KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 27. jaanuar 2022, Tartu (kirjalikus menetluses) Kriminaalasja number 1-21-6630 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmu

§ 119

lg 1 järgi Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdistatava Erki Ivanovi (ik 38310126524) kaitsja Anu Pärteli apellatsioon RESOLUTSIOON Jätta Erik Ivanovi kaitsja Anu Pärteli apellatsioon Tartu Maakohtu

1. detsembri 2021 otsuse peale kriminaalasjas nr 1-21-6630 läbi vaatamata ja tagastada see apellandile. Määrata advokaadibüroole In Jure vandeadvokaat Anu Pärteli poolt Erki Ivanovile käesolevas apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 135,60 eurot (sealhulgas käibemaks 22,60 eurot). Mõista Erki Ivanovilt menetluskuluna välja 135,60 eurot apellatsioonimenetluses kaitsja Anu Pärteli poolt osutatud õigusabi eest. Erki Ivanovil tuleb väljamõistetud menetluskulud tasuda määrusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. 1 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Süüdistus Tartu Maakohtu
2. detsembri 2021 otsusega tunnistati E. Ivanov süüdi KarS §

§ 119lg 1 järgi selles, et tema koos Kalmer Tilgandiga 15.

juunil 2021 kella 00.00 paiku Põlvamaal Räpina vallas Räpina linnas Võhandu tn 10-4 elutoas grupis peksid rusikatega ning kägistasid voodile pikali surutud kannatanut I.S. it. Grupis peksmine seisnes selles, et esmalt E. Ivanov lõi kannatanule jalaga kubeme piirkonda ning seejärel haaras kannatanul parema käega kõrisõlmest kinni, surus ta voodile pikali ning hakkas teda koos K. Tilgandiga, kes samuti kägistas kannatanut, peksma näkku ja rindkeresse, mille tagajärjel sai I.S. i järgmised tervisekahjustused: kilp- ja sõrmuskõhre vasakpoolsed murrud kõripiirkonnas; verevalumid kõri limaskestal; traumaatiline nahaalune õhusisaldus näo- ja kaelapiirkonnas ning õhk keskseinandis; nahaalused verevalumid vasaku silma ümber, kaelal mõlemapoolselt, rindkere ülaosas, paremal õlavarrel. I.S. i kaelapiirkonnas esinenud vigastused ja nende tüsistused koosvõetuna põhjustasid eluohtliku kaela- ja kõriturse, mille tõttu tekkis I.S. il hingamispuudulikkus ning ta vajas kopsude kunstlikule hingamisele viimist. Maakohtu otsus Maakohus karistas E. Ivanovi KarS §

