Obsah (8)

§ 384§ 202§ 318§ 2441§ 239§ 3411§ 247§ 339

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 8. mai 2017 Tartu Kriminaalasja number 1-15-9999 Kohtukoosseis Mati Kartau, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Kohtuistungi sekretär Mailika

§ 384

lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik

1. Viru Maakohtu 09.03.2017 otsusega mõisteti X.X. kokkuleppemenetluses süüdi KarS § 201 lg 2 p 1,2,4, § 344 lg 1, § 3811 lg 1 ja § 281 lg 1 järgi. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskeimaga ja mõisteti liitkaristuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust. KarS § 73 lg 1 ja lg 3 alusel ei pöörata mõistetud karistust täitmisele, kui X.X. ei pane 3 aastase katseaja jooksul toime uut tahtliku kuritegu. Lisakaristusena kohaldati ettevõtluskeeldu 1 aasta ja 6 kuuks. VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 7 alusel mõisteti X.X. ilt kannatanu OÜ X. kasuks välja kuriteoga tekitatud kahju summas 498 316,18 eurot.
2. Sama kriminaalasja raames lõpetati S.M. ja K.K. suhtes

§ 202

lg 1 alusel kriminaalmenetlus otstarbekuse kaalutlustel, kuna maakohus leidis, et viidatud isikute süü ei ole suur ning asjas puudub avalik menetlushuvi. Esitatud apellatsioonkaebused 3. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsioonkaebuse süüdistatav X.X. , kes palub maakohtu otsuse täies ulatuses tühistamist ning kriminaalasja saatmist Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks või kriminaalasja tagastamist Viru Ringkonnaprokuratuuri. 4.

§ 318

lg 4 kohaselt kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on käesoleva seadustiku

1. peatüki
2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

§ 2441

reguleerib tsiviilhagi ja avalik-õigusliku nõudeavalduse läbi vaatamata jätmist kokkuleppemenetluses.

