1-22-605/5

(21750000064)Kohtunik Orvi Koik Vaidlustatud lahend Riigiprokuratuuri

1. detsembri
2. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik X esindaja vandeadvokaat Üllar Talviste, kaebus RESOLUTSIOON
3. Riigiprokuratuuri määrus, millega jäeti rahuldamata X kriminaalmenetluse alustamata jätmise peale, jätta muutmata.
4. X esindaja vandeadvokaat Üllar Talviste kaebus jätta rahuldamata. esindaja kaebus Edasikaebamise kord Määrus on lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
5. 24.11.2021 esitas X lepinguline esindaja Lääne Ringkonnaprokuratuurile kuriteoteate, milles taotleti kriminaalmenetluse alustamist KarS § 121 (kehaline väärkohtlemine) või KarS § 2911 (riikliku järelevalve ebaseaduslik teostamine) ja KarS § 291 (võimuliialdus) tunnustel. Kaebuses märgitu kohaselt sõitis X 29.07.2021 koos abikaasaga D-ga oma isikliku sõiduautoga Suzuki Jimni (reg nr XXXXXX) Väklu teel Veske külas Saaremaa vallas suunaga Veske küla poole ning pinnaseteel tuli neile vastu teine sõiduauto, mis rammis tahtlikult X auto juhipoolse ukse sisse, põhjustades sellega auto ümbermineku 420 kraadi ja selle kukkumise kraavi (X auto tegi täisringi ja jäi seisma küljele). Otsasõidu tagajärjel purunes X auto täielikult (raam läks kõveraks, vaja oleks kerevahetust, klaasid jne), tekitades materiaalse kahju ca 4000 eurot ning lisaks materiaalsele kahjule sai X peapõrutuse ja ca 10 cm haava pealaele. X-l oli 2020 seljaoperatsioon ning selle põrutuse tagajärjel hakkas uuesti pidevalt valutama selg. Peale otsasõitu ja auto ümberkukkumist tuli juhi akna juurde otsasõitnud auto juht, kes oli riietatud keskkonnainspektori vormirõivasse, keelas korduvalt Xl autost lahkuda ning lukustas X parema käe käeraudadega. Kuriteoteates märgitu kohaselt on tegemist tahtliku kehavigastuste tekitamisega, mis on vähemasti KarS § 121 ehk kehaline väärkohtlemine või siis KarS § 2911 sätestatud tegu – riiklikku järelevalvet teostava või kohalikule omavalitsusele seadusega pandud järelevalvekohustust täitva ametiisiku poolt teadvalt ebaseadusliku otsuse või toimingu tegemine või otsuse või toimingu ebaseaduslikult tegemata jätmine, kui sellega on tekitatud oluline varaline kahju või kui sellega on teisele isikule, välja arvatud riik ja kohalik omavalitsusüksus, põhjustatud muu raske tagajärg. Juhtumi osas on ka alustatud väärteomenetlus nr XXXXXXXXXXXXX ning kuna lahendit pole vastu võetud, siis pole X kindlustusel võimalik välja 1

(5)nõuda liiklusõnnetuse skeemi, fotosid ja vaatlusprotokolli, et saada materiaalse kahju hüvitust. 15.11.2021 teatas väärteomenetleja IÕ, et läbiviidud toimingute tulemusel ei ole ilmnenud alust juhtumi kohta kriminaalasja alustada.

