Obsah (5)

§ 175§ 173§ 176§ 8§ 177

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Meelis Eerik Kohtujurist Maris Adamson-Särgava Määruse tegemise aeg ja koht 19.01.2022.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-13-9294 Tsiviilasi X

) § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.

§ 175

lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja (kuni 7 aastat menetluse algatamisest), pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. Tallinna Ringkonnakohtu 10.02.2020 määrusega jäeti Xi taotlus kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks rahuldamata ning pikendati kohustustest vabastamise menetlust kuni 19.02.2021. Vastavalt

§ 175

lg 2 „kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.“ Võlgnik ei ole süüdi mõistetud pankrotikuriteos. Kohus kontrollib, kas võlgnik on rikkunud menetluse kestel oma kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 3

§ 173sätestab võlgniku kohustused menetluse kestel.

Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (lg 1). Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama (lg 3). Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra (lg 4). Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (lg 5). Võlausaldajad kohtutäiturid Arvi Pink ja Elin Vilippus on teavitanud kohut, et võlgnik on oma võlgnevuse kohtutäiturite ees täies ulatuses rahuldanud, mistõttu on võlausaldajad nõus võlgniku kohustustest vabastamisega. Maksu- ja Tolliamet teavitas kohut, et jätab lõpliku otsuse võlgniku kohustustest vabastamise menetluses kohtu teha. Swedbank AS ja Swedbank Liising Aktsiaselts paluvad kohtul jätta võlgnik kohustustest vabastamata. Kohtutäitur Katrin Vellet seisukohta ei esitanud. Kohus selgitab, et kohustustest vabastamise menetluse läbiviimine tugineb eeldusele, et võlgnik teeb kõik mõistliku endast oleneva, et menetluse kestel saaks võlausaldajate nõudeid rahuldada võimalikult suures ulatuses. Võlgnik on esitanud kohtule andmed, millest nähtuvalt viibis võlgnik vahemikus 2014-2015 vanglas.

