← Eesti

2-21-649/37

Obsah (6)§ 657§ 162§ 174§ 177§ 178§ 654

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ele Liiv (eesistuja), Gaida Kivinurm, Peeter Pällin Otsuse tegemise aeg ja koht 12. jaanuar 2022, Tallinn Tsiviilasja numbe

§ 657lg 1 p 2), millega rahuldab hageja nõude ja jaotab uuesti menetluskulud.

  1. Apellatsioonimenetluses vaidlevad pooled selle üle, kas enne hagi esitamist tasus kostja elatist tagantjärele või konkreetse kuu eest. Maakohus ei ole vastanud hageja väitele, mille kohaselt tasus kostja elatist enne hagi esitamist tagantjärele ja kostja ei ole tasunud elatist jaanuari
  2. a eest. See on põhjendamiskohustuse rikkumine. Maakohus on lähtunud konkreetsel perioodil tasutud elatise kokkuliidetud summast ja vaikimisi sellega nõustunud kostja käsitlusega.
  3. Hageja selgitas menetluses, et vastavalt kostjaga sõlmitud kokkuleppele (apellatsioonimenetluses avaldatu kohaselt vastavalt poolte väljakujunenud tavale) tasus kostja elatist miinimummääras ja tagantjärele järgneva kuu jooksul. Kostja hakkas alates novembrist
  4. a miinimumelatisest maha arvestama summasid kulutuste ees, mida ta tegi lapsele kostjaga koos veedetud ajal. 8.
  5. Asjas esitatud konto väljavõtetest (tl 9, 25, 41) nähtub, et kostja maksis 14.12.2020 elatist 195 eurot ja 11.01.2021 219 eurot, seega kokkulepitust vähemas ulatuses. Nimetatuga on seletatav, miks kostja tegi teatud kuude osas miinimumelatisest väiksemaid makseid. 8.
  6. Samuti oli pooltel hageja väitel kokkulepe, et kostja maksab suuremaid summasid ajal, mil lapse ema oli lapsega haiguslehel või Eestis oli koroonapandeemia. Viimast põhjusel, et kostja ei soovinud, et laps lasteaias käies teistega kokku puutuks. Hageja väited selliste kokkulepete kohta 4

(6)on tõendatud poolte Messengeri vestlustega
  1. oktoobrist 2019 ja
  2. veebruarist 2020 (tl 28-30), kus lapse ema selgitab kostjale vajadust toetada last täiendavalt perioodi eest, kui ta oli haiguslehel ja kostja nõustub sellega. Ringkonnakohtu istungil kostja hageja väidetule vastu ei vaielnud ja selgitas, et tegi ülekandeid suuremas ulatuses, kui lapse ema sellise palve esitas. Põhjuseks oli näiteks lapse ema töökoha vahetus ja viibimine haiguslehel. Nimetatuga on seletatav, miks kostja on teinud osadel kuudel miinimumelatisest suuremaid ülekandeid tagasiulatuva elatise perioodil. 8.
  3. Hageja on 25.02.2021 menetlusdokumendis (tl 34) selgitanud, milliste kuude eest on kostja elatist lapsele tasunud, paludes mitte arvestada kostja esitatud konto väljavõtetest nähtuvate maksetega varasemal perioodil 03.01.2020 – 16.11.
  4. a. Hageja on selgitanud, et sellel perioodil makstud summad ei olnud täies ulatuses mõeldud lapse elatisrahaks. 14.03.2021 menetlusdokumendis on hageja selgitanud 16.11.2020 makse suurusega 400 eurot kohta täiendavalt, et kostja maksis selle oktoobrikuu eest tagasiulatuvalt, kuna hageja oli oktoobris haige ja lapse ema ei saanud seetõttu üks nädal tööl käia. Ringkonnakohus mõistab hageja väiteid viisil, et kostja toetas nimetatud perioodil osade summadega lapse ema. 8.
  5. Sõltumata sellest, kas kostja maksis 16.11.2020 400 eurot kokkuleppel lapse emaga miinimummäärast suurema elatisena lapsele või osaliselt lapse ema toetamiseks, ei ole kostja usutavalt ümber lükanud hageja väiteid elatise tagantjärele maksmise kohta. Kostja ei ole erinvalt hagejast esitanud arvestust, kuidas ta on elatist tasunud. Arvestades, et elatise suuremas määras tasumise vajadust on lapse ema Messengeri vestlustes selgitanud kuu lõpus (vastavalt 22.10.2019 ja 27.02.2020), on eluliselt usutav, et nimetatud maksed tegi kostja järgneval kuul. Hageja väiteid elatise tagantjärele maksmise kohta kinnitab ka kostja alates novembrist 2020 praktiseeritud elatise maksmise viis, kus kostja arvestas elatisest maha kulutused, mida ta tegi lapsele eelneval kuul koos lapsega veedetud ajal. Nimetatut kinnitab apellatsioonimenetluses esitatud poolte 21.11.2020 ja 16.12.2020 Messengeri vestlus. Tõendist nähtuvalt märgib kostja, et konkreetsel kuul ei tasu elatist 290 eurot, vaid võtab maha need päevad, kui laps temaga on. 8.
  6. Hageja selgitas, et kostja ei ole elatist tasunud jaanuari
  7. a eest. Konto väljavõttest (tl 41) nähtub, et kostja on teinud 11.01.2021 makse 219 eurot hagejale. Peale hagi kohtusse esitamist on kostja hakanud alates veebruarist
  8. a raha ülekandmisel märkima ülekande juurde selgitusi, millise kuu eest ta elatist tasub (tl 41, 71). Nimetatust ei saa aga teha järeldust, et kostja oleks elatist tasunud jaanuari
  9. a eest. 8.
  10. Seega on põhjendamatu maakohtu järeldus, et kostja on tasunud perioodil 01.11.2020 – 13.01.2021 elatist nõutust rohkem. Hageja nõue kostjalt tagasiulatuva elatise 462 euro väljamõistmiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele (PKS § 108 alusel).
  11. Seoses maakohtu otsuse muutmisega tuleb muuta ka menetluskulude jaotust. Arvestades hagi täies ulatuses rahuldamist jäävad menetluskulud nii maa- kui ringkonnakohtus kostja kanda (

§ 162lg 1 ja § 171 lg 1 alusel).

Kuna maakohus ei ole vaidlustatud otsuses hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust kindlaks määranud, ei tee seda

§ 174

lg 4 teisest lausest lähtudes apellatsioonkaebuse lahendamisel ka ringkonnakohus. Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist

§ 177

lg-s 2 sätestatud korras.

§ 178lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. 5

(6)10. Juhindudes

§ 654lg st 2², esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni juures kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse. (allkirjastatud digitaalselt) 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.