Obsah (12)

§ 196§ 1037§ 76§ 82§ 233§ 116§ 188§ 100§ 158§ 159§ 101§ 113

TAGASELJA KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Marika Leimann Otsuse aeg ja koht 29.12.2021, Rakvere kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-2548 Tsiviilasi Agriland OÜ hagi Troniku

§ 196alusel üles ning kostjal tuleb kaaruti hagejale tagastada.

Kostja võlgnevust tähtajaks ei tasunud, mistõttu lõppes poolte vaheline müügileping ülesütlemisega. Hageja edastas kostjale 20.04.2020 teatise, milles hageja esitas nõudmise kaaruti tagastamiseks hiljemalt 23.04.

1. Kostja ei ole vastanud midagi ülesütlemise avaldusele ega nõudmisele asja tagastamiseks. Kostja ei ole hagejale senini kaarutit tagastanud. AÕS § 80 lg 1 kohaselt on asja omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Kostja on kaaruti ebaseaduslik valdaja (AÕS § 34 lg 1), kuna ta jättis kaaruti pärast hageja poolt müügilepingu ülesütlemist hageja poolt määratud tähtpäevaks tagastamata. Müügilepingu p. 4.
2. kohaselt ostjale (kostjale) müüdud ja üle antud masina omanikuks on müüja (hageja) seni, kuni ostja on täielikult täitnud kõik lepingust tulenevad omapoolsed kohustused müüja ees ning kogu ostja poolt lepingu järgi tasumisele kuuluv summa on laekunud müüja arvele või kassasse. Riigikohtu praktikas väljendatud seisukoha järgselt võib müüja nõuda omandireservatsiooniga müüdud asja valduse üleandmist pärast seda, kui omandireservatsiooni aluseks olev müügileping on lõpetatud (Riigikohtu 30.09.2002 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-02, p 12). Hageja ütles müügilepingu 09.04.2020 avalduse alusel üles, olles andnud selles kostjale ka täiendava tähtaja rikkumise kõrvaldamiseks ehk võlgnevuse tasumiseks. Seega on poolte sõlmitud müügileping lõppenud ja hagejal on õigus enda omand kostja valduses välja nõuda. Kostja valdab hagejale kuuluvat kaarutit ilma õigusliku aluseta. Kostjale väljastatud müügiarve nr T192320 kohaselt kohustus kostja tasuma kaaruti eest osamaksetena vastavalt 20.08., 03.09., 03.10., 03.
3. ja 03.12.2019, kostja neid makseid ei teinud. Kostja tasus ära vaid esimese osamakse 1550 eurot. Müügilepingu p 5.4 kohaselt on kostja kohustatud hageja nõudmisel tasuma leppetrahvi kuni 20% kaaruti ostuhinnast, kui kostja on lepingut rikkunud. Kuna kostja jättis müügiarvel märgitud tähtpäevadel osamaksed tasumata, siis on kostja müügilepingut rikkunud. Selleks puhuks on pooled leppinud sanktsioonina kokku leppetrahvi 20% masina hinnast ehk antud juhul 2232 eurot (20% 11160 eurost). Müügilepingu p. 5.
4. kohaselt masinate eest tasumisele kuuluvate maksete tasumisega viivitamise korral on müüjal õigus nõuda ja ostja on kohustatud tasuma viivist 0,15% tähtajaks tasumata summast päevas. Hageja nõuab arve tasumisega viivitamisest tulenevat viivist alates 04.12.2019 (viimane osamakse) kuni lepingu lõppemiseni 15.04.
5. Kokku viivisenõue 1874 eurot (130 päeva * 0,15% * 9610 eurot). Hagejal on ühtlasi tekkinud nõue ka tagastamata kaaruti kasutuseeliste hüvitamiseks. Riigikohtu praktika kohaselt on kasutuseeliste hüvitisena hagejal AÕS § 85 lg 1 ning

§ 1037

lg 1 ja lg 3 esimese lause alusel õigus nõuda kostjalt kui asja ebaseaduslikult valdajalt kasu, mida kostja kaarutit vallates sai (Riigikohtu 20.03.2019 otsus tsiviilasjas nr 2-16-6563, p 40). Hageja kaalub antud nõudeosa liitmist hagiga edasise menetluse käigus. Kokkuvõtteks palub hageja kohtul kohustada Tronikum OÜ-d andma Agriland OÜ-le välja ja üle kaaruti Pöttinger HIT 6.69 (tehasetähis xxxx), mõista Tronikum OÜ-lt Agriland OÜ kasuks välja leppetrahv summas 2232 eurot ja kogunenud viivis summas 1874 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastuväited

1. Kostja seaduslikule esindajale on hagimaterjalid kätte toimetatud isiklikult 15.05.
2. Kostjat on kohustatud hagile vastama 14 päeva jooksul alates kohtumääruse kättetoimetamisest ning hoiatatud TsMS § 407 tagajärgede eest. Kostja kirjalikku vastust hagiavaldusele ei ole esitanud. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, tõendid
3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud.
4. Kohus edastas kostjale hagimaterjalid kirjaliku vastuse esitamise kohustusega hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Hagimaterjalid on kostja seaduslikule esindajale isiklikult kättetoimetatud 15.05.2021 avaliku e-toimiku (AET) vahendusel, seega oli kohtu poolt määratud vastuse esitamise viimaseks tähtpäevaks 31.05.
5. Kostja kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.
6. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele hageja poolt hagis näidatud asjaoludel ja ulatuses tagaseljaotsusega. Kuna kostja ei ole hagile vastanud, on võimalik lugeda hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
7. Võlaõigusseaduse (

) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

§ 76

kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 82

kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.

