KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 29.12.2021 Jõhvi kohtumaja ja koht Kohtuasja number 1-20-2335 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Asja läbivaatamise kuupäev 22.12.2021 Kohtuasi Süüdimõistetu RESOLUTSIOON Viru Vangla materjalid Sander PARKO elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Sander PARKO sünd. 07.09.1995, isikukood 39509072014, Eesti Vabariigi kodanik, elukoht xxx xxx xxx vald Raplamaa, töökoht xxx, xxx Karistuse kandmise algus 07.09.2021 ja lõpp 28.11.2022 Jätta Sander PARKO elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas elektroonilise valve vabastamiseks. Viru Maakohtule materjalid kohaldamisega vangistusest kinnipeetav Sander Parko tingimisi enne tähtaega Sander Parko on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 25.05.2020 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §4231 ja §424 lg.1 järgi ning karistatud KarS §63 lg.1 kohaldamisega vangistusega 1 aasta 6 kuud, millest loeti KarS §68 lg.1 alusel kantuks 3 kuud 9 päeva vangistust. KarS §74 lg.1, 3 alusel jäeti ärakandmata karistus 1 aasta 2 kuud 21 päeva vangistust täitmisele pööramata katseajaga 2 aastat, 1 mille kestel oli Sander Parko kohustatud täitma KarS §75 lg.1 p.1 – 6 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS §75 lg.2 p.21, 5, 8 sätestatud lisakohustusi. Tallinna Ringkonnakohtu 08.03.2021 määrusega pöörati Harju Maakohtu 25.05.2020 otsusega mõistetud ärakandmata karistus 1 aasta 2 kuud 21 päeva vangistust täitmisele. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kolm korda, kaks karistust on arhiveeritud ja vanglas viibib ta teist korda. Kuritegude toimepanemise soodusteguriteks on ükskõikne suhtumine ühiskonnanormidesse, mõtlematu käitumine, puudulik probleemide lahendamise oskus ja sõltuvusainete kuritarvitamine. Kinnipeetav töötab alates 19.10.2021 majandustöödel xxxna ning alustas 27.10.2021 sotsiaalprogrammi Eluviisitreening läbimist. Kinnipeetav soovib ennetähtaegse vabanemise korral asuda elama xxx juurde heas korras eramusse aadressil xxx xxx xxx vald Raplamaa. Elamispind sobib elektroonilise valve paigaldamise tingimustele ning kinnistu omanik ja tema elukaaslane andsid nõusoleku vastavate seadmete paigaldamiseks. Kinnipeetav soovib ennetähtaegse vabanemise korral tööle asuda xxx-sse, mille juhatuse liige kinnitas, et töö olemasolu korral on kinnipeetavale töökoht garanteeritud. 15.11.2021 seisuga on kinnipeetaval tasumata rahalisi kohustusi summas 2070,32 €. Kinnipeetava lähedaste hulka kuuluvad xxx ja xxx, kes on kriminaalkorras karistatud ning xxx, xxx ja xxx. Kinnipeetava suhtlusringkond on suur ning sinna kuuluvad ka varasemalt kriminaalkorras karistatud ja sõltuvusaineid tarvitavad isikud. Kinnipeetaval on diagnoositud xxx. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on kinnipeetav süstemaatiline seaduserikkuja, kes kordab oma vigu ega õpi varasematest kogemustest. Kinnipeetav on ohtlik avalikkusele. Uue üldise kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 48%, uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 38%. Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla. Kriminaalhooldaja leidis, et juhul, kui kohus vabastab kinnipeetava tingimisi enne tähtaega, tuleb talle määrata katseaeg ja käitumiskontroll kuni 28.11.2022, mille kestel on kinnipeetav kohustatud täitma KarS §75 lg.1 p.1 – 6 sätestatud kontrollnõudeid ning KarS §75 lg.2 p.2, 21, 4 sätestatud lisakohustusi. Elektroonilise valve tähtajaks tuleb määrata 2 kuud. Abiprokurör Margit Luga maakohtu istungil osaleda ei soovinud, oma kirjalikus seisukohas toetas kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla. Maakohtu istung Kinnipeetav Sander Parko selgitas maakohtu istungil, et ta on teinud vigu ja kahetseb neid. Kinnipeetav palus talle veel ühe võimaluse anda. Kinnipeetav märkis, et ta on muutnud oma hoiakut ja suhtumist ning teinud vangistuses omad järeldused. Kinnipeetav toonitas, et tal ei ole alkoholiga probleeme. Vastuseks maakohtu