõista Jaanus Lombilt välja 530 eurot menetluskulude katteks riigi tuludesse. Jaanus Lombi menetluskulu summas 1692,48 eurot (781 eurot sundraha, 659,08 eurot Jaanus Lombi riigi õigusabi tasu ja 252,40 eurot Xxxxx xxxxxxxxa riigi õigusabi tasu) jätta KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda, samuti kannatanu sõidukulu, mille rahaline suurus määratakse edaspidi. 8.Tsiviilhagiga seotud kannatanu Xxxxx xxxxxxxxa menetluskulud on: 3)kannatanule riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud kokku 847,20 eurot; 4)kannatanu esindaja tasu enne riigi õigusabi määramist 199,68 eurot. Kokku kannatanu tsiviilhagiga seotud õigusabikulud 1046,88 eurot.
3. Arvestades tsiviilhagisse kuuluvate nõuete osakaalu ja tsiviilhagi rahuldamise ulatust, jaotab kohus tsiviilhagi menetlemisest tingitud kulud süüdistatava ja kannatanu vahel nii, et kannatanu õigusabikuludest jääb 2/3 kannatanu kanda ja 1/3 süüdistatava kanda.
4. Mõista Xxxxx xxxxxxxxa riigi õigusabi kuludest 2/3 ehk 564,80 eurot välja Xxxxx xxxxxxxxalt riigi tuludesse ja 1/3 ehk 282,40 eurot jääb Jaanus Lombi kanda.
5. Xxxxx xxxxxxxxa õigusabi kulu enne riigi õigusabi määramist 199,68 eurot jääb 2/3 ulatuses (summa 133,12 eurot) Xxxxx xxxxxxxxa kanda ja 1/3 ulatuses Jaanus Lombi kanda. 2
6. Mõista välja Jaanus Lombilt õigusabi kulu katteks 66,56 eurot Xxxxx xxxxxxxxa kasuks. Hüvitatav summa tasuda Xxxxx xxxxxxxxa pangakontole nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Swedbank pangas.
7. Välja mõista Jaanus Lombilt Xxxxx xxxxxxxxa kasuks viivis punktis 12 välja mõistetud hüvitiselt

§ 113lg 1 2.

lauses ettenähtud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Menetluskulud riigi tuludesse tuleb tasuda 1 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti kontole. Koos kohtuotsusega antakse välja eraldi dokument, mis sisaldab tasumiseks vajalikke andmeid. Kui menetluskulud ei ole täielikult tasutud 1 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, saadetakse kohtuotsus kohtutäiturile sundtäitmiseks täitemenetluses sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul arvates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise korral on kohtuotsus tervikuna kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav 27.jaanuaril