1. 03.12.2021.a. koostas Lääne Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Rainer Amur kriminaalmenetluse alustamata jätmise teate nr
2. Kriminaalmenetlus jäeti alustamata KrMS § 199 lg 1 p 1 lähtudes, s.o kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu.
3. 13.12.2021 esitas X esindaja Andres Tamm Riigiprokuratuurile kriminaalmenetluse alustamata jätmise peale kaebuse, milles ei nõustu kriminaalmenetluse alustamata jätmisega. Riigiprokuratuuri määrus
4. Riigiprokuratuur jättis 28.12.2021 määrusega X esindaja kaebuse rahuldamata, asudes seisukohale, et Lääne Ringkonnaprokuratuur on materjale objektiivselt käsitledes jõudnud õigustatud järeldusele kriminaalmenetluse aluse puudumise kohta kõnealusel juhul. Riigiprokurör nõustus Lääne Ringkonnaprokuratuuri seisukohtadega ega pidanud vajalikuks vaidlustatud kriminaalmenetluse alustamata jätmise teates juba eelnevalt esitatut korrata. Täiendavalt märkis riigiprokurör järgmist.
5. Kriminaalmenetluse alustamiseks peab uurimisasutusel või prokuratuuril tekkima temale esitatud materjalide pinnalt siseveendumus, et mingi kuritegu on toime pandud. Käsitletaval juhul ei kujune prokuratuuril X lepingulise esindaja Andres Tamme kuriteoteate ega kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatele esitatud kaebuse alusel seesugust siseveendumust, sest pole võimalik sedastada kuriteo tunnuseid kellegi käitumises. Nimetatud intsidendi asjaolude väljaselgitamiseks on PPA Lääne prefektuuri Kuressaare politseijaoskond 29.07.2021 alustanud väärteomenetlust nr XXXXXXXXXXXXX liiklusseaduse § 223 lg 1 tunnustel (mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumine, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus), kusjuures nimetatud väärteomenetlus ei ole seni veel lõpplahendini jõudnud. Väärteomenetluse nr XXXXXXXXXXXXX materjalidest nähtuvalt ei ole senini suudetud välja selgitatud toimunud kokkupõrke asjaolusid, kuna üle kuulatud isikute ütlused toimunu kohta on vastuolulised (X-l ja tema kaassõitjal D-l on avarii kohta üks versioon, kokkupõrkes osalenud teise sõidukiga seotud keskkonnaametnikel teine versioon). Riigiprokurör selgitas, et väärteomenetluses kontrollitakse kahtlemata ka X ja D esitatud versiooni, mille kohaselt keskkonnaametnike auto rammis nende autot tahtlikult ja sihilikult ning selle versiooni osas antakse faktidel rajanev, objektiivne, emotsioonidevaba ning tõsikindel õiguslik hinnang. Kui väärteomenetluses ilmnevad kuriteo tunnused, siis saadetakse väärteoasja materjal prokurörile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks.
6. Seonduvalt kuriteoteates ja kriminaalmenetluse alustamata jätmise teate peale esitatud kaebuses keskkonnaametnikele etteheidetava võimuliialdusega (erivahendite ehk käeraudade kasutamisega), märkis riigiprokurör, et kõnealune etteheide on tõenäoliselt ajendatud hoopis Keskkonnaametis 29.07.2021.a. alustatud kriminaalasjast nr YYYYYYYYYYYYYY. Nimelt alustati kriminaalasjas nr YYYYYYYYYYYYYY menetlust KarS § 361 lg 1 alusel selles, et 29.07.2021.a. kella 20:00 paiku väidetavalt püüdsid X ja D vähipüügi keeluajal Saaremaal asuvast Leisi jõest vähke, kusjuures kokku avastati nii isikute kasutuses olevast autost kui ka vähimõrdadest 127 jõevähki ning jõevähkide ebaseadusliku püüdmisega tekitati keskkonnale kahju 6350 eurot. Seega 29.07.2021 õhtul vahetult enne kõnealust liiklusintsidenti (kokkupõrget, avariid) olid X ja D väidetavalt tegelenud keskkonnaohtliku röövpüügiga (püüdnud ebaseaduslikult jõevähke). 2

(5)Ringkonnaprokurör on kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatises nr 217500000064 põhjalikult käsitlenud X suhtes erivahendi (käeraudade) kasutamist Keskkonnaameti ametnike poolt 29.07.2021, kusjuures vastavatele asjakohastele seadusesätetele viidates ning intsidendi asjaolusid igakülgselt analüüsides jõudis ringkonnaprokurör õigele järeldusele, et käeraudade kasutamine keskkonnaametnike poolt X suhtes oli igati seaduslik ja vaadeldavas olukorras põhjendatud (kohane, vajalik ja proportsionaalne). Kõnealusel juhul oli keskkonnaametnike eesmärgiks tabada eeldatavad röövpüüdjad ja kuna oli alust arvata, et üks röövpüüdjatest võib põgeneda (nii nähtub ka näiteks D ütlustest), siis selle vältimiseks kasutati isiku suhtes käeraudu. Kokkuvõttes asus riigiprokurör seisukohale, et Keskkonnaameti ametnike ega kellegi teise käitumises ei ole kaebuses (ega sellele eelnenud kuriteoteates) kirjeldatud juhul sedastatavad KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo (kehalise väärkohtlemise), KarS § 2911 järgi kvalifitseeritava kuriteo (riikliku järelevalve ebaseadusliku teostamise), KarS § 291 järgi kvalifitseeritava kuriteo (võimuliialduse) ega ühegi teise karistusseadustikus ettenähtud kuriteo tunnused. Vastuväited Riigiprokuratuuri määrusele

