Tsiviilasi nr 2-21-3825 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Maimu Laumets Määruse tegemise aeg ja koht 27. jaanuar 2022. a Viljandi kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-3825 Tsiviilas

§ 175lg 1, lg 11).

1. Jätta Jxxxxx Pxxxxxxx kohustustest vabastamise menetluses usaldusisik määramata ja kohustada Jxxxxx Pxxxxxxx (ik xxxxxxxxxxx; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maakond; e-post:xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) ennast täitma usaldusisiku kohustusi.
2. Usaldusisikul (Jxxxxx Pxxxxxxxx) kanda võlgniku arveldusarvele üle 25 protsenti töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu ning ülejäänud 75 protsenti kanda teisele arveldusarvele, millelt tehakse väljamaksed võlausaldajatele üks kord aastas (iga aasta
3. jaanuaril).
4. Jxxxxx Pxxxxxxxx esitada kord kuue

§ 173

): Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. (Täitemenetluse seadustik (edaspidi TMS) § 132 lg 1 järgi sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära (alates 01.01.2021 584,00 eurot) suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. Kui võlgniku sissetulek on väiksem, kui TMS § 132 lg 1 toodud alammäär ning sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib TMS § 132 lg 12 kohaselt arestida ühes kuus kuni 20% võlgniku sissetulekust, millest on maha arvestatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik 2 elatusmiinimum. Kui võlgnikul on ülalpeetavaid, arvutatakse TMS § 132 lg 12 nimetatud 20% sissetulekust, millest on maha arvatud lisaks Statistikaameti poolt avaldatud elatusmiinimumile mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta. TMS § 131 lg 1 p 1-11 järgi ei saa sissenõuet pöörata järgmistele sissetulekutele: riiklikud peretoetused; puudega inimese sotsiaaltoetus; sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses; kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse § 351 lõike 3 alusel makstav hüvitis; Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetus, stipendium, sõidu- ja majutustoetus ning toetus ettevõtluse alustamiseks; kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstav hüvitis, välja arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest, ja mittevaralise kahju hüvitis; seadusel põhinev elatis; vanemahüvitis; rahaline ravikindlustushüvitis ravikindlustuse seaduse tähenduses, välja arvatud ajutise töövõimetuse hüvitis; riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses; vanglast vabanemise toetus. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. 10. Määrus saata Tartu Maakohtu registriosakonnale, määrus toimetada kätte võlgnikule ja pankrotihaldurile, pankrotihalduril saata määrus võlausaldajatele. 11. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. 12. Pankrotimenetluse lõpetamise osas võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates võlgnik, samuti võlausaldaja, kui ta esitas menetluse lõpetamise avalduse vastu vastuväite. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise osas võib määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite vastavalt

§ 171

lg-le 1 (

§ 164lg 1, 2, § 171 lg 4).

Asjaolud

1. Tartu Maakohus kuulutas 18.03.
2. a määrusega välja Jxxxxx Pxxxxxxx pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Ly Müürsoo.
3. Pankrotihaldur esitas 08.07.
4. a kohtule taotluse võlausaldajate lõpliku nimekirja kinnitamiseks, võlausaldajate nõuete rahuldamisjärkude ja jaotiste määramiseks.
5. Tartu Maakohtu 16.07.
6. a määrusega kinnitas kohus võlausaldajate nimekirja.
7. 17.11.
8. a esitas pankrotihaldur Ly Müürsoo kohtule kinnitamiseks lõpparuande, palus lõpetada pankrotimenetlus koos pankrotihalduri vabastamisega kohustustest ning otsustada JxxxxxxPxxxxxxx suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamine ja selles menetluses usaldusisiku nimetamine
9. Väljaandes Ametlikud Teadaanded on 17.11.
10. a avaldatud teade võimaluse kohta tutvuda Jxxxxx Pxxxxxxx (pankrotis) lõpparuandega ning esitada 10 päeva jooksul teate avaldamisest vastuväiteid. Lõpparuandele ei ole esitatud ühtegi vastuväidet.
11. 30.11.
12. a korraldas kohus võlgniku ärakuulamise, kuhu võlgnik kohale ei ilmunud. 21.12.
13. a korraldas kohus uue võlgniku ärakuulamise, kus kohus selgitas võlgnikule kohustustest vabastamise menetluse käiku, võlgniku enda ja usaldusisiku kohustusi selle menetluse jooksul. Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta, andmed iga pandieseme müügist saadu kohta (

§ 162lg 2 p 1, p 4) 7.