küsimustele selgitas kinnipeetav, et tema karistus pöörati täitmisele, sest tal ei olnud kriminaalhooldusametniku luba Soomes tööl käia. 2 Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalvega ei ole käesoleval ajal põhjendatud. Esmalt märgib maakohus, et abiprokurör on käesolevas asjas oma seisukohta esitades piirdunud vaid kahe lausega, milles teatab, et ei soovi arutamisest osa võtta ja toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Sellist abiprokuröri seisukohta on maakohtul raske arvestada ja hinnata, kuivõrd see seisukoht on täiesti põhistamata. Ilma põhistuseta väiteid maakohus aga ei arvesta. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.1 p.1 võib kohus süüdlase teise astme kuriteos katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud sama seadustiku §75 lg.2 p.9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Lisaks sellele peavad olema täidetud justiitsministri 22.02.2007 määruses nr.15 Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve kord sätestatud elektroonilise valve seadmise tingimused. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetavale mõisteti karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust tingimisi katseajaga 2 aastat. Kinnipeetav kandis eelvangistuses ära 3 kuud 9 päeva vangistust. Tallinna Ringkonnakohtu 08.03.2021 määrusega pöörati karistuse ärakandmata osa 1 aasta 2 kuud 21 päeva vangistust täitmisele ja seda asus kinnipeetav kandma alates 07.09.
- Niisiis on kinnipeetav käesoleva kohtumääruse tegemise ajaks karistusest ära kandnud kokku 7 kuud 1 päeva vangistust. Asja materjalides on olemas kinnipeetava kirjalik nõusolek elektroonilise valve kohaldamiseks. Samuti on asja materjalides olemas kriminaalhooldusametniku arvamus koos lisadega selle kohta, et elamispind vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele ja selleks valveks vajalikku on kinnipeetava elukohta võimalik paigaldada. Seega on käesolevas asjas formaalsed alused kinnipeetava vabastamiseks vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega täidetud. Samas ei tähenda vaid formaalsete aluste täitmine kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega, sest ainuüksi seaduses nimetatud tähtaja saabumine ei anna kinnipeetavale subjektiivset õigust vabaneda enne tähtaega. Vabanemine vangistusest eeldab ka materiaalsete aluste täidetust. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.4 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vangistusseaduse § 6 lg.1 kohaselt on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistuse eesmärk saavutatud siis, kui kinnipeetavast tulenev retsidiivsusrisk on väike. See tähendab, et antud menetluses tuleb eelkõige hinnata ja prognoosida uute kuritegude toimepanemise tõenäosust antud kinnipeetava puhul. Vangistus on oma eesmärgi 3 saavutanud juhul, kui kinnipeetavast lähtuv retsidiivsusrisk on väike. Seega on oluline kõiki asjaolusid hinnates just see, kui suur on tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabanedes toime uue kuriteo. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetaval on 1 kehtiv kriminaalkaristus mitmete liiklussüütegude eest. Asja materjalidest nähtub, et kinnipeetavale mõisteti karistuseks vangistus, mis jäeti tingimisi täitmisele pööramata katseajaga, mille kestel oli ta kohustatud järgima käitumiskontrolli nõudeid ja lisakohustusi. Olenemata talle osutatud usaldusest ei suhtunud Sander Parko käitumiskontrolli tõsiselt ja seepärast pööras kohus mitmete rikkumiste tõttu tema karistuse täitmisele. Siinkohal on tähtis märkida, et Sander Parko rikkus korduvalt erinevaid katseajaks seatud tingimusi ja pidas süüdimõistva kohtuotsusega seatud kriteeriumitest vaid valikuliselt kinni. Niisiis kahtleb maakohus sügavalt, et kinnipeetav suudaks taaskord talle katseajaks seatud tingimustest kinni pidada. Riigikohus on oma 07.03.2019 lahendis kohtuasjas nr.1-09-14104 leidnud, et retsidiivsusriski tuleb prognoosida esmajoones selle kaudu, kuidas on kinnipeetav ennast karistuse