1. X.X. selgitab, et ta ei ole näinud OÜ X. (pankrotis) tsiviilhagi, mis väidetavalt on esitatud kokkuleppemenetluse raames. X.X. on füüsilise isikuna pankrotis juba alates 28.10.
2. Pankrotimenetluse alustamisel saab võlgniku vastu nõudeid esitada ainult pankrotimenetluse raames seaduses ettenähtud tähtaegadel ja korras. OÜ X. (pankrotis) esitas pankrotimenetluses X.X. i vastu nõude samadel alustel ning seega ei saa käesolevas kriminaalmenetluses tema suhtes viidatud tsiviilhagi menetleda. See tuleks kas tagastada, jätta läbi vaatamata või menetlusse võtmata.
3. Kriminaalasja nr 12740000167 materjalidest nähtub, et tõepoolest esitati 2012 a. menetlejale tsiviilhagi pealkirja kandev dokument, kus X.X. ilt nõutakse ca miljon eurot. 2013 augustis esitas OÜ X. (pankrotis) hagi X.X. i, S.M. ja K.K. vastu samadel alustel nagu ka mainitud 2012 a. tsiviilhagi kriminaalmenetluse raames. 2015 a. lõpus jäeti nimetatud hagi X.X. i suhtes läbi vaatamata pankrotimenetluse alustamise tõttu. Nimelt pankrotiseaduse § 43 lg 2 kohaselt, kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on varaline nõue võlgniku vastu, mille kohta ei ole veel otsust tehtud, jätab kohus nõude hagimenetluses läbi vaatamata. Seejärel esitaski OÜ X. (pankrotis) nõude X.X. i vastu viimase pankrotimenetluses, mida hetkel menetletakse. X.X. rõhutab, et tegemist on tema vastu suunatud identse nõudega. Teisisõnu, juhul kui Viru Maakohtu 09.03.2017 otsus jääb kehtima, saab OÜ X. (pankrotis) tema käest topelt-raha, s.o nii pankrotimenetluses kui ka vaidlustatud kohtuotsuse alusel.
4. Kokkuleppemenetluse näol oli sisuliselt tegemist menetlusliku “väljapressimisega” – nõustu tsiviilhagiga ja teiste süüdistatavate suhtes menetlus lõpetatakse ja sinuga sõlmitakse kokkulepe. Õigusriigis peaks kokkuleppeid sõlmima vaba tahte kohaselt ilma et selle eest küsitaks võla tunnistamist. X.X. selgitab, et tema ei sõlminud kokkulepet enda vaba tahte kohaselt. Kokkuleppemenetluse käigus maakohus ei selgitanud välja, kas apellant sõlmis kokkuleppe vahatahtlikult ja kas see vastab tema vabale tahtele. Maakohus küsis ainult, kas apellant on kokkuleppemenetlusega nõus. Seda kõike kinnitab maakohtu istungi 01.03.2017 protokoll koos helisalvestisega.
5. Samuti leiab X.X. , et tema süüdistuses kirjeldatud sündmused pole automaatselt kuriteo episoodid ning neid ei saa lugeda kuriteoks. Süüdistuse sisu põhineb sisuliselt paljasõnalistel väidetel selle kohta, et kogu OÜ X. (pankrotis) dokumentatsioon (sh raamatupidamine, osanike otsused jne) on X.X. i käes (või on olnud tema käes), mida ta on hävitanud, varjanud jms, millest tehakse omakorda järeldus, et suurem osa ülekandeid tehti OÜ X. (pankrotis) panagakontolt. Äriühingu pangakontol olevate rahaliste vahendite liigutamine (isegi juhatuse liikmega seotud pangakontodele) ei tähenda automaatselt nende rahaliste vahendite omastamist selle juhatuse liikme poolt. Seda enam, et OÜ X. (pankrotis) osanikel-juhatuse liikmetel oli ligipääs panagakontole juba alates
6. aastast.
7. Viru Maakohtu otsuse peale esitas apellatsioonkaebuse ka kannatanu OÜ X. esindaja S. Erro, kes taotleb maakohtu otsuse täies ulatuses tühistamist ja kriminaalasja saatmist maakohtule uueks läbivaatamiseks.
8. Apellant leiab, et kokkuleppemenetluse kohaldamisel rikkus maakohus oluliselt menetlusõiguse norme, mis tõi kaasa mitteõiguspärase otsuse tegemise. Kannatanu OÜ X. (pankrotis) esindaja pankrotihaldur J. Truuts andis nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks, eeldades, et kokkuleppemenetlust kohaldatakse kõigi kolme süüdistatava, s.o S.M. , K.K. , X.X. i suhtes.
9. Kokkuleppemenetluse kohaldamise käigus X.X. ilt kahju summas 498 316,18 euro väljamõistmisel ei selgitatud välja süüdistatava varalist seisukorda ning asjas puuduvad objektiivsed andmed süüdistatava X.X. i varalise olukorra kohta seisuga 01.03.2017
10. 01.03.2017 kohtuistungil esitas prokurör taotluse kriminaalmenetluse lõpetamise kohta

§ 202

lg 1 alusel seoses kriminaalasjas vähese süü ja avaliku menetlushuvi puudumisega. Tegelikkuses sai kannatanu esindaja menetluse lõpetamisest kahe süüdistatava, S.M. ja K.K. , suhtes teada alles 09.03.2017 kohtumäärusest 13. Vastavalt

§ 239

lg 2 p 3 ei kohaldata kokkuleppemenetlust mitme süüdistatavaga kriminaalasjas, kui vähemalt üks süüdistatav ei nõustu kokkuleppemenetluse kohaldamisega. Võttes arvesse, et 01.03.2017 kohtuistungil esitas prokurör taotluse kriminaalmenetluse lõpetamiseks

§ 202lg 1 alusel, siis on apellant seisukohal, et süüdistatavad S.M.

ja K.K. ning nende kaitsjad ei taotlenud kokkuleppemenetluse kohaldamist. 14. Kannatanu esindaja pole nõus maakohtu seisukohaga, et S.M. ja K.K. süü ei ole suur ja puudub avalik menetlushuvi.