1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid OÜ Agriland ja Mercanter Trans OÜ (praeguse nimega Tronikum OÜ) 02.07.2019 omandireservatsiooniga ostu-müügilepingu, mille alusel andis hageja 06.07.2019 kostja valdusesse kaaruti Pöttinger HIT 6.69, tehasetähisega xxxx, väärtusega 11160 eurot. Kostja on kaaruti müügihinnast tasunud üksnes 1550 eurot. Tasumata on osamaksed perioodil 20.08.2019 – 03.12.
2. Hageja on seisukohal, et müügileping lõppes ülesütlemisega 15.04.
3. Hageja nõuab kaaruti tagastamist. 9.

§ 233

lg 1 sätestab, et kui vallasasja müügi puhul on kokku lepitud, et kuni ostuhinna tasumiseni jääb asja omand müüjale, eeldatakse, et omand läheb ostjale üle ostuhinna täieliku tasumisega (omandireservatsioon). 02.07.2019 lepingu punkti 4.1. kohaselt ostjale müüdud ja üle antud masina omanikuks on müüja seni, kuni ostja on täielikult täitnud kõik lepingust tulenevad omapoolsed kohustused müüja ees ning kogu ostja poolt lepingu järgi tasumisele kuuluv summa on laekunud müüja arvele või kassasse. Seega on pooled kokku leppinud omandireservatsiooniga müügis. Hagiavalduse kohaselt on kaaruti müügihinnast tasumata 9610 eurot, seega on hageja kui müüja jätkuvalt masina omanikuks.

§ 233

lg 2 kohaselt võib müüja omandireservatsioonile tuginedes asja ostjalt üksnes siis välja nõuda, kui müüja on lepingust taganenud.

§ 116

lg 1 järgi võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud. Põhjus lepingust taganemiseks oli olemas, sest kostja oli müügilepingut rikkunud – kostja jättis tasumata müügilepingus kokkulepitud osamaksed. Hageja on andnud kostjale ka täiendava tähtaja ostuhinna tasumise kohustuse täitmiseks (

§ 116lg 2 p 5), mille järel saab öelda, et kohustust on oluliselt rikutud.

Seega on täidetud materiaalsed eeldused lepingust taganemiseks.

§ 188

lg 1 kohaselt lepingupool taganeb lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Taganemine on ühepoolne tahteavaldus, mis jõustub kättesaamisega tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg 1 järgi.

1. Kohus leiab, et hageja 09.04.2020 kirja/ülesütlemisavaldust (dtl 17-19) tuleb käsitada taganemisavaldusena, hageja on taganenud lepingust alates 15.04.2020 ning hageja taganemine müügilepingust on kehtiv. Müügilepingust taganemise soovi kinnitab ka 20.04.2020 kostjale edastatud e-kiri (dtl 20), milles hageja teatab kostjale lepingu lõppemisest ning nõuab kaaruti tagastamist. Kostja ei ole lepingust taganemist ega lepingu lõppemist vaidlustanud.
2. Kohus selgitab, et kuni müügilepingust taganemiseni kuulub müüjale ostuhinna tasumise nõue, alates taganemisest aga õigus nõuda ostja valdusse antud vallasasja (masina) tagastamist. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 80 kohaselt on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Kostja ei ole kaarutit hagejale tagastanud ega esitanud vastuväiteid hagis esitatud nõuetele. Seega kuulub rahuldamisele hageja nõue kostjalt välja nõuda ning kohustada kostjat hagejale üle andma kaaruti Pöttinger HIT 6.69 (tehasetähisega xxxx). 12.

§ 100

kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Hageja palub kostjalt välja mõista leppetrahv summas 2232 eurot vastavalt lepingu punktile 5.4. 13.

§ 158

lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Riigikohus on 10.05.2017 otsuses tsiviilasjas nr. 3-2-1-36-17 punktis 11 selgitanud, et leppetrahvi maksmise nõudeõiguse tekkimiseks peavad olema täidetud järgmised üldised eeldused: poolte vahel on kehtiv leping (sh kehtiv leppetrahvikokkulepe); võlgnik on lepingulist kohustust rikkunud (

§ 100

); võlgnik vastutab rikkumise eest, v.a juhul, kui lepinguga on kokku lepitud võlgniku teistsugune vastutusstandard (

§‑d 103 ja 160); võlausaldaja on leppetrahvi nõudmisest võlgnikule mõistliku aja jooksul pärast rikkumise avastamist teatanud (

§ 159lg 2). Kõigi nende asjaolude tõendamise koormis on Ts

MS § 230 lg 1 esimese lause alusel hagejal.