kandmise ajal üleval pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ettenähtud eesmärgid. Käesolevas asjas nähtub, et kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, ta töötab alates 19.10.2021 majandustöödel xxxna ning alustas 27.10.2021 sotsiaalprogrammi Eluviisitreening läbimist. Maakohus tunnustab kinnipeetavat hea käitumise, tööga hõivatuse ja taasühiskonnastavas tegevuses osalemise eest, kuid leiab, et kinnipeetava poolt individuaalses täitmiskavas mõnede seatud eesmärkide läbimine ja eeskujulik käitumine vanglas ei tähenda koheselt seda, et ta tuleb vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Maakohus peab arvestama ka teisi KarS §76 lg.4 sätestatud asjaolusid. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt soovib kinnipeetav ennetähtaegse vabanemise korral asuda elama xxx ja tema elukaaslase juurde xxxle kuuluvasse eramajja. Kinnipeetav soovib ennetähtaegse vabanemise korral tööle asuda xxx-sse xxxna. Kinnipeetava lähedaste hulka kuuluvad xxx ja xxx ning xxx, xxx ja xxx. Maakohus tunnustab ka siinkohal kinnipeetavat, et tal on kindel vabanemisjärgne elu- ja töökoht ning lähedaste toetus. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt oli 15.11.2021 seisuga kinnipeetaval tasumata rahalisi kohustusi üle kahe tuhande euro. Kuigi tegemist ei ole ülemäära suure summaga, näitab see siiski, et kinnipeetav on teatavas majanduslikus kitsikuses, mis võib mõjutada kinnipeetavat toime panema uut kuritegu. Lisaks on kinnipeetaval diagnoositud xxx ja tema suures suhtlusringkonnas on varasemalt kriminaalkorras karistatud ja sõltuvusaineid tarvitavad isikud. Maakohus leiab, et halba seltskonda sattudes võib kinnipeetav kahjulike mõjutuste tõttu uue kuriteo toime panna. Maakohtu veendumust suurendab siinkohal kriminaalhooldaja arvamus, mille kohaselt on kinnipeetav süstemaatiline seaduserikkuja, kes kordab oma vigu ega õpi varasematest kogemustest. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt toetab vangla kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla ja märgib, et ta on avalikkusele ohtlik. Uue üldise kuriteo toimepanemise tõenäosus kinnipeetava poolt 2 aasta jooksul on 48% ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 38%. Maakohus antud riskihinnangut kinnipeetava vabastamise küsimuse otsustamisel ei arvesta, kuna vangla materjalidest ei nähtu, millise metoodika ja 4 milliste andmete alusel on kinnipeetava iseloomustuses kajastuv uue kuriteo toimepanemise tõenäosusprotsent leitud. Vangla riskihinnang on täielikult põhjendamata ega ole kontrollitav. Kokkuvõtvalt leiab maakohus, et Sander Parko poolt on uute kuritegude toimepanemise risk vabanemisel suur. Võttes arvesse, et kinnipeetaval on ükskõikne suhtumine ühiskonnanormidesse ja teda iseloomustab mõtlematu käitumine, on maakohus seisukohal, et tegemist on isikuga, kes ei suuda käitumiskontrollile alluda. Kuigi kinnipeetav palus maakohtu istungil talle veel ühe võimaluse anda, leiab maakohus, et selline võimalus oli talle juba antud ja nüüdseks on variandid ammendunud. Kinnipeetava väited hoiakute muutumise osas ei ole usutavad ega tõsiseltvõetavad ja seepärast peabki ta karistuse kandmist vanglas jätkama. Kinnipeetavat tuleb küll tunnustada hea käitumise eest vangistuses, individuaalses täitmiskavas seatud mõnede eesmärkide täitmise ja teatavate väljavaadete eest vabaduses, kuid leiab, et üldjoontes on tema retsidiivsusriski suurendavad asjaolud siiski ülekaalus. Vastab tõele, et kinnipeetaval ei pruugi olla probleeme alkoholiga, kuid sama ei saa öelda narkootikumide kohta. Niisiis on suur oht, et sõltuvusained hakkaksid tema elus taaskord suurt rolli mängima. Seda veel eriti kriminaalkorras ja sõltuvusaineid tarvitavate sõprade seltskonnas. Eeltoodut arvestades ei olegi kinnipeetava elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest vabastamine tingimisi enne tähtaega põhjendatud. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
- (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 5