Obsah (7)

§ 152§ 124§ 46§ 71§ 2§ 62§ 43

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-21-648 Määruse kuupäev 26. november 2021 Kohtunik Kadri Palm Kohtuasi Andres Möldri (Mölder) kaebus Võru Maavalitsuse õigusvastaselt võõrandatud vara t

) § 124 lg 1 alusel kontrollib kohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt.

§ 152

lg-st 3 tulenevalt võib kohus kaebetähtaja järgimist kontrollida ja ennistamise taotluse lahendada ka enne kaebuse menetlusse võtmist. Menetluse lõpetamise aluseks sellises olukorras on

§ 152

lg 1 p 2, mille kohaselt lõpetab kohus menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt

§ 124lg-le 2.

1. Kohus jääb jätkuvalt seisukoha juurde, et vaatamata sellele, et kohtule ei ole täpselt teada, millal sai kaebaja teada vaidlustatud haldusaktist, s.t
2. aprilli
3. a otsusest nr 56121, ning millal ja kuidas see kaebajale väljastati, saab kohtuasja materjalidest nähtuvalt siiski järeldada, et kaebaja on esitanud kohtule kaebuse kaebetähtaega rikkudes.
4. A. Mölder on esitanud kaebuse Võru Maavalitsuse õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise komisjoni
5. aprilli
6. a otsuse nr 56121 tühistamiseks ja asja uueks otsustamiseks kohustamiseks.

§ 46

lg 1 kohaselt võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates. Vastavalt

§ 46

lg-le 2 võib kohustamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti andmisest või toimingu tegemisest keeldumise teatavakstegemisest arvates.

1. Kaebaja märkis kohtule esitatud kaebuses, et kaebaja suguvõsale arusaamatutel põhjustel anti vaidlusalused maad Jaan Trollale ning vaidlused lõppesid sellega, et kaebaja andis
2. aastal asja kohtusse, kuid avaldust vastu ei võetud. Lisaks selgitas kaebaja
3. novembri
4. a vastuses, et kaebaja isa tegeles ise nende maadega seonduvalt ning kaebaja sellest teadlik ei olnud. Kaebaja sai
5. aastal teada enda isa pöördumisest kohtu poole. Seepeale hakkas kaebaja kõiki dokumente otsima ja arhiivide poole pöörduma. Aastal 2009 sai esimest korda kaebaja suguvõsa poolt pöördutud Riigikohtu poole.
6. Kaebaja eeltoodud põhjendustest nähtuvalt võib mõista, et kaebajale vaidlustatud Võru Maavalitsuse õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise komisjoni
7. aprilli
8. a otsust nr 56121 teatavaks ei tehtud. Seega tuleb kaebuse tähtaegsuse hindamisel lähtuda

§ 46lg-st 7.

2 15.

§ 46

lg 7 sätestab: „Kui haldusakti või keeldumist ei ole kaebajale teatavaks tehtud, kuid ta on haldusaktist või keeldumisest muul viisil teada saanud, ent viivitanud ebamõistlikult tühistamis- või kohustamiskaebuse esitamisega, loetakse kaebetähtaeg möödunuks.“