1. 28.01.2022 esitas X esindaja v.adv Üllar Talviste Tallinna Ringkonnakohtule kaebuse Riigiprokuratuuri kaebuse rahuldamata jätmise määrusele. Kaebuses taotletakse 28.12.2022 Riigiprokuratuuri määruse tühistamist ja kohustamist alustama kriminaalmenetlust. Kaebuses korratakse kuriteokaebuses kirjeldatud sündmuste käiku ning ollakse jätkuvalt seisukohal, et keskkonnainspektorid sõitsid sihilikult X autole otsa ning lukustasid X käeraudadega sõiduki kulge, keelates tal sõidukist väljumast. Kriminaalmenetluse alustamiseks esineb alus, kuna on sedastatavad KarS § 121 või § 2911 kvalifitseeritava kuriteo tunnused. Ka leitakse kaebuses, et kuigi menetlejad on viidanud menetletavale väärteoasjale seoses liiklusõnnetusega ning selle menetlemisel ilmnenud kuriteotunnuste olemasolul kriminaalmenetluse alustamisele, on politsei lubamatult kaua teinud väärteomenetluses uurimistoiminguid (ca
2. kuud), kuid pole senini võtnud mingidki seisukohta liiklusavarii põhjuste ja toimumise asjaolude kohta. Keskkonnainspektsioon lasi avariilise auto järgmisel päeval peale avariid ära remontida. Kaebaja andmetel sõidukil olevaid vigastusi politsei ja ekspertide poolt ei uuritud ja fikseeritud. Samuti pole politsei kordagi huvi tundnud X auto tehnilise seisukorra vastu. Kuivõrd asjas pole läbi viidud või viimisel liiklustehnilist ekspertiis pole menetluslikult mõistlikult arusaadav järelduste tegemine, kuidas ja mis asjaoludel liiklusõnnetus toimus. Kaebuses asutakse ka seisukohale, et prokuratuur on lahendanud vaidlusküsimuse keskkonnainspektori poolt võimuliialduse osas pealiskaudselt ja ebaõigesti. Keskkonnaametniku poolt kasutatud meede pidi olema kohane ja vajalik. Antud juhul see seda ei olnud. Raske peavigastusega isiku kinnitamine käeraudadega auto külge on kahtluseta ebaproportsionaalne, julm ja väärikust alandav. Ka ei olnud sündmuste kontekstis isiku vabastamine käeraudadest mõni aeg hiljem keskkonnainspektori enda poolt mõistlikult ühildatav isiku võimaliku põgenemise soovi ja selle ärahoidmise vajadusega. Seega on keskkonnaametnike tegu käsitletav võimuliialdusena KarS § 291 alusel, ning käesolevas asjas tuleb tühistada vaidlustatud määrus ja kohustada prokuratuuri alustama kriminaalmenetlus. Prokurör oma vastuses kuriteoteate avaldusele peab ülioluliseks asjaolu, et X ja D tulid väidetavalt ebaseaduslikult vähipüügilt ning prokuröri ja keskkonnaametnike arvates tahtsid põgeneda sündmuskohalt. See on vale ja väljamõeldud seisukoht, X-l ei olnud aimugi, et vastutulev auto on keskkonnainspektorite oma, mistõttu ta ei kiirendanud autot, vaid vastupidi jäi teepeenral seisma. Märgitud asjaolu tõendab ilmekalt fotol nr 3 nähtav Suzuki Jimni sõidujälg teepeenral. Kaebaja ei korda siinjuures kriminaalmenetluses kehtivat kahtlustuste tõlgendamise printsiipi kriminaalmenetluse alustamise kasuks. Kaebaja märgib, et kriminaalmenetluse alustamise kasuks antu juhul räägib mh asjaolu, et sündmustikus osales 2 inspektorit, kelledest ühe tegudes võib esineda 3

(5)mh kaasaitamistegu, väärteomenetlus hõlmab vaid vahetut täideviimist isiku poolt, mistõttu senini toimuv väärteomenetlus ei taga asja uurimise ja isikute võimaliku vastutuse vajalikku hõlmatust. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

1. Ringkonnakohus, läbi vaadanud nii esitatud kaebuse, prokuratuuri määruse kui ringkonnakohtule edastatud dokumendid (sh väärteoasja nr XXXXXXXXXXXXX materjalid), leiab, et kaebuse väited ei anna alust Riigiprokuratuuri määruse tühistamiseks ja kriminaalmenetluse alustamiseks.
2. Ringkonnakohtu hinnangul on kriminaalmenetluse alustamata jätmisel menetlejate poolt kaalutud tähtsust omavaid asjaolusid ning selle käigus on jõutud põhjendatult järeldusele, et puudub kriminaalmenetluse alus KrMS § 199 lg 1 p 1 tähenduses. Uusi asjaolusid, mida prokurörid ei oleks kriminaalmenetluse alustamata jätmisel ja kaebuse rahuldamata jätmisel analüüsinud, ringkonnakohtule esitatud kaebuses ei ole esitatud. Ringkonnakohus nõustub ringkonnaprokuröri ja riigiprokuröri põhjendustega KarS § 121 ja 2911 koosseisule vastavate tegude puudumisega, aga samuti KarS § 291 võimuliialduse koosseisuliste elementide puudumisega.
3. Vaidluse all oleva sündmuse kohta on alustatud väärteomenetlust nr XXXXXXXXXXXXX liiklusseaduse § 223 lg 1 (liiklusõnnetus) tunnustel, kuid väärteomenetlus pole veel lõpplahendini jõudnud. Riigiprokurör on selgitanud, et kui väärteomenetluses ilmnevad kuriteo tunnused, siis saadetakse väärteoasja materjal prokurörile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. Väärteomenetluses käesolevaks ajaks kogutud materjalide pinnalt ei ole senini suudetud välja selgitada toimunud kokkupõrke asjaolusid, kuna üle kuulatud isikute ütlused toimunu kohta on vastuolulised. Seega ei ole võimalik sedastada pelgalt prokuratuurile esitatud kaebuse pinnalt KarS § 121 või 2911 koosseisuliste tunnuste olemasolu, jättes kõrvale väärteomenetluses kogutud materjalid, mis selliste asjaolude esinemist antud juhul ei kinnita. Kriminaalmenetlust ei alustata kaebuse esitaja subjektiivse hinnangu põhjal ning kannatanu ei saa nõuda kellegi suhtes kriminaalmenetluse alustamist kui menetleja hinnangul ei ole kuriteo asjaolud sedastatavad. Kaebaja etteheide, et väärteomenetluses on politsei lubamatult kaua teinud uurimistoiminguid, ei ole aluseks kriminaalmenetluse alustamiseks, samuti ei tingi seda kaebaja etteheited väärteomenetluses läbi viimata menetlustoimingute osas. Kriminaalmenetluse alustamine ei saa olla vahendiks väärteomenetleja survestamiseks teatud menetlustoimingute tegemiseks.
4. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja etteheitega, et keskkonnainspektori võimuliialduse küsimus on lahendatud pealiskaudselt ja ebaõigesti. Ringkonnaprokurör on kriminaalmenetluse alustamata jätmise teates väga põhjalikult analüüsinud KarS § 291 võimuliialduse koosseisu tuginevalt nii korrakaitseseaduse (KorS) kui kalapüügiseaduse (KPS) sätetele, mis annavad keskkonnainspektorile õiguse vahetu sunni kohaldamiseks. Samuti on ringkonnaprokurör analüüsinud kas keskkonnainspektori poolt kasutatav meede oli kohane ja vajalik. Ringkonnakohus, tutvunud nende selgitustega ning sündmusega seonduvate teistes menetlustes välja toodud asjaoludega, nõustub prokuröriga, et antud juhul oli keskkonnainspektori poolt kasutatud meede kohane ja ka vajalik ning seetõttu puudub alus keskkonnainspektorile ette heita võimuliialdust. Keskkonnainspektoril on seadusest tuleneva õigus vahetu sunni kohaldamiseks, st erivahendi kasutamiseks (KPS § 66 lg 1 ja 2). Keskkonnainspektor ei kasutanud käeraudu ebaseaduslikult. Materjalidest nähtub, et keskkonnainspektor pani küll X käeraudadega auto külge, kuna arvas, et viimane soovib põgeneda, kuid vabastas ta mõne aja pärast kui X osundas, et tal on peahaavast intensiivne verejooks. See viitab sellele, et keskkonnainspektori eesmärgiks oli vaid takistada X sündmuskohalt põgenemast, mitte teda julmalt ja väärikust alandavalt kohelda.
5. Tähelepanuväärne on ringkonnakohtu hinnangul see, et kaebuse esitaja jätab ise märkimata, et keskkonnainspektori käitumise tingis eelnevalt saadud info selle kohta, et kontrollida oleks vaja 4

(5)sõidukit, millega Leisi jõe ääres teostati ebaseaduslikku kalapüüki. Veelgi enam, nimetatud sündmuse osas on Keskkonnaametis 29.07.2021 alustatud kriminaalmenetlus kriminaalasjas nr YYYYYYYYYYYYYY selles, et 29.07.2021.a kella 20:00 paiku püüdsid X ja D vähipüügi keeluajal Saaremaal asuvast Leisi jõest vähke. Kokku avastati nii autost kui ka vähimõrdadest 127 jõevähki. Jõevähkide ebaseadusliku püüdmisega tekitati keskkonnale kahju 6350 eurot. Seega, ei toiminud keskkonnainspektor X autot peatades pelgalt soovist teda kinni pidada, vaid selleks esines eelnevalt saadud info põhjal reaalne alus ebaseadusliku vähipüügi kahtluse kohta X poolt. Ringkonnakohus nõustub neid asjaolusid arvestades täielikult kriminaalmenetluse alustamata jätmises ka KarS § 291 alusel, kuna keskkonnainspektori poolt võimuliialdust ebaseadusliku erivahendi kasutamisega ei esinenud. Kuivõrd kriminaalmenetluse alustamiseks puudub alus, s.o kellegi käitumises ei ole tuvastatav ebaseadusliku erivahendi kasutamisega võimuliialdust, siis ei ole alust rääkida ka teise inspektori poolt võimuliialdusele kaasaitamisest.

1. Ringkonnakohus möönab, et KrMS § 6 sätestatu nõuab kriminaalmenetluse alustamise vaagimisel lähtuda põhimõttest, et iga kuriteokahtlus tuleb tõlgendada kriminaalmenetluse alustamise kasuks, kuid tähele tuleb panna seda, et juba ainuüksi kriminaalmenetluse alustamisega võidakse põhjendamatult stigmatiseerida isikuid. Seetõttu tuleb taunida kriminaalmenetlust olukorras, mil puudub üldse kuriteokahtlus või see on pelgalt teoreetiline (RKKKo nr 3-1-1-60-10). Samuti tuleb arvestada, et liiga kergekäeline menetluse alustamine koormab liigselt õigussüsteemi ja võib kujutada endast kuriteos väidetavalt kahtlustatava isiku mitmete põhiõiguste intensiivset riivet. Käesoleval juhul leiabki ringkonnakohus, et kuigi kuriteoteatest võib sedastada selliseid väiteid, mis viitavad kuriteotunnustega teo toimepanemisele, ei ole ringkonnakohtule teadaolevast muust teabest lähtuvalt veenev, et X versioon toimunust tegelikult sellisel kujul nagu ta väidab kuriteokaebuses aset leidis. Selleks, et selgitada välja liiklusõnnetuse põhjustaja on alustatud väärteomenetlust ning nagu menetlejad ka märkisid, kui peaks menetluse käigus ilmnema kuriteole viitavat teavet, edastatakse materjalid kriminaalmenetluse alustamiseks. Antud juhul kuriteokaebuses esitatud pinnalt ei esine alust kriminaalmenetluse alustamiseks ning see on jäetud põhjendatult alustamata nii KarS § 121; § 2911 kui ka § 291 tunnustel. Seetõttu puudub kriminaalmenetluse alustamiseks alus KrMS § 199 lg 1 p 1 mõttes.
2. Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku § 208 lg-st 5 ja § 385 p-st 11, jätab ringkonnakohus Riigiprokuratuuri 28.12.
3. a määruse muutmata ning esitatud kaebuse rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 5