1. aastal läks võlgnik tööle. Võlgniku töötasu oli vahemikus 432,48 eurot kuni 555,01 eurot. Alates 04.02.2021 jäi võlgnik töötuks COVID-19 piirangutest tingituna. Võlgnik on koostanud oma karjäärinõustajaga karjäärinõustamise kokkuvõtte ja tegevuskavad igaks kuuks. Võlgnik on edastanud oma CV-d erinevatesse kohtadesse, kuid seoses COVID-19 viiruse levikuga ei soovinud tööandjad võtta tööle uut töötajat. Lisaks õpib võlgnik MTÜ-s A alates 07.10.
2. Kokku on makstud võlausaldajatele 567,01 eurot. Kohtutäitur Marek Laanemetsale on makstud 1037,33 eurot (teise kohtuasja raames). Võlgniku poolt esitatud dokumentidest nähtuvalt on võlgnikule 02.09.2021 tehtud pensioniosakute väljamakse summas 1655 eurot, millest võlgnik on koheselt tasunud alimendid oma tütrele summas 302 eurot ja teinud väljamakse teises tsiviilasjas summas 921,80 eurot. 16.12.2021 ärakuulamisel avaldas võlgnik, et kohtutäitur Marek Laanemets võttis rahad pensionifondist saadud rahast maha, kuigi võlgnik kirjutas kohtutäiturile, et soovib pensionifondist laekunud raha jaotada võlausaldajate vahel ja tasuda lapsele elatist. Lisaks avaldas võlgnik, et kohtutäitur on arestinud võlgniku arveldusarved vaatamata asjaolule, et käimas on võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Võlgnik on läbinud koolituse, kus võlgnikule anti eesti keele B kategooria. Võlgnik lisas, et ta on saatnud mitmeid CVsid, kuid võlgnikku ei ole tööle võetud, kuivõrd võlgnik ei ole spetsialist ja on olnud kinnipeetav. Võlgnik selgitas, et Soomes sai ta tööd ehitusplatside koristajana, kuid seejärel selgus, et sellist firmat, kuhu võlgnik tööle võeti, ei eksisteeri. Võlgniku poolt esitatud andmete kohaselt on võlgniku püsikulud järgmised: elukohakulu (üür, kommunaalkulud) – 120 eurot; toidukulu – 100 eurot; transpordikulu – 0 eurot; kulu ülalpeetavatele (alimendid tütrele) – 302 eurot; muud kulud (hügieeni- ja majandustarbed) – 33 eurot, kokku summas 555 eurot. Kulud kannab muu isik. Võlgnik on teostanud võlausaldajatele väljamakseid kogusummas 567,01 eurot. Kohtul ei ole põhjust kahelda võlgniku igakuiste püsikulude suuruses. Arvestades eeltoodut, st asjaolu, et võlgnik on käesolevalt töötu, võlgnik on kohustatud maksma lapsele alimente ja võlgniku igakuiseid püsikulusid, on ilmne, et võlgniku sissetulekust ei piisa võlausaldajatele suuremas mahus maksete teostamiseks. Võlgnik on menetluse kestel teinud võlausaldajatele väljamakseid võimaluste piires, kuid kohtule teadaolevaid andmeid arvestades ei ole tegu süülise rikkumisega ning võlgniku tegevus ei ole suunatud tahtlikule võlausaldajate kahjustamisele. Kohus viitab Riigikohtu seisukohale, et võlgadest vabastamise menetlus näeb kohustustest vabastamise võimaluse ette neile, kelle majanduslik olukord on eriti raske, ja peaks lõpptulemusena võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks (RKTo lahend tsiviilasjas 3-2-1-60-13, p 10). 4 Riigikohus on leidnud ka, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole võlgnikku karistada ega sundida teda seadma enda jaoks ebarealistlikke eesmärke. Samas võib võlgniku kohustuste rikkumiseks pidada seda, kui võlgnik oma sissetulekuid põhjendamatult vähendab või neid varjab (RKTKo 30.10.2019 lahend tsiviilasjas 2-11-24696). Kohus on seisukohal, et võlgnik ei ole käesolevas menetluses oma sissetulekuid varjanud ega neid vähendanud. Võlgnik on edastanud kogu menetluse vältel kohtule korrapäraselt aruandeid ning täiendavaid tõendeid. Kohtul puudub alus kahelda selles, et võlgnik on esitanud tõeseid andmeid enda kohta. Võlgnik on esitanud kohtule oma arveldusarve väljavõtted, millest nähtuvad detailselt võlgniku sissetulekud ja väljaminekud kogu kohustustest vabastamise perioodi vältel. Samuti nähtub võlgniku poolt esitatud andmetest, et võlgnik on pärast vanglast vabanemist otsinud endale töökoha ning omanud töökohta vahemikus 2016 kuni 2020 ning saanud töötasu vahemikus 342,28 eurot kuni 555,01 eurot. Pärast seda kui võlgnik kaotas töö on võlgnik saatnud oma CV-d erinevatele tööandjatele ning läinud 07.10.2020 õppima. Kohus leiab, et võlgnik on teinud võlausaldajatele väljamakseid vastavalt enda võimalustele. Kohus leiab lisaks, et hoolimata võlgniku keerulisest majanduslikust olukorrast, on võlgnik teinud kõik endast oleneva võlgnevuste likvideerimiseks ning pingutanud selle nimel, et võlgnevused saaksid maksimaalsel määral tasutud. Kohtu hinnangul on võlgnik kogu kohustustest vabastamise menetluse kestel teinud pingutusi ning tasunud igale võlausaldajale võlgnevusi võimaluste piires. Kusjuures kahe võlausaldaja nõuded on võlgnik tasunud täies ulatuses. Kohtu hinnangul on võlgnik täitnud kohusetundlikult talle pandud kohustusi terve kohustustest vabastamise menetluse vältel. Tallinna Ringkonnakohus on tsiviilasjas 2-09-3606 31.01.2017 tehtud määruses asunud seisukohale, et ainuüksi asjaolu, et võlausaldaja hinnangul on võlgnik menetluse jooksul oma võlgnevust vähendanud ebapiisavalt, ei viita võlgniku süülisele käitumisele ega anna alust jätta teda kohustustest vabastamata, kui ta ei ole pankrotiseadusest tulenevaid kohustusi rikkunud. Kohus ei ole käesolevas menetluses tuvastanud võlgniku käitumises võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud tegevust. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgnik ei ole menetluse ajal kohustusi rikkunud sellisel määral, et see tooks kaasa kohustustest vabastamata jätmise. Kooskõlas

§ 175

lg 8 „kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.“

§ 176

lg 1 järgi „kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud.“ Pankrotivõlausaldaja on isik, kellel on võlgniku vastu varaline nõue, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist (

§ 8

lg 3).

§ 176

lg 2 sätestab, et kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Vastavalt

§ 177

lg 1 ja 2 „kohus võib võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Kohus lahendab võlausaldaja taotluse määrusega. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist.“

§ 175

lg 6 kohaselt määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse. Lõige 7 sätestab, et kohus avaldab teate võlgniku kohustustest vabastamise või vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. 5 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus märkida menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Käesoleva menetluse menetluskulud jäävad Xi kanda. /Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik 6