1. Kui isikule ei ole haldusakti teatavaks tehtud, võib talle muul viisil olla üheselt selgunud, et on olemas teda puudutav haldusakt. Kaebuse esitamise tähtaega ei loeta möödunuks, kui isik on teatavaks tegemata haldusakti mõistliku aja jooksul välja nõudnud (Riigikohtu
2. jaanuari
3. a otsus asjas nr 3-3-1-82-07;
4. mai
5. a määrus asjas nr 3-3-1-23-07;
6. aprilli
7. a määrus asjas nr 3-3-1-19-09;
8. mai
9. a määrus asjas nr 3-3-1-23-07, p 10). Seejuures on üldjuhul peetud mõistlikuks ajaks haldusakti väljanõudmiseks umbes 30 päeva ning kaebuse esitamiseks halduskohtusse samuti 30 päeva (vt Riigikohtu
10. mai
11. a määrus asjas nr 3-3-1-23-07, p-d 10-12;
12. aprilli
13. a määrus asjas nr 3-3-1-3-13, p-d 16 ja 18; vt ka Riigikohtu määrus asjas nr 3-3-1-91-14, p 10).
14. Määruse p-s 13 välja toodud kaebaja selgitustest nähtuvalt sai kaebaja maade tagastamata jätmisest teada aastal 2008 ning arvestades, et kaebaja sõnul hakkas ta seepeale astuma samme haldusakti väljanõudmiseks ja ta pöördus
15. aastal kohtu poole, mõistab kohus, et igal juhul oli kaebajale vaidlusalune
16. aprilli
17. a otsus nr 56121 olemas
18. aastal. Sõltumata sellest, et kohtule ei ole teada, millisel kuupäeval sai kaebaja teada otsusest nr 56121 ning milline aeg kulus tal haldusakti väljanõudmiseni, leiab kohus, et kaebaja on ilmselgelt ebamõistlikult viivitanud halduskohtule kaebuse esitamisega. Et kaebaja esitas halduskohtusse kaebuse
19. veebruaril 2021, on antud asjas haldusakti saamise ja kaebuse esitamise vahele jääv aeg enam kui 10 aastat. 18.

§ 71

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel.

1. Tartu Halduskohtu
2. novembri
3. a määrusest tulenevalt tuli kaebajal seitsme päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates kõrvaldada kaebuses esinevad puudused, s.o märkida, kuidas ja millal sai kaebaja teada vaidlustatud haldusaktist, ning esitada kohtule kaebetähtaja ennistamise taotlus koos põhjendustega, miks kaebaja esitab praeguses asjas kaebuse seaduses toodud tähtaega rikkudes. Kuigi kaebaja ei ole oma
4. novembri
5. a vastuses märkinud, et esitab taotluse kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks, kuid kaebaja on selgitanud, et kui kaebaja suguvõsa (kaebaja on kasutanud „meie“ vormi) oleks saanud kõik nende seisukohti tõendavad dokumendid varem, oleks ka kohtusse pöördumine toimunud varem, mõistab kohus

§ 2

lg-st 4 tulenevalt, et kaebaja tegelik tahe oli kohtule esitada mh kaebetähtaja ennistamise taotlus. 20.

71 lg 3 kohaselt märgitakse tähtaja ennistamise avalduses tähtaja ennistamise aluseks olevad asjaolud ja nende põhjus. Näitlik loetelu võimalikest mõjuvatest põhjustest on esitatud