Jxxxxx Pxxxxxx omab Swedbank AS-is arvelduskontot nr EE46220000110519461, mille saldo seisuga 01.04.2021 oli 12,99 eurot. Kuna JxxxxxxPxxxxxxxx ei ole teistes pankades arvelduskontosid, siis ei kuulu arvelduskonto jääk pankrotivara hulka. 3

1. Jxxxxx Pxxxxxxxxe kuulus mitteeluruum M15 (garaažiboks), mille üldpind on 17,60 m2, ro nr 3348839, kat.tunnus 75903:003:0016, asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maakond. Haldur korraldas garaažiboksi müügiks enampakkumise, mille tulemusena laekus pankrotivarasse 2150 eurot.
2. Maksu- ja Tolliameti andmetel on Jxxxxx Pxxxxxx saanud pankrotimenetluse ajal maksustatavat tulu Rimi Eesti Food AS-st. Töötasust on pankrotivarasse laekunud 165,19 eurot.
3. Seega on pankrotivaras kokku 2315,19 eurot. Andmed

§ 146

nimetatud väljamaksete kohta ja halduri tehtud vajalikud kulud (

§ 162

lg 2 p 2, p 9) 11.

§ 146

lg 1 kohaselt tehakse enne jaotise alusel raha väljamaksmist pankrotimenetlusega seotud väljamaksed järgmises järjekorras: 1) vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevad nõuded; 2) võlgnikule ja tema ülalpeetavatele makstav elatis; 3) masskohustused; 4) pankrotimenetluse kulud. 12.

§ 146

lg 1 p 4 ja § 150 lg 2 koosmõjust on pankrotimenetluse kulud: 1) menetluskulud 2) ajutise halduri tasu; 3) halduri tasu; 4) pankrotitoimkonna liikmete tasu; 5) ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks; 6) käesoleva seaduse § 11 või § 30 alusel kohtu deposiiti makstud summa. 13. Pankrotihalduri arvestatav tasu:

§ 65lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

Halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Pankrotihalduri tasu määrab kohus halduri taotlusel pankrotimenetluse lõppemisel käesoleva seaduse § 157 punktides 2-6 sätestatud alustel, olles ära kuulanud halduri ja toimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb.

§ 65

lg 11 kohaselt sisaldab halduri tasu seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses.

§ 65

lg 2 kohaselt arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata.

§ 65

lg 51 p 3 kohaselt võib kohus määrata haldurile käesoleva seaduse § 651 lõikes 1 nimetatud alammäärast suuremat tasu, mis ei ületa sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud ülemmäära, kui kohus peab seda põhjendatuks. Jxxxxx Pxxxxxxxi pankrotivara müügist on laekunud 2150 eurot. Pankrotivara müügil 2150 eurot on halduri tasu alammääras 516 eurot ja ülemmääras 911,60 eurot.

§ 65

lg 1 kohaselt sisaldab halduri tasu ka kõiki kulusid (nii büroo, side kui ka riigisisesed transpordikulud). Jxxxxx Pxxxxxxxxxx kuulunud garaažiboks asus 4 xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxHaldur käis müügi korraldamiseks garaažiboksiga tutvumas (tegi garaažiboksist pilte) ja hiljem käis ostuhuvilistele garaažiboksi näitamas. Kuna Jxxxxx Pxxxxxxxx pankrotimenetluses ei ole pankrotitoimkonda, siis toimkonna ülesandeid täidab võlausaldajate üldkoosoleku. Halduri bürooruumid olid vajalikud võlausaldajate üldkoosoleku korraldamise võimaldamiseks, samuti halduri toimiku hoidmiseks. Sidevahendid on vajalikud võlgnikuga ja võlausaldajate esindajatega suhtlemiseks. Kokkuvõtvalt leiab Jxxxxx Pxxxxxxxi pankrotihaldur, et käesolevas pankrotimenetluses on põhjendatud haldurile määrata alammäärast suuremat tasu, haldur palub kinnitada tasuks 911,60 eurot, millele lisandub käibemaks 182,32 eurot, kokku seega 1093,92 eurot. Haldur palub määrata tasu büroole – OÜ-le Sentire M.K. (reg.kood 10539935), mille kaudu haldur tegutseb. 14. Kokku on pankrotivarast

