← Eesti

2-21-13401/14

Obsah (9)§ 218§ 371§ 663§ 667§ 372§ 217§ 226§ 173§ 696

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Gea Lepik Määruse tegemise aeg ja koht 16.02.2022, Tallinn Kohtuasja number 2-21-13401 Kohtuasi X hagi AS Y va

) § 338 lg 1 p 8 kohaselt märgitakse menetlusosalise poolt kohtule esitatavas menetlusdokumendis menetlusosalise või tema esindaja allkiri ning lepinguliseks esindajaks võib menetluses olla advokaat, õigusteaduse magistriharidusega muu isik või menetlusosalisega seotud isik (

§ 218lg 1).

Kuna hageja esindaja ei ole advokaat ja hageja ei esitanud kohtule selgitusi ega haridust tõendavat dokumenti, ei ole hageja esindaja

tähenduses lubatav esindaja. Seega on hagi pädeva isiku allkirjata, sest sellel pole ei menetlusosalise ega seaduse järgi lubatud esindaja allkirja. Sel põhjusel keeldus maakohus hagi menetlusse võtmisest

§ 371lg 1 p 9 alusel.

Määruskaebus

  1. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja võtta hagi menetlusse.
  2. Hageja lepinguline esindaja saatis 07.10.2021 Harju Maakohtu menetlusposti aadressile enda haridust tõendava dokumendi, kuid ekslikult märkis e-kirjas vale tsiviilasja numbri. Tegemist ei ole sellise olulise puudusega, mida ei oleks saanud kõrvaldada pärast hagi menetlusse võtmist.
  3. Maakohus ei edastanud 12.10.2021 määrust hagejale isiklikult, mistõttu hageja ei olnud puuduste kõrvaldamise määrusest teadlik. Kui kohtul ei õnnestunud veenduda, kas hageja lepingulise esindaja kvalifikatsioon vastab seadusele, oleks kohus pidanud andma hagejale täiendava tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Menetluse edasine käik
  4. Kostja palus jätta määruskaebuse rahuldamata.
  5. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 10. Ringkonnakohus leiab, et

§ 667

lg 2 teise lause alusel tuleb maakohtu määrus tühistada ja saata tsiviilasi tagasi maakohtule uueks menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt, kuna määruskaebuses ringkonnakohtult taotletud hagi menetlusse võtmise otsustamine tuleb

§ 372järgi teha maakohtul.

  1. 16.11.2021 esitasid määruskaebuse nii hageja lepinguline esindaja kui ka hageja isiklikult. Ringkonnakohus loeb need üheks määruskaebuseks.
  2. Maakohus keeldus hagi menetlusse võtmast

§ 371

lg 1 p 9 järgi põhjendusega, et kuna hagiga koos ei esitatud hageja lepingulise esindaja haridust tõendavat dokumenti, ei ole hageja esindaja

tähenduses lubatav esindaja ja seega on hagi pädeva isiku allkirjata. 2 2-21-13401 13.

§ 371

lg 1 p 9 sätestab, et kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui hagiavaldusel ei ole pädeva isiku allkirja või kui on rikutud muid olulisi hagiavalduse vorminõudeid. 14. Kolleegium leiab, et

§ 218

lg 1 p 2 järgi kvalifikatsiooninõude täitmata jätmine ei ole aluseks, mis võimaldab keelduda hagiavalduse menetlusse võtmisest

§ 371lg 1 p 9 järgi.

Haridust tõendava dokumendi esitamata jätmine on esindusõiguse tõendamata jätmine ja sellisel juhul võib kohus kaaluda hagi menetlusse võtmisest keeldumist

§ 371lg 1 p 12 alusel.

15.

§ 217

lg 1 kohaselt menetlusosaline võib menetluses osaleda isiklikult või tsiviilkohtumenetlusteovõimelise esindaja kaudu, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti.

§ 226

lg-st 1 tulenevalt on kohtul kohustus kontrollida esindaja esindusõiguse olemasolu ning kohus ei luba selle puudumisel isikul esindajana menetluses osaleda. Hagiavalduse menetlusse võtmisel tuleb maakohtul kontrollida õigustatud isiku nimel hagiavalduse esitanud isiku esindusõiguse olemasolu (

§ 371lg 1 p 12).

  1. Ringkonnakohtu hinnangul keeldus maakohus ennatlikult hagi menetlusse võtmisest määruses toodud põhjendustel. Kui hageja esindaja seaduses sätestatud nõuetele ei vasta, ei too see vältimatult kaasa hagi menetlusse võtmata jätmist. Esmalt peab kohus selgitama hagejale võimalust ise hagi allkirjastada või leida endale seaduses sätestatud nõuetele vastav lepinguline esindaja.
  2. Maakohus ei ole piisavalt täitnud hagi menetlusse võtmise üle otsustamisel selgitamiskohustust. Puudub vaidlus, et maakohtu 12.10.2021 puuduste kõrvaldamise määrus toimetati kätte üksnes hageja esindajale. Olukorras, kus lepinguline esindaja kohtu märgitud puuduseid tähtaegselt ei kõrvaldanud ja maakohus leidis, et hageja esindajal puudub pädevus hagejat esindada, tulnuks hagejale olukorda selgitada ja anda talle võimalus hagiavaldus ise allkirjastada. Kui hageja kohtu selgitustest hoolimata hagiavaldust ise ei allkirjasta või nõuetekohast esindajat ei leia, tuleb hagi jätta menetlusse võtmata. Praegusel juhul on hageja lepinguline esindaja puuduse kõrvaldanud määruskaebemenetluses, esitades enda haridust tõendava dokumendi.
  3. Eeltoodule tuginedes keeldus maakohus ebaõigesti ja ennatlikult hagiavaldust menetlusse võtmast

§ 371lg 1 p 9 alusel.

19. Menetluskulude jaotus jääb

§ 173lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada.

20. Kuna ringkonnakohus saadab tsiviilasja maakohtule tagasi uueks lahendamiseks, siis ei ole ringkonnakohus teinud menetlust lõpetavat lahendit. Seega ei anna

§ 696lg 3 määruskaebuse esitamise õigust.

Kaebeõigus ei tulene ka

§-st 372 lg-st 5. Ülaltoodust tulenevalt ei saa käesoleva määruse peale määruskaebust esitada. (allkirjastatud digitaalselt) 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.