§-s

1. Mõjuvaks põhjuseks saavad olla objektiivsed asjaolud, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa ning mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist. Mõjuva põhjusega ei ole tegemist, kui kaebuse esitamine oli küll raskendatud või ebamugav, kuid siiski võimalik. Subjektiivse asjaoluna on Riigikohus pidanud mõjuvaks põhjuseks õiguslikes küsimustes kogenematu isiku eksimust protsessitoimingutes, kuid on rõhutanud, et ka sel juhul ei saa tähtaja ületamine olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad. Vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb arvestada nii objektiivseid asjaolusid (protsessiõigusliku küsimuse keerukus) kui ka subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemustest. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul. Kahtluse korral oma õiguslikes teadmistes peab õiguslikes küsimustes kogenematu isik 3 mõistliku aja jooksul otsima professionaalset abi (vt Riigikohtu
2. oktoobri
3. a määrus asjas nr 3-3-1-57-02, p 19;
4. jaanuari
5. a määrus asjas nr 3-3-1-75-08, p 17). Kaebuse esitamise tähtaja ennistamine on võimalik üksnes juhul, kui on esinenud olulised ja kestvad takistused kaebeõiguse kasutamiseks ettenähtud ajaperioodi jooksul ning isiku eelduslikult rikutud õigus kaalub üles õiguskindlusele rajanevad teiste isikute õigused ja huvid (nt Riigikohtu
6. juuni
7. a määrus asjas nr 3-3-1-30-13, p 12;
8. aprilli
9. a määrus asjas nr 3-3-1-26-06, p 12).
10. Kaebaja tõi
11. novembri
12. a vastuses esile, et kaebaja suguvõsal tekkisid probleemid alles pärast J. Trolla surma, kui selgus, et viimane pärandas kaebaja suguvõsa asemel maad kellelegi teisele, kuigi algselt lubas J. Trolla maad pärandada kaebajale. J. Trolla eluajal sai kaebaja suguvõsa maad kasutada ning sinna ka kasvuhoone ehitada, istutada puid ja rajada tee. Kui kaebaja suguvõsa oleks saanud kõiki nende seisukohti tõendavad dokumendid varem, oleks kohtusse pöördumine toimunud ka varem.
13. Kohtu hinnangul puuduvad objektiivselt mõjuvad põhjused, õigustamaks kaebuse esitamata jätmist enam kui 10 aastat. Kohtusse pöördumise takistuseks ei saanud olla asjaolu, et kaebajale ei olnud teada tõendid, mis kaebaja väiteid maa omandiõiguse kuuluvuse osas kinnitaks, või et nende kogumine oli kaebajal pooleli. Viimati mainitu võis küll raskendada kaebuse esitamist, kuid kaebuse esitamine oli siiski võimalik. Asjas uue tõendi leidmine võib olla aluseks üksnes haldusmenetluse uuendamiseks, mida kohus on selgitanud ka
14. aprilli
15. a määruse p-des 9-10 ning millega on ringkonnakohus ka nõustunud (vt Tartu Ringkonnakohtu
16. oktoobri
17. a määruse p 11), mitte aga kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks.
18. Ühtlasi ei ole määravat tähtsust asjaolul, et kaebaja suguvõsa lootis, et maade omanik pärandab kaebaja suguvõsale vaidlusalused maad ja kuni J. Trolla surmani oli kaebaja suguvõsal õigus neile tagastamata maad kasutada. Maa kasutusõigus või maa omaniku kavatsus teha kaebaja suguvõsa kasuks testament, ei anna kaebajale õigustatud ootust, et kaebaja saab talle tagastamata maade omanikuks.
19. Lisaks peab kohus oluliseks märkida, et kaebuse lisana esitatud Jakob Möldrile väljastatud väljaostuakt, mille puhul on kaebaja sõnul tegemist uue tõendiga ning mis samuti kinnitab maa omandiõigust, oli kohtute infosüsteemist nähtuvalt kaebajal olemas juba augustis
20. Nimelt esitas kaebaja
21. augustil 2020 vastuse hagile tsiviilasjas nr 2-20-9713, millele oli lisatud ka viidatud tõend. Kuna
22. augustil 2020 esitatud vastuses hagiavaldusele rõhutas kaebaja lisaks seda, et enne hagiavalduse koostamist pöördus kaebaja juristide poole, ei saa kaebajat pidada ka isikuks, kes ei ole võimeline ise välja selgitama haldusakti vaidlustamise korda või otsima õigeaegselt kvaliteetset õigusabi. Seega saab kaebajale ette heita seda, et kaebaja ei pöördunud viivitamatult kohtusse ka pärast õigusabi saamist ja väljaostuaktist teadasaamist. Kohus võtab viidatud
23. augusti
24. a vastuse hagiavaldusele praeguse asja materjalide juurde (

§ 62lg 2).

1. Eeltoodud põhjendustele tuginedes jätab kohus kaebaja taotluse kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata ning lõpetab praeguse haldusasja menetluse.
2. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 43

lg 1 p-le 2 ei ole menetluse lõpetamise korral samas asjas halduskohtule kaebuse esitamine lubatud. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik 4