§ 146

lg 1 alusel tehtavaid väljamakseid 1093,92 eurot koos käibemaksuga, mis saab hüvitada pankrotivara arvelt. Andmed jaotiste alusel välja makstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa (

§ 162lg 2 p 3) 15. I järgu nõudeid ei ole. 16. II järgu nõuded: AS Suure-Jaani Haldus Plus

Plus Capital AS Põlva kohtutäitur Aive Kolsar OÜ Võlamenetleja 348,31 eurot. 752,79 eurot. 5,62 eurot. 114,55 eurot. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta (

§ 162lg 4) 17.

Pandiga koormatud vara käesolevas pankrotimenetluses ei olnud. Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta (

§ 162lg 2 p 5) 18.

Müümata pankrotivaraks on sõiduauto Opel ASTRA (reg.nr xxxxxx, esmane registreerimisaasta 1992), viimane ülevaatus kehtis kuni 04.2012, puudub liikluskindlustus. Pankrotihaldur on seisukohal, et kuna sõidukil ei ole ülevaatust tehtud juba pea 10 aastat, siis tegelikkuses sõidukit enam ei eksisteeri ja teda ei saa lugeda likviidseks varaks. 19. Teistelt isikutelt saadaolevat vara haldurile teadaolevalt ei ole. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel (

§ 162lg 2 p 6) 20.

Haldur korraldas pankrotivara säilimise ja müügi. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud (

§ 162lg 2 p 7) 21. I järgu nõudeid ei esitatud. 22. II järgu nõuded: AS Suure-Jaani Haldus Plus

Plus Capital AS Põlva kohtutäitur Aive Kolsar OÜ Võlamenetleja 5686,46 eurot. 12286,61 eurot. 91,57 eurot. 1869,53 eurot. 23. III järgu nõudeid ei esitatud. Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada (

§ 162lg 2 p 8) 24.

Hagisid käesolevas pankrotimenetluses esitatud ei ole ja haldur esitada ei kavatse. 5 Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused (

§ 162lg 9) 25.

Kohtukulusid käesolevas menetluses ei ole. Maksejõuetuse tekkimise põhjused (

§ 163lg 5) 26.

Vastutustundetu käitumine kohustuste võtmisel arvestamata enda reaalset sissetulekut ja võimalustega tekkivaid kohustusi tagasi maksta. Seega on maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu Pankrotiseaduse mõttes. Kohtu põhjendused ja järeldused Pankrotimenetluse lõpetamine 27.

§ 163

lg 3 kohaselt otsustab kohus kümne päeva jooksul pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise, tehes selle kohta määruse.

§ 163

lg 6 kohaselt jätab kohus lõpparuande kinnitamata ja tagastab selle määrusega haldurile pankrotimenetluse jätkamiseks, kui lõpparuandes ilmneb, et pankrotimenetluses on rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi. Kohus leiab, et lõpparuanne on seaduslik ning sealt ei ilmne, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku ja võlausaldajate õigusi. Lõpparuanne tuleb kinnitada ja pankrotimenetlus lõpetada. 28. Kohus leiab, et maksejõuetuse põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega teod, vaid

§ 163lg 5 tähenduses muu asjaolu.

29.

§ 165

lg 3 alusel tuleb Ly Müürsoo vabastada pankrotihalduri kohustusest Jxxxxx Pxxxxxxi pankrotimenetluses. 30.

§ 65lg 1 järgi on halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Pankrotihalduri tasu 31.

§ 65lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

Halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Pankrotihalduri tasu määrab kohus halduri taotlusel pankrotimenetluse lõppemisel käesoleva seaduse § 157 punktides 2–6 sätestatud alustel, olles ära kuulanud halduri ja pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. 32.

§ 65

lg 2 järgi arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Haldur peab pidama oma ülesannete täitmiseks kulunud aja arvestust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata. 33.

§ 65

lg 5 kohaselt kohus määrab haldurile tasu käesoleva seaduse § 651 lõikes 1 nimetatud alammääras. Alammäärast suurema tasu võib kohus määrata põhjendatud juhul. 34.

§ 65

lg 51 sätestab, et kohus võib määrata haldurile käesoleva seaduse § 651 lõikes 1 nimetatud alammäärast suurema tasu, mis ei ületa sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud ülemmäära, kui: 1) pankrotivara väärtus oli suur ning arvestades halduri tegevust vara suurendamisel ja tagasivõitmisel ei ole alammäära kohaldamine õiglane; 2) haldur osaleb oma ülesannetest tulenevalt võlgniku asemel kohtuvaidlustes ega kasuta täiendavalt õigusabi; 3) kohus peab seda põhjendatuks.

1. Riigikohus on tsiviilasjas 3-2-1-71-11 leidnud, et kohtul on kohustus kontrollida taotletava tasu vastavust seadusele ja halduri tööpanusele. 6
2. Pankrotihaldur Ly Müürsoo taotleb kohtult määrata Jxxxxx Pxxxxxxx (pankrotis) pankrotihalduri tasu summas 911,60 eurot, millele lisandub käibemaks 20% summas 182,32 eurot, büroole, mille kaudu pankrotihaldur tegutseb – OÜ Sentire MK.
3. Pankrotivarasse on lõpparuande koostamise ajaks laekunud pankrotivara müügist 2150 eurot. Pankrotiseaduse § 651 lõike 1 kohaselt on halduri tasu alammäär pankrotivaralt suurusega kuni 6400 eurot 24% pankrotivarast: 2150*24% = 516 eurot. Pankrotiseaduse § 651 lõike 2 kohaselt on halduri tasu ülemmäär pankrotivaralt suurusega kuni 6400 eurot 42,4% pankrotivarast: 2150*42,4% = 911,60 eurot.
4. Kohus on palunud pankrotihalduril täiendavalt põhjendada halduri tasu määramist ülemmääras. Pankrotihalduri täiendavate põhjenduste kohaselt sisaldab halduri tasu ka kõiki halduri tegevusega seotud üldiseid kulusid (bürookulud, sidekulud, riigisisesed transpordikulud). Haldur käis pankrotivara müügi korraldamiseks Põhja-Sakala vallas garaažiboksiga tutvumas ja hiljem ka ostuhuvilistele garaažiboksi näitamas. Esinevad ka kulutused kontoritarvetele, bürookulud, kulud turvateenusele, telefoni- ja internetiteenusele. Pankrotihaldur on Jxxxxx Pxxxxxxi pankrotimenetluses teinud tööd kokku 12 tundi, seega tuleb tunnitasuks keskmiselt 76 eurot, mis on oluliselt väiksem, kui seda oleks lubanud nii

§ 65

lg 11 kui ka

§ 65lg 12.

Oluline on ka asjaolu, et ei võlgnik ega ükski võlausaldaja ei ole esitanud Jxxxxx Pxxxxxxx pankrotimenetluses koostatud lõpparuandele vastuväiteid, seega ei ole ei võlgnikul ega ka võlausaldajatel vastuväiteid halduri tasu (mis sisaldab ka pankrotimenetluse kulusid) suurusele. 39. Arvestades pankrotihalduri töö keerukust, mahtu ning halduri kutseoskust ja taotlust ning täiendavat põhjendust, peab kohus põhjendatuks määrata Ly Müürsoo tasuks 911,60 eurot, millele lisandub käibemaks 20% summas 182,32 eurot, kokku 1093,92 eurot. Pankrotihalduri tasu määrata pankrotivarast büroole, mille kaudu pankrotihaldur Ly Müürsoo tegutseb –OÜ Sentire MK. Kohustusest vabastamise menetluse algatamine 40.

§ 169

näeb ette, et füüsilisest isikust võlgnik võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

§ 171

lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise mh lõpparuande kinnitamisel.

1. 11.03.
2. a esitas võlgnik Jxxxxx Pxxxxxx kohtule pankrotiavalduse, milles sisaldus ka avaldus võlgniku kohustustest vabastamiseks. Võlgnik on kinnitanud, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise menetluse välistada ning et võlgnik kohustub täitma

§ 173nimetatud kohustusi.

Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 08.04.2021. a. 42.

§ 170

lg 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustusest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist. 43. Kohus leiab, et võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise avalduse

§ 170

lg-s 1 sätestatud tähtaega järgides, ning avalduses sisalduvad

§ 170

lg-s 2 nõutud kinnitused.

§ 171

lg-s 2 nimetatud asjaolusid, mille esinemisel kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, kohtule teadaolevalt ei esine. 44.

§ 174

lg 1 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale. Vastavalt

§ 176

lg 1 kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Võlgniku pankrotiavalduse esitamise eesmärgiks oli võlgnikule võimaluse andmine vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses 7 ettenähtud korras (

§ 2II lause).

Võlausaldajad ei ole Jxxxxx Pxxxxxxx kohustustest vabastamisele vastuväiteid esitanud. Eeltoodust lähtudes peab kohus põhjendatuks algatada Jxxxxx Pxxxxxxx kohustustest vabastamise menetluse. 45.

§ 172

lg 1 näeb ette, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb

§ 173lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid.

46.

§ 172

lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab.

1. 30.11.
2. a korraldas kohus võlgniku ärakuulamise, kuhu võlgnik kohale ei ilmunud. 21.12.
3. a korraldas kohus võlgniku ärakuulamise, kus kohus selgitas võlgnikule kohustustest vabastamise menetluse käiku, võlgniku enda ja usaldusisiku kohustusi selle menetluse jooksul. Kohus leiab, et võlgnik on ise võimeline täitma usaldusisiku ülesandeid ning Jxxxxx Pxxxxxxx ennast tuleb kohustada täitma usaldusisiku ülesandeid. Kohus kohustab JxxxxxxPxxxxxxx esitama iga kuue

§ 173

lg 3 näeb ette, et võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele (nt Jxxxxx Pxxxxxxx tööandjale, Sotsiaalkindlustusametile) teatama.

§ 173

lg 4 järgi, käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust (Jxxxxx Pxxxxxxi töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu) peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Kohus leiab, et asjaolusid arvestades ei ole põhjendatud muuta seaduses sätestatud määra ja

§ 173

lg-s 3 nimetatud tulust peab xxxxxx Pxxxxxx kandma igapäevaseks ülalpidamiseks 25 protsenti enda töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulust.

1. TMS § 132 lg 12 ja 13 sätestavad, et kui võlgniku sissetulek on väiksem, kui TMS § 132 lõikes 1 toodud alammäär ning sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib TMS § 132 lg 12 kohaselt arestida ühes kuus kuni 20% võlgniku sissetulekust, millest on maha arvestatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Kui võlgnikul on ülalpeetavaid, arvutatakse TMS § 132 lg 12 nimetatud 20% sissetulekust, millest on maha arvatud lisaks Statistikaameti poolt avaldatud elatusmiinimumile mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta. Kui sissetulek ei ületa TMS § 132 lõikes 1 toodud alammäära kuus, tuleb arvestada arestitav sissetulek TMS § 132 lgte 12 ja 13 alusel lähtudes 20% määrast ning loovutada usaldusisikule 75% arvestatud summast.
2. Jxxxxx Pxxxxxxxx on kohustus kontrollida oma arvelduskonto(de)le laekuvaid summasid ja eraldada võlausaldajate nõuete katteks summasid, millest teha üks kord aastas, iga aasta
3. novembril, väljamakseid võlausaldajatele vastavalt määruses märgitud jaotistele.
4. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 (p 11) leidnud, et uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks.
5. Kohus selgitab, et kohus võib keelduda võlgniku kohustustest vabastamisest, kui võlgnik ei panusta enesele võetud kohustuste täitmisse kas üldse või teeb seda nii vähesel määral, et võlgniku käitumist saab käsitada

§ 173

lg 1 sätestatud kohustuse mittenõuetekohase 8 täitmisena.

§ 175

lg 11 sätestab, et kohus võib oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. Võlgniku väljavaade saada kohustustest vabastamise menetluse lõppedes kohustustest vabastatud, on otseses sõltuvuses võlgniku panusest kohustest vabastamise menetlusse ja tema tahtest rahuldada võlausaldajate nõudeid. 53.

§ 175

lg 1 sätestab, et pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. 54.

§ 175

lg 2 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 55.

§ 175

lg 4 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. 56.

§ 175

lg 5 kohaselt võib kohus omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb

§ 175lõikes 2 või 4 nimetatud alus.

Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates. 57.

§ 176

lg 2 sätestab, et võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. 58.

§ 177

lg 1 sätestab, et kohus võib võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Kohus lahendab võlausaldaja taotluse määrusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 9