1. a. SÜÜDISTUS Jaanus Lompi süüdistatakse selles, et ta 16.05.
2. a kella 07.30 ajal Tartu linnas Annemõisa levimasti piirkonnast saatis mobiiltelefoninumbrilt xxxxx ähvardava sõnumi Xxxxx xxxxxxxxa mobiiltelefoninumbrile xxxxx (asus xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx talus) sisuga: „Sa munn veel surnuaias meie poole peal midagi puudud siis kahetsed pede siia ilma tulid“. Jätkuvalt saatis Jaanus Lomp 11.06.2019 kella 19.21 ajal mobiiltelefoninumbrilt xxxxx ähvardava sõnumi Xxxxx xxxxxxxxa mobiiltelefoninumbrile xxxxx sisuga: „Kuule pede kui reedeks pink tagasi ei ole maetakse sind ja sinu vaarakad sull maja juurde ja siis pannakse tuli otsa“ ja samal päeval kella 19.29 ajal lisaks ähvardava sõnumi sisuga: „Su pederasti plats lükatakse laiali nii et su pedest ja hoorast ema kohta ei jaa enam märgetki“. Jaanus Lomp tekitas vastavasisuliste sõnumitega Xxxxx xxxxxxxxas reaalset hirmu tapmise, tervisekahju tekitamise ja tema vara hävitamise ähvarduse ees. Kannatanu tundis ohtu enda elu ja tervisele ning oma varale, kuna ähvarduse täideviimist oli alust karta, sest kannatanule teadaolevalt oli Jaanus Lomp kergelt ärrituv ning ettearvamatu käitumisega ning arvestades kannatanu vanust ja tervislikku seisundit, ei oleks ta suutnud enda kaitseks vastu hakata. KOHTU SEISUKOHT
3. Kohus, uurinud ja hinnanud kõiki kogutud tõendeid kogumis, leiab, et Jaanus Lombi süü KarS § 120 lg 1 järgi toimepandud kuritegudes on tõendatud.
4. Kriminaalasjas ei ole vaidlust selles, et Jaanus Lomp ja Xxxxx xxxxxxxx on sugulased. Sugulaste omavaheline suhtlus on olnud alates
5. a, s.o ajast, mil viibiti ühiselt matusel, olnud praktiliselt olematu. Peale
6. a aset leidnud matust on suheldud minimaalsel määral üksnes telefoni (sh SMS) teel ja sedagi ainult tähtpäevadel. Vaidlust ei ole ka selles, et sugulaste hallata on xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx kalmistul ühine hauaplats, kuhu on 3 maetud nii Jaanus Lombi kui ka Xxxxx xxxxxxxxa lähedased. Hauaplatsi juures oli kaks kalmistu pinki, millised oli aastakümneid tagasi valmistanud kannatanu koos oma isaga. Kuna pingid olid vanad ja mädanenud ning istumiseks kõlbmatud, otsustas kannatanu Xxxxx xxxxxxxx pingid kalmistult
7. a ära viia. Jaanus Lombi hinnangul oleks pink olnud veel kasutuskõlbulik ning süüdistataval oli plaan pink üle värvida.
8. a juunis oli saabumas kalmistupüha ning Jaanus Lomp soovis, et Xxxxx xxxxxxxx tooks pingi kalmistule tagasi reedeks, kuna pühapäeval tuli kalmistupüha. Xxxxx xxxxxxxx seda ei teinud. Samuti ei ole vaidlust selles, et Jaanus Lompi ärritas selline Xxxxx xxxxxxxxa käitumine (pinkide mitte tagasi toomine) ning süüdistatav saatis 16.05.
9. a ning 11.06.
10. a kannatanule kokku kolm erinevat sõnumit (SMS). Kannatanu ütluste kohaselt pöördus ta peale kolmanda sõnumi saamist avaldusega politseisse. Kannatanu pöördumist politseisse kinnitab õiguskaitseorganile 12.06.
11. a kirjutatud avaldus (tl 66). Avalduse kohaselt olid Xxxxx xxxxxxxxa telefoninumbrile xxxxxxxxxx saadetud sõnumid järgmised: 16.05.
12. a kell 7.30 „Sa munn veel surnuaias meie poole peal midagi puudud siis kahetsed pede siia ilma tulid“; 11.06.
13. a kell 19.21 saadeti sõnum sisuga „Kuule pede kui reedeks pink tagasi ei ole maetakse sind ja sinu vaarakad sull maja juurde ja siis pannakse tuli otsa“ ning 11.06.
14. a kell 19.29 sõnum sisuga „Su pederasti plats lükatakse laiali nii et su pedest ja hoorast ema kohta ei jaa enam märgetki“. Sõnumid Xxxxx xxxxxxxxale on saadetud numbrilt xxxxxxxxxxxning saatjaks on Jaanus Lomp. Sõnumite saatmise fakt on tõendatud ka fotodega (tl 67-69) Xxxxx xxxxxxxxale saadetud sõnumitest. Kannatanu ütluste kohaselt on tal Jaanus Lombi telefoninumber kirjas märkmikus ning sõnumite saabudes tuvastas ta sel moel, et sõnumite saatjaks oli just Jaanus Lomp. Süüdistatav Jaanus Lomp on kohtuistungil antud ütlustega kinnitanud, et saatis kannatanule sõnumeid, mille sisu ei mäleta, kuid tegi seda suure vihaga. Lisaks kinnitas Jaanus Lomp, et kasutas telefoni abonentnumbriga xxxxxxxxxxx Asjaolu, et Jaanus Lomp kasutas abonentnumbrit 56 849 260, on tõendatud ka väljavõttega andmebaasist ja rahvastikuregistrist (tl 71-73). Jaanus Lombi poolt Xxxxx xxxxxxxxale sõnumite saatmise fakti
15. a esimesel poolel on oma ütlustega kinnitanud ka tunnistaja Xxxxx . Kohus on seisukohal, et kannatanu, tunnistaja ja süüdistatava antud ütlused on kooskõlas teiste kogutud tõenditega.
16. KarS § 120 lg 1 objektiivset koosseisu ei täida üksnes ähvarduse väljaütlemine, vaid oluline on, et kannatanul tekiks arusaam, et ähvardust tuleb võtta tõsiselt. Kannatanu peab pidama ähvarduse võimalikkust ja realiseeritavust tõsiseltvõetavaks. KarS § 120 dispositsioonis kirjeldatud süüteoga rünnatakse teise inimese vaimset tervist, kasutades selleks psüühilist vägivalda. Psüühilise vägivalla sisuks on ähvardus, millega kutsutakse kannatanus esile arusaam, et süüdlane võib ähvarduse täide viia (Riigikohtu otsus nr 1-19-1849, p 23). Seega pidi KarS § 120 lg 1 objektiivse koosseisu täitmiseks kannatanu Xxxxx xxxxxxxx tõsiselt arvama, et süüdistatav Jaanus Lomp võib oma ähvarduse realiseerida. Kohus leiab, et tõendatud on ka asjaolu, et kannatanul Xxxxx xxxxxxxxal oli alust karta ähvarduste täideviimist. Kohtu sellesisulist veendumust kinnitab asjaolu, et peale kolmanda sõnumi saamist pöördus kannatanu järgmisel päeval avaldusega politseisse. Kannatanu ütluste järgi muutusid sõnumid järjest hullemaks. Kannatanu tundis hirmu, kuna teadis, et Jaanus Lomp on võimeline kõike seda tegema, s.o ähvardusi täide viima. Kannatanule teadaolevalt on Jaanus Lomp varasemalt vargil käinud ning kakelnud ja võib olla ettearvamatu käitumisega. Ka süüdistatav ise kinnitas, et on varasemalt teistele inimestele peksa andnud. Hirmu ähvarduste täideviimise osas suurendas kannatanus veelgi teadmine, et Jaanus Lomp on suurt kasvu. Kannatanu nägi Jaanus Lompi viimati
17. a ning sel ajal oli süüdistatav kannatanu ütluste kohaselt „pikk ja suur poiss“. Ka tunnistaja on kinnitanud, et nimetatud ajal liikus süüdistatav iseseisvalt ning mingeid abivahendeid selleks ei kasutanud. Xxxxx xxxxxxxx ei olnud teadlik asjaolust, et kannatanule sõnumite saatmise ajal, s.o
18. a mais ja juunis, süüdistatav kodust 4 väljas ei käinud temal esinevate terviseprobleemide (sh liikumisraskuste) tõttu. Jaanus Lombi halb tervislik seisund oli kohtuistungil üllatuseks ka Xxxxx ale. Kannatanu hinnangul esineb käesoleva ajani reaalne oht, et Jaanus Lomp võib ähvarduste täideviimiseks kasutada kellegi kolmanda isiku abi. Kannatanu näol on tegemist 71-aastase meesterahvaga, kes oma tervislikust seisundist tulenevalt ei suudaks süüdistatavale füüsiliselt vastu hakata. Kohus on seisukohal, et sõnumis „Sa munn veel surnuaias meie poole peal midagi puudud, siis kahetsed pede et siia ilma tulid“, on viide tervisekahjustuse tekitamisele. Sõna kahetsema tähendab eesti keeles millegi pärast rahulolematust tundma, midagi meelsasti olematuks soovima. Seega on kannatanule saadetud sõnumis otsene viide sellele, et olukorras, kus ta Jaanus Lombi hallatava hauaplatsi osalt midagi puudutab (seal midagi teeb), võib tal tekkida süüdistatava tegevuse tagajärjel soov mitte elada. Süüdistatav jättis oma sõnumiga kannatanule mulje, et süüdistatav teeb tema elu nii ebameeldivaks, et kannatanu ei taha enam elada. Pärast kolmanda sõnumi (su pedersti plats lükatakse laiali nii et su pedest ja hoorast ema kohta ei jaa enam märgetki) saamist käis kannatanu tihti surnuaias kontrollimas ega süüdistatav ei ole oma ähvardusi täide viinud, hauda üles kaevanud. Kuigi kannatanu möönis kohtuistungil, et surnuaias haudade lahti kaevamisi pigem ei esine, ei vähendanud sellise asjaolu teadvustamine temas tekkinud hirmutunnet ähvarduste täideviimise osas. Sõnumit „Kuule pede kui reedeks pink tagasi ei ole maetakse sind ja sinu vaarakad sull maja juurde ja siis pannakse tuli otsa“ tajus kannatanu otsese tapmisähvardusena ning ähvardusena hävitada kannatanu vara. Kannatanu sõnul oli see täideviimise otsus, mis talle teatavaks tehti. Kannatanu ütluste kohaselt ei saanud ta tehtud ähvarduste tõttu enam magada ning ärkas iga koera haugatuse peale üles. Nimetatud asjaolu on kinnitanud ka tunnistaja Xxxxx . Tunnistaja ütluste kohaselt oli Xxxxx xxxxxxxx peale ähvardavate sõnumite saamist rohkem kui pool aastat nagu nö nööpnõelte peal ning iga väiksemgi ebaloogiline tegevus väljapool maja ärritas teda. Lisaks nähtub tunnistaja ütlustest, et kannatanu ei julgenud peale kõne all olevate sõnumite saamisest kodust teatud perioodil lahkuda, tuues põhjenduseks, et mine tea, mis juhtub. Kannatanu käis seoses suurenenud ärevusega psühhiaatri vastuvõtul, kes määras rahustid ärevuse maandamiseks. Oma ärevuse vähendamiseks ja vara kaitsmiseks hakkas kannatanu