§ 202lg 1 ei ole täidetud täies ulatuses, kuna süüdistatavad S.M.

ja K.K. ei ole hüvitanud ega ole asunud hüvitama OÜ-le X. (pankrotis) kuriteoga tekitatud kahju. Käesolevas asjas on olemas avalik menetlushuvi, kuna tekitatud kahju on suur, sest süüdistatavate tegevuse tagajärjel pankrotistus OÜ X. .

1. Süüdistatavate X.X. i, S.M. ja K.K. ettekavakavatsetud tegevus, mis eelnes kohtulikule arutelule, annab küllaldase aluse oletada, et X.X. andis oma nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks, kavatsemata seda täita. Kannatanu esindaja leiab, et on olemas kõik alused süüdistatava X.X. i olukorra raskendamiseks (rangema karistuse määramiseks) ja talle kohustuse panemiseks eesmärgiga hüvitada OÜ X. (pankrotis) tekitatud kahju kohtu poolt määratud tähtajaks Prokuröri kirjalik seisukoht
2. Ringkonnaprokurör R. Hlebnikova esitas 04.04.2017 oma kirjaliku seisukoha, milles palub jätta esitatud apellatsioonid rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata.
3. Viru Maakohtu 01.03.2017 kohtuistungi protokollist nähtub, et kõik süüdistatavad olid istungi päevaks kätte saanud süüdistusaktid ja kohtu alla andmise määrused, seega oli neile kõigile teada süüdistuse maht, kvalifikatsioon ja haginõue. Samast protokollist nähtub, et süüdistatavad ja nende kaitsjad nõustusid kokkuleppe tingimuste ja kriminaalmenetluse lõpetamise tingimustega. Samast protokollist nähtub, et kohus on küsinud süüdistatavatelt, kas nad on nõus kokkuleppe ja kriminaalmenetluse lõpetamise tingimustega. Süüdistatavad on nõustunud. Enne kohtu nõupidamistuppa lahkumist ei võtnud ükski süüdistatav ega kaitsja antud nõusolekuid tagasi. Seega kriminaalmenetluse norme rikutud ei ole.
4. Kokkuleppemenetluseks andis kannatanu esindaja pankrotihaldur J. Truuts 28.02.2017 kirjaliku nõusoleku.
5. X.X. i viide Pankrotiseaduse §-le 43 lg 2 ei ole asjakohane ega kohaldatav süüdistatavale, kuna kohtumenetlus käesolevas kriminaalasjas algas peale tema pankroti väljakuulutamist. PankrS § 43 lg 2 sätestab, et kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on varaline nõue võlgniku vastu, mille kohta ei ole veel otsust tehtud, jätab kohus nõude hagimenetluses läbi vaatamata. Pankrotiseaduse § 3 sätete kohaselt menetletakse pankrotti iseseisvas pankrotimenetluses. Kuna PankrS § 43 lg 2 räägib hagimenetlusest, mitte kriminaalmenetlusest, ei takista see kuriteoga tekitatud kahju väljamõistmist süüdlaselt. X.X. ei ole kohtueelses ega kohtumenetluses esitanud teavet enda pankroti kohta.
6. Vastavalt TsMS § 440 lg 1 rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. X.X. ei vaidlustanud hagi nõuet. Vastupidiselt võttis ta hagi õigeks täies ulatuses. Väljamõistmisele kuulus haginõue osas, mis kriminaalmenetluses tõendamist leidis.
7. TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus teha hagi õigeksvõtul põhineva otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Kohtu põhjendamiskohustusest vabastamist (tsiviilhagi õigeksvõtu korral) toetab ka Riigikohtu seisukoht (lahendid nr 3-1-1-81-12; 3-1-1-79-09). Seega puudub käesoleval ajal õiguslik alus kohtuotsuse tühistamiseks ja selle resolutsioonis ära toodud seisukohtade ümbervaatamiseks.
8. Apellatsioon on prokurörile arusaamatu, kuna taotluse kokkuleppemenetluse kohaldamiseks esitas prokurörile süüdistatava X.X. i lepinguline kaitsja V. Sadekov. Kokkuleppe sõlmimise eelduseks seati kriminaalmenetluse lõpetamine kaassüüdistatava K.K. suhtes