1. Kohus leiab, et antud juhul on täidetud leppetrahvi nõude eeldused, s.o poolte vahel on sõlmitud ostu-müügileping, milles on leppetrahvikokkulepe, kostja on rikkunud ostu-müügilepingus võetud kohustust, s.o tasumata on jäetud kokkulepitud osamaksed, kostja vastutab poolte vahel sõlmitud müügilepingu rikkumise eest ning hageja on mõistliku aja jooksul esitanud kostjale leppetrahvi nõude (leppetrahvi nõue on esitatud 09.04.2020 ehk ligi 4 kuud peale viimase osamakse sissenõutavaks muutumist (03.12.2019)). Lepingu punkti 5.
2. kohaselt on kokkulepitud leppetrahvi suuruseks 20% masinate ostuhinnast, seega 20% ostuhinnast 11160 eurost moodustab 2232 eurot. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et hageja leppetrahvi nõue summas 2232 eurot kuulub rahuldamisele ja kostjalt väljamõistmisele. 15.

§ 101

lg 1 p 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

§ 113

lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse

§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

1. Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivised summas 1874 eurot. Hageja arvestab viivist tasumata põhinõudelt 9610 eurolt alates viimase osamakse kuupäevale järgnevast päevast 04.12.2019 kuni lepingu lõppemiseni 15.04.2020 ehk 130 päeva eest, viivisemääraga 0,15% päevas, kokku 1874 eurot. Kostja ei ole vaidlustanud hageja viivisenõuet.
2. Kohus leiab, et sissenõutavaks muutunud viivise, summas 1874 eurot, väljamõistmine kostjalt on õiguskaitsevahendina põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kostja ei ole täitnud lepingut ning kokkulepitud makseid õigel ajal tasunud, mistõttu on ta rikkunud oma kohustusi.
3. Viru Maakohtu 17.02.2021 kohtumäärusega on kohus hageja taotlusel kohaldanud hagi tagamise abinõud, millega kohustati kostjat hagejale üle andma kaaruti Pöttinger HIT 6.69 (tehasetähis xxxx) valdus. Kuivõrd kohus hagi rahuldab ning hageja ei ole esitanud taotlust hagi tagamise abinõu tühistamiseks, tuleb kohaldatud hagi tagamise abinõu jätta kehtima kuni kohtulahendi täitmiseni. Menetluskulud
4. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
5. Kuivõrd kohus rahuldas hagi, tuleb menetluskulud jätta täielikult kostja kanda.
6. Hageja palub kostjalt välja mõista tasutud riigilõivud. Hageja on tasunud hagi esitamisel riigilõivu 600 eurot ja hagi tagamise taotluselt 50 eurot. Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivude näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kulutusega, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada.
7. Hageja palub kostjalt välja mõista ka õigusabikulud summas 684 eurot (4,75 tundi * 120 eurot). Avalduse kohaselt on hageja lepinguline esindaja õigusteenust osutanud tunnitasu määraga 120 eurot tunnis. Esindustasud on esitatud ilma käibemaksuta kuivõrd hageja on käibemaksukohuslane, mistõttu ei lisandu menetluskuludele käibemaksu. Õigusteenust on osutatud kokku 4,75 tundi, s.h 17.02.2021 tutvumine asja materjalidega, hagiavalduse ja hagi tagamise avalduse koostamine 4,5 tundi ja 30.09.2021 menetluskulude nimekirja koostamine 0,25 tundi. Kohus on seisukohal, et hageja lepingulise esindaja õigusabiteenuse tunnihind on mõistlik ja vastab kehtivale kohtupraktikale.
8. Kohus leiab, et hageja õigusabikulude hüvitamise nõue kuulub rahuldamisele osaliselt. Kuivõrd hageja märgib, et on käibemaksukohustuslane ja tasule ei lisandu käibemaksu, peab kohus põhjendatuks välja mõista õigusabikulud ilma käibemaksuta ehk summas 570 eurot, sest 4,75 tundi * 120 eurot = 570 eurot, mitte 684 eurot. Hageja nimetatud summa 684 eurot sisaldab käibemaksu (570*20% = 684).
9. Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele menetluskuluna 1220 eurot (riigilõiv 650 eurot ja õigusabikulud 570 eurot).
10. Kostja ei ole kohtumenetluses kohtule vastanud ning muid menetlustoiminguid teinud, mistõttu võib eeldada, et kostjal menetluskulud puuduvad. Kostja võimalikud menetluskulud jäävad kostja enda kanda.
11. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Marika Leimann Kohtunik