19. a augustis tegutsema- uut aeda ehitama ning paigaldas oma territooriumile täiendavad liikumisandurid (mis näitavad õue ja sauna poole). Kuigi ka varasemalt oli maja ümber vana ja madal aed, siis peale ähvardava sisuga sõnumite saamist otsustas kannatanu tööd kinnistul turvameetmete rakendamiseks
20. a sügisel lõpule viia. Kannatanu hinnangul on territoorium suur ning seega võib oht saabuda igast suunast. Paigaldatud võrkaed takistab juurdepääsu kinnistule. Lisaks hakkas kannatanu kõikide hoonete uksi ning väravaid lukustama. Nii kannatanu kui ka tunnistaja on kinnitanud, et varasemalt (s.o enne ähvardava sisuga sõnumite saamist) kõiki uksi ning väravaid ei lukustatud ning vastavaid võimalusi ei olnud ka loodud. Hiljem, s.o
21. a paigaldas kannatanu majast ligikaudu 100 meetri kaugusele teele trossi, et takistada võõraste autode sisenemist kinnistule sissesõiduteed mööda. Tross kinnitub tabalukuga posti külge. Kannatanu arvas, et Jaanus Lomp tõesti panebki majale tule otsa ja siis saab kannatanu kahju kogu maja väärtuses, s.o. 80-90 000 eurot. Kohus hindab ähvarduste veenvust, s.t. et kas kannatanul oli alust karta ähvarduse täideviimist, lähtudes kannatanu arusaamast. Kannatanu R.Laanemetsa näol on tegemist eripärase kannatanuga tema sügava puude ja psüühilise eripära tõttu (ta on olnud varasemalt tööõnnetuse ohver, mis on tema vaimset tervist mõjutanud). Kõike eelnevat arvesse võttes on kohtu hinnangul tõendatud, et Xxxxx xxxxxxxx pidas Jaanus Lombi ähvardust tõsiseltvõetavaks ning tundis hirmu ja ohtu, et viimane võib teda rünnata ning kahjustada tema elu ja tervist, samuti vara. Jaanus Lomp lõi Xxxxx xxxxxxxxale kahjulike tagajärgede saabumisest mulje kui millestki, mis sõltub Jaanus Lombi tahtest, st tekitas 5 kannatanus ettekujutuse, et ta valitseb sündmuste edasist võimalikku käiku (realiseerib ähvardused omakäeliselt või mõjutab teist isikut kannatanule kahju tekitama). Ähvardamise eesmärk on tekitada ähvardatavas hirmutunnet, teda selle läbi mõjutada. Kas ähvardaja plaanis ka tegelikult oma ähvarduse täide viia või mitte, see ei oma ähvarduse veenvuse hindamisel tähtsust. Ähvardus peab looma kannatanule arusaama, et ähvardaja võib selle täide viia. Tunnetamine, et ähvardajal on reaalne võimalus oma ähvardus vahetult realiseerida, tugevdab ähvarduse tõsiseltvõetavust ja näitab ühtlasi, et sündmuste käik on ähvardaja kontrolli all, kahjuliku tagajärje saabumine sõltub temast. Kõike eeltoodut arvestades oli Xxxxx xxxxxxxx olukorras, kus ta reaalselt arvas, et Jaanus Lomp võib tema suhtes tehtud ähvardused ka täide viia. Seega täitis Jaanus Lombi tegevus KarS § 120 lg 1 objektiivse koosseisu.
22. Kohus leiab, et Jaanus Lomp on teo toime pannud otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 mõttes. Kohtu hinnangul kinnitavad kogutud tõendid, et Jaanus Lomp teadis, et kannatanu ähvardamine vägivalla kasutamisega ja vara hävitamisega ei ole lubatav ja sellega ta paneb toime kuriteo. Jaanus Lomp, ähvardades kannatanut (ja tehes seda korduvalt), tahtis sellise teo toime panna.
23. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust välistavaid asjaolusid.
24. Eeltoodust tulenevalt on süüdistatav Jaanus Lombi tegevuses täidetud KarS § 120 lg-s 1 sätestatud süüteokoosseis.
25. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süü suuruse hindamisel arvestab kohus süüdistatav Jaanus Lombi ähvarduste iseloomu, korduvust, intensiivsust ja tagajärgi kannatanule. Jaanus Lomp on lühikese aja jooksul jätkuva kuriteona ja samast tahtlusest ajendatuna ähvardanud kannatanut vägivallaga, mida kannatanu tajus kui ähvardamist tapmisega, tervisekahjustuste tekitamisega ja vara hävitamisega. Motiiviks ähvarduste esitamisel on olnud üksnes vana kalmistupingi tagastamise nõue. Kohus hindab Jaanus Lombi süüd keskmisest väiksemaks põhjusel, et kannatanule oli eelnevalt teada antud sõnumite saatmise tegelik põhjus ja ähvardused, ehkki lubamatud, olid seotud ühe ja sama elulise asjaoluga sugulastevahelisetes suhetes. Kohus ei tuvastanud karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Kohtu hinnangul on aga põhjendatud arvesse võtta Jaanus Lombi suhtumist toimepandud kuriteosse ja kannatanusse üldiselt. Jaanus Lombi ennast õigustavaid ütlusi arvestades on ilmne, et Jaanus Lomp ei ole senini mõistnud oma käitumise hukkamõistetavust. Kindlasti ei ole Jaanus Lomp teadvustanud ka kuriteo toimepanemisel tekkinud tagajärgi. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada asjaolu, et Jaanus Lombil puuduvad kehtivad karistused (tl 74-75). Samuti arvestab kohus teo toimepanemise aega- enam kui kaks aastat tagasi, ja selle toimepanemise asjaolusid. Selle aja kestel ei ole süüdistatav uusi õigusvastaseid tegusid toime pannud, mis tähendab, et KarS § 56 lg.1 eesmärk on osaliselt saabunud. Karistuse valikul arvestab kohus ka kannatanu viletsa terviseseisundiga (liikumisvõimetu), mille kohta kohus kogus andmeid tema perearstilt (tl.52,54). Süüdistatav toodi kohtuistungile sundtoomise korras, kohtuistungil osales ta peamiselt lamades ja kohtul tuli konstateerida, et süüdistataval oli ilmselgelt raskusi istumisega. Eeltoodut arvestades on kohtu arvates kohane karistada Jaanus Lompi rahalise karistusega. KarS § 44 lg 1 kohaselt mõistetakse kuriteo eest rahaline karistus 30 kuni 500 päevamäära. 6 Eeltoodud karistust mõjutavaid asjaolusid arvesse võttes peab kohus vajalikuks ja põhjendatuks Jaanus Lombi karistamist rahalise karistusega, mis jääb alla keskmise määra, s.o 200 päevamäära. Jaanus Lombi näol on tegemist puuduva töövõimega isikuga, kelle igakuine sissetulek on töövõimetuspension 460 eurot. Tema keskmise päevasissetuleku suurus on vastava arvutuse kohaselt 0 eurot (tl.77). Seetõttu tuleb tema karistuse arvutamisel lähtuda KarS § 44 lg.2 järgi miinimumpäevamäära suurusest 10 eurot. Kohus on seisukohal, et võttes arvesse kuriteo toimepanemise asjaolusid ja Jaanus Lombi isikut ning võimalust mõjutada teda edaspidi süütegusid mitte toime panema, KarS § 73 lg 1, 3 alusel määratud rahalist karistust täielikult täitmisele mitte pöörata, kui Jaanus Lomp 1-aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o 07.01.
26. a. 8.Tsiviilhagi Kannatanu Xxxxx xxxxxxxx esitas kohtueelse menetluse perioodil esmalt varalise kahju hüvitamise nõude summas 227,50 eurot ja mittevaralise kahju hüvitamise nõude summas 1000 eurot. Seejärel esitas kannatanu varalise kahju hüvitamise nõude summas 1663 eurot. Kohtu eelistungil KrMS § 2631 lg.1 korras määras kohus kannatanule tähtaja tsiviilhagis puuduste kõrvaldamiseks. Kannatanu esitas tsiviilhagi täiendused, nõudes õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamist

§ 1043, § 1045 lg.1 p.4 alusel kokku summas 2675,50 eurot.

Kannatanu taotleb mittevaralise kahju hüvitamist

§ 128

lg.1, § 134 lg.2, lg.5 alusel, kuna süüdistatav saatis kannatanule korduvalt häiriva sisuga ähvardusi, mille tulemusel sagenesid kannatanul ärevushäired, mille all kannatanu kannatab tänaseni. Pidev hirmutunne mõjutab kannatanu elukvaliteeti. Süüdistatav on endiselt kannatanu suhtes vaenulik, ei kahetse tehtut. Kannatanu palub süüdistatavalt välja mõista mittevaralise kahju hüvitise kohtu õiglasel äranägemisel. Kannatanu ise on pidanud õiglaseks hüvitiseks 1000 eurot. Kannatanu taotleb varalise kahju hüvitamist summas 1675,50 eurot

§ 128lg.1, lg.3, § 131 alusel.

Süüdistatav rikkus ähvarduste esitamisega kannatanu isiklikku õigust elule, perekonna- ja eraelu puutumatusele, kehalisele puutumatusele, kodu puutumatusele. Süüdistatavalt saadud hirmutekitavate sõnumite tõttu tekkis kannatanus hirm. Pärast ähvarduste saamist avastas kannatanu, et keegi on tema koduaia värava taga käinud, koera väravast välja lasknud, koer tuli tagasi vigastatult. Kannatanu nägi värava taga võõra auto rehvijälgi. See tekitas kannatanus veelgi suuremat hirmu. Tal oli pidevalt hirm , et keegi on tema kodu juures ja jälgib teda. Enda, oma lähedaste ja oma vara turvalisuse tagamiseks paigaldas kannatanu oma koju täiendavad turvavahendid. Kannatanu tegi rea kulutusi kartuses, et süüdistatav viib oma ähvardused täide (ähvardus kannatanu tappa, rikkuda olulises ulatuses vara ning rüvetada kannatanu vanemate haudasid). Kannatanu proovis oma elu ja vara kaitsta nii nagu oskas. Kulud, mida kannatanul polnud kunagi olnud vaja seni teha ning milleks tal üleliigseid vahendeid polnud, olid järgmised: 1)liikumisanduriga prožektorid 5 tk 135 eurot; 2)lukud väravatele 3 tk 30 eurot, 3)sissesõiduteele tross kooskinnitustega ja postide paigaldusega kokku 50 eurot, 4)aia võrk 25 meetrit rullis, 7 rulli 371 eurot, 5)aiapostid 56 tl 425 eurot, 6)väravapostid 8 tk 112 eurot, 7)aia väravad 3 tk 450 eurot, 8)jalgväravad 3 tk 90 eurot. Kokku on kannatanu teinud kulutusi seoses turvameetmetega summas 1663 eurot, mille hüvitamist süüdistatavalt nõuab. Kannatanu teostas kõik tööd ise, mistõttu nõuab ta üksnes materjalikulu hüvitamist. Kannatanu viitab, et kuna kannatada on saanud tema vara likviidsus ja tal polnud 7 kulutuste tõttu võimalik oma raha kasutada endale meelepärasel või vajalikul viisil, ei tuleks kahju arvutamisel lähtuda diferentsihüpoteesist. Kannatanu tegi need kulutused põhjusel, et uskus tõsimeeli süüdistatava ähvarduste täideviimisesse ja kartis enda ja oma lähedaste turvalisuse pärast. Veel palub kannatanu hüvitada

§ 128

lg.3 alusel tema sõidukulud seoses kriminaalmenetluses osalemisega (kaks korda käinud ülekuulamisel) kokku summas 12,50 eurot. Kokku palub kannatanu mõista süüdistatavalt välja 1675,50 eurot varalise kahju hüvitamiseks, samuti mõista välja viivised

§ 113lg.1 alates hagiavalduse esitamisest kuni kahju hüvitamiseni.

8.1. Tsiviilhagi mittevaralise kahju hüvitamise nõudes kuulub lahendamisele

§ 128

lg.1, ja § 134 lg.2, lg.5 alusel.

§ 134

lg.2 järgi Isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest… tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma.

§ 134

lg.5 järgi mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Kohus on tuvastanud Jaanus Lombi käitumises KarS § 120 lg.1 kvalifitseeritava kuriteo koosseisu. Selle kuriteo toimepanemisega ehk ähvardamisega kannatanu tappa, tekitada talle tervisekahjustus või hävitada olulises ulatuse vara, mille täideviimist kannatanu tõsimeelselt uskus, on rikutud kannatanu isiklikke õigusi- tal on tekkinud hirm. Hirm on isiku seisundit negatiivselt mõjutav emotsioon, mille seekord on esile kutsunud süüdistatava käitumine, saadetud sõnumid. Sõnumid olid suunatud kannatanus hirmutunde tekitamisele, et kannatanu selle mõjul surnuaiapingu tagasi paigutaks. Sellisena on kannatanul tekkinud tagajärg- hirmutunne. Süüdistatava käitumise tagajärg ja esineb

§ 127

lg.4 järgi nõutav põhjuslik seos kahju tekitaja teo ja kannatanul kahju tekkimise vahel. Seadmata kahtluse alla kannatanu õigust pink hauaplatsilt ära viia, konstateerib kohus, et sellele järgnenud sündmused on kannatanu käitumise tagajärg: pikki aastaid sugulaste ühisel hauaplatsil asunud pingi ära viimisele järgnes Jaanus Lombi ema telefonikõne kannatanule ja mõne aja pärast Jaanus Lombi sõnumid kannatanule. Kohus rõhutab, et Jaanus Lombi poolt ähvarduste lisamine kannatanule saadetud sõnumitele oli lubamatu ja kohus andis sellele karistusõigusliku hinnangu. Küll aga oli kannatanule algusest peale selge, et Jaanus Lombi sõnumite eesmärk oli kalmistupingi tagasitoomise nõue. Neist kaks viimast sõnumit 11.juunil 2019, s.o. teisipäev, olid saadetud 8-minutilise vahega nõudega, et kalmistupink oleks reedeks tagasi. Süüdistatav selgitas selle kohta, et nõudis reedeks pingi tagasitoomist, kuna pühapäeval oli tulemas surnuaiapüha. See ei saanud olla teadmata ka kannatanule. Sellises olukorras pidanuks ka kannatanule olema lihtsasti arusaadav, et sõnumites sisalduvad ähvardused ei ole tõsiseltvõetavad ja on suunatud üksnes pingi tagasitoomise saavutamisele. Kohtul tuleb aga hinnata ähvarduse veenvust, s.t. kas kannatanul oli alust karta ähvarduse täideviimist ja tunda hirmu, lähtudes kannatanu arusaamast. Kannatanu Xxxxx xxxxxxxxa näol on kohtu hinnangul tegemist eripärase kannatanuga tema sügava puude ja psüühilise eripära tõttu. Kannatanu on olnud varasemalt tööõnnetuse ohver, mis on tema psüühikat mõjutanud. Kannatanus tekkis tõsine hirm, ta uskus, et Jaanus Lomp on võimeline majale tule otsa panema ja maha lööma, kannatanu põhjendas „ ta oli suurt kasvu“. Kannatanu käis juba tööõnnetusest saati psühhiaatri juures, ta sai ravimeid mälu ja tasakaalu parandamiseks, pärast sõnumite saamist pöördus kannatanu psühhiaatri poole ka kõrge ärevuse tõttu ja unerohu saamiseks. Seega pärast Jaanus Lombi sõnumite saamist kannatanu ärevus suurenes, ta sai psühhiaatrilt ravimeid, mida võtab praeguseni, need aitavad. Ka tunnistaja Xxxxx kirjeldas abikaasa ärevuse tõusu, mille tõttu tuli pöörduda psühhiaatri poole ravimite saamiseks. Pärast sõnumite saamist üle poole aasta oli kannatanu väga kõrge ärevusega, iga ootamatu või ebaloogiline tegevus maja läheduses ärritas teda. Et rahuneda ja enda heaks midagi teha, asus Xxxxx xxxxxxxx aeda ehitama ja maja 8 ümbrust turvalisemaks muutma. Tunnistaja Xxxxx a sõnul Xxxxx xxxxxxxxa ärevus suurenes ja seisund halvenes jälle seoses nüüd kohtuasjaga. Kohus leiab, et ehkki käesoleval juhul ei ole kannatanu psüühilise seisundi muutuse kohta või süüdistatava teo mõju kohta kannatanu psüühikale esitatud kohtule muid tõendeid kui kannatanu enda ja tunnistaja Xxxxx a ütlused, on nende põhjal võimalik lugeda tõendatuks, et kannatanu ärevus on suurenenud pärast Jaanus Lombilt ähvardavate sõnumite saamist. Kannatanu võtab psühhiaatri poolt kirjutatud ravimeid närvilisuse vähendamiseks ja unerohtu. Kannatanu tundis hirmu ka väikeste märkide ilmnemisel maja juures- võõrastest autojälgedest sissesõidutee otsas, koera aiast väljapääsemise tõttu. Selline sage hirmutunne ja kõrge ärevus on halvendanud kannatanu elukvaliteeti ehk talle on tekkinud mittevaraline kahju. Kohtupraktikas on kinnistunud seisukoht, et mittevaralise kahju konkreetset suurust kannatanu tõendama ei pea, kahju hüvitamise nõude aluseks on teo asetleidmise fakt. Riigikohus on lahendis nr. 3-2-1-152-09 p.16 öelnud: Mittevaralise kahju hüvitamiseks on üldjuhul piisav nende asjaolude tõendamine, mille esinemisega seob seadus mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Isikliku õiguse rikkumise tagajärge - muudatuste tekkimist ja nende suurust inimese psüühikas - ei ole võimalik objektiivselt mõõta ega väljendada… mittevaralise kahju eest mõistliku rahasumma väljamõistmisel arvestab kohus, sõltumata poolte taotlustest, rikkumise laadi ja raskust, rikkuja süüd ning selle astet, poolte majanduslikku olukorda, kannatanu enda osa kahju tekkimises jt asjaolusid, millega arvestamata jätmine võiks kaasa tuua ebaõiglase hüvitise määramise. Sama ka lahendis 1-20-3535 (p.18). Kannatanu on juba varem, enne seda sündmust pikemat aega saanud psühhiaatrilist abi, s.t. et süüdistatava saadetud sõnumid ei olnud kannatanul psühhiaatrilise abi vajadust tekitavaks põhjuseks, vaid need süvendasid psühhiaatrilise abi vajadust. Arvestades

§ 134

lg.5 järgi kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist märgib kohus, et süüdistatav ilmselgelt ei mõista sellelaadilise süüteo tagajärgede raskust ja ta suhtub kannatanusse halvustavalt ka kohtuistungil. Kohus möönab, et selline suhtumine võib olla tingitud ka süüdistatava enda väga keerulisest terviseseisundist. Mittevaralise kahju suurust mõjutavad süüdistatava teo vähene intensiivsus (see on toime pandud ühtselt jätkuva teona lühikese aja jooksul ja ei olnud seetõttu kestev, süüdistatava poolt esitatud nõuet seoses kalmistupingiga oli eelnevalt selgitatud). Kohus on seisukohal, et Xxxxx xxxxxxxxale tekkinud mittevaralise kahju eest hüvitise väljamõistmisel tuleb arvestada, et kannatanu hirmu suurenemist saabuvate tagajärgede ees on mõjutanud süüdistatavast mitteolenevad asjaoludümberringi aset leidnud vargused, autojäljed kannatanu elukoha tee otsas jms. Kohus arvestab ka konkreetset olustikku- tegemist oli sugulaste vahel aset leidnud sündmusega, mille tegelike asjaolude väljaselgitamiseks olid võimalused olemas. Ajaliselt lähemas võrreldavas kohtupraktikas on samaliigilise süüteo puhul määratud mittevaralise kahju hüvitis 500 eurot (kriminaalasi 1-18-8872). Kohus leiab, et toodud näites on süüdistatava tegu olnud eriti jõhker- vahetu ähvardus nii laskerelva kui ka noaga, lisaks kannatanu vara tegelik süütamine. Käesolevas kohtuasjas nii ei ole. Ka ei esinenud selles asjas teo toimepanemisega ja olustikuga seotud leevendavaid asjaolusid. Muuliigilistes võrreldava raskusastmega süütegudes on kannatanule välja mõistetud mittevaralise kahju hüvitis 300 eurot (kriminaalasi 1-19-701) olukorras, kus kannatanu sai tervisekahjustused, s.h. roidemurru, korduvad rusikalöögid, füüsiline valu, kannatanule tekkis püsiv hirmutunne. Kriminaalasjas 117-10925 mõistis kohus mittevaralise kahju hüvitise summas 300 eurot, hinnates kannatanu füüsilised ja vaimsed kannatused mõõdukateks, ehkki kannatanu sai peavigastuse, talle tekkis füüsiline valu, tuli taluda operatsiooni ja sellega kaasnevat elukvaliteedi langust ja ebamugavustunnet. Ka selles kohtuasjas oli tegemist konfliktiga omavahel tuttavate isikute vahel (naabritega). 9 Käsitletava süüteo konkreetseid asjaolusid, kannatanule tekkinud tagajärgi ja kujunenud kohtupraktikat arvestades määrab kohus mittevaralise kahju hüvitise suuruse summas 450 eurot, mis sõnumite sisu ja ähvardavuse alusel jaguneb 150+200+100 eurot. Kohus leiab, et selline hüvitisesumma arvestab ka nii süüdistatava kui ka kannatanu sissetuleku määrasüüdistatava sissetulek (töövõimetoetus) on umbes 460 eurot kuus, kannatanu sissetulek (vanaduspension, andmed riigi õigusabi taotlusest tl.20) on umbes 400 eurot kuus. Hüvitise summa, mis on lähedal kannatanu ja süüdistatava ühe kuu sissetulekule, on mõistlik ega ole ebaõiglane kummagi poole suhtes. Kannatanu on esitanud

§ 113

lg.1 alusel tekitatud kahjuhüvitiselt viivise väljamõistmise nõude alates hagiavalduse esitamisest kuni kahju hüvitamiseni. Kohus mõistab viivise välja, kuid alates kohtuotsuse jõustumisest. Põhjuseks on, et varasemast ajast ei ole teada nõutava ega väljamõistetud summa suurus, selle on kohus määranud alles kohtuotsuses. 8.2.Tsiviilhagi varalise kahju hüvitamise nõudes (hagiavalduse terviktekst tl.30-33) on esitatud 08.09.2021.a. Kannatanu varalise nõude suurus on 2675,50 eurot (sellest mittevaralise kahju hüvitise arvel 1000 eurot), kohtuistungil avaldas kannatanu, et kahjunõudest tuleb maha võtta kahe jalgvärava hind, kuna need on enda mugavuseks tehtud (kannatanu ütlused kohtuistungil 05.01.2022.a 02:18:04). Arvestades jalgvärava hinda 30 eurot, on kannatanu vähendanud hüvitise nõuet 60 euro võrra. Tõendeid varalise kahju suuruse kohta (ostukviitungid või turuväärtus) esitatud ei ole. Samas ei pea kohus ostukviitungite puudumist takistuseks, kuna tunnistaja (kannatanu abikaasa) ütlustest selgub, et „hinnad on vaadatud kaubandusest“ (kohtuistungil 02:55:04) ja neid on võimalik aluseks võtta. Kohtule esitati ja kohus kohtuistungil uuris kannatanu elukohas tehtud fotosid (tl.92-102), mille kohta nii kannatanu Xxxxx xxxxxxxx kui ka tunnistaja Xxxxx andsid ütlusi. Fotodest ja antud selgitustest nähtub, et kannatanu krunt (s.t. hoonete juurde kuuluv maa-ala) on piiratud 1,20m kõrguse võrkaiaga ( 7 rulli võrku, üks rull 53 eurot, kokku 371 eurot), on paigutatud aiapostid (56 tk, kokku 425 eurot). Kannatanu on vahetanud sellega välja varasema puitaia. Kannatanu on paigutanud 3 väravat, millest on võimalik autoga läbi sõita (nt foto tl.99,100 (üks värav 150 eurot) ja 3 jalgväravat (nt. tl.96,97, üks värav 30 eurot). Kannatanu on paigutanud 5 liikumisanduriga prožektorit (1 prožektor 27 eurot) nii, et prožektorid valgustaksid iga nurga pealt (tl.93,94, 97,100,101,102), s.h. kaht garaaži (ühes auto ja teises ATV ja murutraktor). Kannatanu on paigutanud lukud väravatele (3 tk, a 10 eurot). kannatanu on pannud lukud ka kõigile hoonetele (kõik ei olnud varem lukustatud), kuid hoonete lukkusid ei ole kahju hulka arvatud. Veel on kahju hulka arvatud sissesõiduteele õuest umbes 150 meetri kaugusele pandud tross koos postidega (paigaldatud aastal 2020), kinnitustega ja tabalukuga ja sildiga (50 eurot). kannatanu on sellega taganud, et kõik sissesõiduteed, väravad ja hooned on liikumisanduri abil ja prožektoriga valgustatud. Seda kõike on tehtud pärast süüdistatavalt sõnumite saamist. Kannatanule tekitas muret ka, et koer oli aiast välja pääsenud (ehkki aed ei piiranud kogu kinnistut- kohtuistungil 01:53:31) ja tuli tagasi vigastatuna. Kannatanu sõnul on tal nüüd kõik valgustatud ja lukustatud, sest „… mul seal ümber igal pool varastavad“ (kohtuistungil 01:27:35). Süüdistatava kaitsja kaitseaktis vaidlustab esitatud kahju nõude, sama kohtulikus vaidluses. Kannatanu võib oma kinnistule seada turvaseadmeid, sellega saab vara väärtust suurendada. Seos Lombiga ei ole tõendatud. Kohus leiab, et kannatanu Xxxxx xxxxxxxxa nõue varalise kahju hüvitamiseks tuleb jätta rahuldamata järgnevalt esitatud põhjendustel. 8.2.1.KrMS § 37 lg.1 sätestab: Kannatanu on füüsiline või juriidiline isik, kelle õigushüve on tema vastu suunatud kuriteoga…vahetult kahjustatud. 10 KarS § 120 lg.1 sätetega kaitstav õigushüve on inimese tervis- kehaline ja vaimne heaolu. Riigikohus on lahendis nr. 1-21-1591 (p.11) öelnud: Seejuures peab õigushüve kahjustamine olema kriminaalmenetluse esemeks oleva kuriteo või õigusvastase teoga nii faktiliselt kui ka õiguslikult seotud. Menetletava kuriteo ja kannatanu kahju faktiline seos tähendab seda, et kannatanu õigushüve peab olema kahjustatud sellistel asjaoludel, mis olulises osas kattuvad menetletava kuriteo koosseisulistele tunnustele vastavate faktiliste asjaoludega. Õiguslik seos eeldab aga, et kuriteokoosseis, mille järgi kriminaalmenetlus toimub, peab olema määratud kaitsma vähemalt muu hulgas kannatanu individuaalõigushüve, mida kriminaalmenetluse esemeks oleva teoga kahjustati. See tähendab käesolevas asjas, et kuriteokoosseis, millele vastava teoga süüdistatav kannatanu Xxxxx xxxxxxxxa õigushüve kahjustas, peab olema määratudki kaitsma just seda õigushüve. Lahendis 3-1-1-97-10 on Riigikohus seisukohal, et kannatanu kahju peab tulenema kriminaalmenetluse aluseks oleva kuriteokoosseisuga kaitstava õigushüve rikkumisest (p.20). Kohus on eespool märkinud, et KarS § 120 lg.1 sätetega kaitstav õigushüve on inimese kehaline või vaimne tervis. Käsitletav süüteokoosseis ei ole määratud kaitsma kannatanu varalist sfääri ega varalisi hüvesid, varaliste väärtuste võimalik kahjustamine on kaitstav muude süüteokoosseisude abil. Xxxxx xxxxxxxxa poolt esitatud varalise kahju hüvitamise nõue on tema varaliste kulutuste, varalise hüve kaitsmise nõue, mis ei kuulu käsitletavast süüteost tuleneva kahjuna hüvitamisele. 8.2.2. Käesolevas süüteoasjas saaks kahju hüvitamise nõude aluseks olla

§ 1043

ja § 1045.

§ 1043

järgi teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.

§ 1045

lg.1 p.4 järgi on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige, kui see tekitati kannatanu isikliku õiguse rikkumisega. Tegemist on deliktilise vastutusega, mille rakendamise esmaseks eelduseks on kahju olemasolu ehk kahju tekkimine kahjustatud isikul. Kahju olemasolu hinnatakse

§ 127

sätete alusel.

§ 128

lg.2 järgi varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu.

§ 128

lg.3 loetleb, mida peetakse silmas otsese varalise kahju all: kaotsiläinud või hävinud vara väärtus või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemine, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.

§ 127

lg.1: Kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.

§ 127

lg.2 järgi Kahju ei kuulu hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. Kahjuhüvitusnõuet kontrollitakse diferentsihüpoteesi alusel: toimub isikul pärast kahju tekitanud sündmust oleva varalise olukorra võrdlus selle hüpoteetilise olukorraga, mis oleks eksisteerinud juhul, kui kahju tekitanud sündmust poleks toimunud. Selline võrdlus näitab ära ka kahju tekitanud sündmuse põhjuslikud tagajärjed (ehk põhjusliku seose

§ 127lg.4 mõttes).

Kohtul tuleb tuvastada, milliseid huve rikutud kohustus kaitsma pidi ja millise kahju ärahoidmine oli selle kohustuse eesmärk. Kohus on eespool näidanud, et käsitletava 11 õigusvastase teo- KarS § 120 lg.1 järgi kvalifitseeritava teo eesmärk on kaitsta kannatanu tervist, vaimset ja füüsilist heaolu. Kohus on eespool käsitlenud kannatanu vaimse heaolu kahjustamist ja mõistnud kannatanu kasuks selle hüvitamiseks välja mittevaralise kahju hüvitise. Kannatanu poolt tehtud rahalised kulutused, mille hüvitamiseks on esitatud varalise kahju hüvitamise nõue, ei ole diferentsihüpoteesist lähtudes hinnatav kahjuna, kuna kannatanu poolt tehtud varalised väljaminekud on jäänud kannatanu valdusesse, kannatanu kinnistule. Sellega ei ole tekkinud vähenemist kannatanu varalises sfääris. Kannatanu poolt taotletu ei ole paigutatav ühegi

§ 128lg.3 loetletud varalise kahju liigi alla.

Kannatanu rahapaigutus on füüsiliselt seotud kannatanu kinnistuga, kannatanu valduses ja kujutab endast investeeringut sellesse kinnisasja. Diferentsihüpoteesi järgi tuleb kahju tekitajal hüvitada tema rikkumisest tulenevad kahjulikud tagajärjed. Kannatanu otsustus suurendada temale kuuluva kinnisasja turvalisuse astet ja teha sellega seotud väljaminekuid ei ole omistatav süüdistatavale ei positiivse kahjuna ega negatiivse kahjuna, aga ka mitte normatiivse kahjuna. Kannatanule kuuluvat kinnisasja ega selle väärtust ei ole süüdistatavale inkrimineeritud teoga vahetult kahjustatud. Õiguskirjanduses on märgitud (Võlaõigusseadus I.Üldosa. Kommenteeritud väljaanne, Tallinn 2016 lk.659): …kahju hüvitamise nõude aluseks olev norm/kohustus ei ole mõeldud mitte kõikide mõeldavate rikkumiste kausaalsete tagajärgede ärahoidmiseks, vaid üksnes teatud konkreetsete kahjude vältimiseks. Kohus on eespool p.8.2.1. käsitlenud, millise õigushüve kaitseks on süüdistatava poolt rikutud norm (KarS § 120 lg.1) ellu toodud. Selle hulka ei kuulu kannatanu kinnisasja vm varalise olukorra parendamine.

§ 127lg.2 järgi ei saa sellist nõuet lugeda ka normatiivseks kahjuks.

Kannatanu on käsutanud oma varalisi vahendeid omal äranägemisel ja kannab sellest otsustusest tulenevat riski. Õiguskindlusest tulenevalt ei saa sellist kannatanu poolt võetud kulutuste kandmise riski panna süüdistatava kanda. 8.2.

1. Kohus on eespool käsitlenud ja kohtumenetluses uurinud tõendeid kannatanu poolt tehtud varaliste väljeminekute kohta- aia ehitamiseks ja muude turvameetmete rakendamiseks. Kohus on eespool p.8.2.1., p.8.2.
2. käsitlenud põhjusi, miks kannatanu varalise kahju hüvitamise nõue käesolevas asjas hüvitamisele ei kuulu. Seetõttu kohus ei käsitle siinkohal põhjalikumalt kannatanu poolt tehtud väljaminekute vastavust soovitud eesmärgile, kuid märgib, et tehtud kulutused ei ole kirjeldatud ohu tõrjumiseks kohased ega mõistlikud. Küll aga on need kohased kannatanule kuuluva kinnisasja investeeringuna. Loetletud põhjendustel jääb kannatanu nõue varalise kahju hüvitamiseks rahuldamata. Kannatanu sõidukulu seoses kriminaalmenetlusest osavõtuga on hüvitatav KrMS § 178 lg.1 p.3 alusel menetluskulusid käsitlevas osas. Kannatanu tsiviilhagist (kokku 2675,50 eurot) kuulub hüvitamisele 450 eurot. Samas leiab kohus, et tsiviilhagi rahuldamise määra arvutamisel ei pea lähtuma mittevaralisest nõudest suurusega 1000 eurot, kuna hagis ja lõppsõnas palus kannatanu mittevaralise kahju hüvitamist kohtu õiglasel äranägemisel. Sel põhjusel on põhjendatud lugeda, et kannatanu tsiviilhagi on rahuldatud mittevaralise kahju osas ja hagi jääb rahuldamata varalise kahju nõude osas.
3. Kriminaalmenetluse kulud. Kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu ja kulud kogusummas 49,20 eurot (tl. 82-85). Lisaks on kaitsjale väljamakstud tasu ja hüvitatud kulud kohtumenetluses summas 938,88 eurot. Kokku on kaitsjale väljamakstud tasu ja hüvitatud kulud summas 988,08 eurot. 12 Menetluskuluks on KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel ka süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 09.12.
4. a vastu võetud (kehtiv alates 01.01.2022.a) määruse nr 116 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt on käesoleval ajal töötasu alammääraks 654 eurot. Seega on sundraha suuruseks 981 eurot. Kannatanule riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu (KrMS § 175 lg.1 p.4) on 847,20 eurot. Kohus on vähendanud seejuures taotletud tasu kohtuistungil osalemise aja eest, kuna „Korra“ § 1 lg.2 järgi istungi vaheaeg, mis kestab kauem kui 30 minutit, tasustamisele ei kuulu. 05.01.2022 kestis kohtuistungi vaheaeg 1 tund. Samuti jääb tasuarvestusest välja aeg 9 minutit tutvumise eest 13.09.2021 kohtumäärusega, kuna sel kuupäeval ja enne seda kohtu määrust tehtud ega väljastatud pole. 15.09.2021.a tehtud määrusega tutvumine on tasu hulka arvestatud 17.09.2021.a. tegevusena. Kannatanu sõidukulu KrMS § 178 lg.1 p.3 alusel ei olnud kohtuotsuse tegemise ajaks summaliselt kindlaks määratud ja määratakse eraldi määrusega. Kokku on Jaanus Lombi kriminaalasjas teadaolevad riigi tuludesse hüvitatavad menetluskulud kokku on 2816,28 eurot. Kohus peab põhjendatuks rakendada Jaanus Lombi puhul menetluskulude hüvitamisel KrMS § 180 lg.3 sätteid ja jätta osa menetluskulusid riigi kanda. Kannatanu on töövõimetu ja keerulise terviseseisundiga isik, selle kohta kogus kohus andmeid menetluse kestel perearstilt (tl.52, 54). kaitsja taotles tema kaitsealusele kohtuarstliku ekspertiisi määramist, et teha kindlaks, kas süüdistatav on võimeline osalema kohtuistungitel. Kohtuistungil kaitsja loobus sellest taotlusest. Süüdistatav osales kohtuistungil peamiselt lamades. Süüdistatava sissetulek on töövõimetoetus, süüdistatavale kaasneb kohustus hüvitada kannatanule kahju. Need on asjaolud, mille tõttu kohus määrab süüdistatavalt välja mõistetud menetluskulude jätmise osaliselt riigi kanda. KrMS § 180 lg 3 alusel määrab kohus Jaanus Lombi riigi tuludesse hüvitatavaks menetluskulude summaks 530 eurot, millest 300 eurot riigi õigusabi tasu, 200 eurot sundraha katteks ja 30 eurot kannatanu riigi õigusabi tasu katteks. Jaanus Lombilt mõistab kohus välja 530 eurot riigi tuludesse menetluskulude katteks. Tsiviilhagiga seotud kannatanu Xxxxx xxxxxxxxa menetluskulud on: kannatanule riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud kokku 847,20 eurot ja kannatanu esindaja tasu enne riigi õigusabi määramist. Kannatanu esindaja on esitanud menetluskulude nimekirja (tl.108-110), milles taotleb kannatanu poolt kantud õigusabikulude hüvitamist kokku summas 350,01 eurot perioodi eest, mil riigi õigusabi ei olnud kannatanule veel määratud, kuid esindaja osutas õigusabi kannatanu ja esindaja vahelise kokkuleppe alusel. Esindaja tunnihind on 100 eurot, lisandub käibemaks. Tegevuste aruandes on näidatud järgmised tegevused ja ajakulu: -19.08.2021 suhtlus kliendiga 15 minutit- 25 eurot; -23.08.2021 dokumentidega tutvumine, esmane suhtlus kliendiga 55 minutit- 91,67 eurot; -24.08.2021 sõit Tartu-Jõgeva 50 minutit, 41,67 eurot; -24.08.2021 suhtlus kliendiga enne ja pärast kohtuistungit, istungil osalemine (1 tund), 1 tund 30 minutit- 150 eurot; -24.08.2021 sõit Jõgeva-Tartu 50 minutit, 41,67 eurot. Kokku ajakulu 4 tundi 350,01 eurot. 13 Kohus hindab esmalt kannatanu lepingulise esindaja tunnihinda, mis on 100 eurot. Käesolevas tsiviilasjas on hageja lepingulise esindajana osalenud vandeadvokaadi abi Jaanika Reilik-Bakhoff. Kohus leiab, et arvestades käeoleva tsiviilasja käiku ehk asjaolu, et kannatanu esindaja on väljaspool riigi õigusabi osutamist osutanud kannatanule õigusabi menetluse esmases faasis, saab lugeda põhjendatuks hageja esindaja tasumäära, mis on 100 eurot ühe töötunni eest. Kohus revideerib esindaja ajakulu õigusteenusele ja peab põhjendatuks ajakulu suhtlusele kliendiga ja dokumentidega tutvumisele enne eelistungit 40 minuti ulatuses (mitte 15+55 minutit). Kannatanu oli eelistungile kutsutud põhjusel, et kohus saaks talle selgitada tsiviilhagi esitamisega seonduvat. Selliseks eelistungiks ettevalmistamiseks vajalik aeg ei ületa 40 minutit, see on piisav ka olemasolevate dokumentidega tutvumiseks. 24.08.2021.a toimunud kohtuistungi ajakulu vastab umbes eelistungi kestusele, samas ei pea kohus põhjendatuks lisada täiendavat suhtlusaega kliendiga. Esindaja tegevused ja ajakulu väljenduvad üldjuhul kohtule esitatud menetlusdokumendis või menetlustoimingule kulunud ajas. Kuna 24.08.2021 toimus eelistung, millele eelnevalt on esindaja juba kannatanuga suhelnud (
5. ja 23.08.2021), dokumentidega tutvunud, siis on ülemäärane lisada sellele täiendavat aega eelistungipäeval. Kohus loeb põhjendatud ajakuluks 24.08.2021 eelistungi aja 1 tund. Kannatanu esindaja sõiduaeg 24.08.2021 Tartust Jõgevale 50 minutit ja Jõgevalt Tartusse 50 minutit, kokku taotletud tasu selle eest 41,67+41,67=83,34 eurot. Kohus on seisukohal, et kannatanu esindaja sõidule kulunud aja eest arvutatud tasu ei saa vastaspoolelt välja mõista, mistõttu kohus selle tasu suurust ka ei arvuta. Riigikohus on lahendis nr. 3-2-1-65-13 p.17 olnud seisukohal, et: Kolleegium leiab, et eelkõige võib lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks kuluks, mille hüvitamist saab nõuda teiselt menetlusosaliselt, olla õigusteenuse osutamise tasu (advokaaditasu AdvS § 60 tähenduses). Lisaks võib hüvitatavaks menetluskuluks olla otsene sõidukulu, s.o transpordikulu…. Kolleegiumi arvates ei võimalda TsMS §-d 174 ja 175 ega § 144 p 1 ning korra § 1 mõista menetlusosaliselt välja hüvitist teise menetlusosalise lepingulise esindaja sõidule kulunud aja eest. TsMS § 217 lg 6 kohaselt on esindaja käitumine ja teadmine võrdsustatud menetlusosalise käitumise ja teadmisega. Kuivõrd TsMS § 144 p 2 järgi ei ole menetluskuluks menetlusosalise sõidu ajakulu, ei ole seda ka esindaja kohtuistungile sõitmise ajakulu. Seega ei kuulu vastaspoole hüvitatava menetluskulu hulka esindaja ajakulu sõidule. Esindaja sõidukulu (transpordikulu, s.o. bussipileti või autokütuse maksumus) hüvitamist taotletud ei ole. Kohus loeb põhjendatud ja vajalikuks kuluks kannatanu õigusabi kulu enne riigi õigusabi osutamist 1 tunni 40 minuti eest, mis on (lähtudes tunnitasust 100 eurot) 66,40+100=166,40 eurot. Lisandub käibemaks 33,28 eurot, kokku 199,68 eurot. Kokku kannatanu tsiviilhagiga seotud õigusabikulud 1046,88 eurot (847,20+199,68=1046,88 eurot. Kohus on kannatanule määranud esindaja riigi õigusabi korras üksnes tsiviilhagiga seotud toiminguteks. Seega on kannatanu riigi õigusabi kulud kogu ulatuses tsiviilhagiga seotud menetluskulud. KrMS § 182 lg.2 sätestab: Tsiviilhagi…osalise rahuldamise korral jaotab kohus tsiviilhagi…menetlemisest tingitud kulud kõiki asjaolusid arvestades kannatanu ja süüdimõistetu vahel. Arvestades tsiviilhagisse kuuluvate nõuete osakaalu ja tsiviilhagi rahuldamise ulatust, jaotab kohus tsiviilhagi menetlemisest tingitud kulud süüdistatava ja kannatanu vahel nii, et kannatanu õigusabikuludest jääb 2/3 kannatanu kanda ja 1/3 süüdistatava kanda. 14 TsMS § 190 lg.4 järgi Kui hageja… sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud täies ulatuses riigi tuludesse välja. Kuna kannatanu tsiviilhagi jääb 2/3 ulatuses rahuldamata, kuuluvad tema menetluskulud kannatanult väljamõistmisele. Seega jääb kannatanu riigi õigusabikuludest (847,20 eurot) 2/3 ehk 564,80 eurot kannatanu Xxxxx xxxxxxxxa kanda ja 1/3 ehk 282,40 eurot Jaanus Lombi kanda. Kannatanu õigusabi kulu enne riigi õigusabi määramist 199,68 eurot jääb 273 ulatuses (summas 133,12 eurot) Xxxxx xxxxxxxxa kanda ja 1/3 ulatuses ehk 66,56 eurot Jaanus Lombi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Ülle Raag 15