Obsah (10)

§ 163§ 657§ 652§ 456§ 230§ 439§ 654§ 367§ 173§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Gaida Kivinurm, Gea Lepik ja Imbi Sidok-Toomsalu Otsuse tegemise aeg ja koht 12.01.2022, Tallinn Kohtuasja number 2-20-1850

§ 163lg 1).

Apellatsioonkaebus

1. Kostja palub 14.06.2021 apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
2. Hageja poolt väidetavalt tasutud hooldus- ja remondikulude summa on täies ulatuses tõendamata. Ühtegi tõendit kulude kandmise kohta esitatud ei ole. Kohus on pööranud eeltoodu osas tõendamiskoormise põhjendamatult ümber. Viivise arvestus on ebaselge.
3. Kuna kostja on hagile ja hageja nõude suurusele selgelt vastu vaielnud, siis kohus ei saanud pooltega eelnevalt arutamata midagi asjas eeldada. Ekslik ja menetlusnormi selgelt rikkuv on oletus, et hooldus- ja remondikulud on konstantse suurusega. Tõendamata ja pooltega arutamata on väide, et hagejal puudusid võlgnevused korteriühistu ees. Kui pooled ei ole kohtu arvates tähtsate asjaolude osas seisukohti esitanud, siis oleks kohus pidanud seda pooltele selgitama.
4. Muus osas jääb kostja kõikide esimeses astmes esitatud vastuväidete juurde. Vastustaja seisukoht
5. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse

§ 657

lg 1 p 2 alusel 957,52 eurot ületava põhinõude ja sellelt arvestatud viivise väljamõistmise ning menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega jätab hagi selles osas rahuldamata. 34. Maakohus tuvastas järgmised faktilised asjaolud, millest ringkonnakohus saab

§ 652

lg 1 p 1 alusel lähtuda: - hageja üüris kostjalt eluruumi ajavahemikul 01.05.2015 kuni 31.12.2019; - üürilepingu punkti 2.3 kohaselt oli hageja kohustatud tasuma kostjale igakuiselt

1. kuupäevaks eelnenud kuu eest kõrvalkulude (sh elekter, vesi, kanalisatsioon, prügivedu, elamu trepikoja koristus) ning muude hagejale osutatavate teenuste eest, vastavalt teenuse osutaja, korteriühistu või haldaja poolt esitatud arvetele; - pooltevahelise kokkuleppe kohaselt tasus hageja arved otse korteriühistule; - kõik esitatud arved on tasutud. Lepingu lõppemisel pooltel teineteise vastu pretensioone ei olnud.
2. Hageja leidis, et seadusest tulenevalt ei olnud kostjal õigust nõuda temalt arvetel kajastatud hoolduskulude ja remondikulude tasumist. Hageja nõudis perioodil 01.08.2017 kuni 31.12.2019 alusetult tasutud hoolduskulude tagastamist 29 kuu eest 20,67 eurot kuus, kokku 599,40 eurot ja alusetult tasutud remondikulude eest 29 kuu eest 25,60 eurot kuus, kokku 742,40 eurot. 5 2-20-18506
3. Maakohus jättis enne 15.12.2017 tehtud maksete osas aegumise tõttu hagi rahuldamata ja selles osas ei ole maakohtu otsust vaidlustatud. Selles osas on otsus

§ 456lg 4 teise lause alusel edasikaebamata jõustunud.

1. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et eluruumi üürilepingu raames saab kõrvalkuludeks pidada üksnes eluruumi kasutamisega seonduvaid kulusid (VÕS § 292 lg 1). Kulusid, mis ei ole seotud eluruumi kasutamisega, ei saa pidada õiguspärasteks kõrvalkuludeks ning üürileandja ja üürniku kokkulepped selliste kulude hüvitamise osas on VÕS § 275 kohaselt tühised. Tühise tehingu alusel üleantud summad saab hageja VÕS § 1028 lg 1 ja § 1029 alusel tagasi nõuda.
2. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu otsusega selles osas, et kõik hoolduskulud saab antud juhul lugeda eluruumi kasutamisega mitteseonduvaks.
3. Maakohus märkis otsuses, et pooled ei ole kohtu ette toonud, milles seisnevad korteriühistule tasutavad hoolduskulud. Kuna hageja leiab, et hoolduskulu ei saa olla õiguspärane eluruumi kasutamisega seonduv kõrvalkulu, oli kostja ülesanne tõendada vastupidist. Kostja ei ole oma tõendamiskoormist selles osas täitnud. Ringkonnakohus selle maakohtu käsitlusega ei nõustu. 40.