§ 202alusel.

1. Olukorras, kus süüdistatav ei pea süüdistuses esitatud tegu kuriteoks, on arusaamatu, miks ta taotleb kokkuleppemenetlust ja kokkuleppe kinnitamist kohtus.
2. Kannatanu esindaja S. Erro apellatsioonkaebus on ainetu. Kannatanu 28.02.2017 arvamusest kokkuleppemenetluse kohta nähtub tema nõusolek kokkuleppe sõlmimiseks süüdistatava O. Nišajevi suhtes nii karistuse kui ka tsiviilhagi osas.
3. VÕS § 65 lg 1 määratleb, et võlausaldaja võib nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluses kehtivast dispositiivsuse põhimõttest valib hageja (kriminaalmenetluses kannatanu), kelle vastu ta oma nõude esitab. Kannatanu esindaja J. Truuts kinnitas kirjalikult, et nõustub X.X. i poolt tsiviilhagi omaks ja õigeks osaliselt võtmisega summas 498 316,18 eurot OÜ X. pankrotipesa kasuks. Ringkonnakohtu järeldused
4. Ringkonnakohus, tutvudes kohtutoimiku materjalide, kohtuistungi protokolli ja selle helisalvestisega, maakohtu otsuse ja esitatud apellatsioonkaebustega, kuulanud ära ringkonnakohtu istungil esitatud seisukohad, leiab, et maakohtu otsus kuulub tühistamisele ning kriminaalasi tuleb

§ 3411

p 3 alusel saata prokuratuuri, sest rikutud on

1. peatüki
2. jao sätteid ja seda rikkumist ei ole võimalik kohtumenetluses kõrvaldada.
3. Kriminaalasi nr 1-15-1999 X.X. i süüdistuses lahendati kokkuleppemenetluses. Kokkuleppemenetlusega seonduvat reguleerib kriminaalmenetluse seadustiku
4. peatüki
5. jagu.

§ 247

reguleerib kokkuleppemenetluse kohtuliku arutamise korda.

§ 247

lg 2 kohaselt kohtunik küsib, kas süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kas ta nõustub sellega. Seejärel teeb kohtunik süüdistatavale ettepaneku selgitada kokkuleppe sõlmimise asjaolusid ja teeb kindlaks, kas kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. X.X. on ringkonnakohtu istungil jätkuvalt seisukohal, et ta ei ole maakohtu 09.03.2017 otsuse aluseks olevat kokkulepet sõlminud enda vaba tahte kohaselt ning 01.03.2017 toimunud kohtuistungil ei selgitanud maakohus välja, kas kohtuotsuse aluseks olev kokkuleppe sõlmiti X.X. i tõelise tahte alusel. 28. Viru Maakohtu 01.03.2017 kohtuistungi protokollist nähtub, et maakohtus toimunud istungi käigus on X.X. avaldanud, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe ja keegi ei ole talle kokkuleppe sõlmimiseks sundi avaldanud. Samuti on istungiprotokolli kohaselt X.X. andnud nõusoleku kokkuleppes toodud ulatuses tsiviilhagi hüvitamiseks (IX kd tl 153). Ringkonnakohus, tutvudes 01.03.2017 kohtuistungi protokolli ja selle helisalvestisega, on seisukohal, et maakohus on rikkunud