§ 119lg 1 järgi, kohaldades Kar

S § 63 lg 1 sätteid, 4 aastase vangistusega. E. Ivanovile karistust mõistes leidis maakohus, et E. Ivanovi süüd võib pidada suureks. Süüd suurendab asjaolu, et süüdistatav realiseeris kaks süüteokoosseisu. Süüdistatav kasutas kannatanu suhtes vägivalda koos K. Tilgandiga ning see ei seisnenud vaid ühes käitumisaktis, vaid mõlemad lisaks kannatanu kaelast kägistamisele lõid kannatanut korduvalt rusikatega nii näkku kui rindkeresse. Kannatanu rünne sai alguse sisuliselt tühisel põhjusel (5 euro kadumine). E. Ivanov (ja ka K. Tilgand) on kinnitanud, et kannatanu oma käitumisega tegelikult mingit põhjust enda ründamiseks ei andnud. Kohtu arvates oli süüdistatavate teopanus võrdne. Kohtu arvates suurendas E. Ivanovi süü suurust tema isik. E. Ivanov on varem korduvalt vägivalla kasutamisega seotud kuritegusid toime pannud. Seega ei ole varasemad karistused suutnud teda mõjutada hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Korduv karistatus vägivalla kasutamisega seotud süütegude eest annab alust järeldusele, et süüdistatavale on iseloomulik konfliktide lahendamine vägivaldselt, mis teeb nad teistele ühiskonnaliikmetele ohtlikuks. Süüdistatavat iseloomustab negatiivselt ka alkoholiga liialdamine. Politsei- ja Piirivalveameti õienditest nähtub, et 2021 aasta esimesel poolel on seoses alkoholi liigtarvitamisega E. Ivanov politseiga kokku puutunud 3 korda. Ka käesoleva kuriteo toimepanemise ajal oli E. Ivanov alkoholijoobes. Kalduvus alkoholiga liialdada suurendab süüdistatava isikust tulenevaid ohte. E. Ivanovi karistust raskendavaks asjaoluks luges kohus kuriteo toimepanemist grupis. E. Ivanovi karistust kergendava asjaoluna arvestas kohus süü puhtsüdamlikku kahetsust, mida E. Ivanov kohtuistungil avaldas. Kannatanu kinnitusel palus E. Ivanov temalt andeks juba peale juhtunut. Kohus leidis, et kuna E. Ivanov on varem vägivallakuritegusid toime pannud isik ega ole teinud varem mõistetud karistustest (vangistustest) järeldusi, ei saa talle mõista kergemaliigilist 2 karistust – rahalist karistust ning teda tuleb karistada reaalse vangistusega. Süü suurust arvestades leidis kohus, et seda tuleb teha sanktsiooni keskmisest suuremas määras. APELLATSIOON Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni E. Ivanovi kaitsja, kes palub Tartu Maakohtu otsuse tühistada E. Ivanovile mõistetud karistuse osas ja mõista talle kergem karistus. Apellatsioonis leiab kaitsja, et E. Ivanovi süüteopanus on siiski veidi väiksem kui K. Tilgandil. Seda seetõttu, et kuigi E. Ivanov ründas kannatanut esimesena, püüdis ta hiljem takistada kannatanu ründamist K. Tilgandi poolt. Kaitsja leiab, et kuigi E. Ivanovi on varasemalt korduvalt karistatud vägivallaga seotud kuritegude toimepanemise eest, ei suurenda see tema süü suurust käesolevas kriminaalasjas. Kohus on märkinud, et süüdistatava karistust raskendab ka kuriteo toimepanemine grupis. Kaitsja kohtu taolise järeldusega ei nõustu. Kaitsja arvates annavad E. Ivanovi ja K. Tilgandi ütlused kohtus aluse järelduseks, et E. Ivanov tegutses üksinda, mitte aga grupis K. Tilgandiga. E. Ivanovi suhtes esineb kergendav asjaolu, milleks on puhtsüdamlik kahetsus, mida ta avaldas kohtuistungil. Samuti saab ja tuleb arvestada sedagi, et pärast rünnet juba kohe E. Ivanov vabandas kannatanu ees. RINGKONNAKOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED Kriminaalkolleegium leiab üksmeelselt, et E. Ivanovi kaitsja apellatsioon on ilmselt (ilmselgelt) põhjendamatu, ja jätab selle seetõttu kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata. Maakohus ei ole rikkunud ei materiaal- ega menetlusõigust; muu hulgas on seaduslik ja kohtupraktikaga kooskõlas E. Ivanovile mõistetud karistus (seda nii karistuse liigi kui ka määra osas). Eeltoodu alusel ning juhindudes KrMS § 326 lg-st 3 jätab ringkonnakohus apellatsiooni läbi vaatamata. Kohtukulu Kaitsja vandeadvokaat A. Pärtel on esitanud koos apellatsiooniga ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaks määramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal kohtuotsusega tutvumisele, kliendiga vestlusele ja apellatsiooni koostamiseks kokku 125 minutit, mille eest soovib tasu 135,60 eurot (sealhulgas käibemaks 22,60 eurot). Ringkonnakohus peab kaitsjatasu nõuet põhjendatuks ja rahuldab selle. Kuna kaitsja apellatsioon oli põhjendamatu ja maakohtu otsus jääb muutmata, tuleb KrMS § 185 lg 2 esimesest lausest tulenevalt jätta menetluskulu summas 135,60 eurot E. Ivanovi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus 3