§ 230

lg-te 1 ja 2 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Eelkõige peab hageja tõendama oma nõude aluseks olevaid asjaolusid. Kuna hageja nõuab alusetult makstud summade tagastamist, pidi hageja tõendama, milliseid makseid ei olnud ta kohustatud tasuma ja millises summas ta on selliseid makseid tasunud. Ringkonnakohtu hinnangul rikkus maakohus selgitamiskohustust, kui ei selgitanud eelmenetluses välja, milliseid asjaolusid peab hageja hagi alusena tõendama ega juhtinud hageja tähelepanu vajadusele esitada asjaolud täielikult ja neid tõendada. Maakohtupoolse selgitamiskohustuse rikkumise tõttu andis ringkonnakohus hagejale võimaluse esitada täiendavaid tõendeid ja kostjale võimaluse neile vastu vaielda. Seetõttu ei saa hageja poolt ringkonnakohtule esitatud tõendeid pidada hilinenult esitatuks, nagu kostja leiab. 41. Eeltoodust tulenevalt võtab ringkonnakohus

§ 652

lg 3 p 2 alusel asja materjali juurde hageja poolt ringkonnakohtule esitatu uued tõendid - korteriühistu poolt ajavahemikul detsember 2017 kuni detsember 2019 Sõle tn 41-45 korteri eest esitatud arved, Sõle tn 41 korteriühistu arveldusarve väljavõtted, järelpärimine korteriühistule ja korteriühistu vastus järelpärimisele. 42. Esitatud arvetelt nähtub, et kõikide kuude osas on hoolduskulu olnud vähemalt 20,67 eurot ja remondikulu vähemalt 25,69 eurot. Osadel kuudel on hoolduskulu ja remondikulu olnud suurem, kuid see ei oma antud juhul asja lahendamisel tähtsust.

§ 439kohaselt ei või kohus otsuses ületada nõude piire.

Seetõttu ei saa ringkonnakohus kostjalt välja mõista suuremat summat, kui hageja on nõude esitanud.

1. Korteriühistu arveldusarve väljavõtetelt nähtub, et arved on tasutud. Kostja ei ole vastu vaielnud hageja väitele, et pooltevahelise kokkuleppe kohaselt tasus arvetel kajastatud summad hageja otse korteriühistule.
2. Hageja esitas ringkonnakohtule korteriühistu vastuse selle kohta, millised kulud sisalduvad hoolduskuludes ja millised remondikuludes. KÜ Sõle 41 raamatupidaja selgitas, et KÜ Sõle 41 arvete kululiik hoolduskulud hõlmab halduskulusid ja majandamiskulusid. Halduskulud on korteriühistu juhatuse tasud, raamatupidamise teenused, arvutite hooldus, kantseleitarbed, maja kindlustustasu, õppekulud, panga teenustasud, üldkoosoleku kulud, riigilõivud, kulud telefonile. Majandamiskulud on kojamehe ja koristaja tasud, kulud puhastusvahenditele, muru niitmine, kütte-, gaasi- ja elektrisüsteemide hooldus, liftid. Remondikulud on vajalikud remondikulud (santehnilised, fassaadi, katuse remont, teede remont jne). Hageja märgib, et vastavalt 6 2-20-18506 raamatupidaja selgitusele on hoolduskulude osa kogu arvest 16,6%, millest 10,2% on halduskulud ja 6,4% on majandamise kulud.
3. Kostja ei ole esitanud hageja väidetele ja tõenditele sisulisi vastuväiteid ega omapoolseid tõendeid
4. Hageja nõustus ringkonnakohtule esitatud seisukohas sellega, et majandamise kulusid saab pidada eluruumi kasutamisega seonduvateks kuludeks, mis tuleb tasuda hagejal. Hageja loobus majandamiskulude tagasisaamisest, kuid tulenevalt sellest, et haldamiskulud ja remondikulud olid tegelikud suuremad, kui hageja hagis nõudis, palus jätta maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus ei saa lähtuda hageja poolt tehtud uutest arvestustest, kuna hageja ei ole esitanud hagi suuremate maksete väljamõistmiseks kui käesoleva otsuse p-s 35 nimetatud maksed. Lisaks on hageja tuginenud maakohtus asjaolule, et korteriühistu esitatud arvete järgi olid hoolduskulud iga kuu 20,67 eurot ja remondikulud 25,60 eurot, mistõttu väide, et need kulud olid tegelikult suuremad, on uus asjaolu, mille esitamiseks ringkonnakohtu menetluses ei ole

§ 652lg-st 3 tulenevalt alust.

1. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et korteriühistu poolt majandamiskuludena välja toodud kulud - koristaja tasud, kulud puhastusvahenditele, muru niitmine, kütte-, gaasija elektrisüsteemide ja lifti hooldus – on käsitletavad korteri kasutamisega seonduvate kuludena. Nende maksete osas ei ole poolte kokkulepe tühine ja hagejal ei ole õigust neid kulusid kostjalt tagasi nõuda. Maakohus mõistis hagejale välja hoolduskulude hüvitamiseks 516,75 eurot. Tulenevalt halduskulude ja majandamiskulude jagunemise proportsioonist, moodustavad majandamise kulud sellest 199,23 eurot (6,4:16,6x516,75) ja halduskulud 317,52 (10,2:16,6x516,75) eurot.
2. Eeltoodust tulenevalt tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse majandamiskulude 199,23 euro väljamõistmise osas ja jätab selles osas hagi rahuldamata.
3. Ülejäänud summa 957,52 euro (remondikulud 640 eurot ja halduskulud 317,52 eurot) väljamõistmise osas nõustub ringkonnakohus maakohtu põhjendustega ja

§ 654lg 6 alusel neid ei korda.

Remondikulu ja halduskulu ei ole õiguspärane kõrvalkulu ning kokkulepe selle maksmiseks on seetõttu VÕS § 275 kohaselt tühine. Remondifondimaksete arvelt finantseeritakse üürileandja kohustust hoida üüritud asi lepingujärgseks kasutamiseks sobivas seisundis. Halduskulude näol on tegemist korteriühistu administratiivsete kuludega. Nendel maksetel puudub otsesene seos eluruumi kasutamisega. Kostja ei ole apellatsioonkaebuses maakohtu sellekohaseid põhjendusi vaidlustanud. 50. Hageja on esitanud ka viivisenõude. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 113 lg 2 sätestab, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse.

§ 367

sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. 7 2-20-18506

1. Maakohus luges põhjendatult viivisenõude algusajaks 28.09.2020, mil hageja teatas kostjale oma nõudest. Ringkonnakohus mõistab viivise välja põhisummalt 957,52 eurot alates 28.09.2020 kuni ringkonnakohtu otsuse tegemiseni 12.01.2022 ja edasiulatuvalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 13.01.2022 kuni nõude tasumiseni.
2. Vastavalt viivisekalkulaator.ee viiviseraportile on tasumisele kuuluv viivise summa 12.01.2022 seisuga 88,66 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 53.

§ 173

lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. 54.

§ 173

lg 3 kohaselt, kui kõrgema astme kohus muudab tehtud lahendit või teeb uue lahendi asja uueks läbivaatamiseks saatmata, muudab ta vajaduse korral vastavalt menetluskulude jaotust. 55. Ringkonnakohus jaotab nii maakohtu kui ringkonnakohtu menetluskulud

§ 163lg 1 alusel võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

1. Põhinõude rahuldamise ulatust arvestades jätab ringkonnakohus maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud 29 %ulatuses hageja ja 71% ulatuses kostja kanda.
2. Maakohus ei määranud kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust, mistõttu seda ei tee ka ringkonnakohus. Kulud määrab rahaliselt kindlaks maakohus pärast otsuse jõustumist (

§ 177lg 1 p 2).

(allkirjastatud digitaalselt) 8