§ 247

lg-st 2 tulenevat nõuet välja selgitada, kas kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma vaba tahet. Nimelt selgub 01.03.2017 kohtuistungi helisalvestist kuulates, et tegelikkuses ei ole maakohus välja selgitanud, s.o X.X. ilt küsinud, kas X.X. on kokkulepet sõlmides väljendanud enda tõelist tahet ning oma nõusolekut hüvitada kokkuleppes toodud ulatuses tsiviilhagi. Vastavad nõusolekud on 01.03.2017 istungiprotokolli mehaaniliselt juurde lisatud, tegelikult aga istungiprotokoll ja helisalvestis ei ole omavahel kooskõlas. 29. Sisuliselt on protokollis kajastatu vaidlustanud ka kannatanu esindaja S. Erro. Maakohtu 01.03.2017 kohtuistungi protokolli kohaselt (IX kd lk 152) on prokurör kohtule avaldanud, et kannatanu esindaja S. Erro on hõivatud teise asjaga ja pankrotihaldur J. Truuts oli seetõttu nõus, et istung toimub ilma kannatanu esindaja osavõtuta. Ringkonnakohtus S. Erro aga väitis, et tegelikult ta ei olnud teise asjaga hõivatud, tahtis 01.03.2017 kohtuistungist osa võtta ja oli ka kohtumajas, kuid prokurör olevat talle öelnud, et ei ole vaja osaleda ja seetõttu ta ei osalenudki. Ringkonnakohus leiab, et lisaks eelmises punktis tuvastatud helisalvestise ja kohtuistungi protokolli mittekokkulangevusele on tegemist veel ühe väitega, mis äratab kahtlust, kas kohtulikul arutamisel ikka järgiti

§ 339lg 1 p 12 toodud ausa ja õiglase kohtumenetluse põhimõtet.

30. Ringkonnakohtu istungil X.X. jäi ka selle juurde, et kokkuleppes toodud teod ei ole kuriteod

§ 318lg 4 teise lause mõttes.

Ringkonnakohtus mõlemad apellandid taotlesid maakohtu otsuse tühistamist ja kriminaalasja tagastamist prokuratuuri. Kaitsja V. Sadekov toetas seda taotlust. Prokurör leidis, et kuigi helisalvestis ja kohtuistungi protokoll ei lähe kokku, tema arvates tegelikult

§ 247

lg 2 sätteid ei rikutud, sest istungil kõik menetlusosalised said aru, mis on kokkuleppemenetlus ja kõik andsid vastavad nõusolekud. Seetõttu prokurör palub jätta maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonid rahuldamata. 31. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on jätnud välja selgitamata kriminaalasja õigeks lahendamiseks olulised asjaolud, s.o kas süüdistatav on kokkulepet sõlmides väljendanud oma vaba tahet ning kas ta on nõus kokkuleppes toodud ulatuses hüvitama esitatud tsiviilhagi. Samuti on kannatanu vaidlustanud tsiviilhagist tulenevalt oma nõusoleku (IX kd lk 148-149) andmise asjaolud. Seega on maakohus rikkunud kokkuleppemenetluse kohtuliku arutamise menetluslikku korda

§ 247lg 2 tähenduses.

Kuna konkreetne minetus ei ole apellatsioonimenetluse käigus kõrvaldatav, tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse täies ulatuses ning saadab kriminaalasja prokuratuurile. See on kooskõlas kehtiva kohtupraktikaga (vt viimati RKKKo nr 3-1-1-120-16 koos selles toodud viidetega varasemale praktikale). 32. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes

§ 3411

p 3 tühistab ringkonnakohus Viru Maakohtu 09.03.2017 otsuse ja saadab asja prokuratuurile. Apellatsioonkaebused rahuldada. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Mati Kartau Tiit Lõhmus